Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 ilmunud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (artikkel) või selle osade avalikustamine Eesti Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed, asendades hageja initsiaalid (st ees- ja perekonnanime esitähed) artikli tekstis sellise pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada, ning eemaldades artiklist andmed hageja suhte kohta Oleg Goginiga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri 44 omanik Tallinnas Kotzebue 5 asuvas majas. Samuti keelata kostjal avaldada artiklit või selle osasid või refereeritud osasid kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed (s.o hageja initsiaalid, andmed hageja suhte kohta OGiga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri xx omanik xxxxxxxxxxx asuvas majas), kostja omandis olevates meediavahendites (Delfi, Eesti Päevaleht, Maaleht, Eesti Päevalehe laupäevaleht LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti Express, Maakodu) ja kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes. Jaotada eelmärgituga seoses uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud ning tühistada sellest tulenevalt maakohtu otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

3(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 2017 kirjaga, milles mh selgitas, et Eestis kehtib isikuandmete kaitse seadus, mille kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul ning tegi ettepaneku oma tegevuses lähtuda isikuandmete kaitse seadusest. Kostja saatis A. Smelovile 8. oktoobril 2017 e-kirja, milles teatas, et saatis 6. oktoobril 2017 küsimused, millele vastust kostja ootab ning, et kavatseb kasutada hageja ees- ja perekonnanime. A. Smelov edastas kostjale 9. oktoobril 2017 e-kirjaga vastuse, milles teatas, et hageja esitas Harju Maakohtule hagi nõudega keelata kostjal artiklis hageja nime, perekonnanime ja teisi isikuandmete avaldamist ning, et hageja ei nõustu, et kostja avaldab artiklis hageja nime, perekonnanime ja teisi isikuandmeid ja vaidleb kostja tegevuse vastu. Vaatama hageja keelule avaldas kostja avaldas xx.xxxxxxxxx.xxxx ajalehes Eesti Ekspress paberikandjal ja Internetis artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (edaspidi artikkel), milles avaldas hageja isikuandmeid ning eraelulisi andmeid. Samuti avaldas kostja hageja kohta andmeid, mis olid ebaõiged ja ei vastanud tegelikkusele. Kostja asendas artiklis hageja nime küll initsiaalidega, kuid hageja oli artiklis esitatu põhjal tuvastatav. Seega kostja eiras hageja esindaja A. Smelovi hoiatust ja teadet, et hageja ei ole nõus sellega, et kostja avaldab artiklis V. V nime, perekonnanime ja teisi isikuandmeid. Seega ei olnud hageja andnud kostjale luba artiklis enda nime ja isikuandmete avaldamiseks. Kostja ei ole võtnud ühendust hagejaga selleks, et saada temalt seletusi. Kostja andis artiklis hagejale ka ebakohase väärtushinnangu, edastades korteriühistu juhatuse liikme O. L järgmised sõnad: "Hagejal on paks nahk, koosolekutel jäävad ikka kõik teised süüdi." Oma sisust ja sõnastusest on artikkel tervikuna pühendatud hagejale, tema väidetava elukaaslasele O. G ja asetab hageja negatiivsesse valgusesse.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud.

xx.xxxxxxxxx.xxxx ilmus kostja poolt väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress artikkel pealkirjaga "xxxxxxxxxxxxxxxxx". Artikkel kirjutas korteriühistu kohtuvaidlustest. Kümne aasta jooksul on hageja algatanud korteriühistu vastu 12 kohtuasja. Artiklis oli avaldatud hageja ees- ja perekonnanime esitäht. Hageja isikuandmete avaldamine oli kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Artiklis kajastati hageja vaidlusi korteriühistuga. Tavapraktikas on ebatavaline olukord, kus ühe korteriühistu liikme (hageja) ja korteriühistu vahel on kümne aasta jooksul olnud 12 kohtuvaidlust. Rohkearvuliste ja ressursimahukate kohtuvaidluste pidamine on halvanud korteriühistu tegevuse. Korteriühistut esindab vaidlustes hageja elukaaslane (korterikaaslane, endine abikaasa vms) O. G. Vaidluste kvantiteet ja õiguslikult iseäralik olukord korteriühistu esinduses on teemaks, mille osas esineb ülekaalukas avalik huvi. Kohtupidamine on avalik ning ebaõige on hageja väide nagu võiks kohtumenetluses teatavakssaanud isiku isikuandmeid töödelda üksnes viimase nõusolekul. Korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ning korteriühistute tegevuse kajastamine on avalikes huvides. Kuna kajastatava vaidluse osas esineb ülekaalukas avalik huvi, siis on isikuandmete töötlemine kohtuvaidlust käsitlevas meediaväljundis lubatav. Artiklis esitatud faktiväited olid õiged, hagejale anti võimalus olukorda kommenteerida. Artikkel oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus (üksnes initsiaalid), teave ei asetanud kaebajat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid

