OÜ Forbrist hagi Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis), BORGINO CONSULTING LTD., Cranbrook Holding OÜ, TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis), Gatsby OÜ, OÜ Lamaran Grupp ja OÜ Bulean vastu nõude, selle rahuldamisjärgu ja pandiõiguse tunnustamiseks Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 27. märtsi 2020 määrus
Kaebuste esitajad ja liik
OÜ Forbrist ja Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja I): OÜ Forbrist (registrikood 10891129), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina Kostja I (määruskaebuse esitaja II): Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis, registrikood 10540683), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja III: Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873), seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Glaase Kostja V: Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Glaase
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
I.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) taotlus täiendava tõendi (Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani 7. aprilli 2020 õiend täiteasjas nr 034/2017/183) vastuvõtmiseks. I.2. Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) määruskaebus jätta läbi vaatamata. I.3. Harju Maakohtu 27. märtsi 2020 määrus tühistada osas, milles mõisteti OÜ-lt Forbrist välja menetluskulud kostja Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) kasuks suuremas summas kui 7116,25 eurot ning summas 10 488 eurot ainult kostja Gatsby OÜ kasuks ja sellelt summalt viivis samuti Gatsby OÜ kasuks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kostjate avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määruse täitmise korra määramiseks osaliselt vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.
I.4. OÜ Forbrist määruskaebus rahuldada osaliselt. I.5. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata, aga Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) võib esitada taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. I.6. Jätta rahuldamata hageja OÜ Forbrist taotlus kostja Cranbrook Holding OÜ eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks. II.
KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada kostjate Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis), Cranbrook Holding OÜ ja Gatsby OÜ avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. II.2. Määrata rahaliselt kindlaks kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ning mõista need hagejalt OÜ Forbrist välja järgmiselt: II.2.1 kostja Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) kasuks 7116,25 eurot; II.2.2 kostja Cranbrook Holding OÜ kasuks 4527 eurot; II.2.3 kostja Gatsby OÜ kasuks 4195 eurot. II.3. Määrata kindlaks kostjate Cranbrook Holding OÜ ja Gatsby OÜ menetluskulude hüvitamise kord järgmiselt: II.3.1 kostjate Cranbrook Holding OÜ ja Gatsby OÜ menetluskulude hüvitised ja neilt välja mõistetud viivis tuleb maksta kostja Gatsby OÜ pangakontole EE572200001120255077; II.3.2 hageja OÜ Forbrist poolt 29. septembril 2010 Harju Maakohtu tagatiste kontole tasutud kostja Cranbrook Holding OÜ menetluskulude tagatis summas 1278,23 eurot (algselt 20 000 Eesti krooni) ja kostja Gatsby OÜ menetluskulude tagatis summas 1278,23 eurot (algselt 20 000 Eesti krooni) kanda Gatsby OÜ pangakontole EE572200001120255077. Selles osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele; II.3.3 lugeda punktis II.3.2 märgitud summade osas eespool punktides II.2.2 ja II.2.3 välja mõistetud menetluskulud kummagi kostja osas kaetuks ning hagejalt neis punktides veel välja mõistetud menetluskulu suuruseks kostja Cranbrook Holding OÜ osas 3248,77 eurot ja kostja Gatsby OÜ osas 2916,77 eurot. II.4. Mõista hagejalt OÜ Forbrist välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni: II.4.1 kostja Cranbrook Holding OÜ kasuks summalt 3248,77eurot; II.4.2 kostja Gatsby OÜ kasuks summalt 2916,77 eurot. II.5. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. 2 (9)
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 21. oktoobri 2011 otsusega rahuldamata hageja hagi seitsme kostja vastu ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
28.septembri 2012 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Menetluskulude jaotuse osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigikohus jättis 17. detsembri 2012 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis 21. veebruari 2014 otsusega hagi uuesti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. novembri 2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 3. juuni 2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2017 otsusega maakohtu 21. veebruari 2014 otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Menetluskulud jäid hageja kanda. Riigikohus tühistas 13. detsembri 2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis 12. juuni 2019 otsusega maakohtu 21. veebruari 2014 otsuse lõppejärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäid hageja kanda. Riigikohus jättis 7. oktoobri 2019 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Maakohus määras 13. novembri 2019 kirjaga kostjatele tähtaja nimekirjade ja kuludokumentide esitamiseks.
menetluskulude
2.1.Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis, kostja I) menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud kokku 7461,25 eurot (käibemaksuta). Kostja I esitas ka õigusabikulu kohta arved.
