Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-19106
Tsiviilasi
Oleg Yankovskiy hagi Wanareval OÜ vastu töötasu saamiseks ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Wanareval OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Wanareval OÜ (rk: 12624088) Vastustaja (hageja): Oleg Yankovskiy (ik: XXXXXXXXX ), esindajad Morris Laanemäe ja Agu Eichenbaum
Hagejal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja töölepingu sõlmimise tõendamisel tuginenud töötamise registri kandele, mille järgi töötas hageja kostja juures töölepingu alusel 2. aprillist kuni 15. juunini 2018, fotodele ehitusobjektist ning Orako OÜ juhatuse liikme Ragner Krolli kirjalikule selgitusele, mille kohaselt hageja tegi Väike-Maarjas Pikk tn 8 tervisekeskuse ehitusobjektil fassaaditöid. Nendest tõenditest saab järeldada, et hageja töötas kostja heaks Väike-Maarja ehitusobjektil 2. aprillist kuni 15. juunini 2018, st pooled olid sõlminud töölepingu TLS § 4 lg 2 teise lause järgi. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tegi töid Väike-Maarja ehitusobjektil. Seda, et hageja töötas samal objektil, on kinnitanud R. Kroll. Sellele viitavad ka fotod objektist. Kuna fotol on mees seljaga, siis üksnes foto selle tuvastamiseks, et tegu oli hagejaga, piisav ei ole, kuid siiski viitab foto koos teiste tõenditega asjaolule, et hageja objektil töötas. Töötamise registris teeb kandeid tööandja. Seega on töötamise registrist nähtuva seose allikaks kostja ise. Kostja selgitused kande tegemise kohta on olnud vastuolulised. Töövaidluskomisjoni istungil väitis kostja, et hageja pidi 02.04.2018 tööle tulema, mistõttu kostja tegi registrisse kande, hageja aga tööle ei tulnud. Samas ei osanud kostja selgitada, miks on sellisel juhul töötamise lõpetamise ajaks märgitud alles 15.06.2018. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikus vastuses väitis kostja, et hagejaga peeti läbirääkimisi töölepingu sõlmimise osas 2018. a juunis. Kohtuistungil väitis kostja, et tegi registrikande meeltesegaduses. Kostja selgitused ei ole usutavad ning töötamise registri kanne koos teiste tõenditega näitab seda, et hageja töötas kostja heaks. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kostja ütlused kohtuistungil, kus kostja tegi hagejale etteheiteid töö kvaliteedis, mis viitab selgelt asjaolule, et hageja kostja heaks töötas. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli kokkulepitud töötasu. Statistikaameti andmebaasi väljavõtte kohaselt oli ehitussektoris keskmine brutotöötasu 2018. a II kvartalis 1250 eurot kuus. Kuivõrd hageja tegi ehitustöid, saab nimetatud tõendi alusel lugeda tuvastatuks, et TLS § 29 lg 2 järgi oli brutotöötasu 1250 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale töötasu maksnud. Seega tuleb mõista kostjalt välja töötasu brutosummas 2400 eurot. Hageja on palunud tuvastada ka töölepingu ülesütlemise tühisus. Samas nähtub poolte seisukohtadest, et kostja hagejale ülesütlemisavaldust ei esitanud ja tegi lihtsalt töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Sellises olukorras, ei saa rääkida ülesütlemise tühisusest, kuna töölepingut ei ole tegelikult üles öeldud. Kuna ülesütlemisavaldust ei ole tehtud, ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Hageja on esitanud taotluse, et kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetaks. Riigikohus on leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (3-2-1-117-11, p 17). Seega tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 järgi alates 15.06.2018 lõpetada. Kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (3-2-1-79-13, p 32.5). Hageja on avaldanud soovi hüvitist saada. Seega tuleb töölepingu lõpetamise tõttu hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda ekslikult ei teinud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hüvitise vähendamiseks. Seega mõistis kohus TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot (bruto).
1) eeldab töötasu nõue töölepingu olemasolu. Töötamise registri kanne, fotod ja Orako OÜ juhatuse liikme selgitus on kaudsed tõendid ning omavahel vastuolus. Orako OÜ juhatuse liige ei ole kostjaga seotud ja kohtuotsusest ei selgu, milline seos on kostjaga Orako OÜ-l. Fotol ei ole hagejat ega kostjat ning fotol puuduvad töölepingu olulised tunnused. Registrikanne tehti eeldusel, et hageja ilmub tööle, mida hageja ei teinud. Kuna kirjalikult töölepingut ei sõlmitud, pidi olema hageja või kostja tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 1 tuleneb mh põhimõte, et hagi rahuldamisel tohib kohus arvesse võtta üksnes neid asjaolusid, mis on seotud hagi esemega ja mille tõele vastavust on menetluses kontrollitud. Orako OÜ juhatuse liikme selgituse ja fotode osas on kohus TsMS § 436 lg 1 nõudeid rikkunud. Kostja ütlus ei ole tõend, kohus pidanuks kostjat selles osas hoiatama. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused, mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. Hageja ei ole tõendanud, et ta asus tööle. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes käsitlemata tööle ilmumise fakti tuvastatuse küsimuse kostja vastuväidete alusel; 2) ei esitanud hageja töövaidluskomisjonile hüvitisenõuet TLS § 109 lg 1 alusel. Seetõttu ei saanud ta töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi esitada hüvitisenõuet ka maakohtule. Samuti eeldab TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisenõue seda, et on olemas tööleping, mis ülesütlemisega lõpetatakse, ning et ülesütlemine oleks tuvastatud. Töölepingu sõlmimist pole võimalik tuvastada ja kohus leidis, et ülesütlemist pole toimunud.
nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.