Tava Mets OÜ hagi OPi vastu kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja piiri märkimise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OPi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tava Mets OÜ (registrikood 10320326), lepinguline esindaja Mehis Adamson Kostja: OP (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Birgit Sisask
Kohtuistungi toimumise aeg
05.06.2019
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta OPi kanda.
OÜ Tava Mets taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata OÜ Tava Mets apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1000 eurot.
5.Välja mõista OPilt OÜ Tava Mets kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1000 eurot.
6.OPil tuleb tasuda Tava Mets OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud xxxxxxx xxxxxxxx OÜ pangakontole EExxxxxxxxxxxx Luminor Bank AS-s selgitusega: „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“ 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.01.2013 esitas Tava Mets OÜ (hageja) maakohtule hagi OPi (kostja) vastu kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja piiri märkimiseks kohustamiseks. 23.03.2015 täpsustas hageja oma nõudeid, paludes kohtul: 1) tuvastada Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja Yyyyyyyyyyy maaüksuse vahelise piiri kulgemine Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamise aegse piiri asukohas vastavalt Yyyyyyyyyyy maaüksuste plaanile juunist 1998 (t I kd lk 59); 2) mõista kostjalt hagejale välja kostja poolt ebaseaduslikult hõivatud ja hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx maaüksuse osa valdus, suurusega 1,72ha; 3) kohustada kostjat 7 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest märkima Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja Yyyyyyyyyyy maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998 eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta.
2.Hagejale kuulub Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas asuv Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg.osa nr xxxxxx) suurusega 7,3ha, mis on ostetud 28.10.2009. Hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2009. Kostjale kuulub Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas asuv Yyyyyyyyyyy kinnistu (reg.osa nr xxxxxx) eraldiasuv maatükk suurusega 13,9ha, mis on omandatud omandireformi käigus tagastamise teel 1998. Kostja kanti kinnistusraamatusse 04.12.2001. Xxxxxxxxxxx kinnistu läänepiir ja Yyyyyyyyyyy kinnistu idapiir on osaliselt kattuvad.
3.Hageja sai 2010 oma metsnikult teada, et keegi on Xxxxxxxxxxx kinnistu läänepoolset piiri muutnud ja pannud piiripunkti nr 4 oluliselt ida poole ehk siis Xxxxxxxxxxx kinnistu sisse. Selle tegevusega suurendati Yyyyyyyyyyy kinnistu Xxxxxxxxx külas asuva maatüki pindala 13,9 hektarilt 15,62 hektarile. Kostja kinnistu suurenemine on kantud kinnisturaamatusse 30.01.2011. Sellele pole eelnenud
pooltevahelist asjaõiguslepingu sõlmimist. Hageja sai Xxxxxxxxx Vallavalitsusest teada, et väidetavalt on kostjale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise käigus tagastatud maa valesti maha märgitud ja katastriandmed piiripunktide asukoha kohta on valed. Samal ajal ja ka praegu on hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu suuruseks endiselt 7,3ha ja sama suurelt maakasutuselt on hagejale 2011 ja 2012 arvestatud maamaksu. Hageja suhtes ei ole tehtud mingeid kolmanda isiku poolseid haldusakte ega korraldusi, vaid hagejale teadmata alusel on Yyyyyyyyyyy kinnistu piire muudetud Xxxxxxxxxxx kinnistu pinnale. Hageja palkas omapoolse maamõõdubüroo, mis tegi omalt poolt Xxxxxxxxxxx kinnistu piiride (ja piiripunktide) ülemõõtmise ning esitas asjakohase toimiku Xxxxxxxxx Vallavalitsusele. Xxxxxxxxx Vallavalitsus teatas kirjaga hagejale, et Xxxxxxxxxxx kinnistut puudutav menetlus peatatakse seni, kuni kestab hageja ja kostja vaheline piirivaidlus. Samal ajal (30.01.2011) aga kanti kostjale kuuluva Yyyyyyyyyyy kinnistut puudutav pindala suurenemine 15,62 hektarile katastrisse. Vastusena hageja korduvatele pöördumistele Xxxxxxxxx Vallavalitsuse poole, vastas viimane hagejale 02.12.2010, et Yyyyyyyyyyy kinnistu Xxxxxxxxx küla maatüki katastriüksuse moodustamise käigus on eksitud plaani vormistamisega ja Xxxxxxxxxxx ja Yyyyyyyyyyy katastriüksuste vaheliseks piiriks on looduses olemasolevad piiripunktid. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Xxxxxxxxx maakonnakomisjoni 26.09.1994 otsusega nr 117 p 3 tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi õigustatud subjektiks Yyyyyyyyyyy talu XXXXX, kinnistu nr xxxx osas. Kostja esitas 05.03.1996 avalduse maa tagastamiseks 2/3 ulatuses (varasemale lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas. Kostja nõustus 23.05.1996 Yyyyyyyyyyy talu tagastatava maa suuruse kindlaksmääramisel õiendis Yyyyyyyyyyy maaüksuse ligikaudse pindalaga 22ha. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x alusel tagastati kostjale Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas 23,4ha maad. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Yyyyyyyyyyy maaüksuse piiriprotokollile, millel Xxxxxxxxx külas asuv Yyyyyyyyyyy maaüksus on märgitud maatükina III (edaspidi: maatükk III). Nimetatud piiriprotokolli osaks on Yyyyyyyyyyy maaüksuse plaan, millel on täpselt märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused. Kostja ei vaidlustanud Xxxxxxxxx Vallavalitsuse korraldust nr xx-x ega taotlenud suuremas ulatuses maa tagastamist. Ta ei ole ka väitnud, et sai maad tagasi väiksemas ulatuses kui esitatud avaldus. 1998 toimus täiendav katastriüksuse joonepikkuste mõõtmine, mis nähtub maamõõtja seletuskirjast. Yyyyyyyyyyy maaomandi tagastamise toimikus sisaldub Xxxxxxxxx kolhoosi aegne kaart, mis ei näita Yyyyyyyyyyy kinnistu võõrandamise järgseks pinnakujuks plaanimaterjalil sellist pindala nagu praeguseks ajaks kostja nõudmisel on kujundatud. Kostja ega Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei ole hagejale esitanud ühtki asjaõiguslikku lepingut selle kohta, mis põhistaks hageja arvelt 1,72ha suuruse maatüki andmist kostjale. Kostja ja Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tõttu on takistatud pikema perioodi jooksul oluliselt hageja majandustegevus Xxxxxxxxxxx kinnistul. Hageja
taotles Xxxxxxxxxxx kinnistul raietöödeks metsateatise kinnitamist, kuid Keskkonnaamet keeldus, kuna hageja kavandatud raietööd eraldistel 1 ja 2 jäävad osaliselt naaberkinnistu Yyyyyyyyyyy katastriüksusele. Keskkonnaameti seisukoha aluseks on Maa-ameti 27.10.2010 kiri, Xxxxxxxxx Vallavalitsuse 02.12.2010 kiri ja Maa-ameti katastrikontrolli osakonna kontrollmõõdistamise tulemused. Erinevus Yyyyyyyyyyy katastriüksuse plaanides tuleneb selle põhjapoolse joone pikkusest, mis 1998 oli 480m, kuid 2010 muutus 561m pikkuseks.
10.Kostja valdab hagejale kuuluvat 1,72ha suurust osa kinnistust ilma õigusliku aluseta, s.t kuigi kostjale kuuluva Yyyyyyyyyyy kinnistu suurust on maatüki III osas omavoliliselt suurendatud 13,9 hektarilt 15,62 hektarile, puudub kostjal nimetatud maa suhtes omandiõigus. Kostja on omavoliliselt muutnud Yyyyyyyyyyy kinnistu piire ja sellega takistab hageja kui Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku tegevust Xxxxxxxxxxx kinnistul.