4(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 väärtushinnanguid, mistõttu tegemist ei ole ülemäärase riive ega andmesubjekti õiguste ülemäärase kahjustamisega. Kostja ei ole rikkunud hageja õigusi, kuid artikli eemaldamise ning kostjal artikli osade või artikli refereeritud osade avaldamise keelamise nõude esitamiseks, isegi juhul kui avaldaja on rikkunud isikuõigusi, puudub alus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

5(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 teisiti. IKS §-s 11 lg 2 ongi sätestatud erireegel IKS § 10 lg 1 suhtes, kus on reguleeritud, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. IKS § 11 lg 3 järgi on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas IKS § 11 lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemäärselt andmesubjekti õigusi. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tuleb ajakirjanduslikku eesmärki eeldada, kui andmed on loodud kutselise ajakirjanduse tulemina ja avaldatud üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaandes. Ajakirjandusvabadus oleks olulisel määral pärsitud, kui meedias võiks isikuga seotud teavet töödelda ja avaldada üksnes isiku nõusolekul. IKS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste vahel (vt Riigikohtu ostus kohtuasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 20–21). Eelmärgitu põhjal leidis maakohus, et vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas kostja poolt hageja kohta avaldatud isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi ning kas nende andmete avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ega nende andmete avalikustamisega pole ülemääraselt kahjustatud hageja huve. Juhul kui kohus vastab eeltoodud küsimustele jaatavalt, siis ei ole asja lahendamisel tähtsust asjaolul, et hageja ei ole andnud enda isikuandmete avalikustamiseks kostjale nõusolekut. Kohus leidis, et hageja isikuandmete avalikustamine meedias oli õigustatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning see on olnud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Seega ei ole tõendatud, et hageja isikuandmete avalikustamisega oleks olnud ülemäärselt kahjustatud või jätkuvalt kahjustatud hageja huvid. Kohus leiab, et ülekaalukas avalik huvi avalike kohtuvaidluste avaldamise ja jätkuva avaldamise puhul, kus üheks pooleks on korteriühistu liige ja teiseks korteriühistu kaalub üles hageja huvi eraelu puutumatusele, otsustada ise oma isikuandmete avaldamise üle. Kohtu arvates oli hageja initsiaalide kasutamine ja hageja elukoha väljatoomine konkreetse korteriühistu kohtuvaidluses hagejaga seotud sündmuse kajastamisel lubatav. Kohtu arvates ei kahjustatud initsiaalide kasutamisega ja elukohaandmete väljatoomisega ülemääraselt hageja õigust otsustada ise oma isikuandmete kasutamise õiguse üle. Kohus pidas põhjendatuks kostja väidet, et hageja isikuandmete avalikustamine on seotud ülekaaluka avaliku huviga. Kuna kohtupidamine on avalik, siis oli kohtu arvates igati õigustatud avalikes huvides kohtuvaidluste kajastamine, sh tavapraktikas ebatavaliste ja rohkearvuliste vaidluste kajastamine, millega on kostja kohtu arvates veenvalt põhistanud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohtu arvates ei olnud põhjust kahelda hageja väidetes, et tema ei ole ja ei pea ennast O. Gi elukaaslaseks. Samas leidis kohus, et sõna "elukaaslane" sisule saavadki tähenduse anda just need kaks inimest, kes ise peavad end elukaaslasteks, kuid mõistliku kõrvalseisjana ei saa ka teistelt isikutelt võtta ära võimalust avaldada arvamust isikute suhtes, keda nemad võivad pidada elukaaslasteks. Kostja avaldas kõnealuse väite tuginedes tsiviilasjas nr 2-112216 tehtud kohtuotsusele, kus korteriühistut esindas teiste juhatuse liikmete seas ka O. G. Pooled ei vaidle,

