Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 31. jaanuar 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-14828
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxx xxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxx esindajad xxxxxxxxxx, lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi Kostja YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Tsiviilasja hind
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Lõpetada hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) kaasomand xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx asuva kinnistu (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) suhtes ning määrata nimetatud kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel, asendades vajadusel kostja ja hageja vastavasisulised tahteavaldused ja nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning määrata enampakkumise tulemist saadud tulust 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale (pärast enampakkumisega seotud kulude mahaarvamist).
Menetluskulude jaotus ja Jätta menetluskulud kostja kanda. kindlaksmääramine Määrata hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1020 (üks tuhat kakskümmend) eurot ning mõista nimetatud summa YY-lt XX kasuks välja. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle Edasikaebamise kord kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.
Tsiviilasi nr 2-16-14828 Kaebuse võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik 03.10.2016 esitas hageja XX Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi YY vastu xxxxxx aadressil xxxxxxxx xx asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Maakohus rahuldas hagi
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-16-14828 Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid Kostja poolt hagi uuele terviktekstile esitatud vastuse (II kd tl 32-36) ja teiste menetlusdokumentide (II kd tl 141-143) kohaselt vaidleb ta hageja nõuete järjekorra muutmisele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu juhiste valguses ei ole põhjendatud hageja nõuete järjekorra muutmine, vaid ka uuel asja lahendamisel Pärnu Maakohtus peaks esialgu lähtuma kaasomandi jagamise viisist, mida on hageja siiani menetluses esmasena taotlenud, ehk jätta kaasomand kostja omandisse. Ringkonnakohus on andnud juhised (p 15, viimane lause), et asja uuel menetlemisel peaks ka välja selgitama kostja tahte küsimuses, millises ulatuses (kui suures summas) on kostja võimeline ja nõus hüvitist tasuma (sealjuures ka võimalikud tasumise ajatamised). Alles siis, kui vastav asjaolu on välja selgitatud ja selgub, et kostja ei ole nõus ja võimeline hageja poolt taotletud hüvitist tasuma ja pooled ei jõua ka hüvitise suuruses kokkuleppele, asub kohus lahendama hageja esmases hagis esitatud alternatiivset taotlust, et kaasomand pannakse selle jagamiseks enampakkumisele ning enampakkumise tulu jagatakse poolte vahel, Seoses eelnevaga teavitab kostja, et ta ei oma vastuväiteid kaasomandi jagamiseks, kuid soovib selle jagamist viisil, et kinnistu jääks tema ainuomandisse, kuna see on koduks nii kostjale, kui ka tema lastele. Hageja ei ole vastava kinnistu osas tegelikkuses huvi ülesnäidanud juba pärast ühisvara jagamist (aastal 2000) ning hagis märgitud väited, nagu ei lastaks hagejat kinnistule, et hagejal on tekkinud väidetav kahju (saamata jäänud üüri näol) ning et hageja on otsinud kompromisse kostjaga, aga kostja tõttu ei ole saadud kokkuleppele kaasomandi kasutamises/jagamises, on väärad ning tõendamata. Tegelikkuses ei ole kostja teinud hagejale takistusi oma kaasomandit kasutamast, kuid just