17. juuni 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15726
Tsiviilasi
O T (T) avaldus S T (T) vastu korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva nõusoleku andmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
O T (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Irina [email protected])
Lepinguline esindaja Tiit Altmäe (elektronpost xxx) xxx korter
I B (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter (kaasomanikud)
K K (isikukood xxx, aadress xxx) D K (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
V A (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
A A (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter (ühisomanikud)
G K (isikukood xxx, aadress xxx) V M (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter (ühisomanikud)
M M (isikukood xxx, aadress xxx) S M (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
E S-D (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
A K (isikukood xxx, aadress xxx) K-K R (isikukood xxx, aadress xx)
xxx korter
J Š (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
P A (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
T P (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
L S (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
K R (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter (ühisomanikud)
H U (isikukood xxx, aadress xxx) K U (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
xxx (registrikood xxx, aadress xxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige B K (elektronpost xxx)
xxx korter
K K (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
E H (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
T K (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter (ühisomanikud)
R K (isikukood xxx, aadress xxx) O K (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
H K (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
N P (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
E N (isikukood xxx, aadress xxx)
xxx korter
E S M (isikukood xxx, aadress xxx)
Korteriühistu
Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxx korteriühistu (registrikood xxx, aadress xxx)) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed ZO O (elektronpost xxx) ja K U (elektronpost xxx)
Endine korteriomanik
T L (isikukood xxx, aadress xxx)
Kohtumääruse resolutsioon
1.Kaasata asjast puudutatud isikuna menetlusse E S M (isikukood xxx).
2.Jätta O Ti (T, isikukood xxx) avaldus T L (L, isikukood xxx) suhtes läbi vaatamata. 2 (6)
3.Kohustada S Tit (T, isikukood xxx) tegema tahteavaldused võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega korteriomanditeks jaotatud kinnisasja asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxx (katastriüksus katastritunnusega xxx) korteriomanikud ja kinnisasja kinnistusraamatu registriosa numbriga xxx omanik osaühing xxx (registrikood xxx) lepivad kokku muuta maatüki asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxx, katastritunnus xxx, pindala 1693m2, sihtotstarve elamumaa 100%, koosseisu kuuluva maaüksuse ning kinnisasja kinnisturaamatu registriosa numbriga xxx koosseisu kuuluva maaüksuse piire ning pindalasid selliselt, et maaüksuse asukohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxx pindala väheneb ja kinnisasja kinnistusraamatu registriosa numbriga xxx koosseisu kuuluva maaüksuse pindala suureneb ligikaudu 13,36m2 (kolmeteistkümne koma kolmekümne kuue ruutmeetri) võrra.
4.Kohustada S Tit (T, isikukood xxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lõige 1 mõistes) kinnistusraamatusse kande tegemiseks, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosast nr xxx kustutakse senine kanne kinnisasja pindala kohta ja kantakse kinnisasja pindala uus suurus.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõige 5 kohaselt asendab jõustunud kohtumäärus S Ti (T, isikukood xxx) tahteavaldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta O Ti (T, isikukood xxx) menetluskulud S Ti (T, isikukood xxx) kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.O T (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 20.10.2017 avalduse S Ti (puudutatud isik) vastu korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva nõusoleku andmiseks.
