Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.3 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.4 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3.5 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.6 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.7 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt 25.10.2018.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-18-12792 kuulutati välja Rocstano City OÜ, registrikood 12756513, asukoht Kalevipoja tn 11-33, 13625 Tallinn, pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad rahaülekanded Tarmo Ojamäele kogusummas 6 100,00 eurot järgnevalt: 16/08/2017 RMO15923986 VM66 T.O.FI5539390058176439 Lepingujärgne makse (14.07.2017) 1,300.00; 20/08/2017 RMO15932927 VM69 T.O.FI5539390058176439 Lepingujärgne makse ( 14.07.2017) 1,300.00; 23/10/2017RMO16099308VM93 T.O.FI5539390058176439 makse 3,500.00. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole võlgnik ega ka kostja esitanud hagejale, vaatamata sellekohastele järelepärimistele, tõendeid selle kohta, et võlgniku ja kostja vahel eksisteeriks eelpool nimetatud rahaülekannete tegemise aluseks olevaid mistahes lepinguid. Samuti ei ole hagejale esitatud mistahes tõendeid, millest nähtuks mõne muu õigussuhte olemasolu, mis lubaks eespool nimetatud rahaülekandeid teha. Kostja väited selle kohta, et võlgniku ja kostja vahel oli sõlmitud koostööleping, mille kohaselt kostja kohustus otsima isikut, kes oleks valmis võlgnikule viimase majandustegevuse raames laenu andma, on paljasõnalised ning kostja poolt täielikult tõendamata. Hagejale kättesaadavatest võlgniku dokumentidest ning arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgnikule ei ole tema majandustegevuses kostja tegevuse tulemusena kolmandate isikute poolt laenu antud. Hageja selgitab, et võlgnik on võtnud oma majandustegevuseks laenu üksnes võlausaldajalt Gustafsson Invest OÜ, kelle näol ei ole tegemist kostja poolt leitud isikuga. Võlgniku pankrotimenetluses on selgunud, et võlgnik on nimetatud laenatud vahendeid arvelduskontolt sularahas välja võtnud ning osaliselt kolmandate isikute, sh kostja arvelduskontole kandnud. Igasugused kuludokumendid

nimetatud tehingute kohta puuduvad. Eelnimetatud tehingute tulemusena puudus aga võlgnikul igasugune võimalus laenu tagastamise tähtaja saabumisel laenu tagasimaksmiseks. Seega nähtub, et kostja tegevuse tulemusena ei ole võlgnikule laenu antud. Vastupidi, võlgniku poolt võetud laenu arvelt on tehtud kostjale rahaülekandeid väidetavate teenuste eest, mille kohta puuduvad igasugused alusdokumendid. Arvestades eelpool nimetatud asjaoludega on hageja seisukohal, et kostjale on võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid ilma õigusliku aluseta, millest tulenevalt on kostja osundatud raha summas 6 100,00 eurot saanud samuti alusetult. Hageja palub rahuldada hagi ning mõista T.O.Rocstano City OÜ (pankrotis) kasuks välja 6 100 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 285 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 135 eurot, millele lisandub 19.07.2019 kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud vastavalt kohtuistungi kestusele tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Kostja põhjendused Kostja oma vastuses leiab, et ta on osutanud teenust Rocce Group firmale lepingu alusel. Teenus sisaldab rahastaja või laenu andja leidmine. Kostja on vastusele lisanud 27.09.2017 soomekeelse lepingu (tl 36). Kohtu põhjendused Hageja esitas hagiavalduse 25.jaanuaril 2019 kohtusse olukorras, kus rahvastikuregistrist nähtuv kostja elukoha aadress oli Karja tn 14, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald. Kohus võttis asja menetlusse 08.veebruaril 2019. Kohus on kutsunud kostja 19. juulil 2019 eelistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Kohus luges kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel. Hageja esitas istungil taotluse asjas sisulise otsuse tegemist olukorras, kus kostja on istungist teadlik ja ei ole eelistungile ilmunud, samuti taotles asja arutada eelistungi jätkuna kohtuistungil. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 kohaselt pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 55 lg 1 kohaselt haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise VÕS § 1027 sätestab, et isik peab VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohus langeb hiljem ära. Hagiavalduse kohaselt 25.10.2018.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12792 kuulutati välja Rocstano City OÜ pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tl 610). Võlgniku AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt on tehtud rahaülekanded T O kogusummas 6 100 eurot (tl 11-13). Hageja leiab, et kostjale on võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid ilma õigusliku aluseta, millest tulenevalt on kostja osundatud raha summas 6100 eurot saanud samuti alusetult. Kostja leiab, et ta on osutanud teenust. Kohus on kostjale teinud ettepaneku (tl 55) täiendavate tõendite esitamiseks, mis tõendaksid, et kostja arvelduskontole tehtud rahaülekannete aluseks oli õiguslik alus. Kohus on kostjale teinud ettepaneku soomekeelse lepingu tõlke esitamiseks. Kostja täiendavaid tõendeid ja lepingu tõlget kohtule esitanud ei ole. Kohus nõustub hageja poolt esitatud faktiliste asjaoludega ja õiguslike põhjendustega ning seisukohaga, et kostja poolt esitatud lepingu alusel ei ole võlgnikule tema majandustegevuses kostja tegevuse tulemusena kolmandate isikute poolt laenu antud. Kohus nõustub hageja poolt esitatud seisukohaga, et kostjale on võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid ilma õigusliku aluseta, sest puuduvad tõendid, millest saaks vastupidist järeldada. Seega on kostja saanud 6100 eurot alusetult. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning mõista T.O.Rocstano City OÜ (pankrotis) kasuks välja 6100 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 352,50 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulu 135 eurot ning millele lisandus 19. juuli 2019 kohtuistungil osalemisega seonduv kulu 67,50 eurot. Samuti palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 135 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja õigusabikulu 325,50 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrusega rahuldati menetlusabi taotlus osaliselt ja menetlusabina vabastati Rocstano City OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo riigilõivu 450 euro tasumisest hagi esitamisel ja määrati, et Rocstano City OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo peab tasuma riigilõivu 150 eurot. Hageja esindaja poolt on tasutud riigilõiv 150 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse menetluskulu, so riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud, so 325,50 eurot ja kostjalt tuleb riigi kasuks välja mõista riigi menetluskulu 300 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.