Tava Mets OÜ hagi OP vastu kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja piiri märkimiseks kohustamiseks. Pärnu Maakohtu 07.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tava Mets OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tava Mets OÜ (registrikood 10320326, asukoht Tartu mnt 29a, Elva linn, Tartu maakond, 61506), lepinguline esindaja Mehis Adamson (e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja OP (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX
XXXX,
XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Birgit Sisask (e-post: XXX) 04.02.2016
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 07.11.2014 otsus tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Jätta rahuldamata OP`i taotlus 04.02.2016 istungi protokolli parandamiseks.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise
taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tava Mets OÜ esitas 04.01.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OP vastu kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja piiri märkimiseks kohustamiseks.
2.OÜ-le Tava Mets kuulub omandiõiguse alusel Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas, Ranniku külas asuv Vahemetsa kinnistu (registriosa nr. 1766006) suurusega 7,3 ha, mis on ostetud notariaalse ostu-müügi tehinguga 28.10.2009. Hageja kanti kinnistusraamatusse viidatud Vahemetsa kinnistu omanikuna sisse 04.11.2009.
3.OP-le kuulub omandiõiguse alusel Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas, Ranniku külas asuv Sarapuu kinnistu (registriosa nr. 171006) suurusega 13,9 ha, mis on omandatud omandireformi käigus tagastamise teel 1998.a. Kostja kanti kinnistusraamatusse viidatud Sarapuu kinnistu omanikuna sisse 04.12.2001. Vahemetsa kinnistu läänepiir ja Sarapuu kinnistu idapiir on osaliselt kattuvad.
4.Hageja sai 2010.a oma metsnikult (töötajalt) teada, et keegi on Vahemetsa kinnistu läänepoolset piiri muutnud ja pannud piiripunkti nr. 4 oluliselt ida poole ehk siis Vahemetsa kinnistu sisse. Selle tegevusega suurendati Sarapuu kinnistu pindala 13,9 hektarilt 15,62 hektarile. Vastav kostja kinnistu suurenemine on kantud kinnisturaamatusse 30.01.2011. Sellele pole eelnenud hageja ja kostja vahelist asjaõiguslepingu sõlmimist. Hageja pöördus omapoolse avaldusega esmalt Tõstamaa Vallavalitsusse, kus kirjalikust vastamisest keelduti, kuid vestluse käigus sai hageja seaduslik esindaja teada, et väidetavalt on kostjale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise käigus tagastatud maa valesti maha märgitud ja et katastriandmed piiripunktide asukoha kohta on valed.
5.Samal ajal ja ka praegu on hagejale kuuluva Vahemetsa kinnistu suuruseks endiselt 7,3 ha. Hageja suhtes ei ole tehtud mingeid kolmanda isiku poolseid haldusakte ega korraldusi, vaid lihtsalt, hagejale teadmata alusel on Sarapuu kinnistu piire muudetud Vahemetsa kinnistu pinnale.
6.Hageja pöördus 26.08.2010 Maa-ameti katastrikontrolli osakonda ja katastriteabe osakonda selgituse saamiseks olukorrale, mis nähtub Maa-ameti kaardiserveri katastrikaardilt, kus Sarapuu ja Vahemetsa kinnistud asusid üksteise peal. Maa-amet vastas hagejale 27.10.2010, et maamõõdu-tehniliste iseärasuste tõttu võis piiride kindlaksmääramine looduses olla erinev. Maa-amet leidis, et kostja huvides tegutsenud ja hageja kinnistul omavolitsenud KLM Maamõõdubüroo OÜ suhtes pole vajalik kontrollmenetlust algatada. Hageja küll sai nimetatud maamõõdubüroolt kutse piiriprotokollide koostamisele, kuid selles ei olnud infot piiride muutmisele Vahemetsa maaüksuse arvelt.
7.Hageja palkas omapoolse maamõõdubüroo, mis tegi omalt poolt Vahemetsa kinnistu piiride (ja piiripunktide) ülemõõtmise ning esitas asjakohase toimiku Tõstamaa Vallavalitsusele. Tõstamaa Vallavalitsus teatas kirjaga hagejale, et Vahemetsa kinnistut puudutav menetlus peatatakse seni, kuni kestab hageja ja kostja vaheline piirivaidlus.
Samal ajal (30.01.2011) aga kanti kostjale kuuluva Sarapuu kinnistut puudutav pindala suurenemine 15,62 hektarile katastrisse.
8.Vastusena hageja korduvatele pöördumistele Tõstamaa vallavalitsuse poole, vastas viimane hagejale 02.12.2010, et Sarapuu katastriüksuse moodustamise käigus on eksitud plaani vormistamisega ja et Vahemetsa ja Sarapuu katastriüksuste vaheliseks piiriks on looduses olemasolevad piiripunktid. Kuivõrd Tõstamaa Vallavalitsuse 02.12.2010 kirja näol on tegemist ainult valla seisukoha edastamisega, puudus hagejal sellise seisukoha vaidlustamiseks halduskohtumenetluses võimalus.
9.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr. 117 p. 3 kohaselt tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi õigustatud subjektiks Sarapuu talu A-28, kinnistu nr 2134 osas. Kostja esitas 05.03.1996 avalduse maa tagastamiseks 2/3 ulatuses (varasemale lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) Ermistu ja Ranniku külas. OP nõustus 23.05.1996 Sarapuu talu tagastatava maa suuruse kindlaksmääramisel õiendis Sarapuu maaüksuse ligikaudse pindalaga 22 hektarit. Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr. 68-T alusel otsustati tagastada kostjale Ermistu ja Ranniku külas 23,4 hektarit maad, millele kostjal tekkis omandiõigus pärast kinnistute kinnistusraamatusse kandmist. Samale korraldusele sai mittenõustumisel kaebuse esitada 1 kuu jooksul, s.o. kuni 08.06.1998.
10.Kostja andis 06.05.1998 allkirja Sarapuu maaüksuse piiriprotokollile, millel Ranniku külas asuv Sarapuu maaüksus on märgitud Maatükina III. Nimetatud piiriprotokolli osaks on samuti ajakohane Sarapuu maaüksuse plaan, millel on täpselt märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused. Kostja ei vaidlustanud Tõstamaa Vallavalitsuse korraldust nr. 68-T ega taotlenud suuremas ulatuses maa tagastamist. Ta ei ole ka väitnud, et sai maad tagasi väiksemas ulatuses kui esitatud avaldus. 1998.a toimus täiendav katastriüksuse joonepikkuste mõõtmine, mis nähtub ka maamõõtja seletuskirjast.