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja avalduse aluseks olevad põhilised asjaolud. Tallinnas Kesklinna linnosas asub kinnistu asukohaga xxx (katastritunnus xxx, pindala 1693 m2, sihtotstarve elamumaa 100%, xxx kinnistu). xxx kinnistul asub korterelamu, milles on xxx korteriomandit. Avaldaja on korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn omanik. Puudutatud isik S T on korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn omanik. Osaühing xxx on kõrvalkinnistu asukohaga xxx, Tallinn (xxx kinnistu) omanik, kes hakkas 2011. aastal tegelema ettevalmistustega oma kinnistule uue hoone ehitamiseks. Osaühing xxx pöördus xxx kinnistu kaasomanike poole ettepanekuga ehitada kokku xxx kinnistu ja xxx kinnistu 3 (6)
hooned ning võõrandada selleks xxx kinnistust 10m2 maast xxx kinnistu omanikule. xxx kinnistu korteriomanikud ettepanekut korteriomanike üldkoosolekul 09.03.2011. Korteriomanikud leidsid, et ettepanek on mõistlik, ei riku omanike huve ja võimaldab vähendada omanike kulutused oma maja majandamiskulude kandmise osas. xxx kinnistu omanikud leidsid, et hoonete kokku ehitamisega hoiaksid nad kokku otsaseina soojustamise, remondi ning korstna ja vana müüri lammutamisega seotud kulud. Lisaks tekiks majade kokku ehitamata jätmise korral majade vahele kitsas koridor. xxx kinnistu omanikud otsustasid anda nõusoleku krundipiiride muutmiseks ja ligikaudu 10m2 maatükist võõrandamiseks tingimusel, et xxx kinnistu omanik soojustab nõuetekohaselt xxx otsaseina, jätmata majade vahele kitsast koridori, kõrvaldab kahjud, mis võivad ehituse käigus tekkida, lammutab korstna ja vana müüri ning tasub 9000 eurot xxx Korteriühistule maja remondiks. 22.03.2017 üldkoosolekul toimus xxx ja xxx majade kokku ehitamise lahendusega tutvumine. Omanikud toetasid tegevuse jätkamist. xxx kinnistu omanike enamus sõlmis 11.09.2017 võlaõigusliku kinnistu piiride muutmise lepingu. Lepingu punkti 2.1 kohaselt lepivad xxx ja xxx kinnistute omanikud kokku, et muuta xxx kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse ning xxx koosseisu kuuluva maaüksuse piire ning pindalasid selliselt, et xxx koosseisu kuuluva maaüksuse pindala väheneb ja xxx koosseisu kuuluva maaüksuse pindala suureneb 13,36 m2 võrra. Lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus xxx omanik tasuma xxx omanikele hüvitist 10 000 eurot, mis kantakse üle Korteriühistule xxx ja mida kasutatakse xxx kinnistul asuva hoone remondiks ja hoolduseks. Tulenevalt lepingu punktist 2.8 xxx omanik kohustub omal kulul korraldama kõik vajalikud toimingud lepingu eseme I ja lepingu eseme II koosseisu kuuluvate maaüksuste piiride muutmiseks vastavalt käesolevas lepingus kokku lepitud tingimustele. Lisaks soojustab xxx omanik pärast asjaõiguslepingu sõlmimist ning mitte hiljem kui xxx hoone on valmis, omal kulul nõuetekohaselt Tallinnas xxx asuva ehitise xxx poolse otsaseina. Nõuetekohaseks soojustamiseks loetakse, et Omanik II ehitab hooned kokku (ei jäta kahe hoone vahele külma kitsast koridori) ning soojustab ja viimistleb xxx hoone otsaseina osas, mis jääb xxx uue hoone mahust välja. Omanik II kõrvaldab esimesel võimalusel kahjud, mis tekivad xxx maatükile või ehitisele seoses xx uue elamu ehitamisega. S T on ainus omanik, kes ei ole eelnimetatud lepinguga ühinenud. Avaldaja taotleb kohtult S Ti kohustamist vajalike tahteavalduste andmiseks.
3.Puudutatud isik S T ei ole avaldusele vastanud. Asjast puudutatud isikud, kes on avaldusele vastanud, ei ole avaldusele vastu vaielnud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Korteriomandiseaduse (KOS) § 81 alusel esitatud nõuded korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning järelikult tuleb need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses. Kohus lahendab eeltoodut arvestades asja hagita menetluses.
5.TsMS § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TsMS § 614 lg 1 sätestab, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Kohtumenetluse kestel on korteriomanik T L võõrandanud temale kuuluva korteriomandi E S M. Kohus kaasab E S M asjast puudutatud isikuna menetlusse. Kohus leiab, et E S M on korteriomanik T L õigusjärglasena kohustuslikud kõik enne menetlusse kaasamist tehtud menetlustoimingud (TsMS § 209 lg 2, 211 lg 1). Seetõttu ei takista E S M menetlusse kaasamine avalduse lahendamist, kuivõrd eraldi E S M avaldusele vastuse küsimine ei ole vajalik.
