Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-39570
Tsiviilasi
Osaühingu Forbrist hagi Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis), Borgino Consulting Ltd., Cranbrook Holding OÜ, TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis), Osaühingu Lamaran Grupp, osaühingu Bulean ja Gatsby OÜ vastu nõude, täiendava nõude, nende rahuldamisjärgu ja pandiõiguse tunnustamiseks Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Forbrist apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Forbrist (registrikood 10891129) Kostja I: Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja II: Borgino Consulting Ltd. (registrikood 421715, c/o Trident Trust Company (B. V. I.) Limited, Road Town, Tortola, Briti Neitsisaared) Kostja III: Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873), seaduslik esindaja Jaanus Glaase, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus Kostja IV: TKE Kinnisomandi Osaühing (pankrotis, registrikood 10706422), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus Kostja V: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), lepinguline esindaja Leonid Jakerson
Kostja VI: osaühing Bulean (registrikood 11011068), lepinguline esindaja Leonid Jakerson Kostja VII: Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja Jaanus Glaase ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus Kohtuistungi toimumise aeg
14.06.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Osaühingu Forbrist kanda.
4.Ewnetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Forbrist (hageja) esitas 25.09.2007 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) (kostja I), Borgino Consulting Ltd. (kostja II), Cranbrook Holding OÜ (kostja III), TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis) (kostja IV), Osaühingu Lamaran Grupp (kostja V) ja osaühingu Bulean (kostja VI) vastu, milles palus tunnustada 42 462 241,31 krooni suurust nõuet (sellest 30 000 000 krooni esimeses rahuldamisjärgus ja 12 462 241,31 krooni teises rahuldamisjärgus) Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotimenetluses, ning nõuet tagavat kommertspanti suurusega 30 000 000 krooni. 02.11.2007 esitas hageja samade kostjate ja Gatsby OÜ (kostja VII) vastu hagi, milles palus tunnustada täiendavat 20 000 000 krooni (1 278 232,97 euro) suurust nõuet ja seda tagavat kommertspanti suurusega 30 000 000 krooni (1 917 349,46 eurot) Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-07-46213). Kohus liitis hagid ühte menetlusse.
2.Harju Maakohus jättis 21.10.2011 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.09.2012 otsusega maakohtu otsuse hageja 20 000 000 krooni suuruse nõude (täiendava nõude), kommertspandiõiguse tunnustamata jätmise ja menetluskulude jaotuse
osas ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata 42 462 241,31 krooni suuruse nõude tunnustamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt pidas pankrotivõlgnik kinni ja kasutas oma majandustegevuses ära hageja omandis olnud tööstusseadmete (seadmed) tarbimisväärtuse. Hageja omandas 22.05.2003 sõlmitud müügilepinguga Ühisliisingu AS-ilt tööstusseadmed hinnaga 15 796 598,12 krooni. Seadmete omandiõigus, kaudne valdus ja väljanõudeõigus läksid hagejale üle samal päeval. Seadmed asusid müügilepingu sõlmimise ajal pankrotivõlgniku valduses. Hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid mitmeid erinevaid kokkuleppeid, sh nii seadmete rendile andmise kui ka müügi kohta ning seadsid hageja varaliste nõuete tagamiseks 30 000 000 krooni suuruse kommertspandi. Kokkulepete kohaselt pidi kostja I tasuma kokkulepitud müügisumma hagejale osamaksetena kolme aasta jooksul. Pärast pankrotivõlgniku esimest pankrotti andis hageja kompromissi raames nõusoleku selleks, et seadmed jäävad pankrotivõlgniku valdusesse. Seadmete tagastamise tähtajas kokku ei lepitud. 10.01.2006 üürilepingu alusel andis pankrotivõlgnik tootmiskompleksi, sh hagejale kuulunud seadmed üle Cranbrook OÜ-le. Pankrotivõlgniku teise pankroti väljakuulutamise ajal 04.04.2007 olid seadmed jätkuvalt pankrotivõlgniku valduses. 20.06.2008 müüs pankrotihaldur vaidlusalused seadmed kolmandale isikule. Kui kohus leiab, et tegemist on lepinguvälise alusetu rikastumise nõudega, palus hageja kohtul määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel. Hageja nõue jäi kostjate vastuväidete tõttu pankrotimenetluses tunnustamata. Kostjate vastuväited hagile