11.Pärnu maakonna Tõstamaa valla Ermistu ja Ranniku küla Sarapuu maaomandi tagastamise toimikus sisaldub Tõstamaa kolhoosi aegne kaart, mis ei näita Sarapuu kinnistu võõrandamise järgseks pinnakujuks plaanimaterjalil sellist pindala nagu käesolevaks ajaks kostja nõudmisel on kujundatud. Kostja ega Tõstamaa Vallavalitsus ei ole hagejale esitanud ühtki asjaõiguslikku lepingut selle kohta, mis põhistaks hageja arvelt 1,72 hektari suuruse maatüki andmist kostjale. Kostja ja Tõstamaa vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tõttu on takistatud pikema perioodi jooksul oluliselt hageja majandustegevus Vahemetsa kinnistul. Hageja taotles temale seaduslikult kuulvale Vahemetsa kinnistul raietöödeks metsateatise kinnitamist, kuid Keskkonnaamet (PärnuViljandi regioon) andis keelduva vastuse. Keskkonnaamet (Pärnu-Viljandi regioon) on seisukohal, et hageja kavandatud raietööd eraldistel 1 ja 2 jäävad osaliselt naaberkinnistu Sarapuu katastriüksusele, kuid piiride kattuvuse all olev vaidlusalune ala ei kuulu omandiõiguse alusel Sarapuu katastriüksuse koosseisu. Keskkonnaameti seisukoha aluseks on Maa-ameti 27.10.2010 kiri, Tõstamaa Vallavalitsuse 02.12.2010 kiri ja Maaameti katastrikontrolli osakonna kontrollmõõdistamise tulemused. Erinevus Sarapuu katastriüksuse plaanides tuleneb selle põhjapoolse joone pikkusest, mis 1998 oli 480 m, kuid 2010 muutus 561 m pikkuseks.
12.Samas on OÜ-le Tava Mets kuuluv Vahemetsa kinnistu kinnistusraamatu andmetel endiselt pindalaga 7,3 ha ja sama suurelt maakasutuselt on teostatud ettevõttele 2011 ja 2012 maamaksu arvestused. Kostjal puudub mistahes nõudeõigus hageja omandi (maa)
vastu. Kostja valdab hagejale omandiõiguse alusel kuuluvat 1,72 ha suurust osa kinnistust ilma õigusliku aluseta, s.t kuigi kostjale kuuluva Sarapuu kinnistu suurust on eraldisel III omavoliliselt suurendatud 13,9 hektarilt 15,62 hektarile, puudub kostjal nimetatud maa suhtes omandiõigus. Kostja on omavoliliselt muutnud Sarapuu kinnistu piire ja sellega takistab hageja kui Vahemetsa kinnistu omaniku tegevust Vahemetsa kinnistul (hagejale keeldutakse väljastamast metsateatist, mis on metsa raietegevuse aluseks).
Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on Vahemetsa kinnistu/katastriüksuse omanik. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja valdab vaidlusalust 1,72 hektarit ebaseaduslikult. Kinnistusraamatus nähtuva kinnistu pindala suurusel ei ole õiguslikku tähendust, st need ei ole kanneteks asjaõigusseaduse tähenduses. Osta saab konkreetsete piirimärkidega looduses tähistatud maa-ala, mitte ruutmeetreid viitega katastriandmetele – tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa. Kinnistu pindala suurus ei määra ega muuda kinnistu piire looduses.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai Sarapuu katastriüksuse omanikuks maa tagastamise käigus. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet tõenditele, mis näitaks kostjale praegu kuuluva kinnistu suurust (so 15,62 ha) erinevana, võrreldes maa tagastamise aegse suurusega 1998.a. Hageja esitatud nimetatud tagastatava maa suuruse kindlaksmääramise õiendis oli näidatud kinnistu ligikaudne pindala, 1998.a piiriprotokoll ei kajasta kostjale kuuluva kinnistu mõõtmeid. Piiriprotokolli olemus seisneb erinevalt hageja seisukohast selles, et maamõõtja annab kinnistu omanikule üle piirimärgid ja näitab need looduses kätte. Piiriprotokolliga fikseeritakse olukord, mis asjaosaliste juuresolekul maastikul tuvastati (objektid, mille suhtes piirid paiknevad). Kinnistu omanikul ei ole seejuures võimalik üle mõõta maaüksuse plaanile kantud joonepikkuseid. Piiriprotokollis kinnistu omanik nõustub ja võtab teadmiseks piirimärkide katastriandmed peavad vastama looduses olevale olukorrale, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Hageja ei arvestanud Maa-ameti seisukohaga, mille järgi on Sarapuu katastriüksuse moodustamisel kasutatud kaardimaterjal olnud ebatäpne. Kostja kinnistu on kogu aeg olnud sama suurusega, so 15,62 ha, nagu selgus 2010.a kontrollmõõdistamise käigus ning seda ei muuda asjaolu, et 1998.a ei olnud kostjast sõltumatutel põhjustel võimalik katastrisse kanda tegelikkusele vastavat kinnistu pindala. 2010 kontrollmõõdistamine viidi läbi L-Est'97 koordinaatsüsteemis, mis on käesoleval ajal ainus lubatud ja ka täpseim mõõdistamisviis (Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr. 264 katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10).
15.Hageja väide pooltele kuuluvate kinnistute piiride muutmise kohta on paljasõnaline ja pahatahtlik. Sarapuu katastriüksuse piirimärgi nr. 11 asukoht on maastikul lääne pool tee servas, selle teljest 3,8 m kaugusel.