2.2.Cranbrook Holding OÜ (kostja III) ja Gatsby OÜ (kostja V) menetluskulude nimekirja kohaselt kandsid nad kohtumenetluses kokku kulusid 10 488 eurot (käibemaksuta). Kostjad III ja V palusid menetluskulude nõue täita esmajoones hageja antud tagatise arvelt, samuti palusid nad välja mõista kulude hüvitiselt viivise. Kostjad III ja V kinnitasid, et menetluskulude eest tasus kostja V ning palusid menetluskulude hüvitise kanda tema pangakontole.
2.3.Ülejäänud kostjad kuludokumente ega hüvitamise taotlust ei esitanud.
3.Hageja vaidles kostjate I, III ja V menetluskuludele vastu. Ta märkis, et kui kohus mõistab temalt kostja I kasuks välja menetluskulu, siis tasaarvestab ta kostja I nõude oma nõudega kostja I vastu, mis tuleneb eelkõige põhimenetluses hageja esile toodud ja kostja I kahtluse alla seadmata asjaoludest. Nõude tunnustamata jätmine ei tähenda hageja varalise nõude puudumist. Kostjate III ja V menetluskulu tuleb hinnata ja välja mõista kummagi kostja suhtes eraldi. Nimetatud kostjad ei esitanud kuludokumente, jättes sellega täitmata maakohtu korralduse. Kostja III nõude hageja tasaarvestab seoses alusetu rikastumise ja nõude loovutamisega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus määras 27. märtsi 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja I menetluskulu summas 7461,25 eurot ning kostjate III ja V menetluskulu summas 10 488 eurot. 3 (9)
Need summad mõistis kohus hagejalt vastavalt kostja I ja kostja V kasuks välja. Ühtlasi märkis maakohus, et hageja tasutud tagatis (2556,46 eurot) tuleb kanda kostja V pangakontole ning mõistis hagejalt välja viivise kostja V kasuks.
4.1.Kostjate I, III ja V menetluskulud koosnevad lepinguliste esindajate kuludest. Lepingulise esindaja kasutamine oli vajalik, sest vaidlus oli eriti pikk ja eeldas õigusteadmisi. Samuti on esindajakulu põhjendatud. Pole kahtlust, et see kulu on kantud, mistõttu täiendavaid kuludokumente maakohus ei nõudnud.
4.2.Kostja I esindaja tunnitasu oli 2008. aastal 1800 krooni (≈ 115 eurot), alates 2013. aastast 130 eurot, kostjate III ja V puhul 1500 krooni (≈ 96 eurot) ja 100 eurot. Need tasumäärad vastasid turusituatsioonile. Kulutatud aeg on samuti põhjendatud. Toimiku maht on 11 köidet, kostja I esindaja kõige enam aega võtnud toiming vältas 2,75 t, kostjate III ja V esindajal 7,8 t. Enamus toimingud jäävad paari tunni piiresse või alla selle. Arvestades asja mahtu ja keerukust on lepingulised esindajad töötanud väga ajaefektiivselt. Kostjad III ja V kasutasid ühist esindajat ning nõuavad menetluskulusid ühiselt. Ka see näitab kulude optimeerimist ja efektiivsust. Kui analüüsida kostjate menetluskulude kogusummat (10 488 eurot ja 7461,25 eurot), siis ka see on optimaalne. Arvestada tuleb pika menetluse puhul inflatsiooni, mistõttu on väljamõistetava rahalise vääringu väärtus täna väiksem kui nt 10 aastat tagasi, mil esindajatele tasuti.