4.Kostjad hagi ei tunnistanud ning vaidlesid sellele vastu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks nõude olemasolu, sh nõude tekkimine, selle sisu ja kehtivus. Hageja ja Ühisliisingu AS-i vahel sõlmitud seadmete müügileping ei tõenda hageja nõuet pankrotivõlgniku vastu. Hageja majandusaasta aruannetes vaidlusalune nõue ei kajastu. Hagejal ja pankrotivõlgnikul puudub seadmete kasutamiseks lepinguline suhe. Tõendamata on asjaolu, et hageja väidetav nõue oleks tagatud kommertspandiga. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet seadmete kasutamise tasu kohta. Tõendamata on asjaolu, et pankrotivõlgnik andis üürile hagejale kuulunud seadmed, sai sellest tulu ja on hagejale kuuluva vara ära kasutanud. Hageja nõue on aegunud. Oma käitumisega aastatel 2003–2007 jättis hageja võlgnikule mulje, et ta ei nõua seadmete väidetava kasutamise eest tasu. Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei saa tagada kommertspandiga. Kuivõrd pankrotivõlgnik ei saanud seadmete valdust endale ebaseaduslikult, ei saa nõude aluseks olla alusetu rikastumise sätted. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 21.02.2014 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et pankrotivõlgniku ja Ühisliisingu AS vahel sõlmiti 15.11.2001 kapitalirendilepingud, mis öeldi üles 10.12.2002, ning et hageja ja Ühisliisingu AS vahel sõlmiti 22.05.2003 müügileping. Kapitalirendilepingute nr L01108208, L01108433, L01108434, L01108435, L01108436, L01108437, L01108438, L01108439 ja L01108440 esemeks olid elektritõstuk Still R60-40, diiseltõstuk Komatsu FD70HD-7, diiseltõstuk Kalmar DC18-750, purustaja Weima WL15/45kw, teleskooplaadur JCB 540-70, briketi press B70, sorteerimis- ja pakkimisliin Kallfass, 2 järkamisliini Opticut 302/1 ja sõrmjätkamisliin mudel HS120, puidutöömasinad ja tarvikud, opticontrol mõõtestend, profilihvimismasin Rondomat 960, saeketta teritusautomaat Hector
600, Cit Meccanica. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud nimetatud vara valduse üleminek pankrotivõlgnikule.
7.22.05.2003 müügilepingu kohaselt ostis hageja nimetatud vara Ühisliisingu AS-ilt, omandades ka vara väljanõudeõiguse, kuna 15.11.2001 kapitalirendilepingud on 10.12.2002 üles öeldud. 17.12.2003 kirjaga kinnitas Ühisliisingu AS, et vara omandiõigus on üle läinud hagejale. Seega olid seadmed müügilepingu sõlmimise ajal pankrotivõlgniku valduses. Hageja ei ole vara valdust endale saanud. Vara omandamiseni ei olnud endise omaniku ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud vara tasulise kasutamise kokkulepet. Seega ei saanud hageja vara eest tasu saamise õigust omandada ka õigusjärgluse korras ning vara tasuliseks kasutamiseks tuli sõlmida valdajaga eraldi kokkulepe.
8.Hageja ja pankrotivõlgniku vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe seadmete kasutamise kohta. Kostja I kui kokkuleppe pool ei eita suulise kokkuleppe olemasolu ning ka poolte käitumine viitab sellise kokkuleppe esinemisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 5 p 3 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada poolte käitumist. Praegusel juhul ei ole hageja nõudnud pärast müügilepingu sõlmimist seadmete tagastamist ning seadmed jäid kostja valdusesse. Selline poolte käitumine viitab, et esines kokkulepe seadmete kasutamise kohta. Kuivõrd muud ei ole hageja ja pankrotivõlgniku poolt väidetud, oli kokkulepe seadmete kasutamiseks alates müügilepingu sõlmimise hetkest, s.o 22.05.2003.