16.Hageja väide temale kuuluva Vahemetsa katastriüksuse pindala muutumatuse kohta on paljasõnaline. Hagejale kuuluv Vahemetsa katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et andmed Vahemetsa katastriüksuse pindala kohta
katastris on ebatäpsed. Tegelikkuses on Vahemetsa katastriüksus olnud kogu aeg väiksem, kui see kinnistusraamatust ning 2009 müügilepingust nähtub. Oluline on, et looduses on hageja kinnistu olnud alati ühe ja sama suurusega. Samas on Vahemetsa katastriüksuse moodustamisel arvestatud varem moodustatud Sarapuu katastriüksuse piiride ja piirimärkidega maastikul. Vahemetsa katastriüksuse müügilepingu p. 2.2.1 järgi on hageja Vahemetsa katastriüksuse üle vaadanud, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja kinnistu kohta esitatud dokumentatsiooniga ning kinnitab, et on muu hulgas teadlik kinnistu suurusest ja piiridest. Arvestades asjaolu, et hageja vaatas või pidi vaatama kinnistu piirid seda ostes üle ning ta oli teadlik või pidi olema teadlik, et Vahemetsa katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, s.t selle mõõtmistulemused ja katastriandmed saavad olla vaid ligikaudsed, ning hageja ei teostanud kinnistu omandamise ajal selle kontrollmõõdistamist, ei ole tõendatud, et hagejal on mingigi õigus 1,72 hektarile vaidlusalusele maale. Asjaolu, et hageja on kinnisasja ostes tegelikkuses saanud 7,3 hektarist väiksema maa-ala, on tema enda risk ning ei ole kuidagi põhjuslikus seoses kostja mistahes tegevuse või tegevusetusega. Kui hageja leiab, et selliselt – s.t kinnistu ostmisel selle suuruse ebaõige näitamisega - on teda eksiteele viidud ja/või petetud, siis ei ole OP kohane kostja.
17.Hagiavaldusele lisatud kaardimaterjal olukorra kohta, kus Sarapuu ja Vahemetsa katastriüksused kattuvad, on asjakohatu, kuna see on tekkinud kaardimaterjali ebatäpsusest ja ei kajasta olukorda looduses nii, nagu see oli seal 1998, 2009 ja on ka praegu. Kinnistutevaheliste piiride muutmist looduses ei ole toimunud. Kostja ei vastuta riiklike institutsioonide poolt hallatavate kaardimaterjalide täpsuse eest, ka siis, kui hageja on neist oma tegevuses lähtunud. Seega ei ole kostjapoolne mistahes tegevus või tegevusetus põhjuslikus seoses hagejale tekkinud takistustega ja kohustustega oma kinnisasja valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel.
18.Sarapuu katastriüksuse ulatusega 1998 piirides nõustus Vahemetsa katastriüksuse endine omanik AL. Hageja oli teadlik Sarapuu katastriüksuse kontrollmõõdistamisest 2010.a ja ta oli kutsutud piiriprotokolli allkirjastamisele, sh oli hagejal võimalus Sarapuu katastriüksuse piirimärgid looduses üle vaadata. Hageja piirimärkide kättenäitamisele ei tulnud ja keeldus piiriprotokolli allkirjastamast. Kostjal ei ole keelatud oma maad kontrollmõõdistada, kuigi hageja seda talle sisuliselt ette heidab. Hageja keeldus piiri kindlakstegemisel looduses koostööd tegemast, vaid pöördus hoopis kohtusse. Esimese astme kohtu lahend
19.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kinnisasja koosseisu andmed, sh pindala, ei ole kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 teise lause kohaselt kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi. Seega ei kohaldu kinnistu pindalale ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg. 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamine ega saa rääkida ka AÕS § 561 järgsest kinnistusraamatu andmetele tuginevast heausksest omandamisest. Kohtul ei ole asja lahendamisel alust tugineda hageja esitatud ostu-müügilepingule, mille alusel ta omandas Vahemetsa kinnistu pindalaga 7,3 ha ega kinnistu kohta kinnistusraamatus esitatud samadele andmetele.
21.Vaidlust ei ole kostjale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise asjaolude osas – kostja 05.03.1996 avalduse alusel tagastati Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998
korraldusega nr. 68-T temale 2/3 Sarapuu maaüksusest, mille üheks osaks on vaidlusalune III maatükk Ranniku külas ehk käesoleval ajal Sarapuu kinnistu.
22.Hageja kinnisasja pindala või piirimärkide joonepikkuste õigsuse kohta on võimalik veelgi vähem tõsikindlaid asjaolusid tuvastada. Asjas puudub vaidlus selles, et Vahemetsa kinnistu moodustati katastriüksusena plaani- ja kaardimaterjali alusel (seda võimaldas MaaKatS § 20 lg. 5), piiripunktide osas määrati need seega täpsemalt mõõdistamata ning piiriprotokoll vastuseid ei anna.
23.Kostja initsiatiivil toimus 2010.a kontrollmõõdistamine temale kuuluva Sarapuu kinnistu (eelkõige selle põhjapiiri) suhtes. Kuivõrd põhjapiiri pikkus oli katastriandmeil 81 m lühem mõõtmisel selgunust, oli kontrollmõõtmine Vabariigi Valitsus 23.11.2003 määruse nr. 264 § 10 lõiget 8 arvestades õigustatud.
24.JR kinnitas, et ei tegutse maamõõtjana 2009.a lõpust, mistõttu ei olnud temal enam kontrollmõõdistamist võimalik Vabariigi Valitsus 23.11.2003 määruse nr. 264 § 32 lg 1 kohaselt teha, samuti ei saanud ta määruse § 32 lg. 4 kohast vaiet esitada. Küll olid aga selgunud andmed ehk kontrollmõõdistamise tulemused aluseks nii katastriüksuse kui seeläbi kinnistusraamatu andmete parandamisele.
25.Sarapuu kinnistu 1998 piiripunkt nr. 11 (2010 plaanil nr. 2) ja Vahemetsa kinnistu piiripunkt nr. 4 on looduses samad punktid ja neid punkte ehk hageja ja kostja kinnistute vahelist piiri ei ole alatest kinnistute moodustamisest muudetud. Nimetatu on tuvastatud eelkõige põhjusel, et vastav (Sarapuu kinnistu ülemine parempoolne ja Vahemetsa kinnistu keskmine vasakpoolne) piiripunkt on kõikidel kohtule esitatud kaartidel ja plaanidel märgitud ülevalt alla lookleva tee sisekurvi (v.a kaardid, millel on toodud ära kinnistute kattuvus-kolmnurk).
