Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
07. detsember 2018. a, Pärnu kohtumaja Tava Mets OÜ hagi O. P. vastu kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja piiri märkimiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tava Mets OÜ, registrikood 10320326; asukoht: Tartu mnt 29a, 61506 Elva linn, Tartu maakond Hageja lepinguline esindaja: Mehis Adamson; e-post: [email protected] Kostja: O. P., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Birgit Sisask; e-post: [email protected]
Kohtuistung
22.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tava Mets OÜ hagi.
1.1.Tuvastada Pärnu maakonnas, Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx, Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxxx) ja Pärnu maakonnas, Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx, Xxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxx) vahelise piiri kulgemine selliselt, et kinnistute vaheline piir kulgeb piiripunktist koordinaatidega xxxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y) sirgjooneliselt kuni piiripunktini koordinaatidega xxxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y).
1.2.Välja mõista kostjalt O. P. ́ilt hageja Tava Mets OÜ kasuks Tava Mets OÜ-le kuuluva kostja O. P. poolt hõivatud Xxxxxxxxx maaüksuse osa valdus suurusega 1,72 ha.
1.3.Kohustada kostjat O. P. ́it seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest märkima Xxxxxxxxx maaüksuse ja Xxxxxxxx maaüksuse vaheline piir kohtuotsuse resolutiivosa punktiga 1.1. kindlaksmääratud asukohta.
2.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri toimetada kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja O. P. ́i kanda.
2.Mõista kostjalt O. P. ́ilt hageja Tava Mets OÜ kasuks välja 14 505 eurot, s.o riigilõiv 650 eurot, ekspertiisikulu 1800 eurot ja lepingulise esindaja kulu 12 055 eurot.
3.Kostja O. P. on kohustatud hageja Tava Mets OÜ menetluskulud tasuma 7 päeva jooksul
2-13-291
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest hageja lepingulise esindaja Actum Consult OÜ pangakontole EE671700017004563882 Luminor Bank AS-s, selgitusega „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.1 Tava Mets OÜ esitas 04.01.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse O. P. vastu kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja piiri märkimiseks kohustamiseks.
1.2.Hagiavalduse kohaselt kuulub OÜ-le Tava Mets omandiõiguse alusel Pärnu maakonnas, Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx asuv Xxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxxx) suurusega 7,3 ha, mis on ostetud notariaalse ostu-müügi tehinguga 28.10.2009. Hageja kanti kinnistusraamatusse viidatud Xxxxxxxxx kinnistu omanikuna sisse 04.11.2009. O. P.le kuulub omandiõiguse alusel Pärnu maakonnas, Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx asuv Xxxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxx) suurusega 13,9 ha, mis on omandatud omandireformi käigus tagastamise teel 1998.a. Kostja kanti kinnistusraamatusse viidatud Xxxxxxxx kinnistu omanikuna sisse 04.12.2001. Xxxxxxxxx kinnistu läänepiir ja Xxxxxxxx kinnistu idapiir on osaliselt kattuvad. Hageja sai 2010.a oma metsnikult (töötajalt) teada, et keegi on Xxxxxxxxx kinnistu läänepoolset piiri muutnud ja pannud piiripunkti nr. 4 oluliselt ida poole ehk siis Xxxxxxxxx kinnistu sisse. Selle tegevusega suurendati Xxxxxxxx kinnistu pindala 13,9 hektarilt 15,62 hektarile. Vastav kostja kinnistu suurenemine on kantud kinnisturaamatusse 30.01.2011. Sellele pole eelnenud hageja ja kostja vahelist asjaõiguslepingu sõlmimist. Hageja pöördus omapoolse avaldusega esmalt Xxxxxxxx Vallavalitsusse, kus kirjalikust vastamisest keelduti, kuid vestluse käigus sai hageja seaduslik esindaja teada, et väidetavalt on kostjale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise käigus tagastatud maa valesti maha märgitud ja et katastriandmed piiripunktide asukoha kohta on valed. Samal ajal ja ka praegu on hagejale kuuluva Xxxxxxxxx kinnistu suuruseks endiselt 7,3 ha. Hageja suhtes ei ole tehtud mingeid kolmanda isiku poolseid haldusakte ega korraldusi, vaid lihtsalt, hagejale teadmata alusel on Xxxxxxxx kinnistu piire muudetud Xxxxxxxxx kinnistu pinnale. Hageja palkas omapoolse maamõõdubüroo, mis tegi omalt poolt Xxxxxxxxx kinnistu piiride (ja piiripunktide) ülemõõtmise ning esitas asjakohase toimiku Xxxxxxxx Vallavalitsusele. Xxxxxxxx Vallavalitsus teatas kirjaga hagejale, et Xxxxxxxxx kinnistut puudutav menetlus peatatakse seni, kuni kestab hageja ja kostja vaheline piirivaidlus. Samal ajal (30.01.2011) aga kanti kostjale kuuluva Xxxxxxxx kinnistut puudutav pindala suurenemine 15,62 hektarile katastrisse. Vastusena hageja korduvatele pöördumistele Xxxxxxxx vallavalitsuse poole, vastas viimane hagejale 02.12.2010, et Xxxxxxxx katastriüksuse moodustamise käigus on eksitud plaani vormistamisega ja et Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxx katastriüksuste vaheliseks piiriks on looduses olemasolevad piiripunktid. Kuivõrd Xxxxxxxx Vallavalitsuse 02.12.2010 kirja näol on tegemist ainult valla seisukoha edastamisega, puudus hagejal sellise seisukoha vaidlustamiseks halduskohtumenetluses võimalus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr. 117 p. 3 kohaselt tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi õigustatud subjektiks Xxxxxxxx talu A-28, kinnistu nr xxxx osas. Kostja esitas 05.03.1996 avalduse maa
2-13-291