11.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas ja täiendas hageja oma seisukohti. Kostja initsiatiivil algatatud ebaseaduslik tegevus (piiride muutmiseks naaberkinnistu omaniku (hageja) nõusolekuta) ja Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ebaseaduslik menetlus piiride muutmiseks (olulised puudused menetluses) on viinud olukorrani, kus faktiliselt (registriandmete põhjal) hagejale kuuluv kinnistu osa on läinud kostja ebaseaduslikku valdusesse ning hagejal on takistatud omandi eesmärgipärane majandamine (raieteatise kinnitamata jätmine ja raietegevuse keelamine 1,72ha-l). Kostja pole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et hageja pole Xxxxxxxxxxx kinnistu (pindalaga 7,3ha) omanik või et sellel kinnistu osal lasuks alates Xxxxxxxxxxx kinnistu hagejapoolsest omandamisest kolmandate isikute õigusi. Kui kostja jääb seisukohale, et kinnistute omanikud on piiriprotokolliga 1998 leppinud kokku vaidlusaluse piiripunkti asumise tänasel kohal, siis ka see väide on vale, sest: 1) nii ajaloolised kaardid kui Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamise aluseks olevad kaardid ei näita piiri kulgemist teekraavist (järgides tee kuju), vaid piirid on alati olnud märgitud sirgjooneliselt; 2) ainsaks selgelt tuvastatavaks ajalooliseks piiripunktiks on punkt 5 (Xxxxxxxxxxx järgi), mida aga ei saa pidada enam Yyyyyyyyyyy piiripunktiks, kuna Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei tagastanud kostjale maatükki III endises piiris, vaid ligi 1/3 väiksemas osas; 3) uus piiripunkt ei saa asuda teeservas, vaid oluliselt teest eemal ehk seal kus mõõtmistehniliselt näitas tunnistaja A. K ja OÜ Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiis. Mistahes kostja õigustused Yyyyyyyyyyy kinnistu maatüki III piiripunkti nr 11 nihutamiseks Xxxxxxxxxxx kinnistule on õigusvastased ega saa luua alust Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistute vahelise piiri muutmiseks ja seeläbi Yyyyyyyyyyy kinnistu suurendamiseks ja Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala vähendamiseks. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab vaidlusalust 1,72ha ebaseaduslikult. Kinnistusraamatus nähtuva kinnistu pindala suurusel ei ole õiguslikku tähendust, s.t see ei ole kandeks asjaõigusseaduse tähenduses. Osta saab konkreetsete piirimärkidega
looduses tähistatud maa-ala, mitte ruutmeetreid viitega katastriandmetele. Kinnistu pindala suurus ei määra ega muuda kinnistu piire looduses.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai Yyyyyyyyyyy maatüki III omanikuks maa tagastamise käigus. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet tõenditele, mis näitaks kostjale praegu kuuluva kinnistu suurust (s.o 15,62ha) erinevana, võrreldes maa tagastamise aegse suurusega 1998. aastal. Hageja esitatud tagastatava maa suuruse kindlaksmääramise õiendis oli näidatud kinnistu ligikaudne pindala, 1998 piiriprotokoll ei kajasta kostjale kuuluva kinnistu mõõtmeid. Piiriprotokolli olemus seisneb selles, et maamõõtja annab kinnistu omanikule üle piirimärgid ja näitab need looduses kätte. Piiriprotokolliga fikseeritakse olukord, mis asjaosaliste juuresolekul maastikul tuvastati (objektid, mille suhtes piirid paiknevad). Kinnistu omanikul ei ole seejuures võimalik üle mõõta maaüksuse plaanile kantud joonepikkuseid. Hageja ei arvestanud Maa-ameti seisukohaga, mille järgi on Yyyyyyyyyyy maatüki III moodustamisel kasutatud kaardimaterjal olnud ebatäpne. Kostja kinnistu on kogu aeg olnud sama suurusega, s.o 15,62ha, nagu selgus 2010 kontrollmõõdistamise käigus ning seda ei muuda asjaolu, et 1998 ei olnud kostjast sõltumatutel põhjustel võimalik katastrisse kanda tegelikkusele vastavat kinnistu pindala. 2010 kontrollmõõdistamine viidi läbi L Est'97 koordinaatsüsteemis, mis on praegusel ajal ainus lubatud ja ka täpseim mõõdistamisviis (Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10).
15.Hageja väide pooltele kuuluvate kinnistute piiride muutmise kohta on paljasõnaline ja pahatahtlik. Yyyyyyyyyyy maatüki III piirimärgi nr 11 asukoht on maastikul lääne pool tee servas, selle teljest 3,8m kaugusel.
16.Hageja väide talle kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala muutumatuse kohta on paljasõnaline. Hagejale kuuluv Xxxxxxxxxxx kinnistu on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et andmed Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala kohta katastris on ebatäpsed. Tegelikkuses on Xxxxxxxxxxx kinnistu olnud kogu aeg väiksem, kui see kinnistusraamatust ning 2009 müügilepingust nähtub. Oluline on, et looduses on hageja kinnistu olnud alati ühe ja sama suurusega. Samas on Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustamisel arvestatud varem moodustatud Yyyyyyyyyyy maatüki III piiride ja piirimärkidega maastikul. Xxxxxxxxxxx kinnistu müügilepingu p 2.2.1 järgi on hageja kinnistu üle vaadanud, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja kinnistu kohta esitatud dokumentatsiooniga ning kinnitab, et on mh teadlik kinnistu suurusest ja piiridest. Arvestades asjaolu, et hageja vaatas või pidi vaatama kinnistu piirid seda ostes üle ning ta oli või pidi olema teadlik, et Xxxxxxxxxxx kinnistu on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, s.t selle mõõtmistulemused kontrollmõõdistamist, ei ole tõendatud, et hagejal on õigus 1,72hale vaidlusalusele maale. Asjaolu, et hageja on kinnisasja ostes tegelikkuses saanud 7,3ha-st väiksema maa-ala, on tema enda risk ning ei ole kuidagi põhjuslikus seoses kostja tegevuse või tegevusetusega. Kui hageja leiab, et kinnistu ostmisel selle suuruse ebaõige näitamisega on teda eksiteele viidud ja/või petetud, siis ei ole kostja kohane kostja.
17.Hagile lisatud kaardimaterjal olukorra kohta, kus Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistud kattuvad, on asjakohatu, kuna see on tekkinud kaardimaterjali ebatäpsusest
ja ei kajasta olukorda looduses. Kinnistute vaheliste piiride muutmist looduses ei ole toimunud. Kostja ei vastuta riiklike institutsioonide hallatavate kaardimaterjalide täpsuse eest, ka siis, kui hageja on neist oma tegevuses lähtunud.
18.Yyyyyyyyyyy maatüki III ulatusega 1998 piirides nõustus Xxxxxxxxxxx kinnistu endine omanik AL. Hageja oli teadlik Yyyyyyyyyyy kinnistu kontrollmõõdistamisest 2010 ja ta oli kutsutud piiriprotokolli allkirjastamisele, sh oli hagejal võimalus piirimärgid looduses üle vaadata. Hageja piirimärkide kättenäitamisele ei tulnud ja keeldus piiriprotokolli allkirjastamast. Kostjal ei ole keelatud oma maad kontrollmõõdistada. Hageja keeldus piiri kindlakstegemisel looduses koostööd tegemast ja pöördus hoopis kohtusse.
