26. juuni 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-18798
Tsiviilasi
OÜ 311 Invest hagi M-A E (E) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
21 300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ 311 Invest (registrikood 11385925, aadress Veerenni 1546, 10135 Tallinn) Lepinguline esindaja Riho Friedrichs (elektronpost [email protected])
Kostja
M-A E (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 06.06.2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OÜ 311 Invest (registrikood 11385925) hagiavaldus M-A E (E, isikukood xxxx) vastu.
2.Välja mõista M-A Elt (E, isikukood xxxx) OÜ 311 Invest (registrikood 11385925) kasuks 11 450 (üksteist tuhat nelisada viiskümmend) eurot.
3.Välja mõista M-A Elt (E, isikukood xxxx) OÜ 311 Invest (registrikood 11385925) kasuks viivis 0,1% (null koma üks protsenti) päevas põhinõude 10 000 (kümme tuhat) eurot tasumata osalt alates 10.05.2014.a (kümnendast maist kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 9450 (üheksa tuhat nelisada viiskümmend) eurot.
4.Jätta rahuldamata OÜ 311 Invest (registrikood 11385925) hagiavaldus M-A E (E, isikukood xxxx) vastu 4375 (nelja tuhande kolmesaja seitsmekümne viie) euro tasumise nõudes.
5.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2014.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 27,65% (kahekümne seitsme koma kuuekümne viie protsendi) ulatuses OÜ 311 Invest (registrikood 11385925) kanda ja 72,35% (seitsmekümne kahe koma kolmekümne viis protsendi) ulatuses M-A E (E, isikukood xxxx) kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 1 (4)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.OÜ 311 Invest (hageja) esitas 09.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse M-A E (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Harju Maakohus rahuldas 12.05.2016 otsusega hagiavalduse. Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2016 otsusega maakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kohus on asjas läbi viinud eelmenetluse ja asja 06.06.2019 kohtuistungil.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja ja kostja sõlmisid 15.01.2014 võlatunnistuse, mille kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma 15 000 eurot hiljemalt 15.03.2014. Alternatiivselt põhjendab hageja oma nõuet 03.11.2011 laenulepingu sõlmimisega, mille alusel anti kostjale üle laenusumma 10 000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2011. Kostja oli kohustatud tasuma intressi 900 eurot, kui laenusumma tagastatakse 31.12.2011. Hageja nõuab võlatunnistusest või laenulepingust tuleneva raha tasumise kohustuse täitmist.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et ta ei ole hageja nõude aluseks olevat võlatunnistust allkirjastanud. Kostja leiab, et ta on laenusumma tagastanud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu tuleneb võlatunnistusest või alternatiivselt laenulepingust. Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas hagejal on kostja vastu võlatunnistusest tulenev nõue. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja ja kostja sõlmisid 15.01.2014 võlatunnistuse, mille kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma 15 000 eurot hiljemalt 15.03.2014 (09.05.2014 hagi lisa 1 – võlatunnistus). Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja hageja nõude aluseks olevat võlatunnistust allkirjastanud. Hageja taotles võlatunnistuse ehtsuse põhistamiseks käekirja ekspertiisi määramist. Kohus määras käekirjaekspertiisi, mille raames andsid eksperdid arvamuse, mis on kajastatud 14.03.2019 ekspertiisiaktis 19E-DK0008. Ekspertide arvamuse kohaselt ei ole võlatunnistuse esimesele ja teisele leheküljele tõenäoliselt alla kirjutanud kostja (14.03.2019 ekspertiisiakt 19E-DK0008). Pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on võlatunnistuse allkirjastanud kostja, näiteks võlatunnistuse allkirjastamist pealt näinud isikute ütlused. Võlatunnistust ei saa lugeda hageja ja kostja vahel sõlmituks, kui tahteavaldust võlatunnistuse sõlmimiseks ei ole teinud kostja. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejal ei 2 (4)
saa olla kostja vastu võlatunnistusest tulenevaid nõudied, sest kostja ei ole hagejaga võlatunnistust sõlminud.