tagastamiseks 2/3 ulatuses (varasemale lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) Xxxxxx ja Xxxxxxx xxxxx. O. P. nõustus 23.05.1996 Xxxxxxxx talu tagastatava maa suuruse kindlaksmääramisel õiendis Xxxxxxxx maaüksuse ligikaudse pindalaga 22 hektarit. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr. 68-T alusel otsustati tagastada kostjale Xxxxxx ja Xxxxxxx xxxxx 23,4 hektarit maad, millele kostjal tekkis omandiõigus pärast kinnistute kinnistusraamatusse kandmist. Samale korraldusele sai mittenõustumisel kaebuse esitada 1 kuu jooksul, s.o. kuni 08.06.1998. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Xxxxxxxx maaüksuse piiriprotokollile, millel Xxxxxxx xxxxx asuv Xxxxxxxx maaüksus on märgitud Maatükina III. Nimetatud piiriprotokolli osaks on samuti ajakohane Xxxxxxxx maaüksuse plaan, millel on täpselt märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused. Kostja ei vaidlustanud Xxxxxxxx Vallavalitsuse korraldust nr. 68-T ega taotlenud suuremas ulatuses maa tagastamist. Ta ei ole ka väitnud, et sai maad tagasi väiksemas ulatuses kui esitatud avaldus. 1998.a toimus täiendav katastriüksuse joonepikkuste mõõtmine, mis nähtub ka maamõõtja seletuskirjast. Pärnu maakonna Xxxxxxxx valla Xxxxxx ja Xxxxxxx küla Xxxxxxxx maaomandi tagastamise toimikus sisaldub Xxxxxxxx kolhoosi aegne kaart, mis ei näita Xxxxxxxx kinnistu võõrandamise järgseks pinnakujuks plaanimaterjalil sellist pindala nagu käesolevaks ajaks kostja nõudmisel on kujundatud. Kostja ega Xxxxxxxx Vallavalitsus ei ole hagejale esitanud ühtki asjaõiguslikku lepingut selle kohta, mis põhistaks hageja arvelt 1,72 hektari suuruse maatüki andmist kostjale. Kostja ja Xxxxxxxx vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tõttu on takistatud pikema perioodi jooksul oluliselt hageja majandustegevus Xxxxxxxxx kinnistul. Hageja taotles temale seaduslikult kuulvale Xxxxxxxxx kinnistul raietöödeks metsateatise kinnitamist, kuid Keskkonnaamet (xxxxxxxxxxxxx regioon) andis keelduva vastuse. Keskkonnaamet (xxxxx-Xxxxxxxx regioon) on seisukohal, et hageja kavandatud raietööd eraldistel 1 ja 2 jäävad osaliselt naaberkinnistu Xxxxxxxx katastriüksusele, kuid piiride kattuvuse all olev vaidlusalune ala ei kuulu omandiõiguse alusel Xxxxxxxx katastriüksuse koosseisu. Keskkonnaameti seisukoha aluseks on Maa-ameti 27.10.2010 kiri, Xxxxxxxx Vallavalitsuse 02.12.2010 kiri ja Maa-ameti katastrikontrolli osakonna kontrollmõõdistamise tulemused. Erinevus Xxxxxxxx katastriüksuse plaanides tuleneb selle põhjapoolse joone pikkusest, mis 1998 oli 480 m, kuid 2010 muutus 561 m pikkuseks. Samas on OÜ-le Tava Mets kuuluv Xxxxxxxxx kinnistu kinnistusraamatu andmetel endiselt pindalaga 7,3 ha ja sama suurelt maakasutuselt on teostatud ettevõttele 2011 ja 2012 maamaksu arvestused. Kostjal puudub mistahes nõudeõigus hageja omandi (maa) vastu. Kostja valdab hagejale omandiõiguse alusel kuuluvat 1,72 ha suurust osa kinnistust ilma õigusliku aluseta, s.t kuigi kostjale kuuluva Xxxxxxxx kinnistu suurust on eraldisel III omavoliliselt suurendatud 13,9 hektarilt 15,62 hektarile, puudub kostjal nimetatud maa suhtes omandiõigus. Kostja on omavoliliselt muutnud Xxxxxxxx kinnistu piire ja sellega takistab hageja kui Xxxxxxxxx kinnistu omaniku tegevust Xxxxxxxxx kinnistul (hagejale keeldutakse väljastamast metsateatist, mis on metsa raietegevuse aluseks).
1.3.Asjas uuel läbivaatamisel Pärnu Maakohtus on hageja OÜ Tava Mets täpsustanud ja täiendanud varem esitatud seisukohti. Tsiviilasjas apellatsioonkaebuse menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus täpsustas hageja/apellant hagis nõutavate nõuete sõnastust 23.03.2015.a menetlusdokumendis. Hageja täpsustatud taotlused on järgmised (kajastatud ka 08.09.2017.a hageja menetlusdokumendis): 1) tuvastada Xxxxxxxxx maaüksuse ja Xxxxxxxx maaüksuse vahelise piiri kulgemine Xxxxxxxx kinnistu tagastamise aegse piiri asukohas vastavalt Xxxxxxxx maaüksuste plaanile juunist 1998 (I kd, lk 59); 2) mõista O. P. ́lt Tava Mets OÜ kasuks välja O. P. poolt ebaseaduslikult hõivatud ja Tava Mets OÜ-le kuuluva Xxxxxxxxx maaüksuse osa valdus, suurusega 1,72 ha;
2-13-291
3) kohustada O.P. ́it seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest märkida Xxxxxxxxx maaüksuse ja Xxxxxxxx maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998. a eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta. Kostja initsiatiivil algatatud ebaseaduslik tegevus (piiride muutmiseks naaberkinnistu omaniku (hageja) nõusolekuta) ja Xxxxxxxx VV ebaseaduslik menetluse piiride muutmiseks (olulised puudused menetluses) on viinud olukorrani, kus faktiliselt (registriandmete põhjal) hagejale kuuluv kinnistu osa on läinud kostja ebaseaduslikku valdusesse ning hagejal on takistatud omandi eesmärgipärane majandamine (raieteatise mitte kinnitamine ja raie tegevuse keelamine 1,72 ha-l). Kostja pole hagis esitanud ühtki tõendit selle kohta, et Tava Mets OÜ pole Xxxxxxxxx kinnistu (pindalaga 7,3 ha) omanik või et sellel kinnistu osal lasuks alates Xxxxxxxxx kinnistu hageja poolsest omandamisest 2009.aastal kolmandate isikute mistahes õigusi. Kui kostja jääb seisukohale, et kinnistute omanikud on piiriprotokolliga 1998.aastal leppinud kokku vaidlusaluse piiripunkti asumise tänasel kohal, siis ka see väide on vale, sest 1) nii ajaloolised kaardid kui Xxxxxxxx kinnistu tagastamise aluseks olevad kaardid ei näita piiri kulgemist teekraavist (järgides tee kuju) vaid piirid on alati olnud märgitud sirgjooneliselt; 2) ainsaks selgelt tuvastatavaks ajalooliseks piiripunktiks on punkt 5 (Xxxxxxxxx järgi), mida aga ei saa pidada enam Xxxxxxxx piiripunktiks, kuna Xxxxxxxx VV ei tagastanud kostjale Xxxxxxxx III.mü endises piiris, vaid ligi 1/3 väiksemas osas; 3) uus piiripunkt ei saa asuda teeservas vaid oluliselt teest eemal, ehk seal kus mõõtmistehniliselt näitas tunnistaja A. Kiisler ja OÜ Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiis. Hageja osundab asjaolule, et kostja tegevuse tulemusel on hagejalt tahtevastaselt „võõrandatud“ 1,72 ha suurune kinnistu osa. See sai võimalikuks kostja algatatud piiride kindlaksmääramise menetluses kinnistu ülemõõtmise toimiku koostamisega ja Xxxxxxxx VV poolse ebaseadusliku ning oluliste menetlus-vigadega tegevuse tulemusel. Asjaõigusseadus ega ükski muu seadus ei tekita kinnisomandi tekkeks sellist alust. Hageja on seisukohal, et mistahes kostja seaduslikud õigustused Xxxxxxxx kinnistu III.mü piiripunkti nr 11 nihutamiseks Xxxxxxxxx kinnistule, ilma asjaõigusliku ja seadusliku aluseta, on õigusvastane ja ei saa luua alust Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute vahelise piiri muutmiseks, seeläbi Xxxxxxxx kinnistu suurendamiseks ja Xxxxxxxxx kinnistu pindala vähendamiseks.