6(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 et O. G on juhatuse liige korteriühistus, mis asub kortermajas, kus temale ei kuulu ühtegi korteriomandit, samas on korteriomandi omanikuks hageja, mistõttu oli kohtu arvates kostja veenvalt põhjendanud, et väite "elukaaslane" kasutamine hageja ja O. Gi suhete kohta oli põhjendatud ja tugines dokumentaalsetele tõenditele, mis lubavad mõistlikul kõrvalseisjal järeldada, et hageja ja O. G ongi elukaaslased. Asjaolud, et hageja on O. Gi lahutatud abikaasa, ning et tsiviilasjas nr 2-11-2216 oli kostja poolt avaldatud väide, et hageja on O. Gi elukaaslane esitatud korteriühistu teise juhatuse liikme O. L poolt (mitte juhatuse liikme O. Gi enda suu läbi), ei lubanud kohtul samuti järeldada, nagu kostja oleks artikliks esitanud valeväiteid või jätnud piisava põhjalikkuseta kontrollimata esitatud väite sisu. Kindlasti ei saanud kohtu arvates pidada tavapäraseks olukorda, kus korteriühistu liige ühelt poolt ja korteriühistu seaduslik esindaja teiselt poolt, keda on artiklis nimetatud hageja elukaaslaseks, elades ühes ja samas korteris, on kohtuvaidluse korral sama korteromandi mõtteliste osade majandamisel või korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste kaitsmisel, erinevatel seisukohtadel. Seetõttu oli kohtu arvates piisava veenvusega põhistatud, et avalik huvi teada saada hageja ja korteriühistu kohtuvaidluste kajastamisel mh seda, et hageja ja korteriühistu juhatuse liige O. G on elukaaslased. See avalik huvi kaalus kohtu arvates üles hageja õiguse otsustada, kas artikli lugeja saab teada, kes on hageja elukaaslane või keda saab pidada hageja elukaaslaseks. Kohus leidis, et hageja isikuandmete jätkuva kajastamisega artiklis ei ole hageja huvid ülemääraselt kahjustatud. Kohus nõustus kostjaga, et andmete jätkuv avalikustamine on põhjendatud internetiarhiivide terviklikkuse säilitamise vajadusega, millega oleks tagatud juba avaldatud informatsiooni alalhoidmine ja kättesaadavaks tegemine. Kohtu arvates oli veenev hageja väide, et artiklis esitatud andmed võimaldavad hageja isiku identifitseerida. Samas leidis kohus, et isikuandmete jätkuva avaldamise üle otsustamiseks ei saa olla eesmärgiks iseenesest isiku varjamine. Asjaolu, et hageja andmete jätkuv avaldamine võimaldab hageja tuttavatel ja teistel isikutel ka edaspidi tuvastada hageja isik, kui nad seda juba teinud ei ole või, et hageja arvates sätib artikkel hageja negatiivsesse valgusesse, ei lubanud kohtul arvata, et juba avaldatud hageja isikuandmete jätkuv avaldamine kahjustaks hageja huve rohkemal määral, kui seda juba tehtud (st hageja ei ole saanud ise otsustada enda isikuandmete avaldamise üle). Kohus märkis, et isegi kui oleks tuvastatud hageja isikuandmete avaldamise kostja poolt seadusvastaselt, ei lubaks see hagejal nõuda rohkemate andmete, kui konkreetsed hageja isikuandmed, avalikustamise lõpetamist või siis ebaõigete andmete avaldamise korral oleks hagejal olnud õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Asja lahendamisel ei olnud maakohtu hinnangul tähtsust poolte väidetel, kas hageja ja korteriühistu vahelised kohtuvaidlused on halvanud korteriühistu tegevust, samuti väidetel ja tõenditel, kui palju erinevaid kohtuvaidlusi hagejal on ja kas hageja tegevus kohtusse pöördumisel võib halvata ka kohtu tegevuse. Neid väiteid ja tõendeid kohus ei hinnanud.

APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE VASTUS

7(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja väited, et artikli teksti kontekst koos hageja eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldab tema identifitseerimist ning sellega rikutakse Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 26 lähtuvat eraellu sekkumise keeldu. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8), mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja poolt avaldatu, mille kohaselt on hageja O.Gi elukaaslane, on arvamus või väärtushinnang, mis ei vaja tõendamist ja mida kostja võib kujundada erinevate asjaolude alusel. Hageja leiab, et tegu on faktiväitega, mida kostja peab tõendama. Kostja seda väidet tõendanud ei ole ja seega on väide ebaõige. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, nagu pooled ei vaidleks selle üle, et hageja ja korteriühistu juhatuse liige O. G elavad ühes korteris. Hageja ei ole selle asjaoluga nõustunud. Maakohus on lugenud kostja väited, et hageja ja O. G on elukaaslased põhjendatuks ning tuginenud seejuures Harju Maakohtu 2011. a-l tsiviilasjas nr 2-11-2216 tehtud otsuse p-le 8. Selles punktis kohus kirjeldas kostja seisukohta. Kohus selles asjas ei ole tuvastanud, et hageja on O. Gi elukaaslane. Hageja hinnangul see otsus seega ei tõenda, et hageja on O. Gi elukaaslane. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ja O. G on kohtuvaidluse korral sama korteromandi mõtteliste osade majandamisel või korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste kaitsmisel erinevatel seisukohtadel. Samuti on see maakohtu järeldus üllatuslik hageja jaoks, kuna kohus ei ole seda küsimust pooltega arutanud ja selline järeldus ei vasta ka tegelikkusele. Kuna O. G ei ela xxxxxxxxxxxx asuvas korteris ja ei ole ka korteriühistu liige, siis temal ei ole huvi selle korteromandi mõtteliste osa majandamiseks ja korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste kaitsmises. Maakohus rajas oma seisukoha ainult kostja tõendamata arvamusele, eirates hageja vastuväiteid. Sellega on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid, mis on esitatud koos hagiavaldusega (kostja e-kirjad ja juristi A. Smelovi vastused kostjale). Otsuses ei ole põhjendanud, miks kohus neid tõendeid ei arvestanud. Hageja hinnangul on kohus ka sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja oli asjas kohustatud tõendama, et isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi (mida nõuab IKS § 11 lg 2). Hageja hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Hageja leiab, et ebaõige ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ja korteriühistu kohtuvaidluste kajastamisel eksisteerib avalik huvi saada mh teada seda, et hageja ja korteriühistu juhatuse liiga O. G on elukaaslased, ning et see avalik huvi on üles kaalunud hageja õiguse otsustada, kas artikli lugeja saab teada, kes on hageja elukaaslane või keda saab pidada hageja elukaaslaseks. Tõenditest nähtub, et O. G esindas korteriühistut ainult üks kord ühes kohtuasjas 2011. a-l. Maakohus ei ole põhjendanud, miks seoses O. Gi osalemisega ühes kohtuasjas 2011. a-l peab avaldama hageja isikuandmed vaatamata sellele, et hageja ei ole sellega nõus. Hageja leiab, et maakohtu seiskoht ja otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mh Riigikohtu 18. veebruari 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-15914. Kostja oli teadlik, et hageja ei ole nõus enda isikuandmetega avaldamisega, kuid eiras seda ja avaldas hageja isikuandmed. Hageja leiab, et kuna tema teatas kostjale, et ei ole nõus oma

8(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 isikuandmete avaldamisega, siis kostja pidi sellest arusaama, et hageja hinnangul riivab andmete avaldamine tema õigusi. Hageja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtuvaidluste kajastamine, sh ebatavaliste ja rohkearvuliste vaidluste kajastamine, on õigustatud avalikes huvides. Sellega oli kosja kohtu hinnangul veenvalt põhistanud ülekaaluka avaliku huvi. Hageja leiab, et on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja seostamine kohtuasjadega on lubatud, kuna selleks on olemas ülekaalukas avalik huvi. Avalik huvi ei saa sõltuda kohtulahendite arvust. Hageja leiab, et kostja tegevus on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksiga. Kostja rikkus mh koodeksi p 4.2. Kostja ei ole pöördunud hageja poole selleks, et teda ära kuulata. Kostja saatis e-kirju ainult jurist A. Smelovile, kus palus teda vastata küsimustele, kuid hageja poole ei ole kostja pöördunud ega selgituste saamiseks hagejaga ühendust võtnud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu poleks asjas vaidlust, et hageja ei soovinud ei ümber lükata kostja poolt esitatud faktiväiteid ega avaldanud soovi avaldatava artikli sisu kommenteerimiseks. Kostja on rikkunud ka koodeksi p 4.2, kuna ei kontrollinud informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Hagejale ei ole arusaadav maakohtu seisukoht, et korteriühistu ja hageja vahel toimunud vaidluste kajastamisel ei ole tähtsust asjaoludel, missugustel konkreetsetel motiividel neid vaidlusi on peetud, sest oluliseks on peetud kajastada iseenesest hageja ja korteriühistu kohtuvaidlusi üleüldiselt. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu oleks pidanud hageja tõendama, et kostja on artiklis avaldanud valeväiteid või valearvamusi. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Hageja esitas kohtule seisukoha seoses kostja menetluskulude nimekirjaga, kuid kohus seisukoha täiesti tähelepanuta ning ei põhjendanud hageja vastuväidetega mittenõustumist.

