Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

isikud

RESOLUTSIOON

24.05.2003. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel omandas OÜ Forbrist nõude võlgniku vastu summas 1 667 206,99 USD, mis tulenes faktooringulepingust Ühisliisingu AS ja AS TKE Grupp vahel, sellest nõudest 841 598,68 USD oli põhinõue ja ülejäänud osa kõrvalnõuded. AS TKE Grupp kinnitas hagejale 24.05.2003. a väljastatud võlatunnistusega, et ei oma vastuväiteid hageja poolt kõnealuse nõude omandamisele, samuti et AS TKE Grupp tunnistab vastuvaidlematult võlgnevust. 15.11.2004. a algatatud AS TKE Grupp pankrotimenetluses tunnustati OÜ Forbrist nõuet summas 1 667 206,99 USD. AS TKE Grupp pankrotimenetluses tehtud kompromissi tõttu hageja nõue jäi täitmata ning see on tänaseni täitmata. Alates OÜ Forbrist poolt kõnealuse nõude omandamisest 23.05.2003. a kuni AS TKE Grupp pankroti väljakuulutamiseni 04.04.2007. a on 1 411 kalendripäeva. Sellest ajavahemikust tuleb välja jätta 309 päeva(15.11.2004. a kuni 20.09.2005. a), millal AS TKE Grupp oli pankrotis ning viivise arvutamine peatus. AS TKE Grupp viivitas kohustuse täitmisega kokku 1 102 päeva. Seisuga 04.04.2007. a moodustas viivis 2 782 325,24 USD. Kokku moodustab hageja nõue 3 623 923,92 USD, s.o. 42 462 241,31 krooni. Hageja palub tunnustada oma nõuet AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses summas 42 462 241,31 krooni, millest 30 000 000 krooni esimeses rahuldamisjärgus ning 12 462 241,31 krooni teises rahuldamisjärgus ja nõuet tagavat kommertspanti summas 30 000 000 krooni. 02.11.2007 a tsiviilasjas 2-07-46213 esitatud hagivalduse kohaselt esitas OÜ Forbrist AS TKE Grupp (pankrotis) haldurile täiendava nõudeavalduse summas 20 000 000 krooni. Nõue tuleneb asjaolust, et AS TKE Grupp rikkus pooltevahelisi kokkuleppeid ja pidas õigusvastaselt kinni ning kasutas oma majandustegevuses OÜ-le Forbrist ja OÜ-le Bulean kuuluvaid tööstusseadmeid. Nõue on tagatud 16.06.2003. a kommertspandiregistrisse OÜ Forbrist kasuks sisse kantud esimese järjekoha kommertspandiga summas 30 000 000 krooni. 03.10.2007. a toimunud AS TKE Grupp (pankrotis) II võlanõuete kaitsmise koosolekul kostjad esitasid vastuväited hageja täiendavale nõudele ja seda tagavale pandiõigusele. Hageja palub kohtul tunnustada OÜ Forbrist täiendavat nõuet summas 20 000 000 krooni ja nõuet tagavat kommertspanti summas 30 000 000 krooni AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja I vastus Kohtule 13.12.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks mistahes nõuete tegelik olemasolu kostja I vastu. Nõude loovutamise tehingu toimumist tõendavaid dokumente esitatud ei ole, samuti selle aluseks olevat faktooringlepingut. Ei eksisteeri mistahes kokkulepet või muud õiguslikku alust, millest nähtuvalt on hageja arvutanud viivist hagiavalduses sätestatud ulatuses. Kohtule 02.06.2011 a esitatud vastuses kostja hageja täiendavat nõuet ei tunnista. Esitatud nõue on täiel määral põhistamata ja tõendamata. Kostja täiendas vastust. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kokkulepet, mis annaks hagejale õiguse nõuda pankrotivõlgnikult tasu seadmete kasutamise eest. Hageja ei ole tõendanud, et on seadmed kostja valdusesse üldse andnud. Kui käsitleda hageja nõuet kui alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, on 24.08.2007 seisuga aegunud kõik nõuded. Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded ei ole ka tagatud kommetspandiga. Kuivõrd pankrotivõlgnik ei saanud seadmete valduse endale ebaseaduslikult, ei saa nõue tugineda ka VÕS § 1037 lg-le 1.

