Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14828
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi esindajad ringkonnakohtus Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud
17. mai 2019, kohtuistung Hageja lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi Kostja YY ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus muutmata.
Määrata kindlaks XX hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 720 eurot.
5.Kohustada YY tasuma väljamõistetud menetluskuludelt XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 3. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu Pärnus aadressil XXX asuva kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX, edaspidi kinnisasi) kaasomandi lõpetamiseks. Pooled jagasid 13. märtsil 2000 ühisvara, mille tulemusena on pooled kinnisasja kaasomanikud võrdsetes mõttelistes osades. Kokkuleppele ei ole pooled kaasomandi lõpetamises jõudnud. Domus Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja turuhind 84 300 eurot. Hageja palus hagiavalduses: ˗ lõpetada kaasomand kinnisasja suhtes ja jätta see kostja ainuomandisse hagejale õiglase hüvitise (42 150 eurot) tasumise kohustusega, asendades hageja vastavasisulise tahteavalduse kohtuotsusega; ˗ või alternatiivselt lõpetada kaasomand ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel, millest saadud tulust määrata 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale, asendades hageja vastavasisulise tahteavalduse kohtuotsusega. Kostja vastuväited
2.Kostja ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele ja hageja taotlusele jätta kinnisasi kostjale. Kostja ei nõustunud taotletava hüvitise suurusega ja leidis, et lähtuda tuleb ühisvara jagamise lepingus näidatud kinnisasja väärtusest. Kostja on kinnisasja oma vahendite arvelt parendanud ja hooldanud, mistõttu tuleb kaasomanike osade võrdsusest kõrvale kalduda. Kostja viitas, et tal võib olla hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue. Kostja leidis, et eelkõige tuleb lähtuda poolte kokkuleppest ühisvara jagamise ajal, kui pooled avaldasid kinnisasja väärtuseks 300 000 krooni, st 19 173,50 eurot. Kostja oli nõus maksma hüvitiseks sellest summast pool, s.o 9 586,75 eurot. Hageja esitas kutselise hindaja eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnisasja turuväärtus 77 000 eurot. Menetluse edasine käik
3.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 6. veebruari 2017 otsusega, lõpetades hageja ja kostja kaasomandi selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist 40 000 eurot (ekslikult on rahaühik maakohtu otsuses esitatud kroonides). Maakohus asendas kostja tahteavaldused kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja kohta kinnistusraamatu avatud registriosas kannete tegemiseks kohtuotsusega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. novembri 2017 otsusega maakohtu otsuse kostja apellatsioonkaebuse alusel ning saatis asja samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jätnud eelmenetluses poolte nõuded välja selgitamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostja rahalise vastuväite (tasaarvestuse vastuväide) hageja hüvitise nõudele. Samuti jättis maakohus välja selgitamata kostja tahte küsimuses, kas ja kui suure hüvitise eest on ta nõus kinnisasja enda omandisse saama.
4.Hageja esitas maakohtus asja uuel läbivaatamisel 19. jaanuaril 2018 hagiavalduse tervikteksti, milles muutis oma nõuete järjekorda ja esitas need järgmiselt: ˗ lõpetada kinnisasja kaasomand ja määrata see avalikul enampakkumisel müümiseks, asendades vajadusel hageja ja kostja vastavasisulised tahteavaldused ning nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks kohtuotsusega ning määrata kinnisasja enampakkumisega müügist saadud tulust 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale; 2 (8)
- või alternatiivselt, kui kostja on valmis tasuma hagejale omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitisena 42 150 eurot, lõpetada kaasomand kinnisasjale ning jätta see kostja ainuomandisse. Sel juhul määrata, et kostja kohustub tegema vastavasisulise tahteavalduse ning andma nõusoleku sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse sisse kostja, tingimusel, et kostja on tasunud 42 150 eurot hageja kontole või notari deposiiti, või määrata, et nimetatud kostja tahteavaldus ja nõusolek asendatakse kohtuotsusega pärast seda, kui kostja on tasunud 42 150 eurot hageja kontole või notari deposiiti.