KOSTJA VASTUS
2.1.Kostja on vastuses hagiavaldusele kohtule teatanud, et ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on Xxxxxxxxx kinnistu/katastriüksuse omanik. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja valdab vaidlusalust 1,72 hektarit ebaseaduslikult. Kinnistusraamatus nähtuva kinnistu pindala suurusel ei ole õiguslikku tähendust, st need ei ole kanneteks asjaõigusseaduse tähenduses. Osta saab konkreetsete piirimärkidega looduses tähistatud maa-ala, mitte ruutmeetreid viitega katastriandmetele – tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa. Kinnistu pindala suurus ei määra ega muuda kinnistu piire looduses. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai Xxxxxxxx katastriüksuse omanikuks maa tagastamise käigus. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet tõenditele, mis näitaks kostjale praegu kuuluva kinnistu suurust (so 15,62 ha) erinevana, võrreldes maa tagastamise aegse suurusega 1998.a. Hageja esitatud nimetatud tagastatava maa suuruse kindlaksmääramise õiendis oli näidatud kinnistu ligikaudne pindala, 1998.a piiriprotokoll ei kajasta kostjale kuuluva kinnistu mõõtmeid. Piiriprotokolli olemus seisneb erinevalt hageja seisukohast selles, et maamõõtja annab kinnistu omanikule üle piirimärgid ja näitab need looduses kätte. Piiriprotokolliga fikseeritakse olukord, mis asjaosaliste juuresolekul maastikul tuvastati (objektid, mille suhtes piirid paiknevad). Kinnistu omanikul ei ole seejuures võimalik üle mõõta maaüksuse plaanile kantud joonepikkuseid. Piiriprotokollis kinnistu omanik nõustub ja võtab teadmiseks piirimärkide katastriandmed peavad vastama looduses
2-13-291
olevale olukorrale, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Hageja ei arvestanud Maa-ameti seisukohaga, mille järgi on Xxxxxxxx katastriüksuse moodustamisel kasutatud kaardimaterjal olnud ebatäpne. Kostja kinnistu on kogu aeg olnud sama suurusega, so 15,62 ha, nagu selgus 2010.a kontrollmõõdistamise käigus ning seda ei muuda asjaolu, et 1998.a ei olnud kostjast sõltumatutel põhjustel võimalik katastrisse kanda tegelikkusele vastavat kinnistu pindala. 2010 kontrollmõõdistamine viidi läbi L Est'97 koordinaatsüsteemis, mis on käesoleval ajal ainus lubatud ja ka täpseim mõõdistamisviis (Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr. 264 katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10). Hageja väide pooltele kuuluvate kinnistute piiride muutmise kohta on paljasõnaline ja pahatahtlik. Xxxxxxxx katastriüksuse piirimärgi nr. 11 asukoht on maastikul lääne pool tee servas, selle teljest 3,8 m kaugusel. Hageja väide temale kuuluva Xxxxxxxxx katastriüksuse pindala muutumatuse kohta on paljasõnaline. Hagejale kuuluv Xxxxxxxxx katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et andmed Xxxxxxxxx katastriüksuse pindala kohta katastris on ebatäpsed. Tegelikkuses on Xxxxxxxxx katastriüksus olnud kogu aeg väiksem, kui see kinnistusraamatust ning 2009 müügilepingust nähtub. Oluline on, et looduses on hageja kinnistu olnud alati ühe ja sama suurusega. Samas on Xxxxxxxxx katastriüksuse moodustamisel arvestatud varem moodustatud Xxxxxxxx katastriüksuse piiride ja piirimärkidega maastikul. Xxxxxxxxx katastriüksuse müügilepingu p. 2.2.1 järgi on hageja Xxxxxxxxx katastriüksuse üle vaadanud, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja kinnistu kohta esitatud dokumentatsiooniga ning kinnitab, et on muu hulgas teadlik kinnistu suurusest ja piiridest. Arvestades asjaolu, et hageja vaatas või pidi vaatama kinnistu piirid seda ostes üle ning ta oli teadlik või pidi olema teadlik, et Xxxxxxxxx katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, s.t selle mõõtmistulemused ja katastriandmed saavad olla vaid ligikaudsed, ning hageja ei teostanud kinnistu omandamise ajal selle kontrollmõõdistamist, ei ole tõendatud, et hagejal on mingigi õigus 1,72 hektarile vaidlusalusele maale. Asjaolu, et hageja on kinnisasja ostes tegelikkuses saanud 7,3 hektarist väiksema maa-ala, on tema enda risk ning ei ole kuidagi põhjuslikus seoses kostja mistahes tegevuse või tegevusetusega. Kui hageja leiab, et selliselt – s.t kinnistu ostmisel selle suuruse ebaõige näitamisega - on teda eksiteele viidud ja/või petetud, siis ei ole O. P. kohane kostja. Hagiavaldusele lisatud kaardimaterjal olukorra kohta, kus Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksused kattuvad, on asjakohatu, kuna see on tekkinud kaardimaterjali ebatäpsusest ja ei kajasta olukorda looduses nii, nagu see oli seal 1998, 2009 ja on ka praegu. Kinnistutevaheliste piiride muutmist looduses ei ole toimunud. Kostja ei vastuta riiklike institutsioonide poolt hallatavate kaardimaterjalide täpsuse eest, ka siis, kui hageja on neist oma tegevuses lähtunud. Seega ei ole kostjapoolne mistahes tegevus või tegevusetus põhjuslikus seoses hagejale tekkinud takistustega ja kohustustega oma kinnisasja valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Xxxxxxxx katastriüksuse ulatusega 1998 piirides nõustus Xxxxxxxxx katastriüksuse endine omanik A.L.. Hageja oli teadlik Xxxxxxxx katastriüksuse kontrollmõõdistamisest 2010.a ja ta oli kutsutud piiriprotokolli allkirjastamisele, sh oli hagejal võimalus Xxxxxxxx katastriüksuse piirimärgid looduses üle vaadata. Hageja piirimärkide kättenäitamisele ei tulnud ja keeldus piiriprotokolli allkirjastamast. Kostjal ei ole keelatud oma maad kontrollmõõdistada, kuigi hageja seda talle sisuliselt ette heidab. Hageja keeldus piiri kindlakstegemisel looduses koostööd tegemast, vaid pöördus hoopis kohtusse.
