Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule 31.05.2018 hagi, milles nõudis: Mõista I Blt Evelekt Hulgi OÜ kasuks välja võlgnevus 8272, 97 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 724,75 eurot; Mõista I Blt Evelekt Hulgi OÜ kasuks välja 3909,05 eurolt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras 0.1% päevas kuni kostjapoolse kohustuse kohase täitmiseni; Mõista I Blt Evelekt Hulgi OÜ kasuks välja 4363.92 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kuni kostjapoolse kohustuse kohase täitmiseni. Hagi alus Evelekt Hulgi OÜ (Hageja) ja xxx (registrikood xxx) vahel sõlmiti Tallinnas 29.08.2016. a koostööleping nr 29-08, mille punkti 1.1 kohaselt on pooled kokku leppinud vastastikustes õigustes, kohustustes ja teistes tingimustes, mis on vajalik, et korraldada Evelekt Hulgi OÜ toodete müük Läti Vabariigis jaekaubanduse või mõne muu poolte vahel kokku lepitud meetodil ning müügileping nr 29/08, mille punkti 1.1 kohaselt müüja müüb kauba ostjale vastavalt ostja esitatud tellimusele ja vastavalt varasemalt kokkulepitud hindadega ning punkti 1.2 kohaselt on ostjal võimalus omandada kaupa müüjalt kasutades selleks krediidilimiiti vastavalt lepingu punktile 4. 16.09.2016. a sõlmiti Evelekt Hulgi OÜ ja I B (Kostja) vahel käendusleping, mille punkti 1.1 kohaselt tagab käendaja (I B) Müüja (Evelekt Hulgi OÜ) ja Ostja (xxx, registrikood xxx, asukoht xxx) vahel 29.08.2016 sõlmitud müügilepingust nr 29/08 ja selle täiendustest ja koostöölepingust nr 29-08 ja selle täiendusest tulenevate Ostja kohustuste õigeaegse täitmise. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.2 on käendaja poolse rahalise vastutuse maksimaalne ettenähtud summa 60 000 eurot ning vastavalt käenduslepingu punktile 1.2.1 vastutab käendaja Hageja ees müügilepingust ja koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses ja solidaarselt Ostjaga. Ühtlasi vastutab käendaja müügilepingus ja koostöölepingus sätestatud kohustuste rikkumisest tingitud tagajärgede, eelkõige leppetrahvi (trahvi ja viiviste) ning kahju hüvitamise eest ning Ostja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõigi kulutuste hüvitamise eest. Ostja xxx koostöölepingut nr 29-08 ja selle lisasid ning müügilepingut 29/08 kohaselt täitnud ei ole. 31.05.2018. a seisuga on xxx põhivõlg hageja ees 8272. 97 eurot (4363.92 eurot + 3909,05 eurot). Võlg 3909,05 eurot tuleneb tasumata arvetest.