9.Hageja ei ole tõendanud seadmete tasulise valduse kokkulepet. Seega oli tegemist seadmete tasuta kasutamise kokkuleppega VÕS § 389 mõttes. Hageja omandas küll seadmed, kuid ei ole neid pankrotivõlgnikult välja nõudnud. Hagejal omanikuna oli õigus anda oma vara tasuta kasutamiseks. Kuivõrd kokkuleppe järgi anti seadmed kasutamiseks tasuta, siis ei ole hagejal tasunõuet. Kuna poolte vahel oli lepinguline suhe, siis ei ole alust kohaldada lepinguväliste kohustuste sätteid. Hageja õigusi ei ole praegusel juhul rikutud, mistõttu ei kohaldu ka alusetu rikastumise sätted. Kuivõrd hagejal puudub pankrotivõlgniku vastu nõue, tuleb rahuldamata jätta ka pandiõiguse tunnustamise nõue. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas 27.03.2014 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
11.Olukorras, kus on tõendatud poolte vahel lepingu olemasolu vara kasutamise kohta, kuid ei ole tuvastatud kokkulepet tasu saamise kohta, tuleb eeldada, et leping oli tasuline (VÕS § 27 lg 2 ja § 28 lg 1). Maakohus jagas tõendamiskoormise valesti. Kostjatel lasus kohustus tõendada, et pooled sõlmisid vara tasuta kasutamise kokkuleppe VÕS § 389 mõttes. Kohus pidi lepingu tasu osas lähtuma VÕS § 28 lg-st 2 ja vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada tõendid.
12.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, milline oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 2003.a lepingu täitmise kohas Paldiski linnas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Maakohus oleks pidanud selgitama tõendamiskoormise jaotust ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning tegema vajadusel pooltele ettepaneku esitada kohtule sellekohased tõendid. Maakohus seda ei teinud, millega rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Alternatiivselt oleks kohus võinud määrata hageja nõude õiglase suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel.
13.Olukorras, kus maakohus võttis hagejalt ära võimaluse tõendada oma põhiväiteid tunnistaja VL ütlustega, on ebakorrektne heita hagejale ette asjaolude tõendamise kohustuse täitmata jätmist.
14.Meelevaldne on kohtu järeldus, et kuivõrd hagejal puudub nõue, tuleb rahuldamata jätta ka pandiõiguse tunnustamise nõue. Kohus ei märkinud õigusnormi, millest järelduks, et
pandiõiguse tunnustamine sõltub tagatud nõude olemasolust. Hagejale kuuluv pandiõigus on kantud kommertspandiregistrisse ja seega vastab PankrS § 103 lg-s 4 sätestatud tunnustele. Võlausaldaja nõude olemasolu ja suurus määratakse kindlaks pankroti väljakuulutamise aja seisuga. Seega tuli 27.08.2007 nõuete kaitsmise koosolekul hageja pandiõigust tunnustada. Vastustajate seisukoht
15.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
16.13.02.2017 istungil avaldasid kostjad V ja VI, et nad nõustuvad nõude tunnustamisega kuni 4 000 000 krooni ulatuses. Menetluse edasine käik
17.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muutis maakohtu poolt määratud hagi hinda, lugedes hagi hinnaks 1595 eurot.
18.Riigikohus tühistas 03.06.2015 otsusega nr 3-2-1-63-15 ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
19.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2017 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi.
20.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.12.2017 otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus muutis hagi hinda ning määras hagi hinnaks 643 212,90 eurot.
21.Riigikohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma esmalt hinnangu, kas võimalik on tuvastada lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind VÕS § 28 lg 2 esimese alternatiivi mõttes. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud tavalise tasu puudumise, peab ringkonnakohus tuvastama, milline on vastavalt asjaoludele mõistliku tasu suurus VÕS § 28 lg 2 teise alternatiivi mõttes. 17.12.2017 esitas kostja II taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma puuduoleva riigilõivu summas 6623,72 eurot.