26.Piiriposti paiknemine tee sisekurvis on ka loogiline MaaKatS § 5 lg 2 punktide 4 ja 5 seisukohalt (tee tagab juurdepääsu kostja kinnistule, hagejal on see olemas põllu äärest kinnistu lääneküljelt, tee äärt mööda kulgev piir arvestab looduslikke olusid ja teeb piiritlemise selgemaks). Seega on piiripunktite nr. 11 (2) ja 4 näol tegemist ajalooliselt kujunenud piiripunktiga ning kostja ei ole hõivanud hageja kinnistut ebaseaduslikult. Asjaolu, kas ja kes 2010.a piiripostide ümbertõstmisega tegeles, ei oma asjas õiguslikku tähtsust.
27.Vaidluse on põhjustanud ilmselt kaks minetust kaartide koostamisel – kinnistute piiriks olev tee on märgitud plaanidel erineva kujuga loogetega (kord järsemate, kord sirgemate) ning maamõõtja (JR) on selgelt eksinud Sarapuu kinnistu põhjapiiri pikkusel. Tegemist on lubamatu veaga (joonepikkus mõõdeti 81m lühemaks, mispeale automaatselt laienes samavõrra hageja kinnistu, kohus mõõtis selle ka ise kohapeal orienteeruvalt üle) ja sisuliselt on maamõõtja veast tulenevalt ekslik ka Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998 korraldus kostjale maa tagastamise kohta (kostjale tagastati looduses 1,72 ha enam maad kui nimetatud korralduses, maareformi seaduse § 6 lg 1 lubab mõõtmisvigu kuni 8%).
28.Asjaolu, kas hageja kinnistu ka tegelikult 1,72 ha võrra tagastatud maast (ehk 7,3 ha vastavalt Tõstamaa Vallavalitsuse 27.03.2000 korraldusele nr. 60-T) väiksem on, ei ole käesoleva menetluse ese.
29.Poolte kinnistud on olnud nende moodustamise hetkest looduses piiritletult sama suurusega, mis aga kinnistusraamatus on kostja kinnistu puhul fikseeritud alles pärast kontrollmõõdistamist 2010.a Kinnisasjade piire ei ole looduses (faktiliselt) kontrollmõõdistamise käigus muudetud. Kostja on õigesti märkinud, et TsÜS § 50 lg. 1
kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa. Kinnistu pindala suurus ei määra ega muuda kinnistu piire looduses. Apellatsioonkaebus
30.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, määrata kindlaks Vahemetsa maaüksuse ja Sarapuu maaüksuse vaheline piir ning määrata, et poolte vaheliseks piiriks jääb enne 2009 aastat poolte vahel maakatastrisse kantud piir; mõista vastustajalt apellandi kasuks välja vastustaja poolt ebaseaduslikult hõivatud ja apellandile kuuluv kinnisasja osa, suurusega 1,72 ha; kohustada vastustajat 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest märkida Vahemetsa maaüksuse ja Sarapuu maaüksuse vaheline piir algsesse, kohtu poolt määratud kohta või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
31.23.03.2015 menetlusdokumendis täpsustas apellant oma nõuet (esialgse apellatsioonkaebuse punkte 2.1-2.3), mille kohaselt palub apellant maakohtu otsuse tühistada ning tuvastada Vahemetsa maaüksuse ja Sarapuu maaüksuse vahelise piiri kulgemine Sarapuu kinnistu tagastamise aegse piiri asukohas vastavalt Sarapuu maaüksuse plaanile juunist 1998 (tlk 59); mõista vastustajalt apellandi kasuks välja vastustaja poolt ebaseaduslikult hõivatud ja apellandile kuuluva Vahemetsa maaüksuse osa valdus, suurusega 1,72 ha; kohustada vastustajat 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest märkida Vahemetsa maaüksuse ja Sarapuu maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998.a eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta.
32.Hageja tõendas omandiõigust Vahemetsa kinnistule kinnistusraamatu väljavõttega, 28.10.2009 notariaalse ostu-müügilepinguga ning omandi suurust Vahemetsa kinnistu algsele omanikule õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldusega. Kohus ei pidanud vajalikuks menetluse käigus nõuda teisi tõendeid omandi tõendamiseks ning asjaõigusseadusest ja kinnistusraamatuseadusest ei tulene muid kinnisomandi tõendamise aluseid.
33.Hageja nõudis hagis omandi tagastamist vindikatsioonihagiga, tuginedes see juures AÕS § 80 lõigetele 1 ja 2. Teise nõudena esitas hageja kinnistu piiride kindlaksmääramise taotluse. Kohus võttis aga seisukoha, et hageja ei tõendanud enda omandiõigust Vahemetsa kinnistule. Kohtulahend on vastuoluline, kuna kinnisasja omand tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kande tegemise aluseks on aga asjaõigusleping. Kohus ei selgitanud menetluses, milline tõend on piisav tõendamaks hagejal kinnisasja omandiõiguse olemasolu, kui kohus elementaarsed tõendid arusaamatul põhjusel välistab. Lahendi vastuolulisus seisneb ka asjaolus, et kohus ei pidanud vajalikuks tuvastada mõlema poole omandiõigusi, vaid piirdus kostja (väär) seisukohtade kommenteerimisega. Asjas puudub alus või dokument, mis annaks kostjale õiguse omada Sarapuu kinnistu III maaüksusel kinnistut kogu pindlaga 15,62 ha.
34.Vastuolulisus seisneb ka tõendite hindamises. Kohus märkis, et Sarapuu piiripunkti nr. 11 ajalooline asukoht on kaartidelt tuvastatav. Tegemist on selgelt vale seisukohaga, kuna ajalooliselt ei ole kunagi selles kohas piiripunkti asunud, sest kostjale tagastati III maaüksus 1/3 võrra väiksemas mahus. Mahtu vähendati kaartide järgi aga põhja-lõuna suunal, st piiripunkt nr. 11 on tekkinud peale tagastamise toiminguid ja mitte ajalooliselt. Tegemist on uue piiripunktiga.
35.Maakohus ei ole hinnanud asjas tähtsust omavaid tõendeid, nagu õigusvastselt võõrandatud vara tagastamise toimikud (koopiad). Hageja esitas need põhjusel, et neist nähtuvad haldusorgani korraldused maade tagastamiseks.