2.2.Asja uuel läbivaatamisel Pärnu Maakohtus on kostja O. P. täpsustanud ja täiendanud varem esitatud seisukohti. Antud juhul tuleb tõendada, et hageja õiguseellasele A.L.ele tagastati 2000. a maad selliselt, et Xxxxxxxxx piiripunkt 4 ulatub üle Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx vahelise tee u 80m (PMB ekspertiisi roheline joon). Hageja seda teinud ei ole. Hageja on vääralt lähtunud Xxxxxxxx põhjapiiri
2-13-291
pikkusest 480m, mida on ilmselt teadlikult vähendatud ja mis ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab mingitki osa Xxxxxxxxxst, arvestades sellele 2000. a tagastamisel määratud piire. Hageja on valesti keskendunud Xxxxxxxx pindala täpsustumisele (15,62ha vs 13,9ha), arvestades 2010. a täppismõõdistamist. Hageja ei ole tõendanud, et sellega oleks kaasnenud Xxxxxxxx piiride muutmine. Xxxxxxxx pindala täpsustumine („suurenemine“) samades piirides ei ole tekkinud Xxxxxxxxx arvelt. Hageja on Xxxxxxxxx omandanud tehinguliselt, aktsepteerides Xxxxxxxxx kohta kinnistusraamatusse tehtud kande aluseks olevaid dokumente. Xxxxxxxxx kande aluseks on Xxxxxxxx vallavalitsuse 27.03.2000 korraldus nr 60-T (hagi lisa nr 20), mille p 1 kohaselt tagastati maa vastavalt maaüksuse plaanile ja p 1.3 järgi toimus tagastamine plaanimaterjali alusel. Viidatud maaüksuse plaanilt (hagi lisa 15 Xxxxxxxxx maaüksuse plaan) on näha, et Xxxxxxxxx piiripunkt 4 on seotud teega. Kuna Xxxxxxxxx moodustati plaanimaterjali alusel Xxxxxxxx kinnistamise järgselt, siis lähtub Xxxxxxxxx piiripunkt 4 Xxxxxxxx piiripunktist 11 (piirimärk on ühine) ning kinnistute vaheliseks piiriks on tee. Seda kinnitavad ka Xxxxxxxx 1998. a ja Xxxxxxxxx 2000. a välimõõtmise abrissid (PMB ekspertiis, sh lisad lk 7-8) ning mh tunnistajate F. S., J.R., E.J. ja K.O.i ütlused 22.10.2013 vaatlusel. Xxxxxxxxx moodustamisel on arvestatud varem moodustatud naaberkatastriüksuste piiridega ja piirimärkidega maastikul Xxxxxxxx tagastamisel joonistati tagastatava maa piirid asendplaanile, lähtudes taustakaardil olevast situatsioonist ehk lähtuvalt taustakaardil kujutatud ja looduses tunnetatavatest looduslikest elementidest (kraavid, teed, kiviaiad jms), asendiplaanile tagastatava maaüksuse piire kandes joonepikkuseid ei mõõdetud, ligikaudne pindala arvutati kameraalselt sellelt samalt asendiplaanilt. Maaüksuse piiride looduses piirimärkide tähistamise ja mõõdistamise käigus tuli maamõõtjal lähtuda asendiplaanil kujutatud joonisest ja eeskätt joonisel kujutatud piiride paiknemisest maastikuelementide (kraavid, teed, kiviaiad jms). Xxxxxxxx tagastamise toimingud olid kooskõlas maareformi seaduse § 6 lg-ga 1, § 14 lg-ga 1, asendiplaani koostamisel lähtuti VV 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ § 51 toodud maa tagastamise toimiku dokumentide loetelust ja p-st 11. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50 lg 1) ja kinnistu pindala saab olla vaid nii suur, kui kindlaks määratud piiride vahele jääb. Xxxxxxxxx tagastamise dokumentide järgi on 7,3 ha pindala ligikaudne, PMB ekspertiisist nähtuvalt on tegelik pindala 5,53ha. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxxxxxxx oleks 2000. a tagastamistoimingute käigus teistsugustes piirides, kui PMB ekspertiisist nähtub. Järelikult on hageja väide, et temal on õigus 1,72ha maale ja et talt on selline maatükk hõivatud, lihtsustatud ja ebaõige lähenemine, kuna see põhineb vaid Xxxxxxxx pindala täpsustatud andmetel (15,62ha-13.9ha=1,72ha).
MENETLUSE KÄIK
3.09.01.2013 võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 07.11.2014 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 26.02.2016 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 07.11.2014 otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 25.04.2016 võttis tsiviilasja Pärnu Maakohtu menetlusse kohtunik R. Pokk. 19.06.2017 jätkas asja menetlemisega Pärnu Maakohtu kohtunik T. Grauberg. 16.08.2018 kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Pooled on kokku leppinud, et 21.06.2018 ekspertiisiakt tuleb tõendina tõendite kogumist välja jätta. 19.09.2018 esitas täiendatud ja parandatud ekspertiisiakti, mis on asjas tõendiks. 22.10.2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde, kohus võimaldas menetlusosalistel esitada õiguslikke seisukohti kuni 16.11.2018.
2-13-291
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud kohtuistungil ära hageja Tava Mets OÜ ja kostja O. P., leiab, et hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Hageja Tava Mets OÜ on esitanud kohtusse hagi, sest leiab, et naaberkinnistu omanik kostja, O. P. (Xxxxxxxx III.mü) on hõivanud seadusliku aluseta hagejale kuuluvast Xxxxxxxxx kinnistust 1,72 ha maad ning muutnud omavoliliselt Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute vahelist piiri. Kostja omandis olev Xxxxxxxx kinnistu on suurenenud III.mü osas hagejale kuuluva Xxxxxxxxx kinnistu arvelt 1,72 ha võrra, s.o 13,9 ha-lt 15,62 ha-ni.
5.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxx) kuulub omandiõiguse alusel hagejale. - Omandireformi käigus tagastati praegu hagejale kuuluv kinnistu A.L.ele. - Xxxxxxxx kinnistu 3. maaüksus (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, Tartu kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx) kuulub omandiõiguse alusel kostjale.