22.04.01.2018 kirjas menetlusosalistele selgitas ringkonnakohus, et muutnud hagihinnast tuleneva täiendava riigilõivu mõistab ringkonnakohus välja otsusega menetluskulusid kandma kohustatud poolelt.
23.25.01.2018 menetlusdokumendis täpsustas hageja apellatsioonkaebuse ulatust ja palus lugeda apellatsioonkaebuse ulatuseks 937 829,71 eurot (TsMS § 376 lg 4 p 2, § 639 lg 1, § 644 lg 1, § 137 lg 1). Hageja nimetas apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud regulatsiooni alusel asja uueks hinnaks apellatsioonimenetluses 3500 eurot (TsMS § 125 teine lause koostoimes § 132 lg- ga 2 ja § 639 lg-ga 1) ning alternatiivselt 958,67 eurot (TsMS § 125 teine lause koostoimes § 132 lg-ga 1 ja § 639 lg-ga 1). Kui kohtul tekib kahtlus asja hinna põhjendatuse osas, palus hageja kohustada kostja I pankrotihaldurit esitama seisukohta pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks ning palus, et kohus kohustaks SEB Liising ASi ja Swedbank Liising AS-i esitama kohtule neil 2001. aastal kasutamisel olnud (selle võimatuse korral käesoleval ajal kasutamisel oleva) metoodika, mille alusel arvutati / arvutatakse kapitalirendilepingute hinnad, sh selles osas, mis võimaldaks kindaks teha vaidlusaluste seadmete kasutamise eest tasumisele kuuluva maksete osa suurust. Alternatiivselt palus hageja määrata ekspertiis vaidlusaluste seadmete kasutamise lepingu sõlmimise ajal selliste seadmete kasutamise eest tavaliselt maksmisele kuulunud üüritasu suuruse väljaselgitamiseks. Hageja esitas uuesti ka taotluse tunnistaja VL ülekuulamiseks.
Hageja esitas taotluse uue tõendina asja juurde võtmiseks hageja ja kostja I vahel 16.05.2003 sõlmitud kirjaliku kokkuleppe dokumendi. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks ning palus Rahvusraamatukogult välja nõuda järgmiste ajalehtede ja ajakirjade 2003. aasta komplektid: Ametlikud Teadaanded, День за Днем, Деловые ведомости, Eesti Mets, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, KaubandusTööstuskoja Teataja, Lääne Elu, Maaleht, MK-Estonija, Postimees, Postimees (vene keeles), Põhjarannik/Северное Побережье, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Õhtuleht, Äripaev. Hageja esitas eeltoodud taotluse tinglikult ning palus selle lahendada üksnes juhul, kus kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste seadmete kasutamise lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas tavapärase kasutamise tasu suurust VÕS § 28 lg 2 esimese alternatiivi mõttes.
24.15.02.2018 seisukohas palus kostja I jätta hageja taotlused rahuldamata. Kostjal ei ole vastuväiteid apellatsioonkaebuse ulatuse vähendamisele.
25.15.02.2018 seisukohas palus kostja II jätta hageja taotlused rahuldamata (v.a taotluse ekspertiisi määramiseks). Kostja vaidles vastu hageja soovile muuta tsiviilasja hinda. Kostjal ei ole vastuväiteid selles osas, et hageja on apellatsioonkaebuse ulatust vähendanud. Kostja esitas uute tõenditena kuulutused akutõstuk Still ja OptiCut kohta ning Statistikaameti süsteemi päringu.