36.Asjaõigusseadus ei näe ette kinnisomandi teket maamõõdutehniliselt piiride asukoha muutmise teel. Kostja omandas hageja arvelt 1,72 ha suuruse kinnistu osa. Kohus jättis hindamata sellisel viisil kinnistu omandi tekke õiguspärasuse, kuigi AÕS § 119 lg 1 nõuab selgelt notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimist. Vastupidisel juhul on tegemist seadusega vastuolus kinnisasja omandamisega, mille järgi omandit kostjale ei saa tekkida. Kohtul oli võimalus kohaldada poolte vaidluses AÕS § 129 lõikeid 2 ja 3, mille kohaselt oleks saanud piirivaidluse lahendada koheselt. Nimelt võimaldab AÕS § 129 lg 3 lähtuda piirvaidluses piiri asukoha kindlaksmääramisel pindalast ja muudest dokumentidest (õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse toimikutest). Katastriüksuse moodustamisel ei ole alust maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud. Nimetatud seisukoht välistab kostja kasuks piiripunkti nr. 11 teisaldamise, kui varem on pooled samast asukohast lähtunud alates 1999 aastast.
37.Piiripunkti asukoha kindlaksmääramisel lähtus kohus kostja väärväitest, et piiripunkt asus tee sisekurvis. Puudub vajadus hinnata kostja väärväitel põhinevat piiripunkti nr. 11 asukohta ajaloolistest kaartidest teisti, mis tähendab, et pelgalt kostja enda poolt õigusliku aluseta Vahemetsa kinnistule paigaldatud suvalist piiripunkti ei saa pidada õiguslikult pädevaks. Kostja tellitud ja hageja teavitamiseta läbiviidud kontrollmõõtmise tulemused näitavad, et sellega ei ole täidetud Tõstamaa Vallavalitsus 08.05.1998 korraldus nr. 68-T, mis määras Sarapuu kinnistu tagastamise endistest piirides. Plaanimaterjalilt nähtub, et endiste piiridega läheb kokku varasem nn enne 2009 eksisteerinud kinnistute vaheline piir, mida kostja asus ebaseaduslike meetoditega muutma.
38.Kohus lähtus põhjendamatult katastrikannete õiguslikust tähendusest ning jättis seetõttu tähelepanuta hageja nõuded, esitatud vastuväited ja tõendid selle kohta, et katastrikanded poolte kinnisasjade piiri kohta võivad olla valed. Aluseks tuleb võtta nii Sarapuu kui Vahemetsa kinnistute omanikele tagastamise menetluses koostatud tagastamise toimikutes esinevad kaardid.
39.Kuivõrd kostja omandab hageja arvelt 1,72 ha kinnistu osa, pidi kohus tuvastama, millisel õiguslikul alusel tuleb hagejal kinnistuosast loobuda. Samuti tulnuks kohtul tuvastada kostja õigus saada hageja omandi arvelt juurde piiripunkti nr. 11 teisaldamisest tulenevalt 1,72 ha maad. Kohus pole lahendis analüüsinud hageja sellesisulist vastuväidet, mille kohaselt ei ole kostjal asjaõiguslikku alust tagastamise menetluses määratud 13,9 hektarist suurema pinna saamiseks.
40.Kohus käsitles pikalt ja ebaselgelt Sarapuu piiripunkti nr. 11 asukoha küsimusi, kuid jättis lahendamata hagis esitatud taotluse. Piiride kindlaksmääramise nõude jättis kohus pelgalt rahuldamata.
41.Hagis esitatud kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude jättis kohus üldse käsitlemata. Kohtuotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ei kuulu hageja nimetatud nõue rahuldamisele, enamgi veel, puudub üldse nimetatud nõude käsitlus.
42.Vaidluse all ei ole, et kostja omandas Sarapuu kinnistu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses ja selle kohta on Tõstamaa Vallavalitsus teinud 08.05.1998 korralduse nr. 68-T. Nimetatud otsusega otsustati tagastada kostjale 23,4 ha (s.o osaliselt)
endistes piirides. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt muudeti alates 30.01.2011 kostja tellitud kontrollmõõtmise varjus tegelikult algset Sarapuu ja Vahemetsa kinnistute vahelist piiri (piiripunkti nr. 11 kohal) ja muudeti katastriandmeid (Sarapuu kinnistu piiride asukohta). Seega tulnuks kostjal kohtule esitada notariaalne asjaõigusleping. Kohus ei pidanud seda asjaolu vajalikuks ei märkida ega tuvastada. Kohus aktsepteeris olukorda, kus kostja viis Sarapuu kinnistu piiripunkti nr. 11 omavoliliselt Vahemetsa kinnistule, hõivates nii Vahemetsa kinnistust täiendavalt 1,72 ha. Alates 30.01.2011 omab kostja III maaüksusel juba 15,62 ha maad, mis on vastuolus Tõstamaa Vallavalitsus 08.05.1998 korraldusega nr. 68-T. Sellisel viisil kohus aktsepteeris Tõstamaa VV korraldusest nr. 68T suurema pinna tagastamiseks kostjale. Nii on muudetud haldusorgani korraldusi hageja eellasele ja kostjale maade tagastamiseks (tagastatava pindala osas, millega on muudetud neis tagastatava vara koosseisu), milleks kohtul puudus pädevus.
43.Kohus jättis hindamata olukorra, kus kinnistusraamatu kanded ja katastriandmed ning asjakohased plaanimaterjalid on põhimõtteliselt erinevad. Kuna lahend ei tunnista üheselt ka kostja õigust nimetatud 1,72 hektarile maaosale, ei ole hagejal võimalik sellises õigusselgusetus olukorras oma omandit kasutada ja vallata. Hetke olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et hagejale kuuluva Vahemetsa kinnistule on seatud ühishüpoteek Swedbank AS kasuks. Kuna maakohtu lahend ei anna selgust hageja õiguse osas temale kinnistusraamatu kohaselt kuuluva kinnistu suhtes, on riivatud mh ka hüpoteegipidaja õigused, kuna viimane tugines siiski kinnistusraamatu kannete õigsusele. Kui aga Vahemetsa kinnistu pindala väheneb, väheneb ka hüpoteegi tagatisvara väärtus. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
45.Tallinna Ringkonnakohtus 26.02.2015 toimunud istungil taotles apellant Sarapuu ja Vahemetsa kinnistu suhtes ekspertiisi läbiviimist, mille kohus rahuldas. Kohus leidis, et apellant peab täpsustama nõuet. Ekspertiisi akt esitati kohtule 30.11.2015.
