Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2018.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-4877
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn) Võlausaldaja volitatud [email protected])
esindaja:
Merlin
Paas
(e-post
Võlgnik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (asukoht Õigusbüroo Edikte osaühing, Köleri 3 – 3, Tallinn 10150, telefon 50 14 261, e-post [email protected]) Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Kohtuistungi toimumise aeg
11. juuni 2018. a
haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esitas 29.03.2018.a kohtule avalduse XXXi pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku maksuvõlgnevus võlausaldaja ees 159 969,85 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Kohus võttis 05.04.2018 määrusega avalduse menetlusse. Võlgnik esitas 30.04.2018 kohustustest vabastamise avalduse. 08.05.2018 tasus võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulude katteks ettemaksu 1500 eurot. Kohus määras 11.05.2018 ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise pankrotihalduri aruanne Raivo Piirla esitas 07.06.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on XXXi kohustuste suuruseks vähemalt 182 790,77 eurot ning võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgnik on hetkel juhatuse liige Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ-s (12992248) ning saab brutopalka 515 eurot. Aruande kohaselt pole võlgnikul ka sõidukeid ega kinnisvara. Võlgniku nimel on üks veesõiduk, kuid võlgniku sõnul pole see tema valduses enam. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Samuti puudub ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik esitas 30.04.2018 kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Võlgnik vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXi pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 182 790,77 euro ulatuses ning vara, millele saaks sissenõuet pöörata, sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgniku kohustusi ei saa katta tema sissetulekust, kuivõrd see on sisuliselt palga alammäära suuruses. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus XXXi pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus kuulutab XXXi pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 39 lg 1 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale asjakohase märkuse tegemiseks. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikuid trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt
on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 07.06.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 8 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasuks 864 eurot (sealhulgas käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 35 eurot (sealhulgas käibemaks), kõik kokku 899 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole nr EE2710100020519780001. Eeltoodu alusel mõistab kohus välja ajutise halduri tasu 864 eurot (sealhulgas käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise 35 eurot (sealhulgas käibemaks) 08.05.2018 tasutud ajutise halduri tasu ettemaksu arvelt Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole nr EE2710100020519780001. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.