14. juuni 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5965
Tsiviilasi
A B ( B ) ja M B ( B ) hagi H B ( B ), T B ( B ) ja K R (R ) vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Kostjad I ja II
A B (isikukood XXX, aadress XXX) M B (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected]) H B (isikukood XXX, aadress XXX) T B (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])
Senny
Pello
Katrin
Sarap
Kostja III
K R (isikukood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja V M (elektronpost XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 18.10.2018.a, pärast kohtuistungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) hagiavaldus H B ( B , isikukood XXX ), T B ( B , isikukood XXX ) ning K R (R , isikukood XXX ) vastu pärandvara jagamiseks.
2.Lõpetada A B ( B , isikukood XXX ), M B ( B , isikukood XXX ), H B ( B , isikukood XXX ), T B ( B , isikukood XXX ) ja K R (R , isikukood XXX ) ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (XXX) kantud korteriomandile selliselt, et jätta A B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse 3/16 mõttelist osa korteriomandist, M B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse 6/16 mõttelist osa korteriomandist, H B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse 4/16 mõttelist osa korteriomandist, T B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse 3/16 mõttelist osa korteriomandist.
3.Kohustada H B ( B , isikukood XXX ), T B ( B , isikukood XXX ) ja K R (R , isikukood XXX ) andma tahteavalduse ühisomandis oleva korteriomandi ühisomandi 1 (7)
lõpetamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (XXX) kantud korteriomand jääb: 3/16 mõttelises osas A B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse, 6/16 mõttelises osas M B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse, 4/16 mõttelises osas H B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse, 3/16 mõttelises osas T B ( B , isikukood XXX ) kaasomandisse. Kohustada H B ( B , isikukood XXX ), T B ( B , isikukood XXX ) ja K R (R , isikukood XXX ) andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (XXX) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on A B (isikukood XXX ), M B (isikukood XXX ), H B (isikukood XXX ), T B (isikukood XXX ), K R (isikukood XXX ) korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse: 3/16 mõttelises osas A B (isikukood XXX ), 6/16 mõttelises osas M B (isikukood XXX ), 4/16 mõttelises osas H B (isikukood XXX ), 3/16 mõttelises osas T B (isikukood XXX ). Kohtulahend ei asenda A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Välja mõista M B ( B , isikukood XXX ) K R (R , isikukood XXX ) kasuks pärandvarasse kuuluva korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX) ühisomandi kaotamise eest hüvitis 10 312,50 (kümme tuhat kolmsada kaksteist koma viiskümmend) eurot. Jagada pärandvaraks oleva raha jääk 75,78 eurot selliselt, et jätta H B ( B , isikukood XXX ) 18,94 eurot, A B ( B , isikukood XXX ) 14,21 eurot, M B ( B , isikukood XXX ) 14,21 eurot, T B ( B , isikukood XXX ) 14,21 eurot ja K R (R , isikukood XXX ) 14,21 eurot. Jätta rahuldamata A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) taotlus korteriomandi ühisomandi kaotamise eest makstava hüvitise ja menetluskulude tasaarvestamiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) menetluskulud 1/3 (ühe kolmandiku) ulatuses K R (R , isikukood XXX ) kanda ja poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
10.Rahuldada osaliselt A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
11.Määrata A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) menetluskulude suuruseks 270 (kakssada seitsekümmend) eurot.
12.Välja mõista K R (R , isikukood XXX ) M B ( B , isikukood XXX ) kasuks menetluskulud 270 (kakssada seitsekümmend) eurot.