5.Hageja põhjendas nõuete järjekorra muutmist sellega, et menetluse käigus on selgunud, et kostja ei ole valmis hagejale õiglast hüvitist maksma. Seetõttu taotles hageja esmalt kinnisasja müüki enampakkumisel.
6.Kostja vaidles hageja nõuete järjekorra muutmisele vastu, leides, et see ei ole põhjendatud. Kostja leidis, et lähtuda tuleks hageja esitatud esialgsest kaasomandi jagamise taotlusest, mille kohaselt kinnistu jääks kostja ainuomandisse. Kui pooled ei jõua hüvitise suuruses kokkuleppele, alles siis peaks kohus lahendama hageja alternatiivse taotluse kaasomandi enampakkumisel müümise kohta. Kostja esitas hageja kasuks väljamõistetavale või kinnisasja müügist saadud tulu jagamisel makstavale summale tasaarvestuse vastuväite kulutuste hüvitamiseks. Kostja esitas arved ja pangakonto väljavõtted, et tõendada, et ta on teinud kaasomandis oleva kinnisasja parendamiseks kulutusi kogusummas 21 797,58 eurot. Kulutused on kantud seoses kinnisasja remondi ning kinnisasja omaniku kohustuslike maksetega. Selle tulemusena on tõusnud ka hageja kaasomandiosa väärtus. Kostja nõuab hagejalt kulutuste hüvitamist pooles ulatuses, s.o 10 898,79 eurot. Kui kohus peaks leidma, et kostja nõue ei ole põhjendatud käsundita asjaajamise sätete alusel, siis on kostja seisukohal, et tal on alusetu rikastumise nõue hageja vastu 10 898,79 euro ulatuses. Kostja leidis, et kui hageja tugineb aegumisele, siis tuleb hagejal selgelt välja tuua, milline kuludokumendis toodud summa on aegunud. Nõue ei ole aegunud, sest kulutusi tehti jätkuvalt. Kostja on nõus ja võimeline tasuma hagejale kaasomandiosa eest 20 000 eurot. Selles summas on arvestatud ka kostja tasaarvestusega.
7.Hageja esitas kostja tasaarvestuse vastuväitele aegumise vastuväite. Samuti leidis hageja, et kulutuste hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, nõue on ebaselge ja tõendamata. Maakohtu lahend ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja lõpetas kaasomandi viisil, millega müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada enampakkumisel saadav raha poolte vahel võrdselt (pärast enampakkumisega seotud kulude mahaarvamist). Lisaks määras maakohus, et vajadusel asendatakse poolte vastavasisulised tahteavaldused ja nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1020 eurot. Maakohus märkis, et hageja nõuete täpsustamine selliselt, et eelistatud on enampakkumine, ei ole hagi muutmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 mõttes. Maakohus leidis, et kuna kaasomanikud ei jõudnud kaasomandi jagamise viisis või makstava hüvitise suuruses kokkuleppele, siis tuleb kaasomand lõpetada viisil, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel. Maakohus kohaldas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg-d 1 ja 2. Maakohus tugines kohtupraktikale, mille kohaselt kohus ei saa jätta kaasomandiosa ühele kaasomanikule suurema hüvitise eest, kui see kaasomanik on nõus ja võimeline maksma. Isegi juhul, kui lugeda kinnisasja väärtuseks 77 000 eurot, lugeda tõendatuks ja põhjendatuks kostja tasaarvestuse nõue 10 898,79 euro ulatuses ja vähendada selle võrra hüvitise summat, tuleks kostjal hagejale 3 (8)
tasuda (77 000 : 2) – 10 898,79 = 27 601,21 eurot (maakohtu otsuses kajastatud summas 27 610,21 eurot on arvutusviga). See summa ületab kostja pakutud maksimaalse väljamakstava hüvitise summa. Seega ei saa kinnisasja jätta kostjale. Maakohtu hinnangul ei ole veenev kostja seisukoht, et enampakkumine oleks tema suhtes ebaõiglane, sest tegemist on kostja koduga, ega saa seetõttu olla takistuseks teise kaasomaniku õigusele kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda. Tasaarvestuse vastuväide enampakkumise puhul ei kehti, sest tasaarvestada saab ainult samaliigilisi nõudeid. Hageja nõue ei ole enampakkumise puhul suunatud kostja vastu, vaid enampakkumise tulemuse vastu, mida käsutab enampakkumise läbiviija, jagades pärast ostuhinna laekumist ja enampakkumise kulude maha arvamist ülejäänud rahasumma kaasomanike vahel vastavalt nende osadele.