4.3.Kostjate III ja V puhul ei ole vaja nende kulusid eraldi tuvastada. Esitatud kulu oleks põhjendatud ka ühe kostja kohta. Kostjad paluvad menetluskulud välja mõista kostja V kasuks, mistõttu ei teki küsimust osade kaupa täitmisest.
4.4.Hageja väited tema nõuetest kostjate vastu ja tasaarvestusest ei ole asjakohased.
MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
maakohus ei hinnanud kostjate lepinguliste esindajate konkreetseid toiminguid; maakohus mõistis hagejalt kostjate III ja V menetluskulud välja, kuigi nad jätsid täitmata kohtu korralduse kuludokumentide esitamiseks; maakohus mõistis kostjate III ja V menetluskulud hagejalt välja ühiselt (solidaarselt), kuid iga menetlusosalise kulu tuleb määrata eraldi; hageja maksis 1278,23 eurot kostja III eeldatavate menetluskulude katteks. Nähtuvalt vaidlustatud määrusest ei ole kostjal III menetluskulusid tekkinud või neid ei ole hagejalt välja mõistetud, seega tuleb vastav summa hagejale tagastada. Kostja III kulude katteks antud tagatist ei saa kasutada kostja V menetluskulude hüvitamiseks.
6.Kostja I esitas samuti määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega määrati kindlaks kostjate III ja V menetluskulude suurus, mõisteti hagejalt kostja V kasuks välja 10 488 eurot ning määrati, et tagatisena tasutud 2556,46 eurot tuleb kanda kostja V arveldusarvele. Kostja I palub määrata kindlaks kostja III menetluskulude rahaline suurus ja mõista need välja kostja III kasuks, samuti määrata kostja III eeldatavate menetluskulude tagamiseks tasutud tagatis kostja III kasuks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
vaidlustatud määrus riivab kostja I huve, kuna tal on rahaline nõue kostja III vastu, mida ei ole õnnestunud pikemat aega rahuldada. Olukorras, kus kostja III menetluskulude hüvitis on hagejalt välja mõistetud kostja V kasuks, ei ole kostjal I ikkagi võimalik oma nõuet kostja III vastu maksma panna; kostja III ei esitanud taotlust, et esindaja kulu välja mõista kostja V kasuks; maakohus oleks pidanud määrama kindlaks kostjate III ja V menetluskulude suuruse eraldi ja välja mõistma kummagi kostja kasuks just tema enda menetluskulud; 4 (9)
-
kostjad III ja V tegid ühiselt üksnes mõningaid toiminguid, mistõttu ei ole kõik nende kantud lepingulise esindaja kulud ühised ega saa eeldada kostjate osade võrdsust; kostja V kasuks antud tagatise arvel ei ole võimalik rahuldada kostja III kantud ja tema kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet, vaid üksnes kostja V nõuet.
7.Maakohus võttis kaebused menetlusse ja määras tähtaja neile vastamiseks. Kostjad III ja V vaidlesid kaebustele vastu. Hageja ja kostja I jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Maakohus kaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. novembril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab kostja I tõenditaotluse rahuldamata ja tema kaebuse läbi vaatamata. Hageja kaebus seevastu on osaliselt edukas ja toob kaasa vaidlustatud määruse osalise tühistamise. Ringkonnakohus vähendab kostjate kasuks välja mõistetud hüvitise summat, jagab selle nende vahel täpsemalt, samuti täpsustab määruse täitmise korda.