19.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas ja täiendas kostja oma seisukohti. Antud juhul tuleb tõendada, et hageja õiguseellasele ALele tagastati 2000. a maad selliselt, et Xxxxxxxxxxx piiripunkt 4 ulatub üle Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vahelise tee u 80m (PMB ekspertiisi roheline joon). Hageja seda teinud ei ole. Hageja on vääralt lähtunud Yyyyyyyyyyy põhjapiiri pikkusest 480m, mida on ilmselt teadlikult vähendatud ja mis ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab mingitki osa Xxxxxxxxxxxst, arvestades sellele 2000 tagastamisel määratud piire. Hageja on valesti keskendunud Yyyyyyyyyyy maatüki III pindala täpsustumisele (15,62ha vs 13,9ha), arvestades 2010 täppismõõdistamist. Hageja ei ole tõendanud, et sellega oleks kaasnenud Yyyyyyyyyyy kinnistu piiride muutmine. Yyyyyyyyyyy maatüki III pindala täpsustumine („suurenemine“) samades piirides ei ole tekkinud Xxxxxxxxxxx kinnisasja arvelt. Hageja on Xxxxxxxxxxx kinnistu omandanud tehinguliselt, aktsepteerides selle kohta kinnistusraamatusse tehtud kande aluseks olevaid dokumente. Xxxxxxxxxxx kinnistu kande aluseks on Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr xx-x, mille p 1 kohaselt tagastati maa vastavalt maaüksuse plaanile ja p 1.3 järgi toimus tagastamine plaanimaterjali alusel. Viidatud maaüksuse plaanilt on näha, et Xxxxxxxxxxx kinnistu piiripunkt 4 on seotud teega. Kuna Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustati plaanimaterjali alusel Yyyyyyyyyyy kinnistamise järgselt, siis lähtub Xxxxxxxxxxx kinnistu piiripunkt 4 Yyyyyyyyyyy kinnistu piiripunktist 11 (piirimärk on ühine) ning kinnistute vaheliseks piiriks on tee. Seda kinnitavad ka Yyyyyyyyyyy 1998 ja Xxxxxxxxxxx 2000 välimõõtmise abrissid (PMB ekspertiis, sh lisad lk 7-8) ning mh tunnistajate AS, ÜR, EÕ ja KOi ütlused 22.10.2013 vaatlusel. Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustamisel on arvestatud varem moodustatud naaberkatastriüksuste piiridega ja piirimärkidega maastikul. Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamisel joonistati tagastatava maa piirid asendplaanile, lähtudes taustakaardil olevast situatsioonist ehk lähtuvalt taustakaardil kujutatud ja looduses tunnetatavatest looduslikest elementidest (kraavid, teed, kiviaiad jms), asendiplaanile tagastatava maaüksuse piire kandes joonepikkuseid ei mõõdetud, ligikaudne pindala arvutati kameraalselt sellelt samalt asendiplaanilt. Maaüksuse piiride looduses piirimärkide tähistamise ja mõõdistamise käigus tuli maamõõtjal lähtuda asendiplaanil kujutatud joonisest ja eeskätt joonisel kujutatud piiride paiknemisest maastikuelementidel (kraavid, teed, kiviaiad jms). Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamise toimingud olid kooskõlas maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-ga 1, § 14 lg-ga 1, asendiplaani koostamisel lähtuti VV xx.xx.xxxx määrusega nr xx
kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ §-s 51 toodud maa tagastamise toimiku dokumentide loetelust ja p-st 11. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ja kinnistu pindala saab olla vaid nii suur, kui kindlaks määratud piiride vahele jääb. Xxxxxxxxxxx kinnistu tagastamise dokumentide järgi on 7,3ha pindala ligikaudne, PMB ekspertiisist nähtuvalt on tegelik pindala 5,53ha. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxxxxxxxxx oleks 2000 tagastamistoimingute käigus teistsugustes piirides, kui PMB ekspertiisist nähtub. Järelikult on hageja väide, et temal on õigus 1,72ha maale ja et temalt on selline maatükk hõivatud, lihtsustatud ja väär lähenemine, kuna see põhineb vaid Yyyyyyyyyyy maatüki III pindala täpsustatud andmetel (15,62ha-13,9ha=1,72ha). Esimese astme kohtu otsus
20.07.12.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tuvastas Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxx) ja Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas Yyyyyyyyyyy kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxx) vahelise piiri kulgemise selliselt, et kinnistute vaheline piir kulgeb piiripunktist koordinaatidega xxxxxxx,xx(x) ja xxxxx,xx(y) sirgjooneliselt kuni piiripunktini koordinaatidega xxxxxx,xx(x) ja xxxxxxxx,xx(y). Kohus mõistis kostjalt hagejale välja hagejale kuuluva kostja poolt hõivatud Xxxxxxxxxxx maaüksuse osa valduse suurusega 1,72ha ning kohustas kostjat 7 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest märkima Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja Yyyyyyyyyyy maaüksuse vaheline piir otsuse resolutsiooni p-ga 1.1. kindlaksmääratud asukohta. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejale välja 14 505 eurot, s.o riigilõiv 650 eurot, ekspertiisikulu 1800 eurot ja lepingulise esindaja kulu 12 055 eurot. Kostja on kohustatud menetluskulud tasuma 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest hageja lepingulise esindaja xxxxxxx xxxxxx OÜ pangakontole EExxxxxxxxxx Luminor Bank AS-s selgitusega „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13291“.
21.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: • Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg.osa nr xxxxxx) kuulub hagejale; • omandireformi käigus tagastati Xxxxxxxxxxx kinnistu ALele; • Yyyyyyyyyyy kinnistu maaüksus III (reg.osa nr xxxxxx) kuulub kostjale; • kostja omandas Yyyyyyyyyyy kinnistu omandireformi käigus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Xxxxxxxxx maakonnakomisjoni otsuse nr xxx/xx.xx.xxxx p 3 kohaselt tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi õigustatud subjektiks Yyyyyyyyyyy talu osas (t I kd lk 34). Kostja esitas 05.03.1996 avalduse Yyyyyyyyyyy talu juurde kuulunud maa 2/3 ulatuses (varasemale lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) tagastamiseks Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas (t I kd lk 35). Kostja nõustus, et 23.05.1996 Yyyyyyyyyyy talu tagastatava maa suuruse kindlaksmääramises õiendis Yyyyyyyyyyy maaüksuse ligikaudse pindalaga 22ha (t I kd lk 36-37). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x (t I kd lk 38) alusel tagastati kostjale Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas 23,4ha maad. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Yyyyyyyyyyy maaüksuse
piiriprotokollile (t I kd lk 39), millel Xxxxxxxxx külas asuv Yyyyyyyyyyy maaüksus on märgitud maatükina III. Nimetatud piiriprotokolli osaks on Yyyyyyyyyyy maaüksuse plaan (t I kd lk 58), mille teostajaks oli OÜ Teodoliit ning millel on märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused; • AL esitas 28.02.2000 avalduse maa tagastamise kohta Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas (t I kd lk 49). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega (t I kd lk 47) tagastati ALele riigi tagavaramaast ligikaudu 7,3ha Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas Metsavahe maaüksuse taastamiseks, tagastava maaüksuse nimeks jäi omaniku soovil Xxxxxxxxxxx. AL allkirjastas 14.03.2000 piiriprotokolli, mille osaks oli maaüksuse plaan (t I kd lk 41); • 2010 teostas KLM Maamõõdubüroo Yyyyyyyyyyy maatüki III kontrollmõõdistamise ja kameraalse analüüsi, mille tulemusena, arvestades maastikul olnud piiriprotokolli kirjeldustele vastavaid piirimärke, tuvastati võrreldes seniste kinnistu plaanidega Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistute piiride kattuvus (t I kd lk 29). Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkus oli katastriandmeil 81m lühem mõõtmisel selgunust (vt I kd lk 60 OÜ KLM Maakorraldusbüroo uus plaan); • KLM Maamõõdubüroo OÜ esitas Xxxxxxxxx katastribüroole Yyyyyyyyyyy maatüki III ülemõõdistamise (kontrollmõõdistamise) kohta toimiku, mis sisaldas kostja 06.09.2010 avaldust kande muutmiseks; • 30.01.2011 on kinnistusraamatusse kantud Yyyyyyyyyyy kinnistu pindala suurenemine katastritunnuse xxxxx:xxx:xxxx (maatükk III) osas 13,9ha asemel 15,62ha (t I kd lk 21). Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala on kinnistusraamatu andmete järgi sama ehk 7,3ha (t I kd lk 13); • Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustati katastriüksusena plaani- ja kaardimaterjali alusel (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 5 alusel), piiripunktide osas määrati need seega täpsemalt mõõdistamata.
22.Hageja on esitanud esmalt nõude piiride kindlaksmääramiseks (asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1, § 129 lg-d 2 ja 3). Hageja seisukohta, et kostjale ei tagastatud maad selle tagastamise eelsetes piirides, toetab Xxxxxxxxx Vallavalitsuse 04.03.2014 vastus koos 1996 koostatud asendiplaaniga (t I kd lk 59), millest selgub, et kostjale tagastamata jäetud 1/3 osa oli vähemalt Yyyyyyyyyyy maaüksuse kõnealuse III maatüki puhul selle põhjapoolne osa (t II kd lk 101). Asjaolu, et kostjale ei tagastatud tervet maaüksust, on kinnitanud ka ekspert A. H 22.10.2018 kohtuistungil antud ütlustes, selle kohta, et Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri nihutati alla, s.t lõuna poole. Mõõdistamine toimus 1998 maa tagastamise käigus aerofotogeodeetiliselt, mille kohta nii Xxxxxxxxx Vallavalitsus oma 27.10.2010 kirjas kui tunnistajatena ülekuulatud KO (Maa-ameti töötaja) ja J. R on selgitanud, et sellisel puhul võetakse piirijoonte pikkused ja piiripunktide sidemed aerofotoplaanilt, arvestades plaanil olevaid ja looduses tunnetatavaid objekte. Mõlema kinnistu piiriprotokollides ei märgita piiripunktide vahelisi joonekaugusi, seetõttu ei saa nende põhjal kinnistute piiride osas järeldusi teha.