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, millega hageja esmane nõue jäeti rahuldamata. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab nõude osaliselt ning kohustab kostjat lõpetama artikli või selle osade avalikustamine Eesti Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed, ning keelab avaldada artiklit või selle osasid või refereeritud osasid kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed. Eelmärgituga seoses jaotab ringkonnakohus uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud ning tühistab sellest tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui 9(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viienda lause järgi ei pea kohus ühe alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

Ka praegusel juhul on hageja esitanud mitu alternatiivset nõuet. Esimese alternatiivina (esmase nõudena) on hageja palunud kohustada kostjat eemaldama Eesti Ekspressi veebilehelt artikli või artikli osad, kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja initsiaalid koos seletava tekstiga), ja keelata kostjal avaldada artiklit tervikuna või artikli osasid või artikli refereeritud osasid, kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja initsiaalid koos seletava tekstiga) kostja omandis olevates meediavahendites ja kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes.

Nimetatud nõude rahuldamise aluseks said artikli avaldamise ja hagi esitamise ajal olla alates

Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et xx.xxxxxxxxx.xxxx ilmus kostja väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress, sh kostja veebilehel, vaidlusalune artikkel, milles mh kajastati hageja vaidlusi (sh kohtuvaidlusi) korteriühistuga ning avaldati hageja isikuandmeid, s.o hageja initsiaalid elukohaandmed ning suhted O. Giga (artiklis väidetu kohaselt on hageja O. Gi elukaaslane). Samuti on maakohus tuvastanud, et kostjal puudus hageja nõusolek hageja isikuandmete avaldamiseks.

Nimetatud asjaolude üle kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses ei vaielda ning ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1 ja 5).

Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle tuleb kolleegiumi hinnangul otsustada artikli avaldamise ajal kehtinud õiguse alusel. Artikli avaldamise ajal kehtinud IKS § 10 lg 1 järgi oli isikuandmete töötlemine (sh andmete avalikustamine) lubatud üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul. IKS § 11 lg 2 järgi võis isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada ka ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud sama lõike kohaselt ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

Eelmärgitust lähtudes on hageja esmase nõude osas põhjendatud maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja poolt hageja kohta avaldatud isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi ning kas nende andmete avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ega nende andmete 10(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 avalikustamisega pole ülemääraselt kahjustatud hageja huve. Juhul kui vastus nendele küsimusele on jaatav, võis kostja andmeid avalikustada ka hageja nõusolekuta.

Maakohtu järelduste kohaselt olid IKS § 11 lg 2 kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud ning kostja võis hageja isikuandmeid avalikustada andmesubjekti nõusolekuta. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ülalesitatud järeldustele jõudmisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning hinnanud osaliselt ebaõigesti tõendeid.

Kolleegium rõhutab, et IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand on rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt nt Riigikohtu 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Riigikohus on IKS § 11 lg 2 eesmärki selgitades märkinud, et sätte kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 19–21). Viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud EIK lahenditest tulenevalt tuleb väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse (kui võrdsete põhiõiguste vahel) tasakaalu leidmaks hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Kolleegiumi hinnangul tuleb osutatud kohtupraktikaga arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Seonduvalt kostja väitega kohtupidamise avalikkusest on ka oluline märkida, et IKS § 11 lg 1 piiras teiste sama seaduse sätete kohaldamist, kuid ei olnud ise seaduslik alus andmete töötlemiseks ning IKS § 11 lg-st 1 ei tulenenud, et juba avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks ei pidanuks olema seaduslikku alust. Seega kui isikuandmed on seaduse alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud (nt andmete avaldamine kohtuasja avalikul arutamisel), siis ei tähenda see, et edaspidi võis neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega (IKS § 6 p-d 2–4). Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine meedias avardab oluliselt teavitatavate isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).