9.Kostja I esitas koos määruskaebusega taotluse täiendava tõendi (Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani 7. aprilli 2020 õiend täiteasjas nr 034/2017/183) vastuvõtmiseks. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja I soovis esile tuua ja tõendada kostja III suhtes läbiviidava täitemenetluse tulemusetust. Samas ei mõjuta käesolevas asjas menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kostja III võimekus oma kohutusi täita. Seetõttu jääb kostja I taotlus TsMS § 238 lg 1 p 1, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata, sest tõend pole asjakohane. Dokumendi elektroonilise esitamise tõttu pole vaja seda tagastada. Praegused tehnilised võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendi infosüsteemi vahendusel.
10.Kostja I määruskaebus jääb TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
10.1.Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
10.2.TsMS § 660 lg 1 järgi saab maakohtu määruse peale kaevata sellega puudutatud menetlusosaline. See tingimus ei ole kostja I kaebuse osas täidetud. Põhjendamatu on kostja I arusaam, et ta saab vaidlustada maakohtu määruse osas, millega määrati kindlaks kostjate III ja V menetluskulude suurus ning hüvitamise kord. Kostjate omavahelised suhted ei puuduta käesolevat menetlust, kus hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejal hüvitada kostjate menetluskulud. Kostja III väidetav kohustus kostja I ees ei anna kostjale I õigust kaasa rääkida kostjate III ja V menetluskulude kindlaksmääramisel ega sellekohase lahendi täitmise viisi osas. Seega on kostja I kaebus ebaõigesti menetlusse võetud.
11.Hageja määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt ja teeb ise uue määruse.
11.1.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu
9.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Maakohtu põhjendused esindajate ajakulu osas on liiga üldsõnalised ega võimaldada diskretsiooni kontrollida. Samas ei takista see käesoleval juhul ringkonnakohtul hindamast, kas taotletud menetluskulude hüvitis vastab vajalikele ja põhjendatud kuludele. 5 (9)
11.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjate I, III ja V esindajate tunnitasu määrad on kohased. Selles osas ei ole hageja ka vastuväiteid esitanud.
11.3.Kostja I taotleb menetluskuluna 7461,25 euro hüvitamist, mis menetluskulu nimekirja järgi on tasu õigusabi eest ajavahemikul 12. detsember 2007 – 14. mai 2019. Ta esitas kinnituse, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. Käibemaksu hüvitamist ega menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmist kostja I ei taotle.
11.3.1.Menetluse etappide kaupa jaotuvad kostja I esindaja toimingud ja neile vastav kulu esindaja tunnitasu määra ja kulude hüvitamise taotluse järgi nii: Etapid Maakohus (1. kord) Ringkonnakohus (1. kord) Maakohus (2. kord) Ringkonnakohus (2. kord) Riigikohus (1. kord) Ringkonnakohus (3. kord) Riigikohus (2. kord) Ringkonnakohus (4. kord)
KOKKU
Lahendi Tunni- Arvutatud Taotletud Ajakulu kuupäev tasu summa summa 21.10.2011 11,25
1293,75 1293,75 3,5 28.09.2012
402,50 402,50
240,00 240,00 21.02.2014 14,5
1885,00 1885,00 3,5 13.11.2014
455,00 455,00 1,5 03.06.2015
195,00 195,00 10.03.2017 9,25
1202,50 1072,50 13.12.2017 5,25
682,50 682,50 9,5 12.06.2019
1235,00 1235,00 60,25 7591,25 7461,25
11.3.2.Eelmises punktis esitatud tabelist nähtub, et asja ringkonnakohtus kolmanda läbivaatamise kulude hüvitamist taotleb kostja I osaliselt: arvutuslikult oli vastav kulu 1202,50 eurot (= 9,25 × 130), aga kostja I palub hüvitada 1072,50 eurot. Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), siis ei paku see võimalust hüvitada teatava toimingu õigusabikulu taotletust suuremas ulatuses.
