DOKA EESTI OÜ hagi S Mi ja Powercem Union Baltija OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
12429,63 eurot Hageja DOKA Eesti OÜ (registrikood 11057931) Hageja esindaja Sergei Desjatnikov Kostja S M (isikukood xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada DOKA Eesti OÜ (registrikood 11057931) hagi S Mi (M isikukood xxx) vastu.
2.Välja mõista S Milt DOKA Eesti OÜ kasuks 12 429,63 eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulud, jättes need S Mi kanda.
4.Mõista S Milt DOKA Eesti OÜ kasuks välja üheksasada viiskümmend (950) eurot menetluskulude hüvitisena.
5.Mõista S Milt DOKA Eesti OÜ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Kohus märgib, et kostja S Mi vastutus käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise eest on solidaarne Powercem Union Baltija OÜ-ga, kelle osas tegi kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse 27.06.2019.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.DOKA Eesti OÜ (hageja) esitas 27.02.2017 Harju Maakohtule hagi S Mi ja Powercem Union Baltija OÜ vastu. Hagejal tekkisid 12.06.2015.a vara rendi raamlepingu nr xxx alusel Powercem Union Baltija OÜ vastu nõuded, mille tasumiseks sõlmisid nimetatud pooled koos S Miga 15.11.2016 võla tasumise kokkuleppe (maksekokkulepe nr xxx). Kostjad võtsid solidaarvõlgnikena endale kohustuse maksta 9833,03 eurot lepingus ettenähtud maksegraafiku alusel. Lepingu rikkumisel tekkis kostjatel kohustus maksta leppetrahvi 300 eurot ja viivist 0,5% päevas. Kostjad rikkusid lepingut ja lepingust tulenevalt muutusid kõik selles sätestatud kohustused sissenõutavaks 07.12.2016. Hageja nõuab põhivõla 9833,03 euro, viivise 2296,6 eurot (arvestatuna seisuga 11.02.2017, hageja 23.04.2019 avaldus), leppetrahvi 300 eurot ja menetluskulu 950 eurot väljamõistmist kostjatelt solidaarselt hageja kasuks. Hageja selgitas täiendavalt oma viivisenõude arvestust 23.04.2019 avalduses.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 03.03.2017 määrusega.
3.Kostja S M vastas hagile 02.05.2017, vaieldes vastu tema vastu suunatud nõuetele. Kostja väitel ei võtnud tema vaidlusaluse maksekokkuleppega endale isiklikult kohustusi hageja ees. Kostja teatas nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
4.Kostja Powercem Union Baltija OÜ hagile ei vastanud ja kohus tegi nimetatud kostja suhtes tagaseljaotsuse 27.06.2019. Kohus jätkas menetlust kostja S Mi osas.
5.Hageja teatas 01.07.2019 nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
6.Kohus teatas 03.07.2019 määrusega pooltele asja lahendamisest kirjalikus menetluses, andis tähtpäeva menetluskulude nimekirja ja muude avalduste esitamiseks ja teatas kohtuotsuse teatavakstegemise aja.
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohutu arvates on hageja nõuded kostja S Mi vastu kehtivad ja kohus rahuldab hagi alljärgnevate põhjendustega.
8.Hagi aluseks kostja suhtes on 14.11.2016 maksekokkulepe (tl 10), millega kostja võttis isikliku vastutuse selles kokkuleppes kajastatud Powercem Union Baltija OÜ (Powercem) võlgnevuse tasumise eest hagejale. 14.11.2016 maksekokkuleppes on lepitud kokku maksegraafik arvete ja kõrvalnõuete tasumiseks ning on lepitud kokku viivise ja leppetrahvi tasumine selle kokkuleppe rikkumise korral. Hageja väitel on kostja S M selle lepingu alusel solidaarvõlgnik koos kostja Powercemiga.