Maakohtu
- Kostja omandas Xxxxxxxx kinnistu omandireformi käigus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni otsuse nr 117/26.09.1994 punkti 3 kohaselt tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi õigustatud subjektiks Xxxxxxxx talu A-28, kinnistu xxxx osas (I kd, lk 34). Kostja esitas 05.03.1996 avalduse Xxxxxxxx talu juurde kuulunud maa 2/3 ulatuses (varasemale lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) tagastamiseks Xxxxxx ja Xxxxxxx xxxxx (I kd, lk 35). O. P. nõustus, et 23.05.1996 Xxxxxxxx talu tagastatava maa suuruse kindlaksmääramises õiendis Xxxxxxxx maaüksuse ligikaudse pindalaga 22 hektarit (I kd, lk 36-37). Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T (I kd, lk 38) alusel otsustati tagastada kostjale Xxxxxx ja Xxxxxxx xxxxx 23,4 hektarit maad. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Xxxxxxxx maaüksuse piiriprotokollile (I kd, lk 39), millel Xxxxxxx xxxxx asuv Xxxxxxxx maaüksus on märgitud Maatükina III. Nimetatud piiriprotokolli osaks on Xxxxxxxx maaüksuse plaan (I kd, lk 58), mille teostajaks oli OÜ Teodoliit ning millel on märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused. - A.L. esitas 28.02.2000 avalduse maa tagastamise kohta Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx (I kd, tlk 49). Xxxxxxxx Vallavalitsuse 27.03.2000 korraldusega (I kd, lk 47) tagastati A.L.ele riigi tagavaramaast ligikaudu 7,3 ha Xxxxxxxx xxxxxx Xxxxxxx xxxxx Xxxxxxxxx maaüksuse taastamiseks, tagastava maaüksuse nimeks jäi omaniku soovil Xxxxxxxxx. A.L. allkirjastas 14.03.2000 piiriprotokolli, mille osaks oli maaüksuse plaan (I kd, lk 41). - 2010.a. teostati KLM Maamõõdubüroo poolt Xxxxxxxx katastriüksuse kontrollmõõdistamine ja kameraalne analüüs, mille tulemusena, arvestades maastikul olnud piiriprotokolli kirjeldustele vastavaid piirimärke, tuvastati võrreldes seniste kinnistu plaanidega Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistu piiride kattuvus (I kd, tlk 29). Põhjapiiri pikkus oli katastriandmeil 81 meetrit lühem mõõtmisel selgunust (vt I kd tl 60 OÜ KLM Maakorraldusbüroo uus plaan). - KLM Maamõõdubüroo OÜ esitas Pärnu katastribüroole Xxxxxxxx katastriüksuse ülemõõdistamise (kontrollmõõdistamise) kohta toimiku, mis sisaldas O. P. 06.09.2010 avaldust kande muutmiseks. - 30.01.2011 on kinnistusraamatusse kantud Xxxxxxxx kinnistu pindala suurenemine katastritunnuse xxxxx:xxx:xxxx osas 13,9 ha asemel 15,62 ha (I kd, lk 21). Xxxxxxxxx kinnistu pindala on kinnistusraamatu andmete järgi sama ehk 7,3 ha (I kd, lk 13). - Xxxxxxxxx kinnistu moodustati katastriüksusena plaani- ja kaardimaterjali alusel (MaaKatS § 20 lg 5 alusel), piiripunktide osas määrati need seega täpsemalt mõõdistamata.
2-13-291
5.2.Hageja Tava Mets OÜ on esitanud esmalt haginõude piiride kindlaksmääramiseks, sest hageja hinnangul on kostja O. P. ebaseaduslike tegevuste tulemusel kantud osa Xxxxxxxxx kinnistust (1,72 ha) Xxxxxxxx kinnistu III. mü koosseisu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1 alusel piir määratakse külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. AÕS § 129 lg 2 ja 3 kohaselt kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Kui piiri kindlakstegemine eelnimetatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. Kostja O. P. poolt hagile esitatud vastuväite kohaselt on Xxxxxxxx kinnistu olnud kogu aeg sama suurune, looduses piiripunkte ja piirimärke muudetud ei ole. J. R. poolt 22.10.2013 vaatluse käigus tunnistajana antud ütlustest nähtub, et Xxxxxxxx III maatüki piiripunkt (raudtoru) nr 11 asus looduses nii 1998. kui 2013. aastal samas kohas – tee sisekurvis. Kostja hinnangul on katastriüksuste moodustamisel kasutatud kaardimaterjal olnud ebatäpne, mistõttu ei näita õigesti pooltele kuuluvate kinnistute vahelist piiri, looduses on piirimärgid olnud muutumatud. Hageja Tava Mets OÜ on seisukohal, et Pärnu maakonna Xxxxxxxx valla Xxxxxx ja Xxxxxxx küla Xxxxxxxx maaomandi tagastamise toimikus sisalduvad kaardid ei näita Xxxxxxxx kinnistu võõrandamise järgseks pinnakujuks plaanimaterjalil sellist pindala, nagu käesolevaks ajaks kostja O. P. nõudmisel on moodustatud. Hageja seisukohta, et kostjale ei tagastatud maad selle tagastamise eelsetes piirides, toetab Xxxxxxxx Vallavalitsuse 04.03.2014 vastus koos 1996. aastal koostatud asendiplaaniga (I kd tl 59), milles selgub, et kostjale tagastamata jäetud 1/3 osa oli vähemalt Xxxxxxxx maaüksuse kõnealuse III maatüki puhul selle põhjapoolne osa (II kd tl 101). Antud asjaolu, et kostjale ei tagastatud tervet maaüksust, on kinnitanud ka eksperdi A. H. poolt 22.10.2018 kohtuistungil antud ütlused, sest Xxxxxxxx maatüki põhjapiiri nihutati alla, s.t lõuna poole. Mõõdistamine toimus 1998. aasta maa tagastamise käigus aerofotogeodeetiliselt, mille kohta nii Xxxxxxxx Vallavalitsus oma 27.10.2010 kirjas kui tunnistajatena ülekuulatud K.O. (Maa-ameti töötaja) ja J.R. selgitanud, et sellisel puhul võetakse piirijoonte pikkused ja piiripunktide sidemed aerofotoplaanilt, arvestades plaanil olevaid ja looduses tunnetatavaid objekte. Mõlema kinnistu piiriprotokollides ei märgita piiripunktide vahelisi joonekaugusi, seetõttu ei saa kohtu hinnangul nende põhjal kinnistute piiride osas järeldusi teha.
5.3.Kohus selgitab esmalt, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Eelnimetatud faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (RKTKo 3-2-1-156-11, p 31). Kinnistusraamatu kanne ei saa seega olla kinnistu piiride osas ainumäärav. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsusest samas vaidluses omavad katastrijärgsed piirid tähtsust kinnistute piiride kindlaksmääramisel, sest tõlgendades AÕS § 129 lg 2 esimest lauset ja MaaKS § 15 lg 1 saab piiri kindlakstegemisel lähtuda esmajoontes kaartidest ja plaanidest, kuna piiri asukoht on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha järgi vaidluses aga ümber lükata sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Maakohus lähtub asja lahendamisel ringkonnakohtu poolt antud juhistest normide tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2). AÕS § 128 lg 1 järgi piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohtu poolt eelnimetatud normile antud tõlgenduse kohaselt kaardistatakse katastriüksuse moodustamisel tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses, seega peab kaart kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda. Ringkonnakohtu seisukohad ühtivad Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 lahendi punktides 23-25, mille järgi naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad
2-13-291
olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus.