Vastavalt koostöölepingu nr 29-08 lisa 2 punkti 5.3.4 on xxx ja Hageja kokku leppinud, et pooled kannavad võrdsetes osades kulud, mis on seotud müügiprotsessiga, sh kauba tagastamisega seotud kulud. Kuivõrd üüripinna kulud ja üüripinna üürimisel tasutud deposiit 18877,81eurot tasuti võrdsetes osades, kuulub deposiit ka tagastamisele võrdsetes osades vastavalt lepingu punktile

Kostja seisukoht Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väidab, et on esitanud oma seisukohad, põhjendused samuti ka tõendid esitanud selle kohta, et kõik on makstud. Arved on tasutud. Tõendamise kohustus on hagejal, mida ta antud juhul teinud pole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lõikega 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 367 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:  Evelekt Hulgi OÜ (Hageja) ja xxx (registrikood xxx) vahel sõlmiti Tallinnas 29.08.2016. a koostööleping nr 29-08, mille punkti 1.1 kohaselt on pooled kokku leppinud vastastikustes õigustes, kohustustes ja teistes tingimustes, mis on vajalik, et korraldada Evelekt Hulgi OÜ toodete müük Läti Vabariigis jaekaubanduse või mõne muu poolte vahel kokku lepitud meetodil ning müügileping nr 29/08, mille punkti 1.1 kohaselt müüja müüb kauba ostjale vastavalt ostja esitatud tellimusele ja vastavalt varasemalt kokkulepitud hindadega ning punkti 1.2 kohaselt on ostjal võimalus omandada kaupa müüjalt kasutades selleks krediidilimiiti vastavalt lepingu punktile 4.  16.09.2016. a sõlmiti Evelekt Hulgi OÜ ja I B (Kostja) vahel käendusleping, mille punkti 1.1 kohaselt tagab käendaja (I B) Müüja (Evelekt Hulgi OÜ) ja Ostja (xxx, registrikood xxx, asukoht xxx) vahel 29.08.2016 sõlmitud müügilepingust nr 29/08 ja selle täiendustest ja koostöölepingust nr 29-08 ja selle täiendusest tulenevate Ostja kohustuste õigeaegse täitmise.  Hageja võttis lepingu lõppemisel xxx käest tagasi kaupu vähemalt summas 14 499,97 eurot, mille osas ei ole hageja xxx hüvitist maksnud. Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue tulenevalt käenduslepingust ehk kas kostja on sellest tulenevad kohustused täitnud või mitte. Hageja põhinõue koosneb kahest osast:

Tasu tarnitud kauba eest 26.07.2018 selgitas hageja oma vastuses kostja seisukohale, et xxx ei ole oma tegevuses algusest peale kaupade eest tasumisel viidanud konkreetsele arvele, vaid on pidanud üle kandma rahalisi summasid tegelikult toimunud müükide eest (tavaliselt jooksva nädala alguses eelmise nädala kogumüügi summas). Laekunud summadega kaeti Evelekt Hulgi OÜ raamatupidamises

kronoloogilises järjekorras kinni veel xxx poolt tasumata arveid. Sisuliselt toimus poolte koostöö selliselt, xxx sai tellimuse alusel hagejalt kaupa lepingus kokkulepitud krediidilimiidi ulatuses, ehk xxx-l võis olla vastavalt koostöölepingu lisa 2 punktile 1.2 maksimaalne võlgnevuse summa saadud kaupade eest hageja ees 60 000 eurot (krediidilimiit). xxx tasus võlgnevust (krediiti) tagasi iganädalaselt vastavalt tegelikult toiminud müügile ning tegelikult toiminud müügi summadest luges Evelekt Hulgi OÜ tasutuks eelnevalt kauba eest väljastatud arveid kronoloogilises järjekorras. xxx-l on kohustus tasuda ka selle kauba eest, mis xxx jättis peale lepingu lõppemist, so väärtuses 3909.05 eurot, hagejale tagastamata. Vastavalt müügilepingu punktile 4.2 tuleb xxx-l tasuda kogu saadud kauba eest. Vastavalt müügilepingu punktile 8.4 enne lepingu tühistamist võetud kohustused jäävad kehtima kuni nende täitmiseni. Vastavalt koostöölepingu punktile 9.4 on xxx kohustatud hagejale üle andma hiljemalt lepingu lõppemise viimasel päeval