Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-13709
Kohtuasi
OSi hagi Hooneühistu Kadakas vastu hooneühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OSi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) OS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), volitatud esindaja Anu Baum
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja) Hooneühistu Kadakas (registrikood 80071043, asukoht A. H. Tammsaare tee 113a, Tallinn) ühise esindusõigusega seaduslikud esindajad MS, RR ja TÕ
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 15. juuni 2018. a otsus muutmata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud OSi kanda. Hooneühistul Kadakas ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-16-13709 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OS (hageja, hooneühistu liige) esitas 12. septembril 2016 Harju Maakohtule Hooneühistu Kadakas (kostja, hooneühistu) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks hooneühistu 8. augusti 2016. a otsuse p 2. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kehtestas hooneühistu üldkoosolek 8. augusti 2016 a otsusega uue hoonejaotusplaani, mille kohaselt on hageja kasutuses garaažiosa nr xx asemel edaspidi garaažiosa nr xx. Muudatus on tingitud sellest, et hooneühistu võõrandas Tammsaare tee 113a asuva kinnisasja mõttelise osa ning soovib kolida hageja vastu tema tahtmist lammutatavast garaažihoonest, mille asemele rajatakse uus hoone, teise garaažihoonesse. Kuna otsuse vastuvõtmiseks ei olnud hageja nõusolekut (hooneühistu seaduse (HÜS) § 16 lg 1) ja hageja vaidles otsusele koosolekul vastu, tuleb seadusega vastuolus olev hooneühistu otsus tulundusühistuseaduse (TÜS) § 52 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Lisaks on otsus kokkukutsumise korra rikkumise tõttu TÜS § 42 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi tühine. Koosoleku kutsele oli märgitud „hoonejaotusplaani kinnitamine“, kuid 8. augusti 2016. a koosolekul võeti vastu otsuse p 2 „hoonejaotusplaani muutmine“. Hagejal ei olnud võimalust end selliseks koosolekuks ette valmistada ega päevakorraga tutvuda. Hoonejaotusplaan puudutab hageja varalisi õigusi ning seda ei saa lihtsalt üldkoosoleku otsusega muuta. Hageja ei ole kunagi võõrandanud garaažiosa nr xx liikmesust ega soovi omandada garaažiosa nr xx liikmesust. Kuna Eesti Vabariigi põhiseadusega on igaühe omand kaitstud, ei pea hageja põhistama, miks ta soovib oma omandit säilitada. Hagejal ei ole põhjust soovida endale garaažiosa nr xx, sest selle pindala on väiksem. Hageja on nõus õiglase hüvitise eest talle kuuluva osaluse võõrandama. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, sest hageja osales koosolekul, kuid ei nõudnud oma vastuväidete protokollimist (TÜS § 52 lg 3). Hageja saatis kostjale alles hiljem oma vastuväited. Koosoleku kutsele oli märgitud koosoleku päevakord ning otsustatud küsimus on päevakorras. Kostja saatis hagejale koosoleku kutse elektrooniliselt ja posti teel ning hageja
2-16-13709 sai need kätte rohkem kui nädal enne koosoleku toimumist. Seega oli hagejal võimalik kujundada oma seisukoht. Otsuse p 2 “Muuta hooneühistu liikmete ainukasutuses olevate hooneosade jaotust ning kinnitada seoses sellega hoonejaotusplaan” on kooskõlas kehtiva õiguse ja hooneühistu põhikirjaga. Otsuse vastuvõtmiseks oli olemas vajalik kvoorum. Otsus võeti vastu 93,75% koosolekul osalenud häälega. Otsuse vastuvõtmiseks ei olnud vaja hageja nõusolekut, sest uus jaotus ei kahjustanud hageja õigusi. Hageja kasutusse anti