13.Välja mõista K R (R , isikukood XXX ) M B ( B , isikukood XXX ) kasuks viivis menetluskulude 270 (kakssada seitsekümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
14.Jätta rahuldamata A B ( B , isikukood XXX ) ja M B ( B , isikukood XXX ) avaldus menetluskulude 4200 (neli tuhat kakssada) eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 (7)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.A B ja M B (hagejad) esitasid 17.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse H B , T B ja K R (kostjad) vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus jättis 03.05.2018 määrusega hagiavalduse käiguta. Hagejad esitasid 04.05.2018 kohtule puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus võttis 17.05.2018 määrusega hagi menetlusse. Kostjad H B ja T B vastasid hagile 14.06.2018. Kostja K R vastas hagile 10.08.2018. Pärast hagile vastamist on pooled esitanud kohtule menetlusdokumente. Kohus on teinud menetlustoiminguid (sh andnud riigi õigusabi kostja K R , asja arutanud 18.10.2018 kohtuistungil, määranud ekspertiisi pärandvaraks olevale korteriomandile). Kohus andis 06.05.2019 pooltele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja ning määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja 14.06.2019.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagejad ja kostjad on 26.08.2017 surnud J B (isikukood XXX) pärijateks vastavalt H B 4/16 ja A B , M B , T B ja K R 3/16 suuruses mõttelises osas, mida kinnitab Tallinna notari E U poolt 13.12.2017 koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (registreerimise nr 2170). Pärimisõiguse tunnistuse p 3 kohaselt olid pärandaja ja H B alates 17.06.1971 kuni 26.08.2017 abielus ja abikaasade varasuhetele kohaldus alates 04.09.2012 sõlmitud abieluvaralepingus varalahusus. Pärimisõiguse tunnistuse p 8 kohaselt nõudis alaealise pärija kostja K R esindaja pärandvara inventuuri läbiviimist 14.02.2018. Tallinna kohtutäitur R S on koostanud pärandvara inventuuri, mille kohaselt on pärandvaraks 26.08.2017 seisuga arvelduskonto S Pangas väärtus 1920 eurot; kinnistu registri numbriga. XXX aadressil XXX väärtus 66 000 eurot; kohustusena H B poolt kantud kulutused väärtus 195,02 eurot. Pärandvara inventuuri punktis 1 varade osas on kirjeldatud, et arvelduskonto S Pangas on 18.12.2017 seisuga 0 eurot. S Pangas olnud pärandvara summas 1992,22 eurot on väljastatud pärandaja matusekulude kandmiseks H B 31.08.2017 summas 996,11 eurot ning 992,61 eurot kanti matusekulude kandmiseks H B arvelduskontole 31.08.2017 arvestades maha teenustasu 3,50 eurot. Pärandvara inventuuri p-s 1 kohustuse osas on märgitud, et kostja H B poolt on kantud kulutused seoses pärandvara XXX kinnisasjaga. Kostja H B väljastati pärandvaraks olevalt arvelduskontolt kokku 1992,22 eurot, mille arvelt on H B tasunud matusekulud ja pärandvaraga seonduvad kulud. Kokku on täiendavalt peale pärandaja surma pärandvaraks olevaid kohustusi tasutud summas 1916,44 eurot. Kuivõrd pärandvara oli pärandaja arvelduskontol, mis väljastati kostja H B , kokku summas 1992,22 eurot, siis on hetkel pärandvaraks olevat raha järgi 75,78 eurot. Lisaks sellele kuulub pärandvarana jagamisele kinnistu aadressil XXX, mille väärtus on kohtu poolt määratud eksperthinnangu nr 0182-19 kohaselt 05.03.2019 seisuga 55 000 eurot. Kokku on seega pärandvara väärtus, mida pärijate vahel jagada 55 075,78 eurot (75,78+55 000). 05.02.2018 tegid kostjad H B ja T B kostja K R ettepaneku pärandvara jagamiseks viisil, et kostja K R tasutakse tema pärandvara osa eest 9000 eurot. Kostja K R nimel vastas ettepanekule L J 21.02.2018 elektronkirjaga, milles leidis, et ettepanek on mõistlik ja õigustatud. 26.02.2018 vastas hageja M B kostja K R esindaja elektronkirjale, et on nõus maksma kostja K R kogu pärandi osa eest 10 000 eurot ning küsis, millal on võimalik tehing notaris vormistada. 27.02.2018 vastas kostja K R esindaja elektronkirjaga, et kostja K R ei huvita käesoleval hetkel kostja K R pärandvara osa müümine erinevatel põhjustel ning pärandvara jagamiseks on vajalik kohtu nõusolek, mille andmisest on kohus keeldunud. Arvestades, et J B pärijateks on vastavalt H B 4/16 ja A B , M B , T B ja K R 3/16 suuruses mõttelises osas, kuulub pärandvara jagamisel pärijatele pärandvara väärtusega järgmiselt: H B 4/16 mõttelises osas ehk summa 13 768,94 eurot ja A B , M B , T B ja K R 3 (7)