Kolleegiumi hinnangul hageja isikuandmete avalikustamiseks artiklis praegusel juhul ülekaalukat avalikku huvi ei olnud. Kolleegium möönab, et korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ning korteriühistute tegevuse kajastamine üldiselt on avalikes huvides. Samuti võib nõustuda kostjaga selles, et hageja ja korteriühistu vahel viimase kümne aasta jooksul toimunud kohtuvaidluste suur arv ei olnud tavapärane. Samas see ringkonnakohtu hinnangul ei õigustanud hageja nõusolekuta tema isikuandmete avaldamist. Hageja isikuandmete avaldamine ei andnud kolleegiumi arvates midagi olulist juurde artikli (tl-d 13–16) teemakäsitlusele. Hageja

11(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 väited iseäralikust õiguslikust olukorrast korteriühistu esinduses põhinvad ilmselt eelkõige eeldusel, et hageja ja O. G on elukaaslased. Ringkonnakohus ei jaga kostja ja maakohtu seisukohti, et avalikkusel võiks olla oluline huvi hageja isiku vastu. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ning kostja ei ole menetluses seda ka väitnud. Poolte esitatust ei nähtu, et hageja oleks ise teinud midagi enda isiku või tegevuse eksponeerimiseks avalikkuses, mh ei ole selleks hageja korduvad pöördumised kohtu poole. Hageja liikmelisus korteriühistus ja suhted korteriühistuga ei kuulu hageja intiim- või privaatsfääri, kuid on samas ka kaugel avaliku või poliitilise võimu teostamisest. Artikkel ei kajasta ka hageja isikuga seotud päevakajalisi sündmusi. Vastupidi, artiklis käsitleti hageja ja korteriühistu vahel kümne aasta jooksul toimunud vaidlusi, sh aastaid tagasi lõppenud kohtuasju. Lisaks avaldas kostja (esindaja vahendusel) juba enne artikli ilmumist selgelt mittenõustumist enda isikuandmete avaldamisega.

Lisaks on kolleegiumi hinnangul vähemalt kaheldav hageja isikuandmete avalikustamise kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ajakirjanduseetika põhimõtted tulenevad peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist (Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest printsiipidest (vt ka viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15914, p 14). Eetikakoodeksi p 3.5 järgi peab toimetus kontrollima informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Oluliste faktide tõesust tuleb kontrollida ka juhul, kui avaldatava või edastatava materjali autor ei ole toimetuse töötaja. Uudismaterjal peab p 4.1 kohaselt põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil ning p 4.2 järgi peab ajakirjanik konflikti sisaldava materjali puhul ära kuulama kõik osapooled.

Kolleegium leiab, et mõistlik kõrvalseisja (lehelugeja) mõistab eesti keele- ja kultuuriruumis elukaaslastena vabaabielu partnereid ning vähemalt vaidlusaluse artikli kontekstis on tegu faktiväitega (st väitega, mille tõesus on kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav). Ringkonnakohtu hinnangul ei defineeri mõistlik kõrvalseisja mistahes põhjusel sama eluaset jagavaid inimesi elukaaslastena. Liiatigi ei ole asjas tõendatud ka see, et hageja ja O. G oleks tegutsenud ühistes huvides ja jaganud sama eluaset või nad oleks muul moel majanduslikult või emotsionaalselt seotud.

12(15)

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 G ning kostja esindajad on asjas tehtud kohtuotsuses märgitu (tl-d 70–72) kohaselt väitnud, et hageja ja tema elukaaslane O. G ei soovi teha kaasomandi remondiks kulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja poolt põhjendamatu avaldada 2011. a detsembris tsiviilasjas nr 2-11-2216 tehtud kohtuotsuses kajastatud asjaolude põhjal väiteid hageja ja O.Gi kooselu kohta 2017. a oktoobris. Samuti ei tulenenud artikli avaldamise ajal kehtinud korteriühistuseadusest, et korteriühistu juhatuse liikmeks saaks olla ainult korteriühistu liige või sama kinnisasja korteriomandi omanik (ka 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse regulatsioon ei ole selles osas põhimõtteliselt erinev). Samuti ei ole praktikas tavapäratu, et korteriühistu juhatusse kuulub isikuid väljastpoolt korteriomanike ringi.

