lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-103989/52

Muud › CMR

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-103989/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › CMR
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-03-05
3. isiku menetluskulude nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-02-04
3. isiku seisukoht ja menetluskulude täiendav nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-02-08
3. isiku vastus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-01-29
Leping
Kaitsevägi · Leping · 2026-03-06
Kiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Väljaminev kiri · 2019-05-27

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 53 lg 2, 4Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamineVÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõisteVÕS § 198 lg 1Tasaarvestuse avaldusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-103989/59Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.11.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AKTSIASELTS RW-Trans10101676(Kostja)OÜ ARVEL AUTO10667484(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-103989

Tsiviilasi

OÜ Arvel Auto hagi RW-Trans AS vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5 751,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Arvel Auto (registrikood 10667484), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kostja RW-Trans AS (registrikood 10101676), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.10.2018 ja 27.06.2019

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista RW-Trans AS-ilt OÜ Arvel Auto kasuks võlgnevus 3 880 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 141,22 eurot, kokku 4 021,22 eurot.
3.Jätta hagiavaldus rahuldamata põhinõude 120 euro ja viivisenõude 1 290,74 euro osas.
4.Rahuldada hageja taotlus 17.10.2018 toimunud eelistungi protokolli parandamiseks
5.Parandada 17.10.2018 toimunud eelistungi protokoll järgmisel kujul: 5.1 protokolli, lk 4: E.Lumiste: Kui te soovite kahjuhüvitist saada, siis on tavapärane, et vedude puhul on kaskokindlustus. Riigikohus ütles, et see on standard. Kui kostjal polnud kindlustust, on see nende risk. Nad pole esitanud tõendid, et nad on juba saanud hüvitise. Hagejal oli kindlustus olemas. 5.2 protokolli lk 5, vastuseks kostja küsimusele: “Tahan teada, kas see võiks olla ?“ vastas hageja esindaja E.Lumiste: Ei ole seda sätet hagiavalduses otseselt õigusliku alusena märkinud. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 50Protokolli sisu
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
VÕS § 774 lg 1Kaubaveolepingu mõiste
VÕS § 779 lg 1Laadimine
VÕS § 793Vastutusest vabanemine
VÕS § 793
6.Jätta menetluskulud 26% ulatuses OÜ Arvel Auto ja 74% ulatuses AS RWTrans kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Arvel Auto (hageja) ja RW-Trans AS (edaspidi kostja) suulise lepingu, mille kohaselt oli hagejal kohustus osutada kostjale veoteenust. Hageja osutas perioodil 26.09.2017 kuni 13.10.2017 kostjale järgnevat teenust: vedu suunal Paldiski sadam Intrac case kopp, Loo-Jõhvi-Kohtla Järve-Loo, Loo-Jõhvi, Paldiski-Võru-Tartu, JõhviHelsingör-Tollose-Kiili, Paldiski Kiili, RW-Lehmja-RW. Osutatud teenuste eest väljastas hageja kostjale 17.10.2017 arve nr 5075 summas 4652,70 eurot, mis kuulus tasumisele 17.11.2017. Kostja ei ole mitte ühegi arvel nr 5075 teostatud veo osas esitanud vastuväiteid või pretensiooni. 05.01.2018 tasus kostja arvest 652,70 eurot, kuid muu osa arvest on jätkuvalt tasumata. Arve tasumisega on kostja omaks võtnud, et teenust on osutatud arvel nr 5075 kajastatud perioodil ja sihtkohadesse.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 000 eurot ja hagi esitamise ajaks seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 1 431,96 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostjal puudub nõue, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Hageja ei laadinud veost. Hageja ainsaks ülesandeks oli veoki juhtimine, mitte veose laadimise korraldamine. Hageja ütles juba enne sõidu algust, et tema hinnangul on kostja veose ebaõigesti peale laadinud. Hageja ei vaidlusta, et kostja on tasunud hageja arveldusarvele summa 120 eurot. Hageja ei saanud aru, miks on üle kantud vaid 120 eurot. Kostja tasaarvestusavaldus on tühine, kuna ei ole täidetud tasaarvestusavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused ning tasaarvestus on lubamatu VÕS § 200 lg 4 mõistes. Kostja nõude suurus summas 3 880 on tõendamata ning kostja on lisanud kahju hüvitisele käibemaksusumma.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustub, et poolte vahel oli väljakujunenud koostöö, mille kestel andis kostja hagejale täitmiseks tellimusi ning tasus selle eest. Kostja nõustub ka sellega, et hageja teostas perioodil 26.09.2017 – 13.10.2017 veod, mille eest oleks kostja pidanud tasuma arve nr 5075 alusel 4 652,70 eurot. Kostja nõustub, et tasus 05.01.2018 arvest 5075 652,70 eurot. 14.02.2018 tasus kostja arvest 5075 hagejale täiendavalt 120 eurot. 14.02.2018 maksekorralduse selgituses määras kostja, millise kohustuse täitmisega on tegemist: „Arve 5075 – meie arve nr. 180330“. Hagejal ei saa ülejäänud põhinõude osas so summas 3880 eurot nõuet olla, kuna nõue on 14.02.2018 VÕS § 186 p 2 järgse tasaarvestusega lõppenud. Tähtaja saabumisel tasaarvestas kostja arvel kirjeldatud nõude hageja esitatud arve nr 5075 nõude jäägiga (4 000 eurot) ning tasus osa (120 eurot), mis jäi tasaarvestusest välja.
5.Kostja väitel toimus hagejal liiklusõnnetus kostja haagisega, mis tekitas kostjale kahju. Kostja esitas hagejale 01.02.2018 arve nr 180330 summas 3880 eurot maksetähtajaga 14.02.2018 kahju hüvitamiseks ning tasaarvestas oma kahjunõude hageja tasunõudega. Seetõttu on hageja nõue lõppenud tasaarvestuse tulemusel.
6.11.10.2018 menetlusdokumendi kohaselt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et õnnetuse põhjustas ebakorrektne laadimine. Kostja on veendunud, et õnnetuse põhjustas