hageja on näidanud üles hoolimatust oma vara ja samuti kostja vara suhtes (kuna kandekonstruktsioonid, välisfassaad, katus, uksed, aknad on maja kui terviku säilitamiseks vajalik kogu majal renoveerida), kuna kostja on teinud omandi säilimiseks kõik kulutused enda vahenditest ja hageja ei ole selleks mittemingisuguseid vahendeid eraldanud. Ilma kostja poolse tegevuseta, ehk kulutusteta vara korrashoiule, ei oleks võib olla ka enam kaasomandit, mida jagada, kuna see oleks oluliselt kahjustunud. Kostja on nõus tasuma hagejale hüvitist, kust on maha arvestatud kostja poolt tehtud parenduste kulud ja mille määramisel on arvestatud ka väärtuste vahet, milline oleks olnud asja väärtus ilma parendusteta ja milline on see tänu tehtud parendustele. Seetõttu on kostja esitanud hageja kasuks välja mõistetavale summale või siis kinnistu müügist saadud tulu jagamisel määratavale summale tasaarvestuse vastuväite seoses kostja poolt kantud kulutustega. Kostja esitas kohtule kulutuste tõendamiseks tšekid ja arved (II kd tl 37-45) ning pangakonto väljavõtted (II kd tl 46-107), millest nähtub, et YY on kaasomandis oleva kinnisasja parendamiseks teinud kulutusi kogusummas 21 797.58 eurot. Kostja esitas koondtabeli (II kd tl 109-129), millest nähtuvad kõik eelmärgitud tõendatud kulud koos kulutuste tegemise kuupäevade ning selgitustega. Kulutused seonduvad kinnisasja remontööde ning kinnisasja omaniku kohustuslike maksete teostamisega. Parenduste täiendavaks tõendamiseks esitas kostja ka pildi vaidlusalusest kinnisasjast 2001. aastal (II kd tl 130). Võrreldes 2001. aastal tehtud fotot käesolevas kohtumenetlustes esitatud eksperthinnangutele lisatud fotodega, nähtub et 2001. aastal on majal vanad aknad, puudu on välisvooderdus ja katus on värvimata. Kostja on teinud kulutusi kogu kinnisasjale, sealhulgas ka hagejale kuuluvale kaasomandi osale ning seoses tehtud kulutustega on tõusnud hageja kaasomandiosa väärtus. Arvestades, et hagejale kuulub 1⁄2 kinnisasjast, nõuab kostja hagejalt tehtud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses, st summas 10 898.79 eurot. Kostja on teinud kulutusi seoses kinnisasja haldamise ja parendamisega, ajades hageja asja, sest kostja tehtud kulutused tõstsid ka hageja kaasomandiosa väärtust. Kostja tegutses hageja
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-16-14828 soodustamise tahtega – kostja oli teadlik, et kuivõrd kinnisasi on kaasomandis, siis parenduste tegemisel tervele kinnisasjale suureneb ka hageja osa väärtus. Niisiis oli kostjal hageja soodustamise tahe. Kostja on kulutused teinud ilma õigusliku aluseta – tal puudus igasugune kohustus hageja kaasomandiosa parendamiseks; Kulutuste tegemine vastas hageja huvile ja eeldatavale tahtele seetõttu, et kulutuste tegemise tulemusel on oluliselt tõusnud kinnisasja väärtus: kui veel 2000. aastal oli kinnisasja väärtuseks 19 173,49 eurot, siis vastavalt 2016. aastal tehtud hindamisaktidele (kostja on esitanud samuti hindamisakti – I kd tl 64-99, kinnistu väärtuseks hinnatud 77 000 eurot) on väärtus tõusnud 77 000 – 84 300 euroni. Kostja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks, kuivõrd kostjal ei oleks olnud võimalik parendada vaid enda kaasomandiosa (tegemist on ühe elamuga) ning seega oli kulutuste tegemine seoses hageja osaga vältimatu – samas, nagu eelnevalt käsitletud, olid kulutused hageja huvides. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja nõue ei ole põhjendatud käsundita asjaajamise sätete alusel põhjendatud, on kostja seisukohal, et tal on alusetu rikastumise nõue 10 898.79 euro ulatuses hageja vastu. Eelneva põhjal tuleks kohtul määratavat hüvitist, mis kostja peaks hagejale seoses kaasomandiosa kaotamisega tasuma, vähendada 10 898.79 euro ulatuses. Samuti peaks suurendama kostjale määratavat tulu kinnistu müügist, hagejale määratava tulu arvelt, summas 10 898.79 eurot. Hageja ei nõustu esitatud tasaarvestusavaldusega põhjusel, et isegi eeldusel, et kostjal võib olla hageja vastu mingi rahaline nõue, on see valdavas osas aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja on kohtule esitatud apellatsioonkaebuse täienduses 20.10.2017 esimest korda avaldanud, et tal on nõue hageja vastu rahaline nõue, väites, et tema on teinud hageja kaasomandis olevale kinnisasjale kulutusi summas 21 797,58 eurot. Seega on kõik nõuded aegunud kuni 20.10.2014 ehk alates apellatsioonkaebuse täienduse juurde lisatud lisas 4 exceli tabelis kirjendatud read nr 2- 471 (ehk Ragn Sells AS arve kaasa arvatud). Samas tabelis olevad read nr 472- 570 on ebaselged ja seetõttu ka põhjendamatu, millisel õiguslikul alusel saab kostja esitada nõuet hageja vastu enda igapäevaste kommunaalkulude osas nagu näiteks teleteenused, elekter, vesi, prügivedu ja sularaha väljavõtt. Tegemist ei ole asjaõigusseaduse § 77 lõikes 4 sätestatud põhjendatud ja vajalike kulutustega, mida on õigus nõuda asja säilitamiseks vajalike kulude hüvitisena võrdeliselt nende osadega teiselt kaasomanikult. Kulude tabelis konto nr EE72 2200 0011 0074 1802 + tšekid osas avaldab hageja, et nendest on samuti aegunud valdav osa nõudest, ehk Exceli tabelis ridadel nr 573-617 märgitud kulud (kaasa arvatud). Ja ülejäänud kuluread nr 618-676 on samuti seostamata asja säilitamisega seotud vajalike kuludega, mille osas võiks hüpoteetiliselt esitada mingi nõude hageja vastu. Hageja märgib, et kinnisasjal paiknevale eluhoonele aknad, välisvooder ja katus on paigaldatud/ parendatud hageja rahaliste vahendite arvelt, mida hageja kostjale jättis. Asjaolu, et kostjal puudub võimalus ise kinnistul asuva elamuga seotud parendustöid rahastada nähtub ka esitatud tasaarvestuse avalduse lisana esitatud pangakonto väljavõttest, sest kostjal ei ole kulutuste mahuga võrreldavat sissetulekut. Osas, mis puudutab kostja poolt vastuses hagiavaldusele esitatud kuluarvestust (sama mis 20.10.2017 apellatsioonkaebuse täienduses) ja selles märgitud õiguslikke aluseid nagu
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-16-14828 käsundita asjaajaja kulutuste hüvitamise nõue või alusetu rikastumise nõue, siis pole kostja väitnud ega tõendanud, et oli õigustatud käsundita asja ajama. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et tasaarvestuse avaldust vastuväitena esitatud asjaoludel põhjendatuks pidada ei saa ning kostja vastavasisuline nõue tuleb jätta rahuldamata nii aegumise tõttu kui ka ülejäänud osas nõude ebaselguse ja tõendamatuse tõttu. Kostja on seisukohal, et kui hageja on esitanud aegumise vastuväite, peab vastuväide olema konkreetne ning kontrollitav ka summaliselt. Hageja seisukohast ei ole arusaadav, millise summa kohta hageja on aegumise vastuväite esitanud. Kostja seisukohalt ei ole ei kohtu ega kostja kohustuseks hageja eest vastavat summat välja arvutada. Seega leiab kostja, et kuna hageja ei ole oma aegumise vastuväidet konkretiseerinud, tuleks jätta aegumine kohaldamata. Lisaks on kostja seisukohal, et majale tehtud kulutusi saab lugeda vältavateks ehk katkematuteks kulutusteks, mis on tehtud kaasomandi säilimise huvides ning ka selle tõttu ei ole nõuded kuni 20.10.2014 aegunud. Hageja väidab, et ka ülejäänud kostja nõue ei ole põhjendatud, kuna on ebaselge ja tõendamata. Samas ei ole hageja taaskord esile toonud, milliste