igaüks 3/16 mõttelises osas ehk summas 10 326,71 eurot. Hagejad jäävad esitatud nõuete juurde ning paluvad jagada pärijate vahel vastavalt pärijate pärandiosade suurusele lisaks pärandvaraks olevale korteriomandile ka peale pärandvaraga seonduvate kohustuste tasumist pärandvaraks olev raha jääk 75,78 eurot, jättes pärandvaraks olevast raha jäägist vastavalt H B 4/16 ehk summa 18,94 eurot ja A B , M B , T B ja K R igaühele 3/16 ehk summa 14,21 eurot. Samuti kinnitab hageja, et on valmis ja võimeline tasuma kostja K R kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitise summas 10 312,50 eurot (55 000*3/16) ning hagejad paluvad kostja K R kuuluva korteriomandi mõttelise osa üle minemisel hageja M B , kohustada hageja M B tasuma kostja K R kinnisasja omandi kaotamise eest rahalist hüvitist summas 10 312,50 eurot. Hagejad paluvad menetluskulude jaotamisel välja mõista kostja K R hagejate kasuks tsiviilasjas kantud menetluskulud summas 4470 eurot või jätta ekspertiisikulu summas 360 eurot ja riigilõiv summas 450 eurot täielikult või vähemalt pooles summas kostja K R kanda ja mõista ekspertiisikulu ja riigilõiv kostja K R välja hageja M B kasuks ning tasaarveldada kohtuotsuses hageja M B poolt kostja K R tasumisele kuuluv hüvitis kostja K R poolt tasumisele kuuluva ekspertiisikuluga ja riigilõivuga.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjad H B ja T B ei ole esitanud hagile vastuväiteid. Kostja K R ei vaidle korteriomandi jagamise vastu nii nagu see on toodud hagiavalduses. Kostja K R ei ole nõus hagejate ettepanekuga hüvitise suuruse osas. Kostja K R hinnangul tuleb temale määrata pärandvara hulka kuuluva korteriomandi 3/16 osa eest summa 10 326,71 eurot ja pärandvara hulka kuuluva raha 1992,22 euro 3/16 osa eest summa 373,50 eurot. Kostja K R hinnangul peavad hagejad tasuma kostja K R kokku 10 700,21 eurot ja kõik menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejad põhjendavad oma nõuet kostjate vastu, et pooled on 26.08.2017 surnud J B (isikukood XXX) pärijateks vastavalt H B 4/16 ja A B , M B , T B ja K R 3/16 suuruses mõttelises osas, mida kinnitab Tallinna notari E U poolt 13.12.2017 koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (registreerimise nr XX). Kohus on seisukohal, et hagejate väited on tõendatud 13.12.2017 pärimisõiguse tunnistusega nr XX, millega on J B pärijateks vastavalt hagejate avaldatule ja mõttelises osas märgitud A B (3/16), M B (3/16), H B (4/16), T B (3/16) ja K R (3/16). Lisaks eeltoodule ei ole pooled nimetatud asjaolude üle vaielnud, mistõttu ei ole asjaolu vaidlusalune (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus loeb tõendatuks, et pärandaja J B ( B , surmaaeg XX, isikukood XXX) pärijateks on H B 4/16 ja A B , M B , T B ja K R 3/16 suuruses mõttelises osas.
5.PärS § 131 lg 1 kohaselt pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. PärS § 151 lg 1 kohaselt pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. PärS § 151 lg 2 kohaselt pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. 4 (7)
14.1.Hagejad väidavad, et pärandvara hulka kuulub pärandaja S pangakontol olnud raha. Kohtule esitatud Tallinna kohtutäituri R S 14.02.2018 koostatud pärandvara inventuuri kohaselt oli pärandaja J B pärandvaraks 26.08.2017 seisuga arvelduskonto S Pangas väärtusega 1920 eurot. Hagejad on avaldanud ja kostjad pole vastu vaielnud, et kostja H B väljastati pärandvaraks olevalt arvelduskontolt kokku 1992,22 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtub, et pärandvaraks oleva raha 1992,22 eurot arvelt on kostja H B tasunud pärandaja J B matusekulud ja pärandvaraga seonduvad kulud (sh pärandvaraks oleva korteri kohustused) kokku summas 1916,44 eurot (hagejate 24.05.2019 menetlusdokumendi lisas 10 ülevaade J B pärandvaraks olevate kohustuste täitmisest koos viitega tõenditele). Kohus loeb tõendatuks, et kostja H B on täitnud pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandvara valitsemise ja muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused kokku summas 1916,44 eurot pärandvaraks oleva raha 1992,22 eurot arvelt. Kohus loeb tõendatuks, et pärast põhjendatud ja vajalikke pärandaja J B pärandvara valitsemiseks tehtud kulusid (sh matusekulud) kuulub pärandvara hulka raha 75,78 (1992,22-1916,44) eurot.