46.Vastustaja leidis, et Sarapuu katastriüksuse piirimärgid on õiges asukohas ning nende vahele jääva kinnisasjas pindala on õigesti määratud, sh vastab looduses pidevalt esinenud olukorrale. Vastustaja omand ja valdus on seaduslikud.
47.Apellant leidis, et ekspertiisist nähtuvalt on selge, et Sarapuu maaüksust on suurendatud selleks õiguslikku alust omamata apellandi Vahemetsa maaüksuse arvelt. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
48.Kostja esitas taotluse 04.02.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Protokolli parandamiste taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja seisukohad, mida kirjalikes ja
suuliselt väljendatud arvamustes pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
50.Hageja nõuded on järgmised: 1) Tuvastada Vahemetsa maaüksuse ja Sarapuu maaüksuse vahelise piiri kulgemine Sarapuu kinnistu tagastamise aegse piiri asukohas vastavalt Sarapuu maaüksuse plaanile juunist 1998.a (I kd, lk 59). 2) Mõista OP-lt Tava Mets OÜ-u kasuks välja OP poolt ebaseaduslikult hõivatud ja Tava Mets OÜ-le kuuluva Vahemetsa maaüksuse osa valdus suurusega 1,72 ha. 3) Kohustada OP seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest märkida Vahemetsa maaüksuse ja Sarapuu maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998.a eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta.
51.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: - Vahemetsa kinnistu (katastritunnus 82602:003:0032, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1766006) kuulub omandiõiguse alusel hagejale. - Omadireformi käigus tagastati praegu hagejale kuuluv kinnistu AL-ele. - Sarapuu kinnistu 3. maaüksus (katastritunnus 82602:003:0073, Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr 171006) kuulub omandiõiguse alusel kostjale. - Kostja omandas Sarapuu kinnistu omandireformi käigus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni otsuse nr 117/26.09.1994 punkti 3 kohaselt tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi õigustatud subjektiks Sarapuu talu A-28, kinnistu 2134 osas (I kd, tlk 34). Kostja esitas 05.03.1996 avalduse Sarapuu talu juurde kuulunud maa 2/3 ulatuses (varasemale lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) tagastamiseks Ermistu ja Ranniku külas (I kd, tlk 35). OP nõustus, et 23.05.1996 Sarapuu talu tagastatava maa suuruse kindlaksmääramises õiendis Sarapuu maaüksuse ligikaudse pindalaga 22 hektarit (I kd, tlk 36-37). Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T (I kd, tlk 38) alusel otsustati tagastada kostjale Ermistu ja Ranniku külas 23,4 hektarit maad. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Sarapuu maaüksuse piiriprotokollile (I kd, tlk 39), millel Ranniku külas asuv Sarapuu maaüksus on märgitud Maatükina III. Nimetatud piiriprotokolli osaks on Sarapuu maaüksuse plaan (I kd, tlk 58), mille teostajaks oli OÜ Teodoliit ning millel on märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused. - AL esitas 28.02.2000 avalduse maa tagastamise kohta Tõstamaa vallas, Ranniku külas (I kd, tlk 49). Tõstamaa Vallavalitsuse 27.03.2000 korraldusega (I kd, tlk 47) tagastati AL-ele riigi tagavaramaast ligikaudu 7,3 ha Tõstamaa vallas Ranniku külas Metsavahe maaüksuse taastamiseks, tagastava maaüksuse nimeks jäi omaniku soovil Vahemetsa. AL allkirjastas 14.03.2000 piiriprotokolli, mille osaks oli maaüksuse plaan (I kd, tlk 41). - 2010.a. teostati KLM Maamõõdubüroo poolt Sarapuu katastriüksuse kontrollmõõdistamine ja kameraalne analüüs, mille tulemusena, arvestades maastikul
olnud piiriprotokolli kirjeldustele vastavaid piirimärke, tuvastati võrreldes seniste kinnistu plaanidega Sarapuu ja Vahemetsa kinnistu piiride kattuvus (I kd, tlk 29). - KLM Maamõõdubüroo OÜ esitas Pärnu katastribüroole Sarapuu katastriüksuse ülemõõdistamise (kontrollmõõdistamise) kohta toimiku, mis sisaldas OP 06.09.2010 avaldust kande muutmiseks. - 30.01.2011 on kinnistusraamatusse kantud Sarapuu kinnistu pindala suurenemine katastritunnuse 82602:003:0073 osas 13,9 ha asemel 15,62 ha (I kd, tlk 21). Vahemetsa kinnistu pindala on kinnistusraamatu andmete järgi sama ehk 7, 3 ha (I kd, tlk 13).
52.Hageja on menetluses olnud järgmistel põhiseisukohtadel: - Kostja, olles hageja naaberkinnistu omanik, tõstis omavoliliselt, hagejale teatamata ja Tõstamaa vallaametnike teadmisel Vahemetsa kinnistu piirimärgi nr 4, mis samaaegselt on Sarapuu kinnistu piirimärk nr 11, Vahemetsa kinnistule, suurendades sellega Sarapuu kinnistu pindala 13,9 hektarilt 15,62 hektarini. - Kuna kostjale tagastati maade tagastamise käigus endisest Sarapuu maaüksusest ainult 2/3 kokku 23,4 ha maad, ei ole tal õigus rohkem maad (hageja arvelt) saada. - Pärnu maakonna Tõstamaa valla Ermistu ja Ranniku küla Sarapuu maaomandi tagastamise toimikus sisalduvad kaardid ei näita Sarapuu kinnistu võõrandamise järgseks pinnakujuks plaanimaterjalil sellist pindala, nagu käesolevaks ajaks kostja nõudmisel on kujundatud. - Kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi asjaõiguslikku lepingut, mis põhistaks hageja arvelt 1,72 hektari suuruse maatüki andmist kostjale. - Piirivaidluse tõttu on takistatud hageja majandustegevus Vahemetsa kinnistul, sest Keskkonnaamet keeldus Vahemetsa kinnistul raietöödeks loa andmisest.