9.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes need kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentide ning tehtud toimingutega. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus määras kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 1020 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 720 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata see esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta kaasomandiosa kostjale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 20 000 eurot, samuti asendada vajalikud tahteavaldused kannete tegemiseks või alternatiivselt kinnisasja enampakkumise korral vähendada hagejale väljamakstavat summat ning suurendada kostjale väljamakstavat summat tasaarvestuses nõutud summa võrra. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme, tõendite analüüsimise ja otsuse põhjendamise kohustust ning ei ole võtnud arvesse ringkonnakohtu poolt samas asjas antud juhiseid. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, kas juhul, kui kostja oleks pakkunud hageja nõutud summas hüvitist (ning kohus oleks sel juhul ka tasaarvestusavalduse sisuliselt läbi vaadanud), oleks maakohtu arvates olnud võimalik jagada kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse. Kostja viitab ka, et hüvitise suuruse arvutamisel on maakohus arvestanud tasaarvestatava nõudega, kuid tegelikkusel ei ole maakohus tasaarvestusavaldust läbi vaadanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tasaarvestusavaldus ei ole antud menetluses kohaldatav. Maakohtul oli kohustus tasaarvelduse põhjendatust kontrollida. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes kostjale selgitamata, et kui kaasomand lõpetatakse enampakkumise teel, siis ei ole tasaarveldusavaldus kohaldatav või et kostjal tuleb esitada vastuhagi. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tasaarvestuse vastuväide ei ole enampakkumise korral kohaldatav. Kostja leiab, et tasaarvestamise nõue on samuti rahaline nõue, mis on suunatud hageja poolt enampakkumiselt saadava tulemi vastu ja vähendada hageja enampakkumise tulemit 10 898,79 euro võrra ning suurendada selle võrra kostjale määratavat summat. Kostja leiab, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas ja kui suure hüvitise eest on kostja nõus ja võimeline kinnisasja enda omandisse saama. Samuti on välja selgitamata, kas tasaarvestuse nõue mõjutaks hageja taotletud hüvitise suurust. Maakohus hindas kinnisasja väärtuse tuvastamisel tõendeid ebaõigesti. Maakohus oleks pidanud kinnisasja väärtuse hindamisel arvesse võtma ka ühisvara jagamise lepingus märgitud kinnisasja hinda (19 173,49 eurot), kuna viidatud lepingu sõlmimisest alates on kostja teinud kinnisasjale olulisel määral parendusi, mille tulemusena on selle väärtus oluliselt tõusnud.
4 (8)
Kostja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks kostja viide enampakkumise ebaõiglusele ei ole veenev ega ole takistuseks teise kaasomaniku õigusele kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda. Just ebaõigluse argumendi tõttu oleks maakohus pidanud kaaluma teise kaasomandi lõpetamise viisi võimalikkust ning selgitama välja selle aluseks olevad asjaolud. Kostja hinnangul ei teinud maakohus piisavalt selleks, et pooled jõuaksid kompromissile. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
13.Kostja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid kostja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (TsMS § 654 lg 6).
14.Hageja on muutnud menetluse kestel kaasomandi lõpetamise viiside järjekorda. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et hageja ei ole 19. jaanuaril 2018 hagiavalduse tervikteksti esitamisega muutnud hagi TsMS § 376 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu
10.aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 27).