5.4.Kohus asub seisukohale, et OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega, Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute plaanidega (I kd, lk 41 ja 58) ja Xxxxxxxx katastriüksuse ülemõõdistamisel tekkinud kinnistute kattumisega (II kd, lk 91) tõendamist leidnud, et katastriüksuste moodustamisel ei kirjeldanud 1998. aastal koostatud plaanid Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute piiripunkti 11(4) asukohta looduses, mis on ka käesolevas asjas vaidluse all. Vaidlust ei ole selles, et tagastamisele eelnevalt läbi viidud mõõdistamise alusel koostatud Xxxxxxxx maaüksuse välimõõtmise abrissilt (I kd, lk 104) ja Xxxxxxxx maaüksuse plaanilt (I kd, lk 58) nähtub Xxxxxxxx maaüksuse piiripunktide 16 ja 11 vaheliseks kauguseks ehk Xxxxxxxx kinnistu põhjapiiri pikkuseks 480 m. Looduses asetseb aga piiripunkt nr 11 kahe kinnistu piiril asuva tee sisekurvis, mille tõttu on Xxxxxxxx põhjapiiri pikkus hetkel 81 m pikem, kui on kaardile märgitud. Asja materjalidele lisatud kaardiga (II kd, lk 21) ja OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega on tõendamist leidnud, et ajalooliselt kulges kinnistute vaheline piir mööda teed, mille sisekurvis vaidlusalune piirimärk nr 11 Xxxxxxxx maaüksuse plaanil (I kd, lk 58) asub (Xxxxxxxxx maaüksuse piiripunkt nr 4; I kd, lk 41). Vaidlusalune piiripunkt, s.o Xxxxxxxx kinnistu ülemine parempoolne ja Xxxxxxxxx kinnistu keskmine vasakpoolne, on kõikidel kohtule esitatud kaartidel ja plaanidel märgitud ülevalt alla lookleva tee sisekurvis. Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et kostjale tagastati omandireformi käigus vähem maad, kui ta oli selleks õigustatud, mistõttu ei saa põhjapoolne piiripunkt asuda enam samas kohas, kus see enne maade tagastamist oli. Asja esimesel läbivaatamisel on maakohus vaatluse tulemusena tuvastanud, et nimetatud tee on kinnistute piire eristav objekt. Samuti vastab Xxxxxxxxx kinnistu alumises vasakpoolses nurk Xxxxxxxx kinnistu alumisele parempoolsele nurgale, milles vaidlus puudub (vaatluse lk 23). Tunnistajana ülekuulatud Maa-ameti töötaja F. S. ütluste kohaselt selgus 2010. aasta kontrollimõõdistamise tulemusena, et Xxxxxxxx kinnistu põhjapoolne piirilõik oli 81 m pikem kaardile kantud andmetest. Tunnistaja ütluste järgi oli piir seotud kinnistute vahelise teega, kus on ka käesoleval ajal piiripunkt, tegemist oli tunnistaja hinnangul tahtliku maamõõtja veaga, sest see hõlbustas maamõõtja tööd kinnistu piiride kindlaksmääramisel. Antud asjaolu on leidnud kinnitust ka eksperdi A. H. ütlustega, kelle sõnade kohaselt oli 2011. aastal esimest korda Maa-ameti kaardil kajastatud piiripunkti asukohaks 11(4), mis ei ole ajalooline piiripunkt. Tegelikult oli Xxxxxxxx kinnistu põhjapiiri pikkuseks maa tagastamise järgselt 480 m, mistõttu maakohus nõustub täielikult ringkonnakohtu seisukohaga selles, et poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11 (4) ei paikne hetkel õiges kohas. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktide ja nende lisade ning eksperdi A. H.i ütluste kohaselt pidi vaidlusalune piiripunkt 11(4) asuma põhjapool, praegusel Xxxxx kinnistul, sest kostja ei saanud tagasi maad endistest piirides, seetõttu ei saa enam juhinduda kinnistute vahelisest teest. Kohus leiab, et kostja O. P. on 2010.a toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli (vt ka Tln RingKo p 62). Kohtu järeldust ei väära ka kostja seisukoht, mille järgi hageja ei ole kinnistut suuremas ulatuses, s.o teisel pool teed valdand. Hageja on esitanud kohtule Keskkonnaameti teate, millest nähtub, et hagejal keelatakse vaidlusalusel kinnistul metsatööd (I kd, tl 42). Hageja majandustegevus on seotud metsamaterjali ülestöötamisega, mistõttu kohus leiab, et kuni 2010 aastani võis hageja pidada vaidlusalust maatükki enda omaks ja planeerida sellel kasvava metsaga enda majandustegevus.
5.5.Maakohus nõustub täielikult Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et Xxxxxxxx katastriüksuse piirid on hetkel määratud looduses olemasolevate piirimärkide järgi, arvesse võtmata maa tagastamise toimiku andmeid (pindala, kuju, piirimärkide sidemeid jms) ning seega on moodustatud katastriüksuse piirid hakanud oluliselt erinema maa tagastamise toimikus õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuulunud maaomandi piiridest. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikutes on kujutatud, et maa tagastatakse endistes piirides või on
2-13-291
viidatud minimaalsele muutusele tagastatavate maaomandite piiride kuju ja suuruse määramisel, kuid katastris registreeritud (piirid looduses) on erinevad maa tagastamise toimikus märgitud endistest piiridest. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ eksperdiarvamuse järgi, kui võtta arvesse Xxxxxxxxx plaanil piirikivide 3 ja 5 asukoht L-Est süsteemis on ilma katastriüksuse kuju ja pindala muutmata võimatu koostada nende piiripunktidega seotult Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksuste plaane maa tagastamise toimikutes sisalduvate andmete alusel sellise kuju ja suurusega, nagu need 1996-2000.a plaanile kantud on. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostjale ei kuulunud tagastamisele kogu tagastamiseelse maatüki suurus ehk kogu Xxxxxxxx maaüksus A-28 (I kd, lk 59), mistõttu esineb oluline lahknevus looduses paikneva piiripunkti 11(4) ja maade tagastamisaegsete plaani- ja kaardiandmete vahel. Antud asjaolu kinnitab mh asjaolu, et hageja kinnistu on pärast 2010. mõõdistamist 1,72 ha väiksem tagastatud maast. Kohtule esitatud Xxxxxxxx Vallavalitsuse õiendiga on leidnud tõendamist, et kostjale oli tagastud maad 22 ha (I kd, tlk 36-37). Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 a korralduse nr 68-T kohaselt tagastati kostjale Riigi tagavaramaast 23,4 ha Xxxxxx ja Xxxxxxx xxxxx Xxxxxxxx A-28 maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt maaüksuse plaanile. 27.05.1996 koostatud Xxxxxxxx maaüksuse asendiplaanilt (I kd, tlk 59) nähtub, et maaüksuse pindala on 22,8 ha. Kuna Xxxxxxxx kinnistu A-28 oli Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T järgi algselt 34,19 ha suurune ning O. P.le kuulus tagastamisele 2/3, siis oli kostja õigustatud tagasi saama 22,8 ha maad. EV Maareformiseaduse § 6 lg 1 võimaldas tagastatud maad 8 % suurendada, hagejale tagastatigi kokku 23,4 ha. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T p-s 1.3 on kinnitatud, et tagastatava maa suurendamine 0,6 ha võrra on kooskõlas EV Maareformi seaduse § 6 lg-ga 1. Nimetatud korralduse alusel mõõdistatud maaüksuse plaani järgi (I kd, tlk 58) oli kostjale tagastamisele kuuluvate maatükkide kogusuurus 23,4 ha. A.L. tunnistati Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu Maakonnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 121 (I kd, tlk 48) õigustatud subjektiks Xxxxxxxxx nr A-41 talu, kinnistu xxxx, pindalaga 17,15 ha osas. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 27.03.2000 korralduse nr 60-T (I kd, tlk 47) järgi otsustati A.L.ele tagastada 7,3 ha, kuna A.L. sõlmis notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutuse lepingu Xxxxxxxxx 21/40 mõttelises osas. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 27.03.2000 korralduse nr 60-T p-i 1.2 järgi jäi A.L.ele tagastatud maaüksuse nimeks omaniku soovil Xxxxxxxxx ning p-s 1.4 märkis Xxxxxxxx Vallavalitsus, et tagastatava maa ja nõudeõiguse osas on erinevus kooskõlas Maareformi seaduse § 6 lõikega 1. Arvestades tagastamisele kuulunud Xxxxxxxxx A-41 pindala, A.L.e poolt tagastamise nõudeõiguse loovutuse suurust ja tagastatud maa suurust, vähendati A.L.ele tagastava maa suurust, mida võimaldas samuti 8 % ulatuses Maareformi seaduse § 6 lg 1.
