Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1823,85

Võlgnik A K (pankrotis) ei esitanud võlausaldajate nõuetele vastuväited.

A

K

(pankrotis)

Kohus on 13.11.2018 jaotusettepaneku kinnitamisega koos kinnitanud pankrotihalduri vajalikud kulud summas 450 eurot. Pankrotihaldur palub pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused hüvitada võlausaldaja poolt tehtud ettemaksu jäägi arvelt. Vastav jääk on 601 eurot. Pankrotihaldur teeb ettepaneku teha huvitatud isikutele ettepanek kanda A K (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina summa 1500 eurot. Pankrotihaldur palub vabastada ennast pankrotihalduri kohustustest ning rahuldada A K (pankrotis) avaldus võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks ja jätta usaldusisik määramata. Pankrotihaldur Raivo Piirla poolt A K (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 22.05.2019 esitatud taotluse kohaselt puuduvad A pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia.

K (pankrotis)

Kohus on Harju Maakohtu 04.06.2019 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded A K (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 1500 eurot hiljemalt 11. juuniks 2019. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et A K (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur pankrotimenetluses hagisid esitanud ei ole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et A K (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub halduri põhjendustega ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik ei ole esitanud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid. Seega on käesolev kohtumäärus A K (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ja rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks (PankrS § 168). PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri

tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. A K (pankrotis) pankrotihaldur taotleb tasu määramist lähtudes PankrS § 23 lõigetest 1-3, mis reguleerivad ajutisele haldurile makstavat tasu. TsMS § 8 lg 2 kohaselt rakendatakse menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Seega palub haldur määrata tasu vastavalt ülesannete täitmisele kuuluvale ajale. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 85 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 3 kohaselt on tunnitasu ülemmäär 96,00 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 6 tundi ehk tasu moodustab kokku 612 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et märgitud summas tasu on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahuga ning ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on 13.11.2018 jaotusettepaneku kinnitamisega koos kinnitanud pankrotihalduri vajalikud kulud summas 450 eurot. Seega puudub vajadus neid uuesti kinnitada. Kohus mõistis 14.06.2018 määrusega ajutise halduri tasu ja kulutused 899 eurot (sh käibemaks) välja 08.05.2018 Maksu- ja Tolliameti poolt selleks ettenähtud arvelduskontole tasutud vahendite arvelt. 08.05.2018 on tasunud Maksu- ja Tolliamet deposiidina 1500 eurot. Seega on vastava ettemaksu jääk käesoleval hetkel 601 eurot. Pankrotihaldur on palunud vastava jäägi arvelt taotletud summade väljamaksmist. Sellisele tasu ja kulude arvestusele pole võlausaldajad ega võlgnik vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja 601 eurot pankrotihalduri tasu katteks 08.05.2018 Maksu- ja Tolliameti poolt tasutud deposiidi arvelt. Ülejäänud tasumata tasu 11 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste summa 450 eurot tuleb jätta võlgniku kanda (PankrS § 23 lg 5, § 150 lg 4). Summad tuleb kanda Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole nr XXX. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada A K (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. A K (pankrotis) on 30.04.2018 esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada A K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku nimetamine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.