53.Kostja on menetluses olnud järgmistel põhiseisukohtadel: - Sarapuu kinnistu on olnud kogu aeg sama suurune, looduses piiripunkte ja piirimärke muudetud ei ole. - Katastriüksuste moodustamisel kasutatud kaardimaterjal on olnud ebatäpne ja ei näita õigesti pooltele kuuluvate kinnistute vahelist piiri. - Kostja kinnistu katastriandmete muutmisele eelnevalt ei pidanud eelnema hageja ja kostja vahelise asjaõiguslepingu sõlmimine, kuna katastriandmete muutmise aluseks oli Sarapuu katastriüksuse kontrollmõõdistamine, mille käigus viidi katastriandmed kooskõlla looduses oleva situatsiooniga, nii nagu see on seal olnud Sarapuu katastriüksuse moodustamisest 1998.a.
54.Maakohtu põhiliseks seisukohaks asja lahendamisel oli see, et kuigi tagastamisele eelnevalt läbi viidud mõõdistamise alusel koostatud Sarapuu maaüksuse välimõõtmise abrissilt (I kd, tlk 104) ja Sarapuu maaüksuse plaanilt (I kd, tlk 58) nähtub Sarapuu maaüksuse piiripunktide 16 ja 11 vaheliseks kauguseks ehk Sarapuu kinnistu põhjapiiri pikkuseks 480 m on tegelikult Sarapuu põhjapiiri pikkus 81 m pikem. Piiripunkt nr 11 on looduses ajalooliselt paiknenud kogu aeg samas kohas ehk tee sisekurvis. Maakohus leidis, et kuna vaidluse on põhjustanud viga kaartide koostamisel, kostjale tagastati looduses Tõstamaa vallavalitsuse 08.05.1998 korraldusega 1,72 ha enam maad, samas on ajalooliselt piiripunkt nr 11 paiknenud kogu aeg samas kohas, siis ei ole hageja nõuded põhjendatud.
55.Hageja nõuete õiguslikuks aluseks on AÕS § 80 ja § 128. Kuigi piiri tuvastamine on võimalik ka AÕS § 80 järgse vindikatsioonihagi lahendamisel vaidlusaluse kinnisasja osa valduse väljanõudmisel, on hageja palunud piiri kindlaks teha eraldi nõudena.
56.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et katastrite andmetega ja hageja poolt sõlmitud ostu-müügi lepinguga kinnistu pindalaga 7,3 ha omandamise kohta ei ole käesoleval ajal veenvalt tõendatud Sarapuu ja Vahemetsa kinnistute piiri paiknemine. Kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31). See tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. See ei tähenda siiski, et katastrijärgsetel piiridel ei ole üldse tähtsust. Kuna piiri asukoht on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoontes kaartidest ja plaanidest. Kuigi piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust, tuleb arvestada sellega, et katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata, mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa, lg 3 kohaselt kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.
57.AÕS § 128 lg 1 järgi piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kuna katastriüksuse moodustamisel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses, peab kaart kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda.
58.Käesolevale asjale lisatud eksperdi arvamusest nähtub, et Sarapuu katastriüksuse piirid on hetkel määratud looduses olemasolevate piirimärkide järgi, arvesse võtmata maa tagastamise toimiku andmeid (pindala, kuju, piirimärkide sidemeid jms) ning seega on moodustatud katastriüksuse piirid hakanud oluliselt erinema maa tagastamise toimikus õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuulunud maaomandi piiridest. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikutes on kujutatud, et maa tagastatakse endistes piirides või on viidatud minimaalsele muutusele tagastatavate maaomandite piiride kuju ja suuruse määramisel, kuid katastris registreeritud (piirid looduses) on erinevad maa tagastamise toimikus märgitud endistest piiridest. Ekspert on oma arvamuses avaldanud, et arvesse võttes Vahemetsa plaanil piirikivide 3 ja 5 asukohta LEst süsteemis on ilma katastriüksuse kuju ja pindala muutmata võimatu koostada nende piiripunktidega seotult Sarapuu ja Vahemetsa katastriüksuste plaane maa tagastamise toimikutes sisalduvate andmete alusel sellise kuju ja suurusega, nagu need 1996-2000.a plaanile kantud on. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on eksperdi arvamusega, Sarapuu ja Vahemetsa kinnistute plaanidega (I kd, tlk 41 ja 58) ja Sarapuu katastriüksuse ülemõõdistamisel tekkinud kinnistute kattumisega (II kd, tlk 91) tõendamist leidnud, et katastriüksuste moodustamisel ei kirjeldanud koostatud plaanid Sarapuu ja Vahemetsa
kinnistute piiride osas tegelikku olukorda looduses ning sellest ongi poolte vahel vaidlus tekkinud.
59.Asja materjalidele lisatud kaardiga (II kd, tlk 21) ja eksperdi arvamusega on tõendamist leidnud, et ajalooliselt kulges kinnistute vaheline piir mööda teed, mille sisekurvis vaidlusalune piirimärk nr 11 Sarapuu maaüksuse plaanil (I kd, tlk 58) asub (Vahemetsa maaüksuse piiripunkt nr 4; I kd, tlk 41). Looduses on vaidlusaluse piirimärgi paiknemine tuvastatud ja maakohus tuvastas õigesti ka selle, et ajalooliselt kulges kinnistute vaheline piir mööda plaanidele kantud teed. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud ebaõigesti aga arvestamata selle, et kostjale ei kuulunud tagastamisele kogu tagastamiseelse maatüki suurus ehk kogu Sarapuu maaüksus A-28 (I kd, tlk 59). Kuigi asja lahendamiseks oli oluline tuvastada, kus piirimärgid paiknevad, jäi maakohtul tuvastamata looduses paiknevate piiripunktide ja maade tagastamisaegsete plaani- ja kaardiandmetes olevate andmete lahknevus. Seetõttu ei ole õige ka maakohtu seisukoht, et poolte vaidluse on põhjustanud kinnistute piiriks oleva tee märkimine plaanidel erinevate kujudega loogetega. Kuna maakohus leidis, et vaidluse all ei ole asjaolu, kas hageja kinnistu on ka tegelikult 1,72 ha väiksem tagastatud maast, siis jättis maakohus vaidlusalused asjaolud välja selgitamata. See tõi aga kaasa ebaõige lahendi.