halvemas korras garaažiosa asemel oluliselt paremas korras garaažiosa (uued uksed, uus elektrisüsteem, katus ja karniis remonditud) ning need on samaväärse suurusega (erinevus 0,7m2). Hageja ei ole vaidlustanud 6. juuni 2016. a koosoleku otsust, millega hooneühistu otsustas võõrandada Tammsaare tee 113a asuvast kinnisasjast 2723/3398 mõttelist osa ja sõlmis kinnisasja kasutuskorra kokkuleppe, mille alusel jäi hooneühistu ainukasutusse 675 m2 suurune maa-ala ja ostja kasutusse 2723 m2 suurune maa-ala ning andis nõusoleku kinnisasja jagamiseks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja ostjale kuuluval alal ostja soovi korral ehitise lammutamiseks. Selle alusel on ostjaga vastavad lepingud sõlmitud ning hooneühistul ei ole õigust kasutada võõrandatud kaasomandi osa ainukasutusse jäävat hoonet. Kinnisasja kaasomandi osa kuulub hooneühistule, mitte selle liikmetele ning hooneühistu on õigustatud võtma vastu otsused, mis on vajalikud hooneühistu majandamiseks. Põhikirja p 29.11 järgi on hoonejaotusplaani muutmine üldkoosoleku pädevuses. Hagejal ei ole tegelikult huvi garaažiosa kasutamiseks ning ta on nõudnud liikmesuse eest hüvitist (15 000 eurot), mis ületab liikmesuse väärtust ca 3 korda. Juhul kui hageja ei soovi garaažiosa kasutada ja soovib liikmesuse võõrandada, on hooneühistu üldkoosolek otsustanud maksta talle hüvitist 7200 eurot. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 15. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei mõistnud maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitist.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata, sest hagi ei ole TsMS § 423 lg 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.
3.2.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - hageja (maakohtu otsuses ekslikult kostja) on hooneühistu liige; - hageja sai 8. augusti 2016. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate kätte 22. juulil 2016; - hageja osales isiklikult 8. augusti 2016. a hooneühistu üldkoosolekul; - üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletati päevakorra p 2 all ettepanekut muuta hooneühistu liikmete ainukasutuses olevate hooneosade jaotust ning kinnitada seoses sellega hoonejaotusplaan, mille kohaselt anti senise garaažiosa nr xx asemel hageja kasutusse garaažiosa nr xx; - päevakorra p-s 2 nimetatud ettepaneku poolt hääletas 93,75% koosolekul esindatud häältest.
3.3.Hagejal ei ole TÜS § 52 lg 3 järgi õigust nõuda koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest hageja ei ole tõendanud, et ta esitas koosolekul otsusele vastuväiteid ja lasi need protokollida või nõudis nende protokollimist.
2-16-13709 Üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud, et keegi ühistu liikmetest oleks koosolekul vastuväiteid vaidlusalusele otsusele esitanud. Ka tunnistaja JK, kes osales nimetatud üldkoosolekul, ei mäletanud, et keegi oleks koosolekul vastuväiteid esitanud. Hageja eriarvamusest ei nähtu, et see oleks esitatud vastuväitena koosolekul või et tegemist oleks protokolli lisaga. Dokumendi kohaselt hageja selle allkirjastanud 8. augustil 2016, kuid kostja juhatuse liige on selle vastu võtnud alles 9. augustil 2016 kell 12.45. Kohtule 11. oktoobril 2016 esitatud dokumendis selgitas hageja, et ta saatis oma vastuväited üldkoosoleku juhatajale 8. augustil 2016 kell 22.59 ka e-kirjaga, kuid selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Samuti ei saa e-kirja saatmist samastada vastuväite esitamisega koosolekul ning selle protokollida laskmisega TÜS § 52 lg 3 tähenduses.