15.Hageja esitas AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel hagi, milles palus lõpetada kaasomandi viisil, millega müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada raha poolte vahel võrdselt või alternatiivselt jätta kinnisasi kostjale koos kohustusega hüvitada hagejale pool kinnisasja väärtusest, s.o 42 150 eurot. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11). Kohtupraktika kohaselt ei ole kaasomandi lõpetamata jätmine üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Praeguses asjas on hageja esitanud kaks kaasomandi lõpetamise viisi. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Seega sai maakohus valida hageja poolt taotletud kahe viisi vahel, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22).
16.Lähtudes eeltoodud materiaalõiguse tõlgendusest ei ole maakohus poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt arvestab kaasomandi lõpetamine kinnistu avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte vahel jagamisega mõlema kaasomaniku huve. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõuet ei muuda hea usu vastaseks see, et tegemist on kostja elukohaga. On mõistetav, et kostjale on kaasomandi lõpetamise tagajärjel emotsionaalselt koormav oma pikaaegsest kodust lahkuda, kuid samas ei anna see asjaolu alust jätta kaasomandit lõpetamata.
17.Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole asja uuel läbivaatamisel järginud käesolevas tsiviilasjas 17. novembril 2017 tehtud ringkonnakohtu 5 (8)
otsuses antud juhiseid, jättes arvestamata tasaarvestusnõude ja välja selgitamata kostja poolt makstava hüvitise suuruse. Samuti ei nõustu kolleegium kostja väitega, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Kolleegiumi hinnangul on need etteheited põhjendamatud. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal apellatsioonkaebuses väidetud õigusnormide olulisi rikkumisi tuvastanud, mis muudaksid asja lõppjäreldust. Kostja sai asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitada vastavalt ringkonnakohtu juhistele tasaarvestusavalduse. Seda on kostja teinud 10. mai 2018 menetlusdokumendiga (II kd, tl-d 32–36). Maakohus on
7.detsembril 2018 määranud menetlusosalistele tähtaja avalduste ja taotluste esitamiseks, mh on maakohus teinud kostjale ettepaneku teatada, milline on kostjapoolne maksimaalne hüvitise summa, mille ta on nõus hagejale tasuma kaasomandiosa eest (II kd, tl 138). Kostja on
11.jaanuari 2019 menetlusdokumendis märkinud, et on nõus ja võimeline tasuma kaasomandiosa eest hüvitist 20 000 eurot, mis arvestab ka tasaarvestatavat nõuet (II kd, tl 142). Seega on tegemist summaga, millest on maha arvestatud kostja tasaarvestuseks esitatud nõue 10 898,79 eurot. Maakohus on 25. mai 2018 kirjas selgitanud kostjale, et kui kostja soovib muul viisil kaasomandi lõpetamist, tuleb esitada vastuhagi (II kd, tl 131). Kolleegium märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lgd 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
18.Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Maakohus on esmalt hinnanud võimalust jagada kaasomand viisil, et see jääb kostjale ja kostja peab maksma hagejale välja tema osa rahas. Maakohus on põhjendatult lähtunud kostja poolt märgitud summast, mille ta on nõus kaasomandiosa eest hagejale hüvitama, s.o 20 000 eurot. Maakohus ei ole sisuliselt kostja tasaarvestusavaldust hinnanud, kuid ei ole jätnud seda ka tähelepanuta. Maakohus on tasaarvestuseks esitatud nõudega võimaliku hüvitise suuruse määramisel täies ulatuses arvestanud. Maakohus on võtnud aluseks kinnisasja kõige madalama väärtuse (77 000 eurot), kostja tasaarvestuseks esitatud nõude (10 898,79 eurot) ja leidnud, et isegi kui lugeda eeltoodud asjaolud tuvastatuks, oleks väljamõistetav õiglane hüvitis suurem, kui kostja on nõus hagejale välja maksma. Ringkonnakohtu menetluses on kostja avaldanud, et kompromissina võib kaaluda suuremas summas hüvitise maksmist, kuid suurema hüvitise maksmise valmisolekut kostja menetluse jooksul kinnitanud ei ole. Kaasomandi jagamine võib viia kinnisasja omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni ning sellise