11.3.3.Põhjendatud ei ole kostja I lepingulise esindaja kulu hüvitamine seoses
7.veebruari 2012 apellatsioonivastusega (asja esimest korda läbivaatamine ringkonnakohtus), sest vastuse allkirjastas ja esitas pankrotihaldur. Kõnealusest vastusest ega kostja I kulu nimekirjas viidatud arvest nr 120212-MK ei nähtu, et vastuse oleks koostanud lepinguline esindaja. Vastava kulu summa on nii arvutuste kui ka taotluse järgi 345 eurot, mille võrra tuleb hüvitist vähendada.
11.3.4.Kostja I kulunimekirjas märgitud ülejäänud toimingud vastavad asja arutamise käigule etappide kaupa. Siinjuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja sisuline arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid. Ringkonnakohtu hinnangul oli igas etapis tervikuna ülejäänud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Menetlustoimingute ajakulu hindamist teatavate menetlusetappide kaupa on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (vt nt 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18 teine lõik).
11.3.5.Eelneva põhjal oli kostja I vajalik ja põhjendatud kulu 7246,25 eurot (= 7591,25 – 345), millest taotluse järgi kuulub hüvitamisele 7116,25 eurot (= 7461,25 – 345). Kostja I taotlus on põhjendatud osaliselt ja jääb rahuldamata summas 345 eurot.
11.4.Kostjad III ja V esitasid ühise taotluse, milles palusid hüvitada 7. detsembrist 2007 –
15.novembrini 2019 tehtud toimingute eest õigusabikulu 10 488 eurot ja mõista sellelt summalt välja ka viivise. Käibemaksu hüvitamist kostjad III ja V ei taotle. Lisaks palusid nad määrata täitmise korra nii, et menetluskulude hüvitis kantakse kostja V pangakontole. Mõlema nimetatud kostja taotlusel on maakohus varem nõudnud hagejalt tagatise eeldatavate menetluskulude katteks. 6 (9)
11.4.1.Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et kostjate III ja V menetluskulusid pole vaja eraldi tuvastada. Menetluskulude kindlaksmääramise sätete, eelkõige TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult üksnes enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 15). Kui menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata iga isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Iga menetlusosalise kulude osa on otstarbekas määrata kindlaks määruse selguse ja täidetavuse tagamise jaoks nt seetõttu, et menetlusosaliste kulude suurus võib olla erinev (vt Riigikohtu 15. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega tuleb igale menetlusosalisele hüvitada talle tekkinud menetluskulud iseseisvalt. Piisav ei ole põhjendus, et kulud on suurusjärgus, mis oleks vajalik ja põhjendatud ka ühe menetlusosalise puhul. Maakohus mõistis põhjendamatult kostjate III ja V menetluskulud hagejalt välja vaid kostja V kasuks.
11.4.2.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt tehti kostjate III ja V nimel ühiselt 15. augusti 2013 menetlustoiming ja seejärel toimingud alates 31. jaanuarist 2014. Kostja V nimel tegid lepingulised esindajad toiminguid 24. märtsil 2011 ja ajavahemikul 30. september 2011– 15. veebruar 2012. Ülejäänud toimingud ei ole kas selgelt seotud kummagi kostjaga või on selgelt tehtud kostja III nimel. Kuna enne 2014. aastat oli kostja V lepinguline esindus pigem erandlik, siis saab lähtuda sellest, et need toimingud, mis ei ole selget seotud kummagi kostjaga, tuleb sel ajal liigitada tehtuks kostja III huvides ja pärast seda mõlema kostja huvides. Kostja V esitas 10. novembril 2017 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et
28.septembri 2017 vastuse koostamise kulu on ainult tema kulu.