3.4.Üldkoosoleku otsus ei ole ka TsÜS § 38 lg 2 ega TÜS § 42 või § 521 alusel tühine, sest üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning otsus ei ole vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Ühistu liikmetele saadetud kutse vastav TÜS § 41 lg-s 2 sätestatud tingimustele. TÜS § 41 lg 2 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Praegusel juhul on kutses selgelt välja toodud üldkoosoleku läbiviimise aeg (8. august 2016 kell 18), koht (Mustika keskuse II korruse ruum Humana kaupluse kõrval) ning päevakord (ülevaade juhatuse tegevusest ning hoonejaotusplaani kinnitamine). Koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul arutati üksnes päevakorras märgitud küsimusi. Kutse oli saadetud hagejale tähtaegselt ning hagejal oli piisavalt aega tutvuda päevakorras olevate küsimustega. TÜS § 41 lg 1 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumise teade olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Hooneühistu põhikirja p 32 kohaselt teatatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest hooneühistu liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist, teade saadetakse lihtkirjaga liikmete nimekirja kantud aadressil ning liikme eelneval kirjalikul nõusolekul võib koosoleku toimumise teate saata tema poolt teatatud e-posti aadressile. Kostja saatis hagejale üldkoosoleku kutse 21. juulil 2016 e-posti teel ja posti teel. Hageja sai posti teel saadetud kutse kätte 27. juulil 2016, kuid e-posti teel saadetud kutse juba 22. juulil 2016, mida kinnitab asjaolu, et hageja vastas kutsele ja tegi ettepaneku täiendada päevakorda ja lisada majandusaasta aruannete kinnitamine. Seega oli hageja juba 22. juulil 2016 kutsega tutvunud. Hoonejaotusplaan oli koosolekul kõigile kättesaadav ning saadetud enne koosolekut hagejale. Hageja kinnitas koosolekul, et sai hoonejaotusplaani koos nimekirjaga kätte. Seega pidi hageja olema teadlik, et koosolekul hääletatakse muudetud hoonejaotusplaani kinnitamise üle. Hooneühistu üldkoosoleku pädevuses oli põhikirja p 29.11 järgi hoonejaotusplaani muutmine ning otsus võeti vastu põhikirja p-s 38 sätestatud vajaliku häälteenamusega. Hoonejaotusplaani muutmiseks ei olnud vaja hageja nõusolekut, sest otsus ei kahjustanud hageja õigusi TÜS § 16 lg 1 tähenduses. Hageja kasutusse anti samaväärne hooneosa. Kostja on fotode ja asjatundja arvamusega tõendanud, et garaažiosa nr xx on paremas seisukorras ja väärtuslikum. Hageja ei ole tõendanud, et garaažiosa nr xx ei ole paremas seisukorras ja et uus jaotus kahjustab teda. Hageja esitatud võrdlustabel seda ei kinnita, sest see pole erapooletu isiku koostatud.
2-16-13709
3.5.Ka 6. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati kostjale kuuluva kinnisasjast 2723/3398 mõttelist osa võõrandada ja sõlmida kinnisasja kasutuskorra kokkulepe, on hooneühistu põhikirja p 29.10 järgi vastu võtnud selleks pädev organ (hooneühistu üldkoosolek). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et selle üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda või et üldkoosoleku toimumine ei oleks olnud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja kostja põhikirjaga. Koosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 85,37% hooneühistu liikmetest ja koosolek oli otsustusvõimeline ning otsuse vastuvõtmise poolte hääletas koosolekul osalenud 35-st liikmest 32 liiget. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud otsuse vastuvõtmisega oleks hooneühistu liikmete õigusi kahjustatud. Hooneühistu liikmetelt ei ole võetud ära õigust olla hooneühistu liige. Hooneühistule kuuluva vara majandamisel võibki kohtu hinnangul olla otstarbekas või vajalik osa varast müüa või teha muudatusi majandustegevuses, sh jaotusplaanis, ning see on vastavalt hooneühistu põhikirjale lubatud. Hagejal kui ühistu liikmel on kohustus täita ühistu otsuseid. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt üksnes kostja väidete ja tõendite alusel, et uus hoonejaotus ei kahjuta hageja huve HÜS § 16 lg 1 tähenduses, ja jättis põhjendamatult arvestamata hageja esitatud võrdlustabeli.