26.07.03.2018 seisukohas palusid kostja III ja kostja VII esitada kohtule 16.05.2003 kirjaliku kokkuleppe originaali. Kostjad esitasid ka uued tõendid - Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-6531; 22.05.2003 hüpoteegilepingu; OÜ Lamaran Grupp 16.04.2007 nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses; võlgniku juhatuse liikme kirjaliku arvamuse varade kohta; võlgniku nõukogu liikme seisukoha pandi seadmise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, otsust tuleb aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
28.Kõigepealt käsitleb kolleegium hagi hinnaga seonduvat. Riigikohus on käesolevas asjas leidnud, et kohtud on määranud hagi hinna valesti ja on ise muutnud TsMS § 137 lg 11 alusel asja hinda. Riigikohus leidis, et käesolevas asjas on hagi hind 643 212,90 eurot ehk pool 1 278 232,97 eurost (20 000 000 kroonist). Sellest tulenevalt jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse määrata asja uueks hinnaks apellatsioonimenetluses 3500 eurot või alternatiivselt 958,67 eurot. Hagi hind ei muutu ka sellest, kui hageja vähendab kaebuse ulatust.
29.Hageja vähendas apellatsioonkaebuse ulatust ja palub lugeda apellatsioonkaebuse ulatuseks 937 829,71 eurot varasema 1 278 232, 97 euro asemel. Seega puudutab poolte vaidlus käesoleval ajal hageja 937 829,71 euro suurust täiendavat nõuet ja sellega seotud 1 917 349 euro 46 sendi (30 000 000 krooni) suuruse kommertspandi tunnustamist.
30.Käesolevas vaidluses on senini tuvastatud järgmised asjaolud ja seisukohad, mille üle pole enam vaidlust: - pankrotivõlgnik sõlmis Ühisliisingu AS-ga 2001.a novembris kapitalirendilepingud tööstusseadmete liisimiseks; - kapitalirendilepingud on 10.12.2002 ennetähtaegselt lõpetanud, kuna pankrotivõlgnik ei suutnud tasuda lepingujärgseid makseid; - 22.05.2003 müüs Ühisliisingu AS seadmed hagejale 15 796 598,12 krooni eest; - seadmed jäid pankrotivõlgniku valdusesse ja müüja loovutas hagejale asjade väljanõudeõiguse; - hageja ja pankrotivõlgniku vahel olid seadmete kasutamiseks lepingulised suhted;
tõendatud ei ole tasuta kasutamise lepingu olemasolu, mistõttu tuleb eeldada, et leping oli tasuline, - hageja ja pankrotivõlgniku vahel tasukokkulepe puudus; - poolte esitatud asjaoludest tulenevalt ei saa seadmete kasutamise eest ettenähtud tasu kindlaks määrata lepingu olemusest või muudest asjaoludest lähtuvalt VÕS §-de 25 ja 29 järgi, mistõttu tasu tuleb kindlaks määrata VÕS § 28 lg-st 2 lähtudes.
31.Pooled vaidlevad kasutuseelise suuruse üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust hinnata kasutuseeliste suurust kohtu siseveendumuse alusel TsMS § 233 lg-st 2 tulenevalt, sest eelduslikult on kasutuseelise suurust võimalik tõendada.
32.Riigikohus selgitas antud asjas, et VÕS § 28 lg 2 näeb ette kaks järjestatud võimalust, kuidas konkreetse tasukokkuleppe puudumisel tasu arvestada.
33.Täites Riigikohtu juhist andis ringkonnakohus hagejale tõendite esitamiseks tähtaja, et hagejal oleks võimalus tõendada VÕS § 28 lg 2 esimese alternatiivi mõttes, milline oli eelnimetatud tööstusseadmete kasutamise lepingu sõlmimise ajal selliste seadmete kasutamise eest makstav tavapärane tasu või tõendada, et selliste seadmete kasutamise eest tavapäraselt makstav tasu puudus. Kui hageja on esitanud selge arvestuse võimalike seadmete üürihindade kohta, saavad kostjad esitada arvestuse kohta vastuväiteid.
34.Hageja tõi välja, et kasutuseelise väärtuseks ajavahemikul 22.05.2003, mil hageja omandas seadmed, kuni 04.04.2007, mil teistkordselt kuulutati välja võlgniku pankrot, on vähemalt 937 829,71 eurot, see on keskmiselt 20 168,38 eurot kuus. Asjaolusid ega arvutuskäiku, mille alusel hageja sellise summani jõudis, ei ole hageja esile toonud. Ringkonnakohtu 20.03.2018 istungil selgitas hageja, et määras summa tunnetuse järgi.