konkreetsete kuludokumentidega, millises summas, hageja nõus ei ole. Üleüldine viide exceli tabeli ridadele, mida on suhteliselt palju, ei anna ülevaadet, mida konkreetselt ja millistel põhjustel hageja vaidlustab. Samuti ei ole hageja välja toonud ühtegi konkreetset põhjendust, miks hageja leiab, et kostja poolt tasaarveldusavalduses väljatoodud kulud, mis on tõendatud lisatud kuludokumentidega, konto väljavõtetega jne, ei ole hageja meelest asja säilimiseks vajalikud. Arusaamatuks jääb ka hageja viide, et kostja pole tõendanud, et ta oli õigustatud käsundita asja ajama. Kostja on tasaarveldusavalduses vastavad põhjendused välja toonud ja jääb nende juurde. Lisaks on täielikult tõendamata ja kostja seisukohalt lausa pahatahtlikud hageja väited, et kinnisasjal paiknevale eluhoonele on paigaldatud aknad, katus ja välisvooder hageja vahenditest ning viidatud, et kostjal polekski võimalust enda vahenditest seda teha. Kostja rõhutab, mida on ka juba eelnevas menetluses välja toonud, et hageja ei ole vastava kinnistu osas huvi üles näidanud juba pärast ühisvara jagamist, aastal 2000. Hageja on näidanud üles hoolimatust oma vara ja samuti kostja vara suhtes (kuna kandekonstruktsioonid, välisfassaad, katus, uksed, aknad on maja kui terviku säilitamiseks vajalik kogu majal renoveerida). Kostja renoveeris maja enda, saadud pärandi, emalt saadud laenu ning oma praeguse mehe, praeguse perekonna ühistest vahenditest. Antud menetluses on tõendatud, et maja on renoveeritud ja hageja viimasest vastusest saab välja lugeda, et hageja seda ka ei vaidlusta (kuigi väidab pahatahtlikult ja ilma igasuguste tõenditeta, et seda on tehtud tema vahenditest). Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, kostja on aga esitanud hulgaliselt kuludokumente, seega on tõendatud ka kostja poolt maja säilimiseks tehtud kulutused ja tasaarveldusavaldus on põhjendatud ning kehtiv. Kostja seisukohast käitub hageja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on kunagi lubanud oma kaasomandi osa poolte ühistele lastele kinkida ja antud hetkel ei ole valmis läbi rääkima isegi hüvitise suuruse üle. Kostja on mitmeid kordi pöördunud hageja esindaja poole ettepanekuga kaaluda kompromissi, vähemalt astuda läbirääkimistesse, kuid hageja ei ole omalt poolt mitte midagi kompromissi võimalikuks sõlmimiseks teinud. Kostja seisukohast oleks äärmiselt ebaõiglane müüa maja enampakkumisel, see on kostja kodu, kostja on sinna investeerinud, teinud kõik endast oleneva, et kinnisasi säiliks, samuti sellel olevat elamut parendanud.
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-16-14828 Kostja teavitab kohut, et taotleb kaasomandi Xxxxx xxxxxx aadressil Xxxxxxxx xx kinnistul (registriosa nr xxxxxx) lõpetamist selliselt, et kaasomand jääks kostja ainuomandisse ning on nõus ja võimeline tasuma hagejale hüvitisena 20 000 eurot ning seejuures ei omaks kostja hageja suhtes rohkem pretensioone (ehk vastav hüvitis sisaldaks ka eelnevalt maha arvetatud tasaarveldatavat nõuet). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kaasomanikud kuni tänaseni kokkulepet asja jagamise viisi või makstava hüvitise suhtes saanud. Riigikohus on korduvates kaasomandi lõpetamist puudutavates lahendites (nt 3-2-1-104-05, 3-2-1-45-06) selgitanud, et kohus saab kaasomandit lõpetada vaid hagis/vastuhagis taotletaval viisil ning kui selline viis/viisid ei ole õiglane, on võimalik ka hagi rahuldamata jätta. Käesoleval juhul on hageja taotlenud määrata kaasomandis olev asi avalikule enampakkumisele ning vaid juhul, kui kostja on nõus hagejale hüvitama 42 150 eurot, siis on ta nõus jätma kogu kaasomandis oleva kinnistu kostjale. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14828 tehtud lahendis märkinud, et kohus ei saa jätta kaasomandi eset ühele kaasomanikule suurema hüvitise eest, kui ta on nõus ja võimeline maksma. Kuivõrd kaasomandis olev kinnisasi kuulub pooltele võrdsetes osades (kinnistusraamatu väljatrükk I kd tl 5) ning isegi juhul, kui - lugeda kogu kinnisasja väärtuseks kahest kohtule esitatud ja 2016.aastal koostatud hindamisaktist madalam hind – kostja esitatud hinnangu kohaselt 77 000 eurot ja - lugeda tõendatuks ja põhjendatuks kostja tasaarvestuse vastuväide ning vähendada kinnistu kostjale jätmisel hagejale kaotatud omandiosa hüvitamise summat 10 898.79 euro võrra, tuleks kostjal hagejale tasuda 77 000 : 2 – 10 898.79 = 27 610.21 eurot, mis ületab kostja enda nimetatud maksimaalse väljamakstava hüvitise summa. Seega on kohtu hinnangul välistatud hageja II alternatiivnõude rahuldamine ning kinnistut ei saa jätta kostjale. Hageja nõuete alternatiivsuse osas kordab kohus juba 25.05.2018 pooltele adresseeritud kirjas märgitut, et kuivõrd hageja esialgne hagiavaldus sisaldas kaasomandi lõpetamise viisidena nii võimalust kinnistu kostjale (õiglase hüvitise eest) jätta kui kaasomandi müüki avalikul enampakkumisel, siis nõuete järjestuse täpsustamine selliselt, et eelistatud on enampakkumine
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-16-14828 ning kostjale kinnistu jätmine on võimalik vaid hageja hinnangul õiglase hüvitise eest, ei ole hagi muutmine TsMS § 376 mõttes. Seega saab kohtu arvates kõne alla tulla vaid esimesena pakutud kaasomandi lõpetamise variant – kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Selleks ei ole asjas mingeid takistusi ja nõue on võimalik rahuldada. Enampakkumine tagab eelduslikult turuhinna saamise ja on seeläbi võimalikult soodne mõlemale kaasomanikule. Kostja viide enampakkumise ebaõiglusele seoses tema enda elamisega kinnistul ei ole veenev ega saa olla takistuseks teise kaasomaniku õigusele kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda. Pealegi ei ole selge, kas enampakkumine üldse toob kaasa vajaduse kinnistul asuvast elamust välja kolida, sest võimalikud on kokkulepped uue omanikuga, kostja enda poolt vahendite leidmine kinnistu ostuks jne. Tasaarvestuse vastuväide enampakkumise puhuks aga ei kehti, sest tasaarvestada saab ainult samaliigilisi nõudeid (antud juhul rahasumma) ning hageja nõue ei ole enampakkumise puhul suunatud kostja vastu, vaid enampakkumise tulemi vastu, mida käsutab enampakkumise läbiviija (eelduslikult kohtutäitur, kuna täpsemat läbiviimise korraldust ei ole hageja soovinud), jagades pärast ostuhinna laekumist ja enampakkumise kulude mahaarvamist järelejäänud kaasomanike vahel vastavalt nende osadele. Isegi kui kostja ise võidaks enampakkumise, ei ole menetluslik tasaarvestusavaldus hagi esitamata (nagu kostja seda käesoleval juhul on esitanud) kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldatav ja seetõttu ei käsitle kohus kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjas õigusabikulud 6 töötunni eest summas 720 eurot (100 eurot tund + käibemaks), lisaks on kohtule hageja menetluskuludena teada asjas tasutud riigilõiv 300 eurot, mis tuleb samuti määrata kindlaks TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentide ja tehtud toimingutega. Hageja advokaadi tunnitasu on mõistlik, samuti on hageja füüsilise isikuna kinnitanud menetluskulude nimekirja kaaskirjas TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks 1020 eurot ning nimetatud summa kostjalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.