4.2.Maakohus leidis vääralt, et hagejal ei ole TÜS § 52 lg 3 järgi õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja esitas üldkoosolekul vastuväite, mis nähtub osaliselt ka protokollist, ning saatis pärast koosolekut vastuväite ka kirjalikult. Tunnistaja J. K ütlustest ei saa järeldada, et hageja ei esitanud koosolekul vastuväiteid. Tunnistaja ütlused ei tõenda midagi ega ole usaldusväärsed. Hagejal ei ole võimalik esitada muid tõendeid vastuväite esitamise kohta olukorras, kus tema vastuväidet ei protokollitud, sest koosolekut ei helisalvestatud. Kostja ei ole protokolli koostades ja hoonejaotusplaani kinnitades toiminud heas usus. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja esitatud väiteid põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
2-16-13709
7.Maakohus järeldas õigesti, et praegusel juhul ei olnud hoonejaotusplaani muutmiseks vaja hageja nõusolekut, sest uus hoonejaotusplaan ei kahjustanud hageja õigusi. Seejuures ei eksinud maakohus seda asjaolu tuvastades tõendamise hindamise reeglite vastu. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas võib negatiivse asjaolu tõendamise koormis pöörduda, sest negatiivset asjaolu on keeruline tõendada. Praegusel juhul väitis kostja, et uus hoonejaotusplaan ei riku hageja õigusi ning esitas selle kinnituseks nii kummagi garaažiosa kohta tehtud fotod kui ka asjatundja arvamuse selle kohta, et hagejale antud uus garaažiosa nr xx on väärtuslikum hoolimata sellest, et see on 0,7 m2 võrra väiksem, sest see on paremas seisukorras ning piiratud aiaga. Hageja on pidanud paljasõnalisteks kostja väiteid selle kohta, et uus garaažiosa on seni hageja kasutuses olnud garaažiosast parem, kuid ei ole toonud esile ega tõendanud, et asjaolusid, mis annaksid kohtul alust järeldada, et hageja ainukasutusse määratud uus garaažiosa ei ole samaväärne. Maakohus järeldas õigesti, et hageja esitatud garaažiosade võrdlustabel (II kd, tl 133 jj) seda ei kinnita. Kuigi TsMS § 229 järgi on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis, sh dokumentaalne tõend TsMS § 272 tähenduses, ei vasta hageja esitatud võrdlustabel tõendi tingimustele, kuna sellest ei nähtu, kes ja millise teabe alusel on tabeli koostanud. Hageja enda koostatud tabelit saab küll arvestada asjaolude esiletoomisel, kuid sellega ei saa tõendada hageja väidetud asjaolusid. Seega ei ole hageja kummutanud kostja väidet ja tõendeid selle kohta, et uus garaažiosa oli eelmisega samaväärne, ega saanud seetõttu hageja õigusi kahjustada. Muid asjaolusid, mis viitaksid hageja õiguste kahjustamisele, ei ole hageja esile toonud.
8.Maakohus leidis õigesti sedagi, et hageja on TÜS § 52 lg 3 järgi (koosmõjus HÜS § 1 lg-ga 2) minetanud õiguse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, sest ta ei ole tõendanud, et esitas koosolekul otsusele vastuväite. Ühistu liige, kes osales otsuse tegemisel, võib TÜS § 52 lg 3 järgi nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud oma vastuväite otsusele protokollida. Praegusel juhul ei nähtu üldkoosoleku protokollist (I kd, tl 13 jj), et keegi koosolekul osalenud liikmetest oleks esitanud otsusele vastuväite. Hageja on küll tõstatanud enne otsuse vastuvõtmist küsimusi, kui otsuse vastuvõtmise järel ei ole hageja otsuse kohta vastuväiteid esitanud. Kolleegium mõistab, et olukorras, kus protokollija peaks mingil põhjusel jätma vastuväite protokollis kajastamata, on hagejale keeruline tõendada, et ta esitas koosolekul otsusele vastuväite. Siiski saab seda teha koosolekul osalenud isikute kui tunnistajate ütlustega. Seda võimalust on hageja ka kasutanud, kui taotles 11. oktoobri 2016. a menetlusdokumendis J. K tunnistajana ülekuulamist. Paraku J. K tunnistajana antud ütlused hageja väidet ei kinnitanud. Seejuures ei ole maakohus järeldanud J. K ütlustest seda, et vastuväidet ei esitatud. Maakohus järeldas üksnes seda, et hageja ei ole tunnistaja ütlustega oma väidet tõendanud. Muid arvestatavaid tõendeid ei ole hageja vastuväite esitamise kohta kohtule esitanud, kuigi kinnitas 20. septembri 2017. a menetlusdokumendis, et vajadusel on hagejal olemas ka üldkoosoleku helisalvestis. Seega ei ole hageja tõendanud, et esitas 8. augustil 2016 toimunud üldkoosolekul otsuse p 2 kohta vastuväite.
9.Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta.
hagi
rahuldamata
ning
2-16-13709 Menetluskulud
10.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et toimiku materjalide kohaselt ei ole kostjal tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid kulusid, ei mõista ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.