kurvis valitud ebaõige sõidukiirus ja/või ebapiisav kinnitus. Kostja arve 180330 sisust nähtub, et see on esitatud haagise (reg nr x) avariiremondi eest. Kuna hageja nõude jääk kostja vastu arve nr 5075 järgi oli 3880 eurot (koos km-ga) ja kostja nõue hageja vastu arve nr 180330 järgi oli 3880 eurot (koos km-ga) siis oli VÕS § 197 lg 1 nõue vastastikuste rahaliste kohustuste olemasolu kohta täidetud. 14.02.2018 tasumise maksekorraldusel avaldatud: „arve 5075 meie arve 180330“ nähtuvad mõlemad pooltevahelised tasaarvestamisele kuuluvad nõuded, millega on täidetud ka VÕS § 198 lg 1 nõue. Pelgalt tasaarvestusavaldusega mittenõustumine või sellele vastuvaidlemine ei muuda seda veel VÕS § 200 lg 4 mõttes automaatselt lubamatuks. Summast 4 480, 13 eurot moodustavad haagise sirgestamistööd 1843,37 eurot (arve nr 6043191); haagise remonttööd 2 636,76 eurot (656,76 eurot arve nr 171106 ja 1 980 eurot arve nr 180130). Liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks (haagise teele tõstmine) tellis kostja kraana, mille eest tasus 486 eurot. Ainuüksi otseste kahjude kogusumma moodustab kokku 4 966,13 eurot, millest 3 880 eurot on kostja tasaarvestanud hageja nõudega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega lahendab kohus esmalt hageja 19.10.2018 protokolli parandamise taotluse. Hageja esindaja palub protokollis parandada järgmised kohad. Protokolli, lk 4: E.Lumiste: Kui te soovite kahjuhüvitist saada, siis on tavapärane, et vedude puhul on kaskokindlustus. Riigikohus ütles, et see on standard. Kui kostjal polnud kindlustust, on see nende risk. Nad pole esitanud tõendid, et nad on juba saanud hüvitise. Hagejal oli kindlustus olemas. Algselt on sõna soovitud asemel sõna „hüvitate“, kuid tegelikkuses viitas hageja esindaja, et kui kostja soovib hüvitist saada. Protokolli lk 5, vastuseks kostja küsimusele: “Tahan teada, kas see võiks olla VÕS § 793?“ on märgitud hageja vastuseks vaid lakooniline „ei.“ Tegelikkuses ütles hageja esindaja, et seda sätet ei ole hagiavalduses õigusliku alusena märgitud. Hageja palub kohtul täiendada hageja esindaja viimast lauset ja sõnastada see järgnevalt: E.Lumiste: Ei ole seda sätet hagiavalduses otseselt õigusliku alusena märkinud. Kostja protokolli parandamise kohta vastuväiteid esitanud ei ole.
9.TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 kohaselt protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
10.Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest veolepingust tulenevalt osutatud teenuste eest tasumist arve nr 5075 alusel summas 4 000 eurot. Hageja nõue on suunatud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisele. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas kostjale 17.01.2017 tasumiseks arve nr 5075 summas 4 652,70 eurot (tl 28). Vaidlus puudub selles, et kostja tasus 05.01.2018 arvest 652,70 eurot. Hageja hinnangul on kostja poolt 120 euro ülekandmine arusaamatu, kuid vajadusel on hageja valmis nimetatud summat arvestama osana võlgnevuse tasumisest (tl 41). Kohus on seisukohal, et kostja poolt 14.02.2018 täiendavalt tasutud 120 eurot tuleb arvestada tasutuks arve nr 5075 alusel. Samuti nähtub kohtule esitatud maksekorralduse selgitusest „Arve 5075 – meie arve nr. 180330“, et kostja tahe oli tasuda 120 eurot arve nr 5075 alusel. Seega on kostja tasunud hagejale vaidlusaluse arve alusel kokku 772,70 eurot ning tasumata on 3 880 eurot.
13.VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.