Kostja II vastus Kohtule 13.12.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset ega muud tõendit nõude olemasolu (sh aluse ja summa) olemasolu ega selle rahuldamisjärgu kohta. Nõude osas ei ole tõendatud, et kommertspant tagab algset faktooringlepingust nr 653 F tulenevat nõuet. Isegi, kui hageja nõue oli kunagi olemas, lõppes see kohase täitmisega Harju Maakohtu 06.07.2005. a kohtumääruse alusel. Hageja on oma nõudeavalduses väitnud, et kostja on olnud viivituses alates 23.05.2003. a kuni 04.04.2007. a. Nõudeavaldus on väidetavalt esitatud 16.04.2007. a. VÕS § 924 lg 2 koostoimes TsÜS § 4 kui võlatunnistus on esitatud kohustatud isikule sellest tuleneva kohustuse täitmiseks, on aegumistähtaeg üks aasta, arvates tähtaja möödumisest, mille jooksul võis väärtpaberi esitada sellest tuleneva kohustuse täitmiseks. Seega on nõudeavalduse esitamiseks möödunud nii ühe- kui kolmeaastane aegumistähtaeg. Kohtule tsiviilasjas 2-07-46213 11.01.2008. a esitatud vastuses kostja hageja täiendavat nõuet ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks nõude olemasolu, sh nõude tekkimine, konkreetse nõude sisu, nõude kehtivus. Hageja on esitanud hageja ja Ühisliisingu AS vahel sõlmitud seadmete lihtkirjaliku müügilepingu, kuid nimetatud leping ei tõenda hageja nõude olemasolu AS TKE Grupp (pankrotis) vastu. Hageja 2006. majandusaasta aruandes ei kajastu vaidlusaluse nõude olemasolu TKE Grupp AS (pankrotis) vastu. Kuivõrd 20 000 000 kroonist nõuet TKE Grupp AS (pankrotis) vastu aruandes ei ole märgitud, siis on põhjust eeldada, et nimetatud nõuet reaalselt ei eksisteeri. Täiendava nõude puhul on samuti tõendamata, et see oleks tagatud kommertspandiga. Täiendavas vastuses märgib kostja, et hagejal puudub lepinguline suhe pankrotivõlgnikuga seadmete kasutamiseks, hageja ei ole ka tõendanud mis on seadmete kasutamise harilik väärtus. Tegelikult olid seadmed hageja poolt võõrandatud kolmandale isikule. Hageja nõue on ka aegunud. Oma käitumisega aastatel 2003-2007 on hageja jätnud mulje, et väidetavate seadmete kasutamise eest ta tasu ei nõua. Nõude esitamine praegu on vastuolus hea usu põhimõttega. Kommertspandiga saavad olla tagatud vaid lepingulised nõuded. Kostja III ja IV vastus Kohtule 07.12.2007. a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Puuduvad nõude sisu, alust ja kehtivust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole nõudeavalduses esitanud dokumente, mis tõendavad nõude olemasolu. 24.05.2003. a võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus, millega ei looda uut iseseisvat kohustust. Hageja poolt registriosakonnale esitatud 2006. majandusaasta aruandes ei kajastu nõude olemasolu AS TKE Grupp vastu. Viivise määra käsitlev kokkulepe on tühine, kuivõrd ebaproportsionaalselt suur viivis on kokku lepitud tüüptingimustes. Täiendavas vastuses jäid kostjad oma seisukohtade juurde. Hagi on põhjendamatu, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi alust, millest võiks tuleneda tema nõue, isegi kui hagejal oleks nõue, on see esitatud pahauskselt. Kostja V vastus Kohtule 03.06.2011. a esitatud vastuses leiab kostja, et 24.05.2003. a võlatunnistuse näol võib olla tegemist võltsitud dokumentaalse tõendiga. Tsiviilasjas 2-07-39599 on menetlusosalised esitanud terve rea dokumente AS TKE Grupp (pankrotis) endise juhatuse liikme Vladimir Liakhovitsky allkirjaga. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud 24.05.2003. a võlatunnistusel asuv Vladimir Liakhovitsky allkirja kuju erineb silmnähtavalt muudel dokumentidel olevast Vladimir Liakhovitsky allkirjadest. Vladimir Liakhovitsky enda kinnituse kohaselt ei ole ta AS TKE Grupp

juhatuse liikmena kunagi andnud hagejale käesolevas menetluses esitatud 24.05.2003. a võlatunnistust. Kostjad III, IV ja V märkisid täiendavalt, et hageja ei ole tõendanud, et pankrotivõlgniku valduses olevad seadmed kuulusid hagejale, pankrotivõlgniku ja Cranbrook OÜ vahelise üürilepingu esemeks olid samad asjad, et pankrotivõlgnik on asjade üürileandmisest saanud tulu ning et on kasutanud ära hagejale kuuluvat vara. Nõue on aegunud. Menetluse käik Harju Maakohtu 21.10.2011 otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue 2 713 831,84 eurot ja täiendav nõue 1 278 233 eurot, nende rahuldamisjärgu ja pandiõiguse tunnustamiseks AS-i TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 21.10.2011 otsus hageja teise, s.o 20 000 000 kroonise nõude (vastavalt pankrotihaldurile 24.08.2007 esitatud täiendavale nõudeavaldusele) ja kommertspandiõiguse tunnustamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas ja saadeti tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 20 000 000 kroonise nõude osas tuli maakohtul täita eelmenetluse ülesandeid ning selgitada välja hageja nõuded, väited, kostjate vastuväited ja tõendid; anda hinnang ajavahemikku 22.05.2000320.06.2005 hõlmava nõude osa suhtes ning selgitada välja millised õiguslikud suhted olid hageja ja pankrotivõlgniku vahel seoses seadmete kasutamisega. Kohtu põhjendused Maakohus vaatab asja läbi ringkonnakohtu poolt tühistatud osas, s.o nõude tunnustamise hagis summas 20 000 000 krooni ja kommertspandi osas summas 30 000 000 krooni. Ülejäänud osas on hagi jäetud rahuldamata ning vaidlus lõppenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 2 kohaselt „ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.“ Esmalt vaidlustamata asjaolud ja nõude menetlusõiguslik alus. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 04. aprilli 2007. a otsusega välja AS TKE Grupp (pankrotis) pankroti. Hageja esitas 19. aprillil 2007. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 3 623