14.2.Hagejad väidavad, et pärandvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX. Kohus on seisukohal, et hagejate väide on tõendatud Tallinna notari E U poolt 13.12.2017 koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega (registreerimise nr XX), mille punktist 3.1 nähtuvalt korteriomand, asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr XX (registriosa nr XXX ) on pärandaja J B lahusvara hulgas. Samuti Tallinna kohtutäituri R S 14.02.2018 koostatud pärandvara inventuuri kohaselt pärandaja J B pärandvaraks kinnistu aadressil XXX. Hagejad kinnitasid 07.06.2019, et XXX kinnistusraamatu registriosa nr on XXX . Lisaks eeltoodule ei ole pooled nimetatud asjaolude üle vaielnud, mistõttu ei ole asjaolud vaidlusalused (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus loeb tõendatuks, et J B ( B , surmaaeg XX, isikukood XXX) pärandvara hulka kuulub korteriomand XXX (registriosa nr XXX ).
6.PärS § 152 lg 1 annab igale kaaspärijale õiguse nõuda pärandvara jagamist. Pärandvara jagamine on välistatud üksnes PärS § 155 sätestatud eelduste esinemisel. Kostjad ei ole tuginenud sellele, et esinevad PärS § 155 sätestatud eeldused, mis välistavad pärandvara jagamise.
6.1.Kui kohus jätab pärandvarasse kuuluva asja osadele kaaspärijatele, asendatakse sellega kaaspärijate tahteavaldus omandi kaaspärijatele ülekandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt. Pärandvara jagamine on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaaspärijate kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega pärandvara jagatakse, kaaspärijate kokkulepet pärandvara jagamise kohta (Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille kostjad peaksid andma selleks, et hagejad saaksid kinnisasja kaasomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja osa kinnisasjast läheb osade kaaspärijate omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse omanikukanne kaasomanike kohta (Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).
6.2.Kaaspärijast hagejad on kohtult pärandvara jagamist taotledes hagi esemes märkinud, milliste tahteavalduste andmiseks tuleb kostjaid kohustada. Hagejad on taotlenud kohtult, et kohus kohustaks kostjaid andma tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohus saab otsustada vaid sellise asja jagamise viisi, mida hageja(d) või vastuhageja(d) on taotlenud. Antud juhul kostjad H B ja T B ei ole esitanud hagile vastuväiteid. Kostja K R ei vaidle korteriomandi jagamise vastu nii nagu see on toodud hagiavalduses. Kohus rahuldab hagejate hagi pärandvaraks oleva korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) jagamise nõudes. Kohus lõpetab hagejate ja kostjate ühisomandi Tartu 5 (7)
Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (XXX) kantud korteriomandile jagades korteriomandi mitmele kaasomanikule mõttelistes osades. Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et pärandaja J B ( B , surmaaeg XX, isikukood XXX) pärijateks on menetlusosalised H B 4/16 ja A B , M B , T B ja K R 3/16 suuruses mõttelises osas. Hageja M B mõttelise osa suurus korteriomandist suureneb 3/16 pealt 6/16 mõttelise osani (3/16+3/16) korteriomandist kostja K R 3/16 suuruses mõttelises osa arvelt. Kostja K R kaotab 3/16 suuruses mõttelises osa korteriomandist ja kohus kohustab maksta temale välja hüvitisena tema korteri osa. Eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hageja M B kaasomandisse 6/16 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX. Kohus jätab hageja A B kaasomandisse 3/16 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX. Kohus jätab H B kaasomandisse 4/16 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX. Kohus jätab T B kaasomandisse 3/16 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX. Kohus kohustab kostjaid andma tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohtulahend ei asenda hagejate tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
6.3.Harju Maakohtu 19.02.2019 kohtumäärusega määrati hindamisekspertiis pärandvarasse kuuluva korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) turuväärtuse tuvastamiseks. Eksperthinnang nr 0182-19 kohaselt seisuga 05.03.2019 korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) turuväärtuseks on 55 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Pooltel ei ole pärast eksperthinnangut nr 0182-19 vaidlust viidatud korteriomandi turuvääruse üle. Kohus eelnevalt leidis, et hageja M B mõttelise osa suurus korteriomandist suureneb 3/16 pealt 6/16 mõttelise osani (3/16+3/16) korteriomandist kostja K R 3/16 suuruses mõttelises osa arvelt. Kostja K R kaotab 3/16 suuruses mõttelises osa korteriomandist ja kohus kohustab maksta temale välja tema korteri osa hüvitise. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) turuväärtuseks on 55 000 eurot, millest pärandvarasse kuuluva kostja K R 3/16 suuruse mõttelise osa eest turuväärtus moodustab 10 312,50 eurot (55 000 * (korrutada) 3 / (jagada) 16). Kohus peab põhjendatuks vastavalt hagejate taotlusele välja mõista hageja M B kostja K R kasuks pärandvarasse kuuluva korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) ühise omandi kaotamise eest hüvitise summas 10 312,50, s.o 3/16 summast 55 000 eurot. Seejuures hageja kinnitas, et on valmis ja võimeline tasuma kostja K R hüvitise.
