viivis tasumata põhivõlalt alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 30% aastas.
3.Jätta Eesti Inkasso OÜ hagi Merike Pütsepa vastu rahuldamata osas, mille hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 6. märtsi 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 90 eurot 69 senti ning alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt viivise suuremas määras kui 30% aastas.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Merike Pütsepa kanda.
6.Mõista Merike Pütsepalt Eesti Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulu 345 eurot.
7.Mõista Merike Pütsepalt Eesti Inkasso OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Eesti Inkasso OÜ esitas 21. jaanuaril 2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Merike Pütsepalt võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis 5. märtsi 2019. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 6. märtsil 2019. a Tartu Maakohtule kostja vastu hagi. Hagi kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. BestCredit OÜ andis kostjale laenulepingu alusel laenu 2000 eurot. Kostja on tasunud kokku 794,10 eurot, millest põhisummat 377,40 eurot ja intressi 416,70 eurot. Kostja on jätnud ülejäänud laenulepingu osamaksed tähtaegselt tasumata. Kostja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. BestCredit OÜ ütles sellest tulenevalt laenulepingu XX.XX.XXXX üles. BestCredit OÜ loovutas 2. jaanuaril 2019. a oma nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1622,60 eurot, intressi 133,36 eurot, viivise 93,26 eurot ning alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni viivise tasumata põhivõla jäägilt määras 0,0833% päevas.
3.Kostja esitas vastuse hagile. Kostja märkis, et tal on makseraskused. Tal ei ole võimalik hageja poolt nõutud summat tasuda. Kostja on soovinud tasuda 20 eurot kuus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. Kostja seisukohtadest võib järeldada, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta on sõlminud BestCredit OÜ-ga laenulepingu. Kohtu hinnangul on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. Hagiavalduse kohaselt andis BestCredit OÜ kostjale lepingu alusel laenu 2000 eurot. Kostja ei ole laenu saamise kohta vastuväiteid esitanud. Kostja
soovist tasuda võlga maksegraafiku alusel järeldub, et kostja on laenulepingu sõlminud ja laenusumma saanud.
5.Kostja kohustus lepingu kohaselt tagastama laenusumma ja tasuma intresse lepingus märgitud maksegraafikus sätestatud tähtaegadel. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud kokku 794,10 eurot, millest põhisummat 377,40 eurot ja intressi 416,70 eurot. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt on kostja seega tasunud
14.jaanuari 2018. a kuni 11. septembri 2018. a põhivõla ja intressi osamaksed. Kostja on tasunud 11. oktoobri 2018. a põhivõla osamakse osaliselt. Kostja on jätnud põhivõla osamaksed täielikult tasumata alates 10. novembri 2018. a osamaksest ja intressi osamaksed täielikult tasumata alates 11. oktoobri 2018. a osamaksest. Kostja ei ole osamaksete maksmata jätmise osas vastuväiteid esitanud ega välja toonud ega tõendanud, et ta oleks laenuandjale või hagejale tasunud hagis väljatoodust suuremaid summasid. Kostja on seega rikkunud laenu ja intresside tasumise kohustust.
6.BestCredit OÜ on saatnud kostjale XX.XX.XXXX teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Teate saatmise seisuga oli kostja eeltoodust tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikkuse osamakse tasumisega. Kostja ei ole seda vaidlustanud. BestCredit OÜ on teates andnud kostjale kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja osamaksete tasumiseks, so kuni 27. septembrini 2018. BestCredit OÜ on teates märkinud, et kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, loetakse leping üles öelduks alates XX.XX.XXXX. BestCredit OÜ on öelnud kostjaga sõlmitud laenulepingu VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides XX.XX.XXXX. Laenulepingu ülesütlemine on seega kehtiv.
7.Ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. See tähendab, et kostjal on lepingu alusel kohustus tasuda kuni lepingu ülesütlemiseni lepingujärgseid osamakseid, sh maksta intressi. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled VÕS § 195 lg 5 järgi tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kostjal tuleb lepingu ülesütlemise tõttu VÕS § 416 lg 3 järgi tagastada alates 28. detsembrist 2018. a tasumisele kuuluv laenu põhiosa.
8.Koostöölepingu nr XXX lisa 02.01.2019 ja kostjale saadetud nõude loovutamise teatise kohaselt on BestCredit OÜ 2. jaanuaril 2019. a loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja võib VÕS § 170 ja § 164 lg 2 alusel seega BestCredit OÜ asemel nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
10.Hageja võib VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt laenu põhisumma 1622,60 (2000 + 377,40) euro tasumist. Hageja võib kostjalt nõuda alates 19. septembrist 2018 kuni 27. detsembrini 2018 intressi 133,36 (1622,60 * 30% *100/365 /100) eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
11.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12).
Hageja on nõudnud hagis viivist määras 0,0833% võlgnetavast summast päevas. Lepingust tulenev intressimäär on 30% aastas, mis on sellest väiksem. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi nõuda lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 30% aastas. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so XX.XX.XXXX kuni 6. märtsini 2019 summas 90,69 (1622,60 * 30%* 68/365 / 100) eurot. Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 järgi lisaks nõuda kostjat alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist määras 30% aastas. Hageja viivise nõue vastavas osas seega rahuldada. Osas, milles hageja nõuab viivist suuremas ulatuses jääb hagi rahuldamata.
12.Kostja on taotlenud võla maksmist maksegraafiku alusel. TsMS § 445 lg 1 kohaselt on kohtul iseenesest võimalik kindlaks määrata otsuse täitmise kord. Samas peab kohtu hinnangul selleks täiendavalt olema materiaalõiguslik alus. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et hageja nõue on sissenõutav. Kohtule ei ole seega alust hageja nõude täitmist edasi lükata. Selles saavad pooled soovi korral kokku leppida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kohus jättis hagi rahuldamata üksnes väga väikeses osas. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 eurot ja esindajatasu 192 eurot, kokku 442 eurot.
15.Hageja on tasunud riigilõivu 250 eurot. See on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja esindajatasu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest makstud tasust. Hageja ei ole ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindajatasu ei ole TsMS § 174 lg 10 järgi seega põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu vajalik ja põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega 345 (250 + 95) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 345 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.