9.Kostja S M vastuväited hagile on alusetud. S M ei ole vaidlustanud 14.11.2016 lepingus sisalduvat võlatunnistust ega selles nimetatud Powercemi kohustuste olemasolu. Samas ei esitanud kostja M usutavaid selgitusi selle kohta, et tema ei ole võtnud endale 14.11.2016 lepingu (toimiku lk 10-11) alusel isiklikult kohustust täita selles lepingus märgitud kohustused solidaarselt kostja Powercemiga. Lepingu punkti 1 sissejuhatuses on viidatud konkreetsetele Powercemi arvetele ja sellest järelduvalt on lepingus deebitorina kästletud Powercemi. Lepingu punktis 1.2 on eristatud deebitori ja S Mit. Kostja M on selle punkti selgesisulise teksti järgi saanud solidaarvõlgnikuks deebitori kõrval: „Käesoleva kokkuleppe alusel ühineb S M kohustisega deebitori poolel Solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.“ Punktis 2.1 on sätestatud selge maksegraafik ning selle tasumiseks kohustatud isikutena on märgitud nii deebitor kui ka solidaarvõlgnik. Punkti 2.4 kohaselt on tasukokkuleppe rikkumise korral kohustatud leppetrahvi 300 eurot tasuma nii deebitor kui ka solidaarvõlgnik. Kokkuvõttes ei näi seega usutavana kostja Mi väide, et tema ei võtnud endale lepinguga solidaarvastutust.
10.Kostja M ei ole teatanud, et ta oleks lepingu eksimuse tõttu või muul alusel tühistanud. Kohtul pole mingit alust leida, et leping ei kehti.
11.14.11.2016 leping on deklaratiivne võlatunnistus kostja Powercemi osas. Lepingus on fikseeritud varem tekkinud võlgnevus ning on lepitud kokku selle tasumise maksegraafik. Kostja Mi osas on aga sisuliselt tegemist käenduskokkuleppega VÕS § 142 tähenduses. Kostja Mi vastutus käendajana on lepingus summaliselt täpselt piiritletud (lepingu p 2.1). Lisanõuded käendajale saavad tuleneda ainult käenduslepingu rikkumisest (lepingu p 2.4 ja 2.6). Seega vastab leping VÕS § 143 lg 2 nõuetele tarbijast käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma kokkuleppimise kohta.
12.Kostja vastuse väited juhatuse liikme vastutuse kohta on asjakohatud. Hagi on esitatud lepingu alusel.
13.Tähendusetu on kostja viide lepingu p-le 2.4, mille kohaselt punktis 2.1 nimetatud maksegraafiku rikkumisel on hagejal õigus kohe kostja Powercemi vastu kohtusse pöörduda. Nimetatud lepingupunkt ei välista võimalust panna lepingust tulenevaid õigusi kohtu kaudu maksma ka kostja Mi vastu ja seega on ilmselt tegemist lihtsalt ebaõnnestunult sõnastatud tingimusega. Lepingu p 2.4 teist ja kolmandat lauset koos lugedes järeldub, et sätte sõnastuse tõenäoliseks eesmärgiks oli sõnaselgelt kinnitada hageja õigust maksegraafiku rikkumisel kogu kokkulepitud võlgnevust kohe sisse nõuda ilma täiendavate hoiatusteta. Miski p-s 2.4 ei viita grammatiliselt tõlgendatuna soovile piirata hageja õigusi kohtusse pöördumiseks kostja Mi vastu ning teistsugune tõlgendus oleks ilmses vastuolus lepingust selgelt järelduva eesmärgiga panna mõlemad kostjad solidaarselt vastutama võla tasumise eest.
14.14.11.2016 maksekokkulepe järgi tasumata jäetud põhivõla summa suurust pole kostja vaidlustanud. Leppetrahvi 300 eurot nõudele pole kostja esitanud muid vastuväiteid peale eelnimetatu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9833,03 eurot ja leppetrahvi 300 eurot.
15.Hageja on nõudnud viivist summas 2296,6 eurot, mis on osa seisuga 11.02.2017 arvestatud viivisest (hageja 23.04.2019 avaldus). Hagejal oleks lepingu järgi õigus nõuda viivist ka sellele järgneva perioodi eest kokku palju suuremas ulatuses, kuid hageja on otsustanud panna oma viivisenõude maksma vaid osaliselt. Kostja pole vaidlustanud viivisenõude arvestuse aluseid ega nõudnud viivise vähendamist. Kohus mõistab seega kostsjalt hageja kasuks välja viivise summas 2296,6 eurot.
16.Hageja palus hageja kohtul mõista kostjatelt välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest. Hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kuludeks riigilõiv summas 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 350 eurot 3,5 tunni töö eest hagi koostamisel tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu arvates on tegemist põhjendatud kuluga. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kohus märgib, et kostja S M vastutab käesoleva otsusega hageja kasuks väljamõistetud raha tasumise eest solidaarselt kostja Powercem Union Baltija OÜ -ga. Kostja Powercem Union Baltija OÜ osas on samadel alustel mõistetud sama summa välja käesolevas tsiviilasjas 27.06.2019 tehtud tagaseljaotsuse alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.