14.Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ning kaup on saajale üle antud. Kostjal on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arve osalise tasumata jätmisega rikkunud. Kostja tunnistab põhinõuet 3 880 euro ulatuses. Viivisenõuet kostja ei tunnista (vt istungi protokoll, I kd tl 56 pöördel). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 3 880 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1 431,96 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist tasumata summalt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 431,96 eurot. Kostja on esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele ja viivisearvestusele. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisearvestus ei ole täpne ning hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist tasumata summalt 4 652,70 eurot alates 18.11.1017 kuni 05.01.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, so 0,02% päevas summas 45,59 eurot (4 652,70 eurot x 0,02% : 100 x 49 päeva). Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt 4 000 eurot viivist alates 06.01.2018 kuni 14.02.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, so 0,02% päevas summas 32 eurot (4 000 eurot x 0,02% : 100 x 40 päeva). Hagejal on õigus nõuda ka viivist summalt 3 880 eurot alates 15.02.2018 kuni 07.05.2018, so summas 63,63 eurot (3 880 eurot x 0,02% : 100 x 82 päeva). Seega on põhjendatud hageja viivisenõue kogusummas 141,22 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas kostjal on hageja vastu nõue summas 3 880 eurot ning kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning tasaarvestada kostja kahjunõue hageja nõudega. Seega tuleb tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue ja kui on, siis hinnata, kas hagejal on nõudele vastuväiteid, mis välistavad kostja nõude maksmapaneku.
18.Tasaarvestuse avalduse kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt RKTKo nr 3-2-1129-11, p 9). Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et hageja vaidleb kostja nõudele vastu, ei välista nõuete tasaarvestust.
19.Kostja on seisukohal, et kostja tegi kooskõlas VÕS § 198 tasaarvestuse 14.02.2018 maksekorralduse kirjelduses. Hageja nimetatuga ei nõustu. Kohus leiab, et kostja poolt maksekorralduse selgitus „Arve 5075 – meie arve nr 180330“ ei ole käsitletav tasaarvestuse avaldusena. Seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele mingeid vorminõudeid. Kohus nõustub aga hageja seisukohaga, et maksekorralduse selgitusest ei nähtu tasaarvestuse sisu, kostja nõude tekkimise aeg ega muud VÕS § 197 eeldused. Õiguskirjanduse kohaselt ei pea tasaarvestuse avaldusest tulenema tasaarvestavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses vastavad nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestuse avaldusele olema lisatud arvestus, millise ulatuses nõuded lõppevad (vt T.Varul, I.Kull jt. Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaanne, lk 980. Tallinn 2016). Küll aga peab minimaalselt tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Kohus leiab, et nimetatud selgitusest ei saa tuletada, et kostja on tasarvestanud enda kahjunõude hageja nõudega. 01.02.2018 arvest nr 180330, selgitusse märgitud „haagise avarii remont“, ei nähtu, et arve tasumisega nõuab kostja hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on tõendatud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega, et arve saadeti pärast ülekannet. Hageja seaduslik esindaja andis 27.06.2019 vande all ütlusi selle kohta, et tasaarvestusest sai ta teada kui nägi ülekannet ja arve saadeti talle pärast ülekannet. Mingit tasaarvestusavaldust ei olnud (II kd, tl 24 pöördel ja 25). Seega ei ole täidetud tasaarvestuse avalduse formaalsed eeldused.
20.Kohus peab vajalikuks märkida, et täidetud ei ole ka tasaarvestuse materiaalsed eeldused, kuna kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud nõude üldised eeldused. Esmajoones peab kostjal olema rikkumise tõttu tekkinud kahju. Seejuures tuleb lähtuda kahju hüvitamise üldisest eesmärgist, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on kostja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldused (eesmärk, ulatus ja põhjuslik seos) täidetud. VÕS § 779 lg 1 kohaselt saatja peab veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vedaja peab looma võimaluse ja tingimused veose ohutuks peale- ja