5.6.Maakohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et nõudeõigust arvestades tagastati kostjale maareformi seaduse § 6 lg-t 1 kohaldades rohkem maad, A.L.ele nõudeõigusest vähem maad. Käesoleval ajal, võttes aluseks katastriandmed ja kinnisturaamatu kandeid kinnistu pindala suuruse kohta (Maa-ameti kaardil), on kostja kinnistu (Xxxxxxxx) suuruseks koos kattuva osaga 15,62 ha (kattuva osata 14,43 ha) ja kuigi hageja kinnistu (Xxxxxxxxx) suuruseks kinnistusraamatu andmete kohaselt on 7,3 ha, on tegelikkuses katastriandmete järgi, arvestades maha poolte kinnistute kattuvuse, hageja kinnistu suuruseks 5,53 ha (OÜ Paikuse Maamõõdubüroo 19.09.2018 ekspertiisiakt – I kd, tl 75, 78). Kohus leiab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et on pärast 2010. aastal toimunud Xxxxxxxx katastriüksuse mõõdistamist, kui mõõdistamise aluseks võeti looduses paiknenud vaidlusalune piiripunkt, suurendatud katastriandmete järgi kostja kinnistu suurust sellisel määral, mida Maareformi seaduse § 6 lg 1 ei võimaldanud ning see kinnistu suurendamine on mh toimunud kostja kinnistu arvel. Xxxxxxxxx kinnistu suurust on vähendatud määral, mida ei võimaldanud Maareformi seaduse § 6 lg 1. Eeltoodu alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et kostja 2010.a toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli, mistõttu ei paikne poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11 (4) õiges kohas. Kohus leiab, et asjas omab tähtsust 1998. aasta maikuus koostatud plaan (Xxxxxxxx kinnistu 06.05.1998 piiriprotokoll), millelt
2-13-291
nähtub, et ajaloolise Xxxxxxxx III mü kuju ning asjaolu, et sellest maaüksusest tagastati kostjale O. P.le vähem maad, mis on olnud kostjale maade tagastamise aluseks. Kohus ei nõustu kostja O. P. seisukohaga, et jõustunud haldusaktiga määratud kinnistu paiknemist asendiplaanil ei saa enam muuta. Tulenevalt AÕS § 129 lg 1 kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha, kui naaberkinnisasjade omanikud ei jõua kokkuleppele vaatab nende vahelise vaidluse, kui eraõigussuhtest tulenev kohtuasja läbi maakohus (TsMS § 1). Maakohtul tuleb vaidluse korral määrata kindlaks vaidlusalused piiripunktid.
5.7.Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu poolt AÕS § 128 lg 1, § 129 lg 2 ja MaaKS § 15 lg 1 antud tõlgendust ning eelnimetatud tuvastatud faktilisi asjaolusid (sh Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktides väljendatut ja maade tagastamisele eelnevalt läbi viidud kinnistute mõõdistamise tulemusi) pidi Xxxxxxxx põhjapiiri pikkus olema 480 m, seega kulgeb OÜ-le Tava Mets kuuluva kinnistu asukohaga Pärnumaa, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxx küla, Xxxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxx) ja O. P.`ile kuuluva kinnistu asukohaga Pärnu maakond, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxx küla Xxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx) vaheline piir mööda koordinaate xxxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) punkt A sirgjoones ülevalt alla kuni koordinaatideni xxxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y) punktini B. Koordinaadid xxxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) paiknevad Xxxxx kinnistul, mis kuulub samuti hagejale OÜ-le Tava Mets. Hageja on taotlenud kinnistute vahelise piiripunkti määramist selliselt, et see asetseks eelnimetatud lõigul, millel ristuvad Xxxxxxxx, Xxxxxxxxx ja Xxxxx kinnistud. OÜ Paikuse Maamõõdubüroo poolt läbi viidud ekspertiisi tulemusena on nimetatud sirgel selgunud piiripunkti asukoht C (plaanil 1, rohelisega), mis kulgeb punktist A kuni punktini B. Seega on Pärnu Maakohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena on tuvastatud piiripunkti 11(4) asukoht koordinaatidel xxxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) (vt OÜ Paikuse Maamõõdubüroo 19.09.2018 ekspertiisi akt lk 76, 113).
5.8.Hageja Tava Mets OÜ teine nõue on kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, sest kostja ei tunnista hageja omandiõigust vaidlusalusele 1,72 ha suuruse maaala osas ja on teinud hagejale (piiripunkti 11(4) muutmise teel) takistusi selle valdamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjale O. P.le tagastati maade tagastamise käigus endisest Xxxxxxxx maaüksusest ainult 2/3 kokku 23,4 ha maad, ei ole tal õigus hageja arvelt rohkem maad saada. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on sellisel juhul AÕS § 80 lg 2 järgi suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tõendamise koormus on hagejal. Vaidluse all on kolmnurkne maatükk, mis nähtub kohtule esitatud plaanidel (I kd tl 29, I kd tl 111 ortofoto, II kd tl 90-92), ehk kas 1,72 ha suuruse maatüki kuulub kas kostjale Xxxxxxxx maaüksuse koosseisus või hagejale Xxxxxxxxx maaüksuse koosseisus. Kohus on jõudnud järeldusele, et 2010. aasta mõõdistamise tulemusena 30.01.2011 tehtud muudatused Xxxxxxxx kinnistu katastriandmetes ei kajasta õigesti kinnistu tegelikke piire (vt otsuse p 5.4.), mistõttu valdab kostja O. P. vaidlusalust maatükki ilma seadusliku aluseta, sest see kuulub hagejale Tava Mets OÜ-le. Kui kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse on tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus, mida käesolevas asjas ei ole tehtud (RKTKo 3-2-1-67-12). Seega tuleb hagi täielikult rahuldada. Eksperdiarvamuse kohaselt on pärast piiri kindlaksmääramist Xxxxxxxx kinnistu suuruseks 14,28 ha ja Xxxxxxxxx kinnistu suuruseks 7,3 ha. (V kd, tl 75, 113). Kostjal O. P.l tuleb hagejale Tava Mets OÜ-le tagastada kinnistu osas, s.o hageja poolt nõutud ulatuses kokku 1,72 ha. Hagejale Tava Mets OÜ-le kuulub omandiõiguse alusel Pärnu maakonnas, Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx, Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxxx,) suurusega 7,3 ha, mis on ostetud notariaalse ostumüügi tehinguga 28.10.2009. a. Hageja on kantud kinnistusraamatusse viidatud Xxxxxxxxx kinnistu omanikuna sisse 28.10.2009.a. Kohus leiab, et
2-13-291
vaidlusalune maatükk kuulub hagejale, sest hetkel asub piiripunkt hageja kinnistul mitte kinnistute piiril (vt põhjendusi otsuse 5.6.). Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et Tava Mets OÜ pole Xxxxxxxxx kinnistu (pindalaga 7,3 ha) omanik või et sellel kinnistu osal lasuks alates Xxxxxxxxx kinnistu hageja poolsest omandamisest 2009. aastal kostja või kolmandate isikute mistahes õigusi. Kohus on 22.08.2017 toimunud eelistungil andnud kostjale O. P.le võimaluse vastavate tõendite esitamiseks, mis on jäänud tagajärjetuks (IV kd, lk 70 pöördel).