23.Kohus leidis, et kinnistusraamatu kanne ei saa olla kinnistu piiride osas ainumäärav. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsusest samas vaidluses omavad
katastrijärgsed piirid tähtsust kinnistute piiride kindlaksmääramisel, sest tõlgendades AÕS § 129 lg 2 esimest lauset ja maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1 saab piiri kindlakstegemisel lähtuda esmajoontes kaartidest ja plaanidest, kuna piiri asukoht on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab ringkonnakohtu seisukoha järgi vaidluses aga ümber lükata sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Ringkonnakohtu poolt AÕS § 128 lg-le 1 antud tõlgenduse kohaselt kaardistatakse katastriüksuse moodustamisel tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses, seega peab kaart kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda. Ringkonnakohtu seisukohad ühtivad Riigikohtu seisukohtadega lahendi nr 3-2-1-67-12 p-des 23–25. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus.
24.Kohus asus seisukohale, et OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega, Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistute plaanidega (t I kd lk 41 ja 58) ja Yyyyyyyyyyy maatüki III ülemõõdistamisel tekkinud kinnistute kattumisega (t II kd lk 91) on tõendamist leidnud, et katastriüksuste moodustamisel ei kirjeldanud 1998 koostatud plaanid Yyyyyyyyyyy maatüki III ja Xxxxxxxxxxx kinnistu piiripunkti 11(4) asukohta looduses, mis on ka käesolevas asjas vaidluse all.
25.Vaidlust ei ole selles, et tagastamisele eelnevalt läbi viidud mõõdistamise alusel koostatud Yyyyyyyyyyy maatüki III välimõõtmise abrissilt (t I kd lk 104) ja Yyyyyyyyyyy maaüksuse plaanilt (t I kd lk 58) nähtub Yyyyyyyyyyy maatüki III piiripunktide 16 ja 11 vaheliseks kauguseks ehk põhjapiiri pikkuseks 480m. Looduses asetseb aga piiripunkt nr 11 kahe kinnistu piiril asuva tee sisekurvis, mille tõttu on Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkus hetkel 81m pikem kui on kaardile märgitud. Asja materjalidele lisatud kaardiga (t II kd lk 21) ja OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega on tõendatud, et ajalooliselt kulges kinnistute vaheline piir mööda teed, mille sisekurvis vaidlusalune piirimärk nr 11 Yyyyyyyyyyy maatüki III plaanil (t I kd lk 58) asub (Xxxxxxxxxxx maaüksuse piiripunkt nr 4; t I kd lk 41). Vaidlusalune piiripunkt, s.o Yyyyyyyyyyy maatüki III ülemine parempoolne ja Xxxxxxxxxxx kinnistu keskmine vasakpoolne, on kõikidel kohtule esitatud kaartidel ja plaanidel märgitud ülevalt alla lookleva tee sisekurvis. Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et kostjale tagastati omandireformi käigus vähem maad, kui ta oli selleks õigustatud, mistõttu ei saa põhjapoolne piiripunkt asuda enam samas kohas, kus see enne maade tagastamist oli. Asja esimesel läbivaatamisel on maakohus vaatluse tulemusena tuvastanud, et nimetatud tee on kinnistute piire eristav objekt. Samuti vastab Xxxxxxxxxxx kinnistu alumises vasakpoolses nurk Yyyyyyyyyyy maatüki III alumisele parempoolsele nurgale, milles vaidlus puudub (vaatluse lk 23).
26.Tunnistajana ülekuulatud Maa-ameti töötaja AS ütluste kohaselt selgus 2010 kontrollimõõdistamise tulemusena, et Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapoolne piirilõik oli 81m pikem kaardile kantud andmetest. Tunnistaja ütluste järgi oli piir seotud
kinnistute vahelise teega, kus on ka praegusel ajal piiripunkt, tegemist oli tahtliku maamõõtja veaga, sest see hõlbustas maamõõtja tööd kinnistu piiride kindlaksmääramisel. Antud asjaolu on leidnud kinnitust ka ekspert A.H ütlustega, kelle sõnade kohaselt oli 2011 esimest korda Maa-ameti kaardil kajastatud piiripunkti asukohaks 11(4), mis ei ole ajalooline piiripunkt. Tegelikult oli Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkuseks maa tagastamise järgselt 480m, mistõttu poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11(4) ei paikne hetkel õiges kohas. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktide ja nende lisade ning ekspert A.Hansbergi ütluste kohaselt pidi vaidlusalune piiripunkt 11(4) asuma põhjapool, praegusel Künka kinnistul, sest kostja ei saanud tagasi maad endistest piirides, seetõttu ei saa enam juhinduda kinnistute vahelisest teest. Kostja on 2010 toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli. Kohtu järeldust ei väära ka kostja seisukoht, mille järgi hageja ei ole kinnistut suuremas ulatuses, s.o teisel pool teed, vallanud. Hageja on esitanud kohtule Keskkonnaameti teate, millest nähtub, et hagejal keelatakse vaidlusalusel kinnistul metsatööd (t I kd lk 42). Hageja majandustegevus on seotud metsamaterjali ülestöötamisega, mistõttu leidis kohus, et kuni 2010 võis hageja pidada vaidlusalust maatükki enda omaks ja planeerida sellel kasvava metsaga majandustegevust.
27.Maakohus nõustus täielikult ringkonnakohtu seisukohaga, et Yyyyyyyyyyy maatüki III piirid on hetkel määratud looduses olemasolevate piirimärkide järgi, arvesse võtmata maa tagastamise toimiku andmeid (pindala, kuju, piirimärkide sidemeid jms) ning seega on moodustatud katastriüksuse piirid hakanud oluliselt erinema maa tagastamise toimikus õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuulunud maaomandi piiridest. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikutes on kujutatud, et maa tagastatakse endistes piirides või on viidatud minimaalsele muutusele tagastatavate maaomandite piiride kuju ja suuruse määramisel, kuid katastris registreeritud (piirid looduses) on erinevad maa tagastamise toimikus märgitud endistest piiridest. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ eksperdiarvamuse järgi, kui võtta arvesse Xxxxxxxxxxx plaanil piirikivide 3 ja 5 asukohta L-Est süsteemis, on ilma katastriüksuse kuju ja pindala muutmata võimatu koostada nende piiripunktidega seotult Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx katastriüksuste plaane maa tagastamise toimikutes sisalduvate andmete alusel sellise kuju ja suurusega, nagu need 1996–2000 plaanile kantud on. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostjale ei kuulunud tagastamisele kogu tagastamiseelse maatüki suurus ehk kogu Yyyyyyyyyyy maaüksus XXXXX (t I kd lk 59), mistõttu esineb oluline lahknevus looduses paikneva piiripunkti 11(4) ja maade tagastamisaegsete plaani- ja kaardiandmete vahel. Eelnevat kinnitab mh asjaolu, et hageja kinnistu on pärast 2010 mõõdistamist 1,72ha väiksem tagastatud maast.
28.Xxxxxxxxx Vallavalitsuse õiendiga on leidnud tõendamist, et kostjale oli tagastud maad 22ha (t I kd lk 36-37). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x kohaselt tagastati kostjale riigi tagavaramaast 23,4ha Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas Yyyyyyyyyyy XXXXX maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt maaüksuse plaanile. 27.05.1996 koostatud Yyyyyyyyyyy maatüki III asendiplaanilt (t I kd lk 59) nähtub, et maaüksuse pindala on 22,8ha. Kuna Yyyyyyyyyyy kinnistu XXXXX oli
Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x järgi algselt 34,19ha suurune ning kostjale kuulus tagastamisele 2/3, siis oli kostja õigustatud tagasi saama 22,8ha maad. MaaRS § 6 lg 1 võimaldas tagastatud maad 8% suurendada, hagejale tagastatigi kokku 23,4ha. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x p-s 1.3 on kinnitatud, et tagastatava maa suurendamine 0,6ha võrra on kooskõlas MaaRS § 6 lg-ga 1. Nimetatud korralduse alusel mõõdistatud maaüksuse plaani järgi (t I kd lk 58) oli kostjale tagastamisele kuuluvate maatükkide kogusuurus 23,4ha.