kõik xxx valduses oleva hagejale kuuluva vara, sh kuid mitte ainult inventari, raha ja dokumendid. Hageja väitis, et koostöö lõppedes, peale viimase makse tegemist jättis xxx hagejale tasumata kaupade eest summas 171 249,17 - 167 340,12 = 3909.05 eurot ning xxx nimetatud kaupu ka hagejale ei tagastanud. Lepingu lõppemisel teostati 31.08.2017. a xxx töötajate poolt inventuur, mis tuvastas kauba puudujäägiks hageja andmetel 3838.06 eurot. Kuivõrd kaup oli xxx-le edastatud ja puudusid ka pretensioonid kauba vastuvõtmisel, siis võib järeldada, et suurem osa hagejale tasumata jäetud kaubast moodustaski kauba puudujääk xxx-s. Kostja esitas maksekorraldused summades 5919.31 (kostja vastuse lisa 1) ja 3604.76 (kostja vastuse lisa nr 3), kuid need olid maksed vastavalt 32 ja 33 nädalal teostatud müükide eest, millest vastavalt koostöölepingule ja poolte vahelisele koostööpraktikale kaeti kronoloogilises järjekorras veel tasumata arveid (võlgnevusi), mis olid xxx-le esitatud igakordsel xxx poolt kauba tellimisel. Arvete 1011720499 ja 1011720501 kohta kostja maksekorraldusi esitanud ei ole. Isegi kui kostja esitaks täiendavaid maksekorraldusi, ei muutuks kaupade eest xxx poolt kokku tasutud summad, kuivõrd võrreldes saadud kauba summast on ikka jätkuvalt osa tasumata. Hageja selgitas, et arvestades kostja poolt esitatut, poolte tasaarvestust ja, et vastavalt koostöölepingule ja poolte vahelisele koostööpraktikale kaeti iganädalastest müügi järgi makstud tasudest kronoloogilises järjekorras veel tasumata arveid, on xxx-l kaupade eest tasumata hageja raamatupidamises viimased arved summas 3909.05 eurot. 26.03.2019. a toimus tsiviilasjas eelistung, mille käigus kohus selgitas anumapõhimõtte kohaldamist. Kohus määras kostjale tähtaja 16.04.2019 esitada hageja 26.07.2018. a menetlusdokumendile lisatud arvete ja kostja poolt teostatud maksete osas seisukoht. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb välja tuua, millised arved kostja väidete kohaselt ei ole hageja poolt kostjale esitatud ning kas hageja poolt esitatud nimekiri kostja poolt tehtud ülekannetest on täielik. Kohus märkis, et kui kostja viitab arvetele, mille alusel pole kostja kaupa saanud, siis hageja saab omakorda esitada vastavad arved koos kauba saatelehtede ja andmetega selle kohta, kuidas kaup kostjale kätte toimetatud on.

Kostja esitas kohtule 16.04.2019 seisukoha, kuid jättis välja toomata, milliste arvete alusel kostja väidete kohaselt ei ole hageja poolt kostjale kaupa saadetud ning kas hageja poolt esitatud nimekiri kostja poolt tehtud ülekannetest on täielik. Kostja sõnul xxx tasus kõik koostöölepingu kehtivuse ajal tegelikult tarnitud kauba alusel väljastatavad arved. Samas jättis ta välja toomata, milliseid hageja poolt väidetud kaupu tegelikkuses ei tarnitud. Vastavalt 29.08.2016 sõlmitud müügilepingu nr 29/08 punktile 3.2 kontrollis kauba kogust xxx kauba kättesaamisel. Vastavalt müügilepingu 29/08 punktile 3.2 oli xxx õigus esitada pretensioone kaubakoguse mittevastavuse osas viie pangapäeva jooksul arvates kauba kättesaamise momendist. Vastavalt müügilepingu 29/08 punktile 3.2 hilisemaid pretensioone, mis on seotud kauba koguse mittevastavusega, ei rahuldata ja kauba kogus loetakse xxx poolt vastuvõetuks vastavalt arvel nimetatule. Lepingu lõppedes ei olnud kaupade xxx poolt vastuvõtmise osas üleval pretensioone. Seega ei ole alust arvata, et hageja raamatupidamises kajastuv tasumata kauba jääk ei vasta tegelikkusele. Müügilepingu lõppemisel oli tasumata kauba jääk hageja raamatupidamises 3909.05 eurot. Kostja väitel esitas ta vajadusel pretensioonid