11.4.3.Menetluskulude nimekirja ja eelmises punktis märgitud eristuse põhjal jaotuvad kostjate III ja V esindajate toimingud eespool p 11.3.1 tabelis koos lahendi aegadega kajastatud menetlusetappide kaupa järgmiselt: sh kostja sh kostja AjaTunni- Sumkulu III ma V III+V tasu III
11.4.4.Ringkonnakohtu hinnangul pole kas tervikuna või osaliselt põhjendatud kostjate III ja V esindajate ajakulu järgmistele toimingutele: -
-
ajavahemiku 4. jaanuar 2008 – 15. veebruar 2008 kohta pole toimikus sisulisi menetlusdokumente, mida saaks käsitleda vastusena ja mille koostamine oleks eeldanud teise hagiga tutvumist – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 709 euro võrra (= 7,4 × 95,87); 26. juuli – 4. augusti 2010 toimikutega tutvumine ja suhtlemine kliendiga pole põhjendatud rohkem kui 2 t ulatuses – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 537 euro võrra (≈ 5,6 × 95,87); 7 (9)
-
-
-
-
17.detsembri 2012 kohtumäärusega (menetlusse võtmisest keeldumine) tutvumine ei eelda õigusteadmisi; nii kostja III kui ka kostja V nimel tegi menetluse jooksul tihti toiminguid seaduslik esindaja, kellel ei olnud takistust ise tutvuda Riigikohtu määrusega – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 70 euro võrra (= 0,7 × 100);
23.oktoobri 2013 toiming materjalidega tutvumiseks eraldi pole hüvitatav, sest kohtuasi ja selle dokumendid pidid esindajale seniste toimingute põhjal niigi teada olema – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 100 euro võrra (= 1 × 100);
9.detsembri 2013 ja 23. jaanuari 2014 istungitega seonduv kulu kokku on ülepaisutatud; istungid vältasid kumbki umbes 20 minutit ja ettevalmistamiseks polnud põhjendatud kulutada kummalgi juhul üle 40 minuti – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav ajakulu 4,5 tunnilt 2 tunnile ehk 250 euro võrra (= 2,5 × 100);
16.jaanuari 2017 vastuse koostamine pole hüvitatav, sest lepingulise esindaja vastust ei esitatud kostja III ega V nimel, vaid nende eest vastas seaduslik esindaja; vastuse koostamise või seadusliku esindaja muud kulu pole eraldi välja toodud – seetõttu väheneb kostjate III ja V ühine kulu 100 euro võrra (= 1 × 100).
11.4.5.Sarnaselt eespool p-s 11.3.4 kostja I esindaja toimingute kohta märgituga on ülejäänud toimingud ka kostjate III ja V osas sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga. Eelneva põhjal olid kostja III huvides tehtud lepinguliste esindajate toimingud põhjendatud summas 2922 eurot (=4588 – 709 – 537 – 70 – 100 – 250), kostja V puhul summas 2590 eurot ja ühised toimingud summas 3210 eurot (= 3310 – 100). Kostjate III ja V nimel ühiselt tehtud toimingutest ei nähtu põhjusi määrata kostjatele erinev osa vastavast kulust, seetõttu tuleb hagejal kummalegi neist hüvitada 1605 eurot (= 3210 : 2). Kostjale III hüvitatavaks summaks kujuneb kokkuvõtvalt 4527 eurot (= 2922 + 1605) ja kostjale V peab hageja hüvitama 4195 eurot (= 2590 + 1605). Rahuldamata jääb kostja III taotlus 1716 euro (= 709 + 537 + 70 + 100 + 250 + 100 : 2) saamiseks ja kostjal V 50 euro (= 100 : 2 ) saamiseks.
11.5.Lisaks rikkus maakohus põhjendamiskohustust hageja nende vastuväidete käsitlemisel, millega hageja soovis tasaarvestada kostjate I ja III menetluskulude hüvitist. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
11.5.1.Menetluskulude kindlaksmääramine on analoogne kahju hüvitamisega, kuna selle menetluse raames toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
11.5.2.Hagimenetluses esitatud nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (nt Riigikohtu 5. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus ei põhjendanud, miks ei kohaldu sama põhimõte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses, mis eelmises lõigus märgitu kohaselt on analoogne kahju hüvitamise menetlusega. Sellega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.