29.AL tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Xxxxxxxxx Maakonnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 121 (t I kd lk 48) õigustatud subjektiks Xxxxxxxxxx nr X-XX talu, kinnistu xxxx, pindalaga 17,15ha osas. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x (t I kd lk 47) järgi otsustati ALele tagastada 7,3ha, kuna ta sõlmis notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutuse lepingu Xxxxxxxxxx maaüksuse 21/40 mõttelises osas. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x p 1.2 järgi jäi ALele tagastatud maaüksuse nimeks omaniku soovil Xxxxxxxxxxx ning p-s 1.4 märkis Xxxxxxxxx Vallavalitsus, et tagastatava maa ja nõudeõiguse osas on erinevus kooskõlas MaaRS § 6 lg-ga 1. Arvestades tagastamisele kuulunud Xxxxxxxxxx X-XX pindala, ALe poolt tagastamise nõudeõiguse loovutuse suurust ja tagastatud maa suurust, vähendati talle tagastava maa suurust 8% ulatuses (MaaRS § 6 lg 1).
30.Maakohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et nõudeõigust arvestades tagastati kostjale MaaRS § 6 lg 1 kohaldades rohkem maad, ALele nõudeõigusest vähem maad. Praegusel ajal, võttes aluseks katastriandmed ja kinnisturaamatu kanded kinnistu pindala suuruse kohta (Maa-ameti kaardil), on kostja Yyyyyyyyyyy maatüki III suuruseks koos kattuva osaga 15,62ha (kattuva osata 14,43ha) ja kuigi hageja kinnistu (Xxxxxxxxxxx) suuruseks kinnistusraamatu andmete kohaselt on 7,3ha, on tegelikkuses katastriandmete järgi, arvestades maha poolte kinnistute kattuvuse, hageja kinnistu suuruseks 5,53ha (OÜ Paikuse Maamõõdubüroo 19.09.2018 ekspertiisiakt – t I kd lk 75, 78). Kohus leidis eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et pärast 2010 toimunud Yyyyyyyyyyy maatüki III mõõdistamist, kui mõõdistamise aluseks võeti looduses paiknenud vaidlusalune piiripunkt, on suurendatud katastriandmete järgi kostja kinnistu suurust sellisel määral, mida MaaRS § 6 lg 1 ei võimaldanud ning see kinnistu suurendamine on mh toimunud kostja kinnistu arvel. Xxxxxxxxxxx kinnistu suurust on vähendatud määral, mida ei võimaldanud MaaRS § 6 lg 1.
31.Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et kostja on 2010 toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli, mistõttu ei paikne poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11(4) õiges kohas. Asjas omab tähtsust 1998 maikuus koostatud plaan (Yyyyyyyyyyy kinnistu 06.05.1998 piiriprotokoll), millelt nähtub ajaloolise Yyyyyyyyyyy maatüki III kuju ning asjaolu, et sellest maaüksusest tagastati kostjale vähem maad, mis on olnud kostjale maade tagastamise aluseks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et jõustunud haldusaktiga määratud kinnistu paiknemist asendiplaanil ei saa enam muuta. Maakohtul tuleb vaidluse korral määrata kindlaks vaidlusalused piiripunktid.
32.Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu poolt AÕS § 128 lg-le 1, § 129 lg-le 2 ja MaaKS § 15 lg-le 1 antud tõlgendust ning eelnevalt tuvastatud faktilisi asjaolusid (sh Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktides väljendatut ja maade tagastamisele eelnevalt läbi viidud kinnistute mõõdistamise tulemusi) pidi Yyyyyyyyyyy põhjapiiri pikkus olema 480m, seega kulgeb hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu ja kostjale kuuluva Yyyyyyyyyyy kinnistu maatüki III vaheline piir mööda koordinaate xxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) punkt A sirgjoones ülevalt alla kuni koordinaatideni xxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y) punktini B. Koordinaadid xxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) paiknevad Künka kinnistul, mis kuulub samuti hagejale. Hageja on taotlenud kinnistute vahelise piiripunkti määramist selliselt, et see asetseks eelnimetatud lõigul, millel ristuvad Yyyyyyyyyyy, Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxx kinnistud. OÜ Paikuse Maamõõdubüroo läbi viidud ekspertiisi tulemusena on nimetatud sirgel selgunud piiripunkti asukoht C (plaanil 1, rohelisega), mis kulgeb punktist A kuni punktini B. Seega on kohtu määratud ekspertiisi tulemusena tuvastatud piiripunkti 11(4) asukoht koordinaatidel xxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y).
33.Hageja teine nõue on kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (AÕS § 80 lg-d 1 ja 2). Vaidluse all on kolmnurkne maatükk, mis nähtub kohtule esitatud plaanidel (t I kd lk 29, 111 ortofoto, II kd lk 90-92) ehk kas 1,72ha suurune maatükk kuulub kostjale Yyyyyyyyyyy kinnistu või hagejale Xxxxxxxxxxx kinnistu koosseisus. Maakohus jõudis järeldusele, et 2010 mõõdistamise tulemusena 30.01.2011 tehtud muudatused Yyyyyyyyyyy kinnistu katastriandmetes ei kajasta õigesti kinnistu tegelikke piire, mistõttu valdab kostja vaidlusalust maatükki ilma seadusliku aluseta, sest see kuulub hagejale. Kui kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus, mida käesolevas asjas ei ole tehtud (RKTKo 3-2-1-67-12). Seega tuleb hagi täielikult rahuldada. Eksperdiarvamuse kohaselt on pärast piiri kindlaksmääramist Yyyyyyyyyyy kinnistu suuruseks 14,28ha ja Xxxxxxxxxxx kinnistu suuruseks 7,3ha (t V kd lk 75, 113). Kostjal tuleb hagejale tagastada kinnistu osa, s.o hageja nõutud ulatuses kokku 1,72ha. Vaidlusalune maatükk kuulub hagejale, sest hetkel asub piiripunkt hageja kinnistul, mitte kinnistute piiril. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et hageja pole Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik või et sellel kinnistu osal lasuks kostja või kolmandate isikute õigusi. Kohus on 22.08.2017 toimunud eelistungil andnud kostjale võimaluse vastavate tõendite esitamiseks (t IV kd lk 70 pöördel).
34.AÕS § 128 lg 1 alusel on põhjendatud ka hageja nõue kohustada kostjat 7 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest märkida Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja Yyyyyyyyyyy maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998.a eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta.
35.Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja kanda. Hageja taotles kokku menetluskulu 15 319 euro hüvitamist. Kohus pidas põhjendatuks tasutud riigilõivu kokku 650 eurot ja ekspertiisikulu 1800 eurot, kuna need on seotud vahetult asja menetlemisega. Lepingulise esindaja kulusid pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt, s.o asja esimesel läbivaatamisel maakohtus 50,3h, ringkonnakohtu
menetluses 45,05h ja asja teisel läbivaatamisel maakohtus 48,9h, kokku 12 055 euro ulatuses. Seejuures leidis kohus, et tegemist on keskmisest mahukama ja keerulisema vaidlusega. Lepingulise esindaja tunnitasu 82–100 eurot vastab kohtu hinnangul keskmisele õigusabiteenuse turuhinnale. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja kokku menetluskulud 14 505 ning kohustas kostjat kulud tasuma hagejale hageja taotletud viisil (TsMS § 445 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
36.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
37.Kohus ei ole tuvastanud nõude eeldusi ja on valesti kohaldanud AÕS § 80 lg 1. Hageja ei ole tõendanud ja kohus on vääralt tuvastanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistu piir kulgeb üle Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vahelise tee umbes 80m, lähtudes vaid Xxxxxxxxxxx kinnistu kande aluseks olnud Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x osast, mille kohaselt oli tagastatava maa pindalaks 7,3ha. Seejuures ei ole kohus tuvastanud Xxxxxxxxxxx kinnistu piiride kulgemise andmeid. Viidatud korralduse lisaks olevalt maaüksuse plaanilt on selgelt näha, et vaidlusalune piirpunkt nr 4 on seotud Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vahelise teega ega ületa seda. Samu Xxxxxxxxxxx kinnistu piiriandmeid kinnitavad Yyyyyyyyyyy maatüki III 1998 ja Xxxxxxxxxxx kinnistu 2000 välimõõtmise abrissid ning mh tunnistajate E. S ütlused ning ÜL., E.Õ ja K.O ütlused 22.10.2013 vaatlusel. Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustamisel on arvestatud varem moodustatud naaberkatastriüksuste piiridega ja piirimärkidega maastikul. Seega ei põhine tõenditel kohtu järeldus, et maa tagastamise kohaselt ja järgselt kulgeb Xxxxxxxxxxx kinnistu läänepiir piiripunktist koordinaatidega xxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y) sirgjooneliselt kuni piiripunktini koordinaatidega xxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y).