Kostja väide, et hageja isikuandmeid avaldati üksnes kaudselt, ei oma eelmärgitut arvestades asja lahendamisel määravat tähtust. IKS § 4 lg 1 järgi tuleb lugeda isikuandmeteks mis tahes andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Hageja kohta artiklis esitatud andmed – initsiaalid, elukohaandmed ja väidetud suhted O. Giga – võimaldavad määraltemata isikute ringil hagejat üheselt tuvastada. Kindlasti on hageja isik artikli põhjal tuvastatav hageja tutvusringkonnale ja korteriühistu liikmetele.

Kokkuvõttes ei olnud IKS § 11 lg 2 eeldused hageja isikuandmete artiklis avaldamiseks täidetud, eelkõige puudus avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist (selliste andmekandjate suhtes, mille üle kostjal on kontroll) ning avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hageja isikuandmete töötlemise lõpetamine vastavalt hageja taotlusele ei oleks tehniliselt võimalik või tooks kostjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama Eesti Ekspressi veebilehelt kogu artikkel ja keelata artikli tervikuna avaldamine, ei ole kolleegiumi hinnangul siiski põhjendatud. See piiraks põhjendamatult kostja ajakirjanduslikku sõnavabadust ja oleks selgelt ebaproportsionaalne hageja taotletava eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib seejuures, et hageja saab TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt käesolevas asjas menetletava hagiga kaitsta üksnes enda (mitte kolmandate isikute) väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi.

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 isikuandmed, asendades hageja initsiaalid (st ees- ja perekonnanime esitähed) artikli tekstis sellise pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada, ning eemaldades artiklist andmed hageja suhte kohta O. Giga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri xx omanik. Seonduvalt hageja väidetega lisab kolleegium, et artiklis kirjeldatud kohtuvaidlused artiklis esitatud kujul ei võimalda hageja isiku tuvastamist, kui ülalmärgitud isikuandmed artiklist kõrvaldada.

Hageja on esitanud veel ka ülalviidatud alternatiivsed nõuded. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hageja esmase nõude üksnes osaliselt, ei pea kolleegium siiski vajalikuks hageja teiste nõuete rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja esmase nõude osalise rahuldamisega on hageja õiguste rikkumine kõrvaldatud. Hageja alternatiivne nõue I on osaliselt hõlmatud hageja esmase nõudega ning alternatiivse nõude rahuldamine piiraks kostja tegevust põhjendamatult. Hageja alternatiivne nõue II on sisuliselt suunatud artiklis hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele (VÕS § 1047 lg 4). Samas puudutab see nõue üksnes ajalehe veebiversiooni (mitte paberkandjal avaldatud lehte). Kuivõrd käesoleva otsusega kohustatakse kostjat ajalehe veebiversioonis hageja isikuandmete avalikustamine lõpetama, puudub vajadus kohustada kostjat veel ka veebiversioonis avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama. Alternatiivse nõude II rahuldamine ei annaks hagejale tema õiguste kaitsmise seisukohalt midagi lisaks.

Kolleegium märgib, et hageja hinnangul on artiklis avaldatud tema kohta ka ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 1046 lg 1). Need hageja väited ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest väidetavalt ebakohaste hinnangutega seoses ei ole hageja nõudeid esitanud (TsMS § 5 lg 1).

Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele lisab kolleegium, et maakohus on asja lahendamisel IKS § 11 lg-st 2 lähtudes põhimõtteliselt õigesti kaalunud hageja põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26) ja kostja õigust sõnavabadusele (PS § 45). IKS § 11 lg 2 eesmärk ongi tasakaalu loomine andmesubjekti põhiõiguste ja sõnavabaduse vahel. Seega ei nõustu kolleegium hageja väitega, nagu ei oleks maakohus arvestanud hageja õigusega eraelu puutumatusele. Juhul kui hageja leiab, et andmesubjekti isikuandmeid võib avalikustada ainult tema nõusolekul, siis selline seisukoht ei ole õige.

Tsiviilasi nr: 2-17-15170 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldab, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning tühistada otsus maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.

Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, sh rahuldab esmase nõude osaliselt ja jätab rahuldamata alternatiivsed nõuded, peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a hageja poolt hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud, mis tuleb jätta 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.