4 (6)
6.Kohus kaasas endise korteriomaniku T L asendamiseks asjast puudutatud isikuna menetlusse uue korteriomanikud. TsMS § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused. Menetlusosalise asendamine ei ole TsMS § 428 lg-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseks. Samuti ei ole menetlusosalise asendamine muuks seaduses sätestatud menetluse lõpetamise aluseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. T L ei ole enam korteriomanik, mistõttu ei ole tema suhtes avalduse lahendamine enam võimalik. Seetõttu jätab kohus avalduse T L suhtes läbi vaatamata.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja piiride muutmine selliselt, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja pindala väheneb ning naaberkinnisasja pindala suureneb, kujutab endast kinnisasja käsutamist, milleks on vajalik AÕS § 74 lg 1 järgi kõigi korteriomanike kokkulepe. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ei sätesta sõnaselgelt eriregulatsiooni korteriomanditeks jagatud kinnisasja käsutamise kohta. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi hõlmab kaasomanike kokkulepe üksnes kaasomanike kokkulepet selle kohta, millised ruumid või kinnisasja markeeritud osa kuulub konkreetse korteriomandi eriomandi eseme hulka (KrtS § 3 lg 1). Kohus leiab, et sellele vaatamata on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eesmärgist tulenevalt igal korteriomanikul õigus nõuda teiselt korteriomanikult tahteavalduste andmist kinnisasja kaasomandi osa käsutamiseks, sest KrtS § 11 lg 1 järgi ei saa korteriomandi eriomandi ja kaasomandi osa teineteisest eraldi võõrandada ega koormata. Eeltoodust tulenevalt kohaldub korteriomanike omavahelistele suhetele kaasomandi osa käsutamist puudutavas osas KrtS § 9 lg 2. Kohus on seisukohal, et tulenevalt KrtS rakendussätete puudumist vastavas osas, kuulub pooltevahelisele õigussuhtele kohaldamisele kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
8.Asjas puudub vaidlus selle üle, et avaldajale ja puudutatud isik S Tile kuulub kummalegi üks korteriomand korteriomanditeks jaotatud kinnisasjast asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX (katastriüksus katastritunnusega XXX). Kõnealune asjaolu nähtub ka kinnistusraamatust. S T ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid kinnisasja piiride muutmisele. Sellele ei ole vastu olnud ka ülejäänud korteriomanikud, kes on avaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et kinnisasja piiride muutmisega võlaõiguslikus kokkuleppes märgitud tingimustel ja korteriomanike erakorralise koosoleku 09.03.2011 protokollis märgitud tingimustel ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Sellist huve kahjustamist ei ole kohtu ette ühegi menetlusosalise poolt toodud. Kohtu hinnangul on olemasoleva olukorra säilitamine kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega, sest S Ti vastuseisu kinnisasja piiride muutmisele ei põhjenda kohtu hinnangul ükski mõistlik asjaolu. Eeltoodut arvestades kuulub kohtu hinnangul avaldaja taotlus rahuldamisele.
9.TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja on esitanud oma taotluse üldsõnaliselt, mistõttu kohtul ei ole võimalik seda rahuldada avaldaja märgitud sõnastuses. Seadus ei anna avaldajale õigust nõuda teise korteriomaniku ühinemist korteriomanike ja kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppega. Seadus annab võimaluse nõuda soovitava õigusmuudatuse tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmist. Avaldaja tahe on suunatud S Ti tahteavalduse saamisele, et oleks võimalik muuta kinnisasja piire. Eeltoodust tulenevalt on vajalik S Ti tahteavaldus vajaliku võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohus kohustab S Tit sõlmima kinnisasjade piiride muutmiseks vajaliku võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu ning andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 5 (6)
10.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on avalduse esitamine tingitud S Ti käitumisest. Seejuures ei ole S T kohtumenetluse kestel asja menetlemises osalenud ega aidanud sellega kaasa asja lahendamisele. Seetõttu on kohtu hinnangul õiglane jätta avaldaja menetluskulud S Ti kanda. Arvestades ülejäänud menetlusosaliste menetluses osalemise määra ja viisi, ei ole nende me menetluskulude S Ti kanda jätmine põhjendatud. Kohus jätab menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlas TsMS § 177 lg 1 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.