tarnitud kauba osas, aga vaidlusaluses ulatuses ei olnud kaupu tarnitud ning ka vastavaid arveid esitatud ning seega ei saanud ta ka esitada pretensioone selles osas, mille olemasolust ta polnud teadlik. Samas on hageja välja toonud, millises summas on ta kaupa tarninud, millises ulatuses kostja on tasunud ning milline on puudujääk lepingu lõppedes. Kostjal oli võimalus vastu vaielda osundades konkreetsetele arvetele, mille eest ta ei ole kaupa saanud või on vähem saanud. Kostja ei ole juurde toonud ühtegi makset, mida hageja ei ole arvestanud. Hageja on praeguses seisus esitanud kõik tema teadmist mööda tema poolt kostjale esitatud arved ja samuti tema teadmist mööda kostja poolt talle tehtud maksed, mille praegune vahe on vaidlusalune summa maksete osas ehk 3909,05 eurot. Kuna hageja poolt esitatud arved ja nende alusel tarnitud kaup on kostjale kätte toimetatud ja kuna kostja ei ole esitanud uusi tõendeid maksete kohta hagejale või tasaarvestustele, mida hageja ei ole arvestanud, siis tuleb hagi lugeda selle nõude osas tõendatuks. Alternatiivselt tõi hageja välja, et kostjal tuleb kaupade väärtus 3909.05 eurot igal juhul hüvitada, kuivõrd xxx ei ole tagastanud hagejale peale koostöö lõppemist sellises väärtuses kaupu. Hagejal ei ole võimalik nõuda nimetatud väärtuses kaupade tagastamist, kuivõrd xxx teostas lepingu lõppemisel 31.08.2017. a inventuuri, mis tuvastas kauba puudujäägiks hageja andmetel 3838.06 eurot, seega on hagejal alust arvata, et xxx valduses nimetatud väärtuses kaupa ei ole. Ka nimetatud alustel on kohtu hinnangul põhjendatud hageja rahaline nõue kostja vastu. Deposiidi ja sisustusesemete kulu jagamine poolte vahel Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud koostööleping oli koostöölepingu nr 29.08 lisa 2 punkti 5 kohaselt sõlmitud põhimõttel, et äritegevuse tulemusel tekkivad tulud või siis kulud jagavad

pooled võrdsetes osades (vt. koostöölepingu lisa 2 (ПОРЯДОК РАСЧЕТОВ МЕЖДУ EVELEKT И ПАРТНЕРОМ Приложени) punkt 5). Igakuiselt esitasid Pooled vastava kuu müügiprotsessist tekkinud tulud (5.2) ja Poolte poolt selles müügiprotsessis tekkinud kulud (5.3). Kuna tavapäraselt tekkisid müügiga seotud kulud enamuses xxx, siis kompenseeris Evelekt Hulgi OÜ oma osa igakuiselt läbi xxx poolt esitatud teenusearve ja august 2016 aruande. Hageja ei vaidlusta, et xxx tasus deposiidi xxx pangakontolt 18877.81 eurot ning et deposiit kanti summas 17628,86 eurot xxx pangakontole tagasi. Hageja märgib, et deposiidikulu kompenseeriti teiste kulude hulgas Evelekt Hulgi OÜ poolt xxx pooles ulatuses august 2016 aruandes, mistõttu on õige hageja väide, et deposiidi kulu jagati poolte vahel ning kanti võrdsetes osades. Deposiidi summa 18877,81 oli selle väljamaksmise hetkel pooltele kulu, mis jagati vastavalt koostöölepingu lisa 2 punktile 5.3 poolte vahel. Tagatisraha tagastamisel oli see aga tulu, mis Koostöölepingust lähtuvalt tuleks jagada taas Poolte vahel. Hageja on lähtunud oma arvestustes tagatisraha tagasimaksel summaga 18877,81 eurot, kuna hagejale jääb arusaamatuks, miks tagastati 1248,95 eurot väiksem summa. Kuna hageja ei vaidlusta, et kostjale tagastati deposiit summas 17628,86 eurot, siis on kohtu hinnangul tõendatud, et kostjale tagastati deposiit summas 17628,86 eurot. Seega tuleb koostöölepingust tulenevalt lähtuda summade pooleks jagamisel just sellest summast ning pool sellest on 8814,43 eurot. 