35.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda pankrotivõlgniku ja kostja III vahel 10.01.2006 sõlmitud üürileping vaidlusaluste seadmete kasutuseelise väärtust. Selle lepinguga anti üürile kogu Paldiskis, Lõuna 6b asuv tootmiskompleks. Vaidlusalused seadmed olid tootmiskompleksi üheks osaks. Kokku lepiti tootmiskompleksi kui terviku üürihinnas. Lepingus ei lepitud kokku iga eseme üürihinda eraldi. Vaidlusaluste seadmete kasutuseelise väärtust ei saa kolleegiumi hinnangul tuletada ka tootmiskompleksi kuuluvate asjade kogujääkmaksumuse ja vaidlusaluste seadmete jääkmaksumuse omavahelise suhte alusel. Selline suhe ei kajasta vaidlusaluste seadmete kasutuseelise väärtust. Sellest ei saa ka järeldada, kas vaidlusalused seadmed üldse olid kasutuskõlblikud. Arvestada tuleb ka seda, et pankrotivõlgnik ja kostja III olid omavahel seotud. Kostja III juhatuse liikmena on üürilepingule kirjutanud alla JK, kes oli alates 2005.a lõpust ka pankrotivõlgniku tootmisdirektor. Samuti andis JK ütlusi, et kostja III praktiliselt üüri ei maksnud. Arvestades äriühingute seotust ning seda, et üürniku poolt lepingujärgseid makseid praktiliselt ei tasutud, siis ei tõenda selles lepingus märgitud hind seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt makstava tasu suurust.
36.Kolleegiumi arvates ei saa seadmete kasutuseelise väärtust tuvastada ka pankrotivõlgniku ning Ühisliisingu AS-i vahel sõlmitud kapitalirendilepingute alusel. Kapitalirendilepingutes on lepitud kokku seadmete eest tasutavas hinnas ning lepingutele lisatud maksegraafikutes on märgitud vara väljaostumaksete kuupäevad ja summad. Kuna tegemist on maksetega vara omandamise eest, siis ei saa väljaostumaksetest tuletada seadmete kasutuseelise väärtust.
37.Hageja väitis ringkonnakohtu 13.02.2017 istungil, et kasutuseelise väärtust saab tuletada seadmete väärtuse vähenemise kaudu. Asja materjalist nähtuvalt võõrandas pankrotivõlgnik vaidlusalused seadmed koos Paldiskis, Lõuna 6b asuva kinnistuga 20.06.2008 Paldiski Logistikapark OÜ-le. Vaidlusaluste seadmete hinnaks leppisid lepingupooled kokku 4 000 000 krooni (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus ei nõustu, et seadmete ostuhinna ja müügihinna vahest saaks tuletada seadmete kasutuseelise väärtust. Ostu- ja müügihinna vahest ei saa järeldada, milline on seadmete kasutamise eest tavaliselt makstav tasu. -
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda tavapärase kasutustasu suurust ka ringkonnakohtu poolt asja materjali juurde võetud 13.05.2003 hageja ja pankrotivõlgniku vahel allkirjastatud kokkulepe. Tegemist on poolt läbirääkimiste käigus vormistatud dokumendiga, mille alusel aga lepingut ei sõlmitud. Sellise tasu eest seadmeid tegelikult kunagi kasutusse ei antud.
39.Hageja leiab, et kasutuseelise väärtust on võimalik tuletada kapitalirendi maksete suurusest ning see võiks olla 80-85 % maksest. Hageja taotles, et ringkonnakohus küsiks SEB Liising AS-lt ja Swedbank Liising AS-lt neil 2001. aastal kasutamisel olnud või käesoleval ajal kasutamisel oleva metoodika, mille alusel arvutatakse kapitalirendilepingute hinnad ja kui suure osa sellest moodustab tasu lepingueseme kasutamise eest. Ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna tegemist ei ole asjakohase taotlusega. Hageja ei ole põhistanud, kuidas on omavahel seotud kapitalirendilepingu eseme finantseerimiseks tehtud kulutuste hüvitamine liisinguandjale maksegraafiku alusel ja liisingueseme võimaliku renditasu suurus. Kui hageja soovis esitada liisingufirmade seisukohta asjatundja arvamusena kasutustasude suuruse kohta, oli tal endal võimalik sellised arvamused tellida ja kohtule esitada.