11.5.3.Samas nõustub ringkonnkohus maakohtuga, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses ei saa enam teha nn menetluslikku tasaarvestust muu nõudega peale samas kohtuasjas tekkinud menetluskulude hüvitamise nõuete. Esiteks oleks vaidluse oluline laiendamine vastuolus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kui teatava jätkumenetluse eesmärgiga. Teiseks tekiks muudel kui sama menetluse kuludega seonduvatel asjaoludel rajaneva tasaarvestuse vastuväite lubamise korral oluline erinevus kulude rahalisel kindlaksmääramisel kas lõpplahendis (TsMS § 174 lg 2, § 177 lg 1 p 1) või hiljem eraldi määrusega (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2). Kolmandaks takistab poolte vahel uue sisulise vaidluse lahendamist põhimõte, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), aga tasaarvestuseks kasutatav nõue tuleb vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. 8 (9)
11.5.4.Neil kaalutlustel pole kostjate menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel vaja sisuliselt lahendada hageja tasaarvestuse vastuväiteid.
12.Tulenevalt kostjate kasuks välja mõistetud summade muutumisest ja ka muude ebatäpsuste tõttu on vaja muuta määruse täitmise korda.
12.1.Maakohus eksis määruse täitmise korra määramisel, märkides lihtsustatult, et kogu hageja antud menetluskulude tagatis (2556,46 eurot) tuleb kanda kostja V pangakontole. Vastava taotluse alusel võib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata küll lahendi täitmise viisi ja korra, kuid maakohus jättis tähelepanuta, et 26. augustil 2010 on hagejat eraldi määrustega kohustatud kostja III ja kostja V eeldatavate menetluskulude katteks tasuma tagatist (mõlema puhul 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot). Maakohus eksis hageja poolt kostja III eeldatavate menetluskulude katteks antud tagatise käsutamisel, sest kostja III kasuks ta hagejalt menetluskulude hüvitist välja ei mõistnud. Need puudused saab ringkonnakohus kõrvaldada.
12.2.Kostjad III ja V esitasid ühise taotluse, et nende menetluskulude hüvitis kantaks kostja V pangakontole. Selle taotluse rahuldamiseks takistused puuduvad ja kohus saab selle TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldada. Siinjuures on tarvilik eristada juba tasutud tagatise arvel tasumist kummalegi kostjale summas 1278,23 eurot – nimetatud summas toimub määruse täitmine tagatise arvel ja selle osasumma saab lugeda kaetuks tagatisega (vt Riigikohtu 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18 teine lõik ja resolutsiooni p 4). Ülejäänud summad tuleb täita tavalises korras, st kostja III kasuks 3248,77 eurot (= 4527 – 1278,23) ja kostja V kasuks 2916,77 eurot (= 4195 – 1278,23). Kuna nii kostja III kui ka kostja V osas on hagejalt välja mõistetud menetluskulu summa suurem kui antud tagatis, siis jääb rahuldamata hageja taotlus kostja III eeldatava menetluskulude katteks antud tagatise tagastamiseks.
13.Kostjad III ja V taotlesid hüvitatavalt menetluskulult viivise väljamõistmist. Maakohus on selle taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel põhimõtteliselt õigesti rahuldanud. Siiski tuleb ka viivise puhul eristada kummagi kostja kasuks määratud hüvitise suurust ja viivist ei saa enam välja mõista summalt, mille hageja on vastava kostja kulude katteks juba eelnevalt tasunud. Neil kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et hageja peab maksma viivist eelmises p-s 12.2 arvutatud osasummadelt.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Samas ei takista see kaebustelt tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna kostja I kaebus jääb läbi vaatamata, siis võib ta esitata taotluse lõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
15.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsiooni juures määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selles pole vaja korrata ringkonnakohtu menetluslikke otsustusi.
16.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kostja I saab TsMS § 659 kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel esitada kaebuse tema määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 13). Määruse resolutsiooni p-s I.1 tehtud menetluslikku otsustust ei saa määruskaebusega vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.