6.4.Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et pärast põhjendatud ja vajalikke pärandaja J B pärandvara valitsemiseks tehtud kulusid (sh matusekulud) kuulub pärandvara hulka raha 75,78 eurot. Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et pärandaja J B ( B , surmaaeg XX, isikukood XXX) pärijateks on H B 4/16 ja A B , M B , T B ja K R 3/16 suuruses mõttelises osas. Kohus rahuldab hagejate hagi pärandvaraks oleva raha jagamise nõudes. Kohus jagab pärandvaraks oleva raha jäägi summas 75,78 eurot pärijate vahel vastavalt pärijate pärandiosade suurusele ja jätab kostja H B 18,94 eurot (75,78 * (korrutada) 4 / (jagada) 16), hageja A B 14,21 eurot, hageja M B 14,21 eurot, kostja T B 14,21 eurot ja kostja K R 14,21 eurot (75,78 * (korrutada) 3 / (jagada) 16).
7.TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas hagejate hagi. Kostjad vastutavad hagejate menetluskulude eest võrdsetes osades. Antud juhul on kolm kostjat. Hagejad nõuavad menetluskulusid üksnes kostja K R . Kohtu hinnangul ei ole TsMS § 165 lg 1 järgi põhjendatud menetluskulude jätmine tervikuna ühe kaaskostja kanda. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et menetluskulude täies ulatuses K R kanda jätmine oleks ebaõiglane. Kohus võtab seejuures arvesse, et hagi esitamisel hagejad hindasid pärandvaraks oleva korteri väärtuseks 50 000 eurot, mis on madalam eksperthinnangus nr 0182-19 märgitud 6 (7)
turuväärtusest 55 000 eurot. Ühtlasi pakkusid hagejad ennem kohtusse pöördumist kostja K R madalamat hüvitist, kui kohus määras. Samuti on kostja K R alaealine ülalpeetav, kellel endal puudub igakuine sissetulek. Kohus jätab hagejate menetluskulud 1/3 ulatuses kostja K R kanda ja poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejad nõudsid menetluse kestel kostja K R ekspertiisikulu summas 360 eurot ja riigilõivu summas 450 eurot täielikult või vähemalt pooles summas. Hagejad nõuvad 07.06.2019 menetluskulude nimekirjas kostja K R menetluskulusid summas 4470 eurot või ekspertiisikulu summas 360 eurot ja riigilõivu summas 450 eurot. Kohtu hinnangul on õiglane kindlaks määrata hagejate taotletud variant üksnes ekspertiisikulu ja riigilõiv.
8.1.Kohtu hinnangul on seadusest tulenevalt vältimatult vajalikud ja põhjendatud menetluskuludena ekspertiisikulu 360 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Kostja K R poolt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 1/3 ulatuses. Ülejäänud osas jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määrab kindlaks hagejate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 270 eurot, s.o 1/3 summast 810 (ekspertiisikulu 360 + riigilõiv 450) eurot. Hagejad taotlesid maksimaalselt menetluskulude 4470 eurot kindlaksmääramist, mistõttu kohus jätab rahuldamata hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 4200 (4470-270) eurot.
8.2.Kohtuasja materjalidest nähtub, et ekspertiisikulu ja riigilõivu tasus hageja M B . Hagejad taotlevad mõista ekspertiisikulu ja riigilõiv kostja K R välja hageja M B kasuks. Kohus mõistab välja kostja K R hageja M B kasuks menetluskulud 270 eurot.
8.3.Vastavalt hagejate taotlusele mõistetakse välja kostja K R hageja M B kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hagejad taotlevad tasaarveldada kohtuotsuses hageja M B poolt kostja K R tasumisele kuuluv hüvitis kostja K R poolt tasumisele kuuluva ekspertiisikuluga ja riigilõivuga. Kohtu hinnangul ei saa tasaarvestada materiaalõiguslikku haginõuet menetluskulude hüvitamise nõudega. Tasaarvestada saab vastastikuseid haginõudeid. Menetluskulude nõue ei ole haginõue. Kohus jätab rahuldamata hagejate pärandvarasse kuuluva korteriomandi ühisomandi kaotamise eest makstava hüvitise ja menetluskulude tasaarvestamise taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ T Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.