38.Kohus on ekslikult lähtunud eeldusest, et Xxxxxxxxxxx kinnistu on 7,3ha, jättes ebaõigesti kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1. Ühegi kinnistu pindala ei saa olla abstraktne arv hektareid, vaid see mõõt, mis jääb kindlaks määratud piiride vahele. Seega ei saanud maakohus „loodusesse ära mahutada“ 7,3ha Xxxxxxxxxxx kinnistut, arvestama maa tagastamisaegsete piiride vahele jäävat tegelikku pindala. Samuti on kohus jätnud hindamata asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistu tagastamise dokumentide järgi on 7,3ha pindala ligikaudne.
39.Kohus on tõendeid puudulikult hinnates jõudnud järeldusele, et Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkus on 480m, jättes hindamata tunnistajate ÜR ja E. S ütlused, mille kohaselt on välimõõtmise abrissile ekslikult kantud väiksem joonepikkus ning et see ei vasta looduse situatsioonile. Sealjuures on ÜR märkinud loodusesse Yyyyyyyyyyy maatüki III tagastamise järgselt piirimärgid vastavalt Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusele nr xx-x lisatud maaüksuse plaanile ning andnud ütlusi 22.10.2013 paikvaatlusel, mille kohaselt on Yyyyyyyyyyy maaüksuse III piiripunkt 11 oli tee teljest 3,8m kaugusel. Nimetatud asukohas on Yyyyyyyyyyy vaidlusalune piiripunkt 11 olnud 1998. aastast. Piiripunkti paiknemist viidatud kohas kinnitab Paikuse Maamõõdubüroo OÜ ekspertiis. Otsuses puudub jälgitav põhjendus selle
kohta, miks tuleb joonepikkus 480m ikkagi õigeks lugeda ja piiripunkti 11 asukohta muuta.
40.Kohus on ekslikult seisukohal, et saab tsiviilasja arutades muuta jõustunud haldusakti. Yyyyyyyyyyy piiride kulgemine on üheselt määratud Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega nr xx-x maaüksuse plaanile. Vaidlustatud otsusest järeldub, et kohtu hinnangul on Yyyyyyyyyyy 1998 loodusesse valesti märgitud, ehkki tollane maamõõtja on kinnitanud piiripunktide ja -märkide õigsust täna katastrist nähtuval viisil ning selle vastavust 1998.a maaüksuse plaanile. Sellega vastuollu minnes on kohus sisuliselt ümber vaadanud eelmainitud korralduse ja vaidlustanud asendiplaani kehtivuse.
41.Kohus on vääralt kohaldanud AÕS § 129, sest Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vaheline piir on määratud plaanide ja piirimärkidega.
42.Kohtu otsustus kaardiandmete ebaõigsuse kohta on vastuoluline ja seisukoha kujunemine pole jälgitav. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt. Nii Yyyyyyyyyyy välimõõtmise abrissilt kui maaüksuse plaanilt nähtub, et piiripunkt 11 on kinnistute vahelise tee äärde märgitud, abrissi kohaselt 3,8m tee teljest. Kohus ei ole seda asjaolu analüüsinud, vaid lugenud piiripunkti automaatselt valeks, kuna see ei ole kooskõlas 480m joonepikkusega. Siinjuures ei ole kohus kogumis arvestanud tunnistaja J. Rea ütlusi, et ta märkis piiripunkti tee äärde vastavalt kohaliku omavalitsuse antud asendiplaanile ning et joonepikkus 480m on ekslik. Joonepikkuse ekslikkust on kinnitanud tunnistaja ES, kelle ütlustest on kohus valesti aru saanud ning leidnud, et mitte joonepikkus 480m pole ekslik, vaid piiripunkti märkimine tee äärde.
43.Kohus on valesti hinnanud ka Yyyyyyyyyyy maatüki III tagastamisel piiri määramist. Vaidluse all pole olnud asjaolu, et maatükk III tagastati mitte endistes piirides, vaid vähendatud ulatuses. Samas on ekslik kohtu seisukoht, et maatüki III piir ei olnud pärast tagastamist seotud teega. Kohus on jätnud hindamata tõendid selle kohta, et Yyyyyyyyyyy tagastamisel määrati piiripunkt 11 tee teljest 3,8m kaugusele. Piir seoti teega ja kohtu põhjendused selle kohta, et uutes piirides tagastamisel teest juhinduda ei saa, ei ole jälgitav ega vasta tõenditele. Asjaolu, et piir on sirgjooneline, ei tähenda, et piiripunkti 11 ei märgitud kinnistu tagastamisel tee telge, s.t et seda ei seotud teega. Yyyyyyyyyyy piiri kulgemise õigsust, sh piiripunkti 11 paiknemist tee teljes on kinnitanud Paikuse Maamõõdubüroo OÜ ekspertiis.
44.Lisaks ei põhine tõenditel kohtu järeldus, et vaidlusalune piiripunkt 11 pidi asuma põhjapool, Xxxxxx kinnistul, sest kostja ei saanud tagasi maad endistes piirides, mistõttu ei saa juhinduda kinnistute vahelisest teest. Kohus on viidanud mh Paikuse Maamõõdubüroo OÜ ekspertiisiaktile ja AH ütlustele, kuid neis tõendites selline teave puudub. Asjaolu, et Yyyyyyyyyyy vaidlusalune maatükk III tagastati uutes piirides, ei ole vaidluse all – piiripunkt 11 määrati maa tagastamisel tee teljest 3,8m. Kostja pole ka vaidlustanud, et tegu pole „ajaloolise piiripunktiga“, sest Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiir ei olnud „endistes piirides“ tagastatud.
45.Kohus ei ole selgitanud, mil viisil erinevad Yyyyyyyyyyy maatüki III piirid tagastamisele kuulunud maa piiridest, vaid on refereerinud Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ ekspertiisiakti. Kohus ei ole arvestanud, et kogutud tõendite järgi on Yyyyyyyyyyy maatükk III loodusesse märgitud ühtmoodi 1998. aastast, s.o
selliselt, nagu kinnistu tagastamise järgselt loodusesse märgiti. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks piirimärki teisaldanud. Kohus ei ole selgitanud, kuidas tänased katastriandmed ei arvesta tagastamistoimikus näidatud piirimärkide sidemeid. Tunnistajad ÜR ja K.O on selgitanud, et Yyyyyyyyyyy maatüki III praegused katastripiirid on samasuguste sidemetega nagu tagastamistoimikus märgitud, st kinnistu on läänest seotud kraaviga ja idast teega. Lisaks on tunnistaja E. S selgitanud, et Yyyyyyyyyyy maatüki III piirimärgi 11 asukoht on määratud looduses oleva objektiga ja tee teljest 3,8m ning et Xxxxxxxxxxx ja Yyyyyyyyyyy vaheline piir looduses vastab katastriüksuse algdokumendile. Kohus ei ole hinnanud ESi ütlusi, mille kohaselt kinnistu kuju kaardil ei oma eraldivõetuna mingit tähendust.
46.Kohus on valesti kohaldanud MaaRS § 6 lg 1 ja leidnud, et Yyyyyyyyyyy kinnistu pindala on suurem kui lubatud. Viidatud sättest tulenev nõue tagastamisele kuuluva ja tagastatava maa pindala erinevusest ei ole Yyyyyyyyyyy kinnistu pindala täpsustamisel pärast tagastamist asjakohane. Kinnistu hilisemal mõõdistamisel MaaRS § 6 lg 1 ei kohaldu, sest enam pole tegu maa tagastamise toiminguga.
47.Seoses kostja kinnistu väidetava suurenemisega on ebaselge kohtu järeldus, mille järgi on Yyyyyyyyyyy kinnistu suurendamine toimunud mh Xxxxxxxxxxx kinnistu arvelt. Samal ajal on kohus kogu Xxxxxxxxxxx kinnistu n-ö puudu oleva maa (1,72ha) välja mõistnud kostjalt. Seega leiab kohus ühest küljest, et kostjal on suurem kinnisasi nii hageja kui võimalike teiste isikute arvelt, aga kogu kinnisasja väidetav suurenemine on välja mõistetud hageja kasuks.