5.Kohus leidis eelnevalt, et hagejal ei saa kostja vastu olla võlatunnistusest tulenevat nõuet. Seetõttu annab kohus hinnangu sellele, kas hagejal saab kostja vastu olla laenulepingust tulenev nõue. Hageja põhjendab oma raha tasumise nõuet sellega, et hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2011 laenulepingu, mille alusel anti kostjale üle laenusumma 10 000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2011. Kostja oli kohustatud tasuma intressi 900 eurot, kui laenusumma tagastatakse 31.12.2011. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,5% päevas (hageja 17.11.2014 menetlusdokumendi lisa 1 – laenuleping, p-d 4-6). Hageja andis kostjale laenusumma üle 03.11.2011. Hageja on seda tõendanud Xxxx AS-i tõendiga 11.11.2014 nr B06.02-200-02/4730, millest nähtuvalt on hageja Xxxx AS-is asuvalt pangakontolt 03.11.2011 teostatud kostja arvelduskontole nr xxxx ülekanne summas 10 000 eurot selgitusega „leping“ (hageja 17.11.2014 menetlusdokumendi lisa 2 – Xxxx AS-i tõend). Kostja ei ole tõendanud laenulepingu mittesõlmimist, laenu mittesaamist ega laenu tagastamist. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud vastuväiteid, mis välistavad hageja laenulepingust tuleneva nõude täitmise. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud laenulepingu sõlmimine, laenulepingu tingimused ja laenusumma kostja käsutusse andmine. Hageja on kohtule avaldanud, et laenulepingus nimetatud viivis 0,5% ei vasta kehtivale kohtupraktikale, mis tõttu on varasemas resolutsioonis esitatud viivisemäär 0,1% igati mõistlik ega kuulu muutmisele (hageja 16.02.2017 menetlusdokumendi p 22). Kohus on seisukohal, et võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivise tasumist kokkulepitust väiksemas määras, kui võlausaldaja peab kokkulepitud viivisemäära järgi viivise arvestamist ebamõistlikuks. Seetõttu leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus märgitust väiksemas määras, s.o 0,1% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus märgitust väiksemas määras, st määras 0,1% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist ajavahemiku 16.03.2014 kuni 09.05.2014 eest summas 550 eurot ja alates 10.05.2014 protsendina põhinõudelt. Hageja avaldatud sissenõutavaks muutunud viivisesumma on kohtu hinnangul vastav hageja avaldatud asjaoludele (laenusumma 10 000 eurot, viivisemäär 0,1% päevas ja viivitatud ajavahemik 16.03.2014 kuni 09.05.2014). Kohus leiab, et hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist, see tähendab laenusumma 10 000 eurot tagastamist, laenusumma kasutamise eest intressi 900 eurot ajavahemiku 03.11.2011 kuni 31.12.2011 ja viivist 550 eurot ajavahemiku 16.03.2014 kuni 09.05.2014 eest. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 0,1% päevas laenusumma 10 000 eurot tagastamata osalt alates 10.05.2014 kuni laenusumma tagastamiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 9450 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda viivist suuremas ulatuses kui 9450 eurot, sest hageja ei ole tõendanud aluseid, mis annaksid alust nõuda viivist põhinõudest suuremas ulatuses (TsMS § 367).
6.Kohus on leidnud, et hageja poolt nõude alternatiivse alusega põhjendamine ei kujuta endast alternatiivse nõude esitamist TsMS § 370 lg 2 mõistes (06.06.2019 kohtuistungi protokoll). Seetõttu kontrollib kohus hageja 15 825 euro tasumise nõude ja põhinõudelt protsendina viivise tasumise nõude põhjendatust hageja avaldatud alternatiivsetel alustel. Kohus jätab nõude rahuldamata ulatuses, milles see ei ole põhjendatud kummalgi alternatiivsel alusel. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei saa kostjalt nõuda raha tasumist võlatunnistuse alusel. Hageja nõudis võlatunnistuse alusel kostjalt 15 825 euro tasumist ja põhinõudelt protsendina viivise tasumist alates 10.05.2014. Kohus leidis, et hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingu alusel 11 450 euro tasumist ja põhinõudelt viivise tasumist määras 0,1% päevas alates 10.05.2014, kuid mitte suuremas 3 (4)
ulatuses kui 9450 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt 4375 euro tasumist võlatunnistuse ega laenulepingu alusel (15 825-11 450 = 4375). Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub osalisele rahuldamisele, sest hagejal on kostja vastu laenulepingust tulenev 11 450 euro tasumise nõue, kuid puudub 4375 euro tasumise nõue võlatunnistuse ja laenulepingu alusel. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 450 eurot ja viivise 0,1% päevas laenusumma 10 000 eurot tagastamata osalt alates 10.05.2014 kuni laenusumma tagastamiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 9450 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata 4375 euro tasumise nõudes.
7.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus kohaldas 15.05.2014 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahasumma. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmiseks on ilmselt vajalik hagi tagamise abinõude jõusse jätmine kohtuotsust tagava abinõuna. Kohus ei tühista hagi tagamist ja jätab 15.05.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt 15 825 euro tasumist. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 72,35% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab menetluskulud 27,65% ulatuses hageja kanda ja 72,35% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.