60.Asja materjalidele lisatud õiendi (I kd, tlk 36-37) kohaselt oli kostjale määratud tagastada maad umbes 22 ha. Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998 a korralduse nr 68-T kohaselt tagastati kostjale Riigi tagavaramaast 23,4 ha Ermistu ja Ranniku külas Sarapuu A-28 maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt maaüksuse plaanile. 27.05.1996 koostatud Sarapuu maaüksuse asendiplaanilt (I kd, tlk 59) nähtub, et maaüksuse pindala on 22,8 ha. Kuna Sarapuu kinnistu A-28 oli Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T järgi algselt 34,19 ha suurune ning OP-le kuulus tagastamisele 2/3, siis oli kostja õigustatud tagasi saama 22,8 ha maad. EV Maareformiseaduse § 6 lg 1 võimaldas tagastatud maad 8 % suurendada, hagejale tagastatigi kokku 23,4 ha. Tõstamaa Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T p-s 1.3 on kinnitatud, et tagastatava maa suurendamine 0,6 ha võrra on kooskõlas EV Maareformi seaduse § 6 lg-ga 1. Nimetatud korralduse alusel mõõdistatud maaüksuse plaani järgi (I kd, tlk 58) oli kostjale tagastamisele kuuluvate maatükkide kogusuurus 23,4 ha.
61.AL tunnistati Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu Maakonnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 121 (I kd, tlk 48) õigustatud subjektiks Metsavahe nr A-41 talu, kinnistu 3278, pindalaga 17,15 ha osas. Tõstamaa Vallavalitsuse 27.03.2000 korralduse nr 60-T (I kd, tlk 47) järgi otsustati AL-ele tagastada 7,3 ha, kuna AL sõlmis notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutuse lepingu Metsavahe 21/40 mõttelises osas. Tõstamaa Vallavalitsuse 27.03.2000 korralduse nr 60- T p-i 1.2 järgi jäi AL-ele tagastatud maaüksuse nimeks omaniku soovil Vahemetsa ning p-s 1.4 märkis Tõstamaa Vallavalitsus, et tagastatava maa ja nõudeõiguse osas on erinevus kooskõlas Maareformi seaduse § 6 lõikega 1. Arvestades tagastamisele kuulunud Metsavahe A-41 pindala, AL poolt tagastamise nõudeõiguse loovutuse suurust ja tagastatud maa suurust, vähendati AL-ele tagastava maa suurust, mida võimaldas samuti 8 % ulatuses Maareformi seaduse § 6 lg 1.
62.Eelpooltoodust tulenevalt nähtub, et nõudeõigust arvestades tagastati kostjale maareformi seaduse § 6 lg-t 1 kohaldades rohkem maad, AL-ele nõudeõigusest vähem maad. Käesoleval ajal, võttes aluseks katastriandmed ja kinnisturaamatu kandeid kinnistu
pindala suuruse kohta, on Sarapuu kinnistu suuruseks 25,12 ha ja kuigi hageja kinnistu suuruseks kinnistusraamatu andmete kohaselt on 7,3 ha, on tegelikkuses katastriandmete järgi, arvestades maha poolte kinnistute kattuvuse, hageja kinnistu suuruseks 5,5 ha. Seega on pärast 2010.a toimunud Sarapuu katastriüksuse mõõdistamist, kui mõõdistamise aluseks võeti looduses paiknenud vaidlusalune piiripunkt, suurendatud katastriandmete järgi kostja kinnistu suurust sellisel määral, mida Maareformi seaduse § 6 lg 1 ei võimaldanud ning see kinnistu suurendamine on mh toimunud kostja kinnistu arvel. Arvestades katastrisse kantud Sarapuu kinnistu suurust, on Vahemetsa kinnistu suurust (AL-ele tagastatud maa suurust) vähendatud määral, mida samuti ei võimaldanud Maareformi seaduse § 6 lg 1. Seega on kostja 2010.a toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli. Eelnevast tulenevalt ei paikne poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11 (4) õiges kohas.
63.Arvestades eeltoodut, eksperdi arvamuses väljendatut ja seda, et maade tagastamisele eelnevalt läbi viidud mõõdistamise järgi pidi Sarapuu põhjapiiri pikkus olema 480 m, on ringkonnakohus seisukohal, et asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et OÜ–le Tava Mets kuuluva kinnistu asukohaga Pärnumaa, Tõstamaa vald, Ranniku küla, Vahemetsa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1766006) ja OP`ile kuuluva kinnistu asukohaga Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Ranniku küla Sarapuu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 171006) vaheline piir kulgeb mööda koordinaate 6466567,97 (x) ja 496874,00 (y) sirgjoones ülevalt alla kuni koordinaatideni 6466242,13(x) ja 496863,84(y). Kuna koordinaadid 6466567,97 (x) ja 496874,00 (y) paiknevad Künka kinnistul, siis ei ole ilma Künka kinnistu omaniku osalemiseta kohtumenetluses võimalik hagi lahendada. Kõik hagis esitatud nõuded puudutavad ka Künka kinnistu omaniku õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Hagejale tuleb anda võimalus taotleda Künka kinnistu omaniku kostjana kaasamist. Menetluskulude jaotus
64.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus uuel arutamisel. Käesolevas asjas teostati ka kohtu poolt määratud ekspertiis, millele eelnevalt tasus hageja kohtu deposiiti eeldatava eksperdi tasu ja kulude summa. Eksperdi tasu ja kulude põhjendatud suurus ületab deposiiti kantud summa. Seega tuleb hetkel eksperdile osaliselt tasuda tasu ja kulude katteks riigi vahenditest. Ringkonnakohus osutab, et maakohtul tuleb eksperdi kulu ja tasu osas, mida ei katnud hageja poolt kohtu deposiiti kantud summa, vastavalt menetluskulude jaotusele Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Tiit Kollom Ande Tänav kohtunik kohtunik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.