48.Ka juhul, kui AÕS § 129 kohalduks, on kohus valesti tuvastanud, et hageja valdus Xxxxxxxxxxx kinnistule ulatub üle tee (s.o otsuses määratud koordinaadid). Kohus märkis, et hageja esitatud Keskkonnaameti teatisest nähtuvalt on hagejal vaidlusalusel kinnistul keelatud metsatööd. Sellest järeldab kohus, et hageja võis kuni 2010 vaidlusalust maatükki enda omaks pidada ja planeerida sellel kasvava metsaga enda majandustegevust. Kohus on valesti tõlgendanud valduse ulatuse mõistet. Vastupidiselt kohtu tõlgendusele nähtub Keskkonnaameti teatisest, et hagejal puudub tegelik võib vaidlusaluse kinnisasja osa üle, s.t seal on tema tegevus keelatud, ning et tegelik valdus on kostjal. Teisalt ei ole kohus arvestanud seda, et tegelikku võimu vaidlusalusel maatükil on teostanud kostja – tema valduse ulatust on aktsepteerinud mh nii katastripidaja kui ka Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastanud kohalik omavalitsus.
49.Ka juhul kui maakohtu otsus oleks resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.2 põhjendatud, ei saa kohus kohustada üht naaberkinnistu omanikku ühist piiri märkima. AÕS § 128 lg-st 3 ja § 129 lg-test 1 ja 4 tulenevalt on piiri kindlakstegemise kohustus naaberkinnistu omanikel ühine. Vastus apellatsioonkaebusele
50.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse
põhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 21), kuid lõppjärelduse muutmiseks apellatsioonkaebuse väited alust ei anna.
52.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles neid tuleb muuta. Maakohus tugines poolte kinnistute suuruse muutumisele, mis toimus pärast maa tagastamist ja esmakinnistamist seoses kostja kinnistu ümbermõõdistamisega 2010. aastal, hinnangu andmisel MaaRS § 6 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti. MaaRS § 1 ja § 3 lg 1 järgi reguleerib seadus maasuhete ümberkorraldamist, mitte aga pärast maa tagastamise otsustamist ja esmakinnistamist tehtud toiminguid. Apellandi sellekohane väide on õige. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja põhjendused MaaRS § 6 lg 1 kohaldamise kohta seonduvalt 2010 ja 2011 toimingutega. Õige on maakohtu poolt MaaRS § 6 lg 1 kohaldamine maa tagastamisele hinnangu andmisel. Ülejäänud osas on maakohtu otsus õige.
53.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
54.Maakohus on õigesti kinnisasjade piiride üle tekkinud vaidluses kohaldanud AÕS § 128 lg 1 ja § 129 ning vindikatsiooninõude rahuldanud AÕS § 80 järgi. Kolleegium märgib, et kuigi kinnistutevahelist piiri saab tuvastada ka kinnisasja osa valduse väljanõudmisel (AÕS § 80), on hageja palunud piiri kindlaks teha eraldi nõudena. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
55.Maakohus on õigesti märkinud, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku ja need faktilised andmed ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31). Seega kinnisturaamatu esimeses jaos ja maakatastris kajastatud kinnistu suurusel ei ole õiguslikku tähendust. Kuigi piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust, saab katastriüksuse piiride õigsuse eelduse vaidluses aga ümber lükata, mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud ebaõigesti.
56.AÕS § 128 lg 1 järgi piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kuni 30.06.2018 kehtinud maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1 järgi kinnisasja piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Alates 01.07.2018 kehtiva MaaKS § 15 lg 3 järgi maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases
registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa, lg 3 kohaselt kui piiri kindlakstegemine § 129 lg-s 2 sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.
57.Eeltoodust lähtub, et juhul, kui kinnistute piiri paiknemise kohta olemasolevad kaardid ja plaanimaterjal, tegelikult looduses olevad piirimärgid ning valduse ulatus ei võimalda piiri määrata saab kinnistute piiri määrata ka muid kohtu ette toodud asjaolusid arvestades. Kolleegium leiab, et AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi piiri kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsus ja eeltoodu tõttu saab kõrgema astme kohus sekkuda maakohtu otsustusse ainult siis, kui kohtuotsusest ei ole jälgitav kohtu diskretsiooni kujunemine. Kohtu poolt AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi piiri kindlakstegemise eelduseks on see, et plaanide ja piirimärkide järgi ei ole võimalik külgnevate maatükkide vahel piiri määrata või on olemasolevaid piirimärke ja plaane arvestades määratud piir ebaõigesti.
58.Poolte vahel on vaidlus hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx ja kostjale kuuluva Yyyyyyyyyyy kinnistu eraldi maatüki (maatükk III) põhjapoolse piiripunkti paiknemise osas ja sellest tulenevalt pooltele kuuluvate kinnistutevahelise piiri kulgemise üle.
59.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hinnanud kinnistute piiri kohta esitatud kaardimaterjale, plaane ja Yyyyyyyyyyy maatüki III ning Xxxxxxxxxxx esialgsel mõõdistamisel koostatud abrisse ning jõudnud järeldusele, et 2010. a mõõdistamise järgselt kinnistutevahelisel põhjapiiril olev piiripunkt paikneb looduses vales kohas, mistõttu on kinnistute vaheline piir ebaõige. Eeltoodud järeldust on kinnitanud ka ekspertide poolt kohtule antud vastused. OÜ GEPA MAA- JA EHITUSKORRALDUS 30.11.2015 arvamusest nähtuvalt on arvamuse andnud isik jõudnud järeldusele, et Yyyyyyyyyyy maatüki III piirid on hakanud pärast maa tagastamist koostatud plaanidel ja kaartidel oluliselt erinema maa tagastamise toimikust nähtuvatest tagastamisele kuulunud maaüksuste piiridest, mis nähtub ka arvamusele lisatud maaüksuse plaanist (t III kd lk 85). Maakohtu 19.03.2018 ekspertiisimäärusega määrati Xxxxxxxxxxx kinnistu ja Yyyyyyyyyyy III maaüksuse vahelise piiri kindlaksmääramiseks eksperdiks OÜ Paikuse Maamõõdubüroo. Kohus palus määrata piirimärkide asukohad 1998 plaanimaterjali järgi. Maamõõtja AH koostatud akti järgi oli piirimärk seotud teega, kuid tee asukoht on plaanidel olnud ebaõige, mis on tinginud edasise ebaselguse piiri määramisel. Samuti on tunnistaja KO selgitanud (t I kd lk 178), et kaardid ja plaanid on tee asukoha suhtes ebatäpsed.
60.Kuna Yyyyyyyyyyy kinnistu registriosa on avatud 09.09.1996, siis toimus maa tagastamine enne seda. Kohtule on esitatud 05.06.1996 piiriprotokoll Yyyyyyyyyyy maatüki III kohta, mille kohaselt piirimärk 11 on betoonpost (t IV kd lk 166), ja plaan (t IV kd lk 167). Plaanil oleva 01.06.1998 templi teksti järgi on plaan kehtetu. 06.05.1998 on koostatud uus piiriprotokoll, mille järgi on piirimärk 11 raudtoru (t I kd
lk 39). Kinnistusraamatust nähtuvalt on 1998 kandega vaidlusaluse Yyyyyyyyyyy maatüki III suurus vähenenud algselt 14,7 hektarilt 13,9 hektarini. Õige on see, et 1938. a kaardi järgi kulges kinnistutevaheline piir mööda teed (t IV kd lk 171), kuid pooled ei vaielnud, et tagastamisel määrati piir sirgjooneliselt ja see ei kattu vana piiriga. Kuna Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastati 2/3 ulatuses ja muudeti just Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri, kus asub vaidlusalune piiripunkt, siis kolleegiumi arvates ei olnud võimalik määrata põhjapiiril asuvat piiripunkti Xxxxxxxxxxx kinnistuga täpselt seonduvalt teega. Ka 1996 asendiplaanilt nähtub, et Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiir nihkus lõuna suunas ja piir ei olnud enam seotud teega (t IV kd lk 173).