olukorra vältimiseks peab kohus, kui ta leiab, et asja omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma asja sellele kaasomanikule, vaid panema asja avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on esitatud. Kolleegium märgib, et maakohus võis lähtuda poolte poolt esitatud eriteadmistega isikute arvamustest kinnisasja turuväärtuse hindamisel (TsMS § 272 lg 2). Tõendeid esitavad menetlusosalised ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Kaasomandi lõpetamisel ei saa aluseks võtta kinnisasja hinda, mis oli märgitud ühisvara jagamise lepingus (I kd, tl-d 6– 7), sest kaasomandi lõpetamisel tagab õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. AÕS § 76 ja § 77 tuleb kohaldada nii, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis. Kinnisasja hariliku väärtuse määramist ei mõjuta ka see, millises summas pooled lahusvara arvelt kinnisasjale kulutusi teinud on. Maakohus ei ole apellatsioonkaebuses märgitud rikkumist kinnisasja väärtuse hindamisel toime pannud, sest ei ole turuhinda kindlaks määranud ligikaudse keskmisena, vaid on võtnud aluseks kostja poolt pakutud väärtuse (mis on ka kostjale soodsam). 6 (8)
Selliselt asja lahendades on maakohus lähtunud TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kui maakohus jättis tasaarvestusavalduse sisuliselt hindamata, sest isegi juhul, kui kostjal oleks märgitud summas kulutuste hüvitamise nõue hageja vastu, siis see asjaolu ei mõjutaks asja lõppjäreldust. Kostjale on seda selgitanud ka ringkonnakohus (vt 17. mai 2019 kohtuistungi protokoll; II kd, tl 188 pöördel).
19.Kuna kinnisasja ei olnud võimalik jagada selliselt, et see antakse kostjale, siis on maakohus põhjendatult lähtunud teisest hageja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viisist – kinnisasja avalik enampakkumine ja saadud raha poolte vahel jagamine. Kui kostja tahtis kinnisasja endale, kuid ei suuda hagejale tema osa rahas välja maksta, ei ole kaasomandi lõpetamine kinnisasja kostjale jätmisega võimalik. Praeguses asjas ei esinenud erandlikke asjaolusid, et jätta kaasomand hageja taotletud viisil lõpetamata.
20.Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei aidanud kaasa kompromissi saavutamisele. Maakohus on menetluse jooksul suunanud pooli kompromissi sõlmimisele ning seda on teinud ka ringkonnakohus (vt nt II kd, tl 131; tl 188 pöördel).
21.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et enampakkumisel ei saa kostja tasaarvestuse kaudu maksma panna oma väidetavat rahalist nõuet hageja vastu. Maakohus on 11. juuli 2018 kirjas selgitanud, et kui kohus valib kaasomandi lõpetamise viisiks enampakkumise, ei oma tasaarvestusavaldus tähtsust (enampakkumise tulemi jagamisel ei ole vastastikuseid nõudeid; II kd, tl 133). Maakohtu selgitust saab kolleegiumi hinnangul lugeda piisavaks (II kd, tl 131). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse eelduseks on tasaarvestuse olukorra eksisteerimine, s.t nõuded peavad eksisteerima samade poolte vahel (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 976). Seega peaks hagejal olema õigus täita nõudele vastav kohustus kostjale (passiivnõue). Kinnisasja avalikul enampakkumisel ei teki hagejal sellist õigust poole saadud tulemi suhtes. Kui asi müüakse kohtutäituri kontrolli all, siis ostja maksab tulemi kohtutäiturile, kes tagastab vajalike kulude katmisest ülejääva summa võrdsetes osades kaasomanikele.
22.Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes muuta. Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle ringkonnakohtu menetluses õigusteenust kokku 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Seega nõuab hageja kostjalt 720 euro menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud tulenesid apellatsioonkaebuse vastuse koostamisest (4 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamisest ja sellel osalemisest (2 tundi). Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ja asja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusteenuselt käibemaksu tagasi.
7 (8)
23.Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
24.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.