40.Hageja esitas ringkonnakohtule uuesti taotluse tunnistaja VL ülekuulamiseks, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata.
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis VL tunnistajana üle kuulamata. TsMS § 238 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus keelduda tõendi kogumisest, kui tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. VL kohtusse kutsumine oli seotud põhjendamatult suure aja- ja ressursikuluga ning eelduslikult oleks venitanud menetlust. Lisaks märgib kolleegium, et VL ütlused ei ole ka asjakohased. Asja ei ole enam vaidlust selle üle, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel oli kokkulepe seadmete kasutamiseks, kuid tasukokkulepe puudus. Selliseid konkreetseid asjaolusid, mille alusel soovib hageja määrata seadmete tavapärase kasutustasu suurust ja mida tunnistaja saab kinnitada, hageja esile toonud ei ole.
42.Hageja palus juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste seadmete tavapärase kasutustasu suurust, välja nõuda võrreldavate seadmete üürikuulutuste puudumise tõendamiseks Eesti Rahvusraamatukohust 18 perioodilise väljaande 2003 aasta komplektid. Ringkonnakohus jättis selle taotluse kui põhjendamatu rahuldamata. Suvaliselt valitud ajalehtede ja ajakirjade ühe aasta komplektide väljanõudmine ja lisamine asja materjali juurde oleks väheefektiivne ja menetlust asjatult koormav. Hageja ei ole ka teinud usutavaks, et nimetatud väljaanded sisaldaksid asjas tähtsust omavaid andmeid (TsMS § 236 lg 3).
43.Ringkonnakohus andis veelkord menetlusosalistele täiendava tähtaja spetsialistide arvamuste esitamiseks, millest saaks lähtuda vaidlusaluste seadmete kasututasu määramisel.
44.Kostja III ja VII seaduslik esindaja esitas JK ja PA seisukohad masinate seisukorra kohta ja sellest tuleneva võimaliku kasutustasu suuruse osas.
45.JK oli aastatel 2006 -2007 AS TKE Grupi nõukogu liige ning samal ajal ka kostja III juhatuse liige, tema tegevuseala oli tootmistegevuse tehnoloogiline korraldamine. JK arvamuse kohaselt oli seadmeid enne 2006. a pikal perioodil hoitud ilma vajaliku konserveerimiseta mittesobilikes tingimustes. Seadmed olid kulunud, omasid vigastusi ja klimaatilisi kahjustusi, olid moraalselt ja füüsiliselt vanad, mistõttu neid praktiliselt ei kasutanud. Seadmete kasutuselevõtt oleks nõudnud märkimisväärseid investeeringuid, mida TKE omanikud, võlausaldajad, investorid ega ka teised huvitatud isikud ei teinud.
46.PA OÜ Anwerks esindajana teatas, et OÜ Anwerks tegeleb puidutööseadmete renoveerimise, ostu,müügi ja vahendusega. OÜ Anwerks hindas 2008. aastal Paldiski
Logistikapark OÜ taotlusel TKE Grupp AS territooriumil asuvate puidutööseadmete masinaparki (sealhulgas ka vaidlusaluseid masinaid), et välja selgitada nende tehniline seisukord. Kuna Paldiski TKE Grupp tehas oli pikalt seisnud, ruumid olid pikema aja jooksul kütmata, masinad hooldamata, siis esines seadmetel tugevaid korrosiooni ja muid kahjustusi. Vaidlusaluste seadmete puhul oli tegemist vanade seadmete ja vana tehnoloogiaga. Lisaks sellele olid seadmed seisma jäänud töö pealt, see tähendab ilma puhastamata ja konserveerimata. Esines ka muid seismisest tingitud kahjustusi. Kokkuvõtteks märkis PA, et arvestades seadmete seisukorda, nagu need olid AS TKE Grupp tehase territooriumil, polnud neid võimalik kasutada. Kirjas toodud seadmetest ei olnud ükski koheselt töökorras ja neid tuli taaskasutamiseks oluliselt renoveerida.
47.Rohkem arvamusi menetlusosaliste poolt ei esitatud.
48.Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ekspertiisi määramiseks, esitades eksperdile küsimuse, milline oli vaidlusaluste seadmete kasutamise eest tavaliselt maksmisele kuulunud üüritasu suurus ajavahemikul 2003-2007 eelkõige tootmisliinina, kui selline tasu on võimalik määrata või siis iga seadme puhul eraldi, kui tootmisliinina tasu määramine ei ole võimalik. Sellisele küsimusele nõustusid vastama riiklikult tunnustatud eksperdid LS, PK ja AJ. Ringkonnakohus määras ekspertiisi läbiviijaks riiklikult tunnustatud finantseksperdi AJ ning kohustas hagejat tasuma ekspertiisi kulude katteks 2400 eurot, pluss käibemaks, kokku 2880 eurot. Hageja ekspertiisi tasu ettemaksu ei tasunud, mistõttu jäi ekspertiis läbi viimata. Ringkonnakohtu hinnangul loobus hageja sellega ise võimalusest tõendada tavapärase üüritasu suurust VÕS § 28 lg 2 esimese alternatiivi mõttes.
49.Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et tavapärase üüritasu suuruse määramine vaidlusaluste seadmete osas ei ole võimalik. Seega jättis hageja oma tõendamiskoormuse täitmata.
50.Asjaolu. et seadmed jäid pärast hageja poolt nende omandamist edasi pankrotivõlgniku valdusse, ei tähenda iseenesest, et pankrotivõlgnik sai neid konkreetsetes oludes tulutoovalt kasutada. Hageja ei ole seadmeid välja ei nõudnud ega sõlminud ka pankrotivõlgnikuga konkreetset lepingut nende kasutamiseks. See asjaolu näitab, et hageja ei tundnud huvi seadmete kasutamisest tulu saamise vastu. Hageja ei ole ka tõendanud, et võlgnik oleks tegelikult neid seadmeid kasutanud ja sellest tulu saanud. Võlgniku eelmine pankrotimenetlus algatati 17.12.2002 ja võlgnik oli pankrotis 15.11.2004 kuni kompromissi sõlmimiseni 20.06.2005. Asja materjalist ei nähtu, et võlgnikul oleks olnud pankrotimenetluse ajal majandustegevus.
51.Kostjate poolt esitatud spetsialistide arvamustest nähtub, et seadmed ei olnud praktiliselt kasutatavad ja pankrotivõlgnik neid ka tulu saamiseks tegelikult ei kasutanud. Hageja ei ole neid seisukohti ümber lükanud.
52.Seega ei võimalda esiletoodud asjaolud ka mõistliku hinna määramist VÕS § 28 lg 2 teise alternatiivi mõttes.
53.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et vaatamata pikalt kestnud menetlusele ja hagejale korduvalt antud võimalustele, ei ole hageja tõendanud vaidlusaluste seadmete tavapärase kasutustasu suurust. Samuti ei ole hageja tõendanud tavapärase kasutustasu puudumist. Seega tuleb hageja tasunõue jätta täies ulatuses rahuldamata.
54.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus lõppjärelduses õigesti hageja nõude tunnustamata. Kuna hageja ei ole oma nõuet tõendanud, siis puudub vajadus anda hinnangut sellele, kas hageja nõue võib olla mingis osas aegunud. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 03.06.2015 otsuses märkinud, et pankrotimenetluses ei ole ilma nõudeta pandiõigusel tähendust (p 17). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hageja nõue jääb tunnustamata, siis puudub alus tunnustada ka kommertspandiõigust. Menetluskulude jaotus
55.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta hageja kanda.
56.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.