61.Vaidlust ei ole, et Yyyyyyyyyyy maatüki III tagastamise kohta koostatud abrissil on põhjapiiri pikkuseks 480m (t IV kd lk 194). Paikvaatlusel ülekuulatud mõõtmise teostanud tunnistaja ÜR selgitas, et tema paigutas 1998 Yyyyyyyyyyy maatüki III ja Xxxxxxxxxxx kinnistu piirimärgiks metalltoru tee teljest 3,8m kaugusele, kus see asub ka praegu, kuid mõõtis Yyyyyyyyyyy III maatüki põhjapiiri pikkuse tõenäoliselt ebaõigesti, saades 480m. 2010 mõõdistamise järgi on Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkuseks 561m (t IV kd lk 164). Tunnistaja ESi ütlustest tuleneb, et maade tagastamisel oli piirimärkide vaheline kaugus oluline ja nende järgi määrati moodustatava katastriüksuse piirid. Samuti on tunnistaja selgitanud, et maa tagastamisel aluseks olnud plaanidel oli tee märgitud tegelikust asukohast erinevalt. Tunnistaja ütlustest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et kostja kinnistu tagastamisel lähtuti piiripunkti määramisel tee praegusest asukohast. Plaanidest nähtuvalt on 2010 toimunud mõõdistamiste järgselt oluliselt kostja kinnistu suurus ja maatüki III kuju muutunud tagastamisaegsete plaanidega võrreldes. Poolte katastriüksuste mõõdistamise kohta tehtud abrissidelt nähtub seos teega, kuid samas, kui tee asukoht on erinevatel aluskaartidel olnud erinev, siis ei saa sellest järeldada, et piirimärk pidi juba algselt, s.o 1996 asuma tee kõrval. Tunnistaja V. H selgitas, et tema hageja töötajana kontrollis enne müügitehingut Xxxxxxxxxxx kinnistu piire ja piiripost asus kohas, kus see peaks hageja nõude järgi asuma, kuid hiljem oli piiriposti muudetud (t I kd lk 189-191). Tunnistajate ÜJ, K.O ja ESi ütlustest ei tulene, et kinnistute vaheline piir peaks igal juhul kulgema kohas, kuhu praeguseks on piirimärk 11 asetatud. Tunnistajate ütluste kohaselt on piirimärk kaardist nähtuvalt olnud kogu aeg seotud teega, kuid asjaoludest, et tee oli kaardile märgitud ebatäpselt ja abrissi järgi oli Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkuseks 480m, saab järeldada, et piiri õige asukoht võis olla erinev sellest, mida kajastab 2010 mõõtmisel tehtud kaart (t IV kd lk 187). Kolleegium märgib, et ka tagastamise aegseid plaane ja 2010 mõõtmiste järgset plaani visuaalselt võrreldes on hilisemal plaanil Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiir märgatavalt pikem, kui see oli tagastamiseaegsel plaanil (t IV kd lk 182) ja kinnistu kuju on tagastamise aegsest erinev.
62.Ebaõige on apellandi väide, et maakohtu lahendiga muudetakse jõustunud haldusakti. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega nr xx-x on kostjale tagastatud Yyyyyyyyyyy XXXXX maaüksus suuruses 23,4ha vastavalt plaanile. Nimetatud haldusaktist ei tulene otsustust kinnistute vahelise piiri kohta ja samuti ei muuda
kohtuotsuse määratud piir kostja kinnistu suurust, võrreldes korralduses tooduga, mistõttu ei muudeta käesoleva kohtulahendiga haldusakti.
63.Kuigi maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kantud maa suurusel ei ole asjaõiguslikku tähendust, saab kinnistute suurust siiski AÕS § 129 lg 3 järgi piiride määramisel arvestada. Hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu eelmisele omanikule tagastati kinnistu suurusega 7,3ha ja kostjale Yyyyyyyyyyy kinnistu suurusega 23,4ha (kinnistusraamatu järgi oli kinnistu algselt 22,8ha), vaidlusalune maatükk oli algselt märgitud suurusega 14,7ha, 2001 täpsustatud suuruse järgi 13,9ha ja 30.01.2011 andmete järgi 15,62ha. Maakohtu poolt määratud piirimärgi järgi vastavad poolte kinnistute suurused esialgsetele tagastamisel määratud suurustele.
64.Apellant väitis, et maakohus on vaidlustatud otsuses ebatäpselt leidnud, et piiripunkt asub Yyyyyyyyyyy maatükist III põhjapoole jääval Xxxxxx kinnistul. Kolleegium on võrrelnud kohtule esitatud plaane ja neist ilmneb, et seoses mõõtetehnika täpsustamisega on korrigeeritud kinnisasjade piire, kuid plaanidelt ei nähtu, et maakohtu poolt määratud vaidlusaluse piiripunkti koordinaatide järgi asuks see Xxxxxx kinnistul. A. H arvamuse järgi on 2001 plaani järgi tõepoolest Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapoolne piir paiknenud Xxxxxx kinnistul, kuid kohus on määranud piiripunkti koordinaadid asukohaga Yyyyyyyyyyy maatüki III, Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxx kinnistu, mis kuulub hagejale, piiril (t V kd lk 117).
65.Apellant on vaidlustanud ka vindikatsioonihagi rahuldamise, väites, et 1,72ha valdamine kostja poolt on tuvastatud vastuoluliselt, kuna osa hageja maast on ka teiste isikute valduses. Kolleegiumi arvates maakohtu otsusest ei tulene, et osa vaidlusalusest maast oleks teiste isikute valduses. Hageja on tõendanud, et ta on Xxxxxxxxxxx kinnistu, ka vaidlusaluse 1,72ha osas, omanik ja kostja ei ole tõendanud, et ta on omandanud vaidlusaluse 1,72ha õiguslikul alusel või tal on õigus seda vallata ja kasutada. Hageja selgitas, et ta soovis raiuda kinnistult metsa, kuid ta ei saa seda teha, kuna talle ei väljastatud Metsaameti piirivaidluse tõttu luba kinnistu sellelt osalt raie teostamiseks. Metsaameti teatisest ei saa järeldada, et tegelik võim vaidlusaluse 1,72ha osas oleks kostjal. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks vaidlusalust ala majandanud, metsa raiunud või muud sarnast teinud. Tunnistaja A. K selgitas paikvaatlusel, et hageja lasi vaidlusalusel alal paiknevasse metsa ajada seoses planeeritava raiega visiirid ja tellis piiride looduses märkimise, kuna piirid ei olnud nähtavad, mille käigus selgus, et kaardil olevad andmed ei klapi (t I kd lk 181). Ka eeltoodust järeldub, et vaidlusalune maatükk, mis asub maakohu poolt määratud koordinaatide vahel kulgevast piirist idas, oli hageja valduses ja hageja tegi ettevalmistusi sealt metsa raiumiseks.
66.Maakohus kohustas vaidlustatud otsusega kostjat märkima maaüksuse piiri vastavalt kohtuotsuses toodud koordinaatidele. AÕS § 128 lg 3 järgi kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. Võimalike kulude hüvitamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ringkonnakohus seda ei käsitle.
67.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi maakohtu menetluskulud kostja kanda.
68.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
69.Hageja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1500 eurot, mis moodustub esindajatasust 15h töö eest (s.o kokku 8h apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja kliendisuhtlus; 5h vastuse koostamine ja kohtule edastamine; 1h kohtuistungiks ettevalmistamine; 1h kohtuistung) tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja väitis, et hageja esindaja ajakulu enne kohtuistungit on ülepaisutatud.
70.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades maakohtu otsuse pikkust ja sisu ning seda, et asjaolud ja tõendid olid hageja esindajale tuttavad, siis maakohtu otsusega tutvumiseks ja sellega seonduvateks tegevusteks on kolleegiumi arvates 8h ülemääraselt suur ajakulu. Kolleegiumi arvates on piisav 3h. Ülejäänud nimekirjas toodud kulud on vastavuses tehtud toimingutega ning põhjendatud ja vajalikud. Seega loeb ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 10h. Kolleegiumi hinnangul on mõistlikus määras, kooskõlas kohtupraktika ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga ka hageja esindaja tunnitasu 100 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud ilma käibemaksuta. Seega kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 1000 eurot.
71.Hageja esitas taotluse, milles palus määrata, et apellatsiooniastme menetluskulud tuleb kostjal tasuda 7 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Actum Consult OÜ pangaarvele. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada TsMS § 445 lg 1 järgi. Hageja taotletud 7-päevast tähtaega saab käsitleda vabatahtliku täitmise tähtajana, mille möödumisel on hagejal õigus pöörata kohtuotsus menetluskulude väljamõistmise osas täitmisele. Hagejal on õigus määrata, kellele tuleb menetluskulud tasuda, s.t kohtulahend täita, mistõttu tuleb rahuldada ka taotlus osas, milles paluti määrata, kellele väljamõistetud menetluskulud tasuda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.