29.08.2016 andis Evelekt Hulgi OÜ aktiga xxx üle inventari summas 10233,43 eurot. Vastav kulu kompenseeriti Evelekt Hulgi OÜ-le xxx poolt pooles ulatuses august 2016 aruandes. Peale koostöölepingu lõppemist tagastas xxxe Evelekt Hulgi OÜ’le lisaks eespool nimetatud aktiga üleantud inventarile veel seadmeid ja inventari summas 4266,54 eurot, kokku tagastati seega inventari soetamisväärtuses 14 499,97 eurot. Peale nimetatud inventari tagastamist Evelekt Hulgi OÜ’le tuleks kasu, mis Evelekt Hulgi OÜ nimetaud tehingust sai samuti jagada pooleks, sest poole sellest inventari kulust oli Evelekt Hulgi OÜ tasunud ise. Evelekt Hulgi OÜ hinnangul vähenes inventari väärtus xxx kasutuses olnud ajal vähemalt 30%, mistõttu hinnatakse saadud kasu väärtuseks 10 149,98 eurot, millest pool, s.o. 5074, 99 eurot tuli tagastada xxx. Kostja leiab, et vaidlust ei ole selles, et hageja võttis xx käest tagasi kaupu vähemalt summas 14 499,97 eurot, mille osas ei ole hageja xxx hüvitist maksnud, mistõttu viimasel on selles ulatuses nõue hageja vastu. Lisaks märkis kostja, et ebaselgeks jääb, millisele õiguslikule alusele tuginedes on hageja määranud sisustusesemete amortisatsiooniks 30%. Amortisatsiooni arvestamist ei ole poolte vahel kokku lepitud ja seda ei tulene ühestki poolte vahel sõlmitud lepingust ning hagejal puudub mistahes õiguslik alus amortisatsiooni arvestamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahelistest lepingutest ega muudest võimalikest dokumentidest ei tulene poolte kokkulepet amortisatsiooni arvestamiseks. Hageja raamatupidamise sise-eeskirjad ei saa olla aluseks lepingupoolte õiguste ja kohustuste tuvastamisel. Hageja ei ole ka kuidagi muud moodi tõendanud tagastatud inventari maksumuse vähenemist. Seega on kohtu hinnangul tagastatud inventari summas 14499,97 eurot. Lähtuvalt poolte kokkuleppest tulud ja kulud pooleks jagada, on mõlema osalus inventaris 7249,99 eurot.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarveldada, kui tasaarveldaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuivõrd hageja ja xxx vahel esinevad tasaarvelduseks alused, esitas hageja vastaspoolele tasaarveldamiseks avalduse vastavalt VÕS § 198. Seega tasaarvelduse tulemusel tuleb kostjal (käendajal) tasuda hagejale tasaarvelduse korras poolte vahel sõlmitud koostöölepingu nr 29-08 lisa 2 punkti 5.3.4 kohaselt 1564,44 eurot (8814,43-7249,99). Viiviste nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu nr 29/08 punktis 6.3 olid pooled kokku leppinud finantskohustuste mittetähtaegse täitmise korral viivise 0,1% päevas viivitatud summalt. Kuna kohus pidas põhjendatuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3909.05 eurot, mille xxx on jätnud kaupade eest tasumata, siis on põhjendatud ka vastava viivise väljamõistmine lepingus kokku lepitud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.11.2017-31.05.2018 summas 724.75 eurot. Seega on põhjendatud hageja viiviste tasumise nõue põhivõlgnevuselt summas 3909,05 eurot (kuni hagi esitamiseni 31.05.2018.a.) summas 724,75 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kohus mõistab välja ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, põhivõlgnevuselt 3909,05 eurot lepingujärgses määras 0.1% päevas kuni kostjapoolse kohustuse kohase täitmiseni. Samuti nõuab hageja ning kohus mõistab I Blt Evelekt Hulgi OÜ kasuks välja summalt 1564,44 eurot (mis tuleneb deposiidi ja sisustusesemete kulu jagamisest poolte vahel) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kuni kostjapoolse kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kantud menetluskulu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (69% ulatuses), siis tuleb ka hageja menetluskulud jätta vastavas ulatuses kostja kanda. Kostja kulud jätab kohus kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.