mahalaadimiseks. Seega vastutab saatja veose vedamiskindlalt pealelaadimise eest. Seega ei vastutanud hageja veose laadimise eest.

21.Hageja seaduslik esindaja andis kohtule vande all ütlusi selle kohta, et seekord öeldi, et täiendavaid pakke detailide alla ei ole vaja ja kõik veavad niimoodi. Kuna öeldi, et on piisav siis hageja ei hakanud vaidlema (II kd, tl 24 pöördel). Käesoleval juhul ei ole kostja ka tõendanud, et avarii oli põhjustatud hageja tegevusest mille tõttu sai kahjustada kostja haagis, mistõttu ei ole kostjal tekkinud avariiga tekitatud kahjunõuet summas 3 880 eurot hageja vastu. Hageja vande all antud ütlustega on ka tõendatud, et hageja seaduslik esindaja valis sobiva kiiruse ning veendus manöövrit tehes, et autosid ei tule. Kuna veos oli pikk, siis pole sellega võimalik manöövrit sooritada suurel kiirusel. Hageja seaduslik esindaja veendus enne manöövrit selle ohutuses (II kd, tl 24 pöördel). Samuti on kohtu hinnangul tõendamata kahjunõude suurus. Kohtule esitatud arved ei tõenda kahju tekkimist. Politsei- ja Piirivalveamti vastusest nähtuvalt osales liiklusõnnetuses haagis reg.nr-ga x. Kostja ei ole tõendanud haagisega reg.nr-ga x arvete tasumist. Seega puudub kostjal hageja vastu nõue, mistõttu ei saa kostja teostada ka tasaarvestust.
22.Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud arve maksmisest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3 880 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 141,22 eurot, kokku 4 021,22 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata põhinõude 120 euro ja viivisenõude 1 290,74 euro osas.
23.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise rahuldamise osas.

MENETLUSKULUD

24.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 74 % ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 26 % ulatuses hageja kanda ja 74 % ulatuses kostja kanda.
25.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK 22.11.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja