Oleg Yankovskiy hagi Wanareval OÜ vastu töötasu saamiseks ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
5900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Oleg Yankovskiy (isikukood XXX; elukoht
XXX).
Kostja Wanareval OÜ (registrikood 12624088; asukoht Tulika tn, 62-47, Tallinn, 13426, Harjumaa; e-post [email protected]), seaduslik esindaja Taavi Mertsina.
Viimane kohtuistung
26. veebruar 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Oleg Yankovskiy hagi Wanareval OÜ vastu töötasu saamiseks ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
2.Tuvastada, et Wanareval OÜ ja Oleg Yankovskiy tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lõpetada Wanareval OÜ ja Oleg Yankovskiy töösuhe alates 15. juunist 2018.
3.Mõista Wanareval OÜ-lt Oleg Yankovskiy kasuks välja 6000 eurot (sh töötasu 2400 eurot ning töölepingu lõpetamise hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 järgi 3600 eurot). Välja mõistetud summa on brutosumma, millest Wanareval OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
5.Mõista Wanareval OÜ-lt Oleg Yankovskiy kasuks välja menetluskulu 105 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Oleg Yankovskiy (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Wanareval OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 8000 eurot. Avalduse kohaselt võttis kostja hageja tööle ja registreeris ta 2. aprillil 2018 Maksu- ja Tolliametis. Töölepingut hagejale kätte ei antud. Suuliselt oli kokku lepitud töötasus kokku 8000 eurot. Kostja hagejale töötasu ei maksnud. Kostja lõpetas lepingu 15. juunil 2018. Töövaidluskomisjoni istungil soovis hageja, et kostjalt mõistetaks tema kasuks välja töötasu 2018. a aprilli ja mai eest kokku 2400 eurot (bruto) ning tuvastataks töölepingu ülesütlemise tühisus. Hageja avaldas soovi, et juhul, kui ülesütlemise tühisus tuvastatakse, lõpetaks töövaidluskomisjon töösuhte.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ta ei sõlminud hagejaga töölepingut. Juunis 2018 pidasid pooled läbirääkimisi töölepingu sõlmimise üle, kuid kokkuleppele nad ei jõudnud.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19. novembri 2018. a otsusega nr 41/1615/18-18 hageja avalduse, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 15. juunist 2018 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2400 eurot (bruto).
4.Kostja esitas 18. detsembril 2018. a Tartu Maakohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas.
5.Hageja esitas 3. veebruaril 2019 kohtule kirjaliku seisukoha, milles tõi välja, et pooled olid sõlminud suulise töölepingu ning hageja töötas kostja juures. Hageja tegi fassaaditöid ehitusobjektil Väike-Maarjas. Kuna suuliselt kokkulepitud töötasu suurust ei ole võimalik tõendada, nõuab hageja aprilli ja mai 2018 töötasu 1200 eurot kuus (bruto), arvestades, et statistikaameti andmetel oli keskmine palk ehitussektoris 2018. a II kvartalis 1250 eurot (bruto) kuus. Hageja palub kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista hüvitis, lähtudes kolmekordsest hageja nõutud brutokuutöötasust 3600 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
6.Töövaidluse lahendamise seaduse (TVlS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras
2/4
hagina. TVlS § 58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TVlS § 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega menetleb kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas. Arvestades eeltoodut menetleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2400 eurot (bruto) ja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
7.Hageja mõlema nõude esmaseks eelduseks on asjaolu, et pooled on sõlminud töölepingu. Kostja väitel ei ole pooled töölepingut sõlminud. Kohus märgib, et kuigi TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, siis sama sätte teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
8.Hageja on töölepingu sõlmimise tõendamiseks tuginenud töötamise registri kandele, mille kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel 2. aprillist 2018 kuni 15. juunini 2018 (tl 15), fotodele ehitusobjektist (tl 44-48) ning Orako OÜ juhatuse liikme Ragner Krolli kirjaliku selgituse, mille kohaselt hageja tegi Väike-Maarjas, Pikk tn 8 tervisekeskuse ehitusobjektil fassaaditöid (tl 113). Kohtu hinnangul saab nendest tõenditest koostoimes järeldada, et hageja töötas kostja heaks Väike-Maarja ehitusobjektil 2. aprillist 2018 kuni 15. juunini 2018, st pooled olid sõlminud töölepingu TLS § 4 lg 2 teise lause järgi.
9.Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tegi töid Väike-Maarja ehitusobjektil. Seda, et hageja töötas samal objektil on selgelt kinnitanud Ragner Kroll. Sellele viitavad ka hageja esitatud fotod ehitusobjektist. Seejuures on esimesel fotol kujutatud mees hagejaga sarnane. Kohus märgib, et kuna fotol on mees seljaga, siis üksnes foto selle tuvastamiseks, et tegu oli hagejaga, piisav ei ole, kuid siiski viitab foto koos teiste tõenditega asjaolule, et hageja objektil töötas. Seda, et hageja töötas objektil kostja kasuks, näitab töötamise registri kanne. Töötamise registris teeb kandeid tööandja. Seega on kostja ise töötamise registrist nähtuva seose allikaks. Kostja selgitused töötamise registri kande tegemise kohta on olnud menetluse kestel vastuolulised. Töövaidluskomisjoni istungil (tl 70) väitis kostja, et hageja pidi 2. aprillil 2018 tööle tulema, mistõttu kostja tegi registrisse kande, hageja aga tööle ei tulnud. Samas ei osanud kostja selgitada, miks sellisel juhul töötamise lõpetamise ajaks on märgitud alles 15. juuni 2018. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikus vastuses oli kostja väitnud hoopis, et hagejaga peeti läbirääkimise töölepingu sõlmimise osas 2018. a juunis. Kohtuistungil väitis kostja, et tegi töötamise registri kande meeltesegaduses. Kohtu hinnangul ei ole kostja selgitused arvestades eeltoodut usutavad ning töötamise registri kanne koos teiste tõenditega näitab seda, et hageja töötas tegelikult kostja heaks. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kostja ütlused kohtuistungil, kus istungi alguses tegi kostja hagejale etteheiteid töö kvaliteedis, mis viitab selgelt asjaolule, et hageja kostja heaks töötas.
10.Eelnevaga on kohus tuvastanud, et pooled olid sõlminud töölepingu ning hageja töötas kostja juures 2. aprillist 2018 kuni 15. juunini 2018. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli poolte kokkulepitud töötasu. Samuti ei ole pooled välja toonud, et nende töösuhtele kohalduks kollektiivleping. Seetõttu saab TLS § 29 lg 2 kohaselt lugeda töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud statistikaameti andmebaasi väljavõtte, mille kohaselt oli ehitussektoris keskmine brutotöötasu 2018. a II kvartalis
3/4
1250 eurot kuus (tl 112). Kuivõrd hageja tegi ehitustöid, saab kohtu hinnangul lugeda nimetatud tõendi alusel tuvastatuks, et TLS § 29 lg 2 kohaselt on brutotöötasu suurus 1250 eurot kuus. Hageja on nõudnud töötasu kahe kuu eest ning summas 1200 eurot kuus. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale töötasu maksnud. Seega tuleb hageja nõue töötasu saamiseks rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 2400 eurot.
11.Hageja on palunud tuvastada ka töölepingu ülesütlemise tühisus. Samas nähtub poolte menetlusdokumentides esitatud seisukohtadest ning kohtuistungil öeldust, et tegelikult kostja hagejale mingit ülesütlemisavaldust ei esitanud ning kostja tegi lihtsalt töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Kohus leiab, et sellises olukorras, ei saa rääkida ülesütlemise tühisusest, kuna töölepingut ei ole tegelikult üles öeldud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole teisele poolele suunatud tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele. Kuna ülesütlemisavaldust ei ole tehtud, ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Samas on hageja esitanud taotluse, et kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetaks. Riigikohus on leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Seega tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt alates 15. juunist 2018 lõpetada.
12.Kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (vt Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Praegu on hageja avaldanud soovi hüvitise saamiseks. Seega tuleb töölepingu lõpetamise tõttu hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda ekslikult ei ole teinud. Hageja soovib hüvitist brutosummas 3600 eurot. Kuivõrd hagejale ei ole eelnevalt tuvastatud asjaoludel töötasu makstud, saab kohtu hinnangul hüvitise suuruse määramisel lähtuda eelnevalt tuvastatud TLS § 29 lg 2 järgsest tasust. Hageja nõutud hüvitise suurus ei ületa kolmekordset eelnevalt tuvastatud kuu töötasumäära. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot (bruto).
13.Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulu jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks esindajatasu 105 eurot. Kohtu hinnangul on selles summas esindajatasu põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.