5.9.Hageja Tava Mets OÜ palub kohtul kohustada kostjat O. P.t seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest märkida Xxxxxxxxx maaüksuse ja Xxxxxxxx maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998. a eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta. AÕS § 128 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi rahuldanud täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostja O. P. kanda. Hageja on 16.11.2018 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja Tava Mets OÜ menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-291 kokku summas 15 319,00 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 300 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot, kokku 350 eurot, maksekorraldus toimikus. Apellant on tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot, maksekorraldus toimikus. Kokku on riigilõivudeks tasutud 650 eurot. Samuti on hageja tasunud ekspertiiside tasusid järgmiselt: 11.05.2015 tasuti ekspertiisiks 1000 eurot ja 15.03.2018 tasuti ekspertiisiks 800 eurot.Kokku on hageja ekspertiisideks tasunud 1800 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv ja ekspertiisikulu on aga seotud vahetult asja menetlemisega, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv kokku 650 eurot ja ekspertiisikulu kokku 1800 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on aastatel 2013. ja 2014. menetluskulude rahaliseks väärtuseks kokku 5190,60 eurot (63,3 h x 82 eurot/h). Aastatel 2015. ja 2016. on menetluskulude rahaliseks väärtuseks kokku 2839,50 eurot (31,55 h x 90 eurot/h). Aastatel 2017. ja 2018. on osutatud hagejale õigusabi teenust hinnaga 100 eurot/h käibemaksuta. Aastatel 2017. ja 2018. on menetluskulude rahaliseks väärtuseks kokku 4840 eurot (48,4 h x 100 eurot/h). 2013. ja 2014 on hagejale osutatud õigusabi teenust hinnaga 82 eurot/h käibemaksuta. 2015. ja 2016. aastal on osutatud hagejale õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/h käibemaksuta. Õigusabikulud kolme menetluse peale kokku on 12 869 eurot käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab kohtu hinnangul keskmisele õigusabiteenuse turuhinnale. Kostja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, mille järgi on kostja hinnangul hageja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kogu ulatuses ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid mõistlikuks ja vajalikuks kuluks lugeda. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks kulunud aega 04.01.2013 saaks pidada mõistlikuks mitte rohkem kui 4 tundi. Esialgses hagis ei olnud avatud kõiki neid detaile, mida on asja edasisel menetlemisel arutatud. Hagis on lühidalt formuleeritud
2-13-291
kõik elementaarselt vajalik, et kohus saaks hagi menetlusse võtta. Asja esimesel läbivaatamisel on 2013. kuni 2014. on läbitud põhjalik eelmenetlus, hageja on oma nõudeid täpsustanud vastavalt kohtunõuetele ja on vastanud kostja seisukohtadele. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja poolt kulutatud aeg mõistlik, sest toiminguid on olnud palju ja põhjendamatuid taotlusi ei ole kohtule esitatud. Seega on vajalikuks hageja kuluks asja esimesel läbivaatamisel 50,3 tundi. Asja läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus on jätkunud väga põhjalik menetlus, sest hageja on esitanud mitmeid olulisi seisukohti, ringkonnakohtus on määratud ekspertiis ja on ülekuulatud ekspert, mis on nõudnud hagejalt kohtuistungiks ettevalmistamist. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud on olnud vajalikud, küll aga asub kohus seisukohale, et apellatsioonkaebuse koostamise ettevalmistus ja kohtupraktikaga tutvumine 10 h ulatuses on põhjendatud väiksemas ulatuses, s.o 5 h ulatuses, sest apellatsioon sisaldas peamiselt esimeses astmes esitatud seisukohtade refereeringut. Seega on vajalikuks hageja kuluks asja läbivaatamisel ringkonnakohtus 45,05 tundi. Asja teisel läbivaatamisel maakohtus on hageja esitanud kohtu nõudmisel täiendavad seisukohad ja on esitanud põhjendatud taotlusi. Küll aga kohus leiab, et hageja seisukohtade kujundamine, koostamine ja dokumentide kohtule esitamine kokku 12 h ei ole põhjendatud, kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 10 h, sest dokumentide sisu poolest ei ole midagi oluliselt muutunud võrreldes varasemate menetlusdokumentidega, sisaldades korduseid. Teiste kulude osas kohus leiab, et need on põhjendatud, kuna menetlus on olnud väga intensiivne, sh kolm kohtuistungit. Seega on vajalikuks hageja kuluks asja teisel läbivaatamisel maakohtus 48,9 tundi. Kokkuvõtvalt kohus märgib, et tegemist on keskmisest mahukama ja keerulisema vaidlusega, mistõttu on esindaja kulud kokku 41,9 h olnud vajalik kulu, s.o kokku 12 055 eurot. Kohus mõistab kostjalt O. P.lt hageja Tava Mets OÜ kasuks välja menetluskulusid kokku 14 505 eurot. Hageja on taotlenud, et kohus määraks kostja poolt menetluskulude hüvitamise selliselt, et kostja tasub 7 pangapäeva jooksul alates Pärnu MK tsiviilasjas nr 2-13-291 lõpplahendi jõustumisest hageja lepingulise esindaja Actum Consult OÜ pangakontole EE671700017004563882 Luminor Bank AS-s, selgitusega „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle (TsMS § 445 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta O.P. kanda.
4.OÜ Tava Mets taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata OÜ Tava Mets apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1000 eurot.
5.Välja mõista O.P.-lt OÜ Tava Mets kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1000 eurot.
6.O.P.-l tuleb tasuda Tava Mets OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud Actum Consult OÜ pangakontole EE671700017004563882 Luminor Bank AS-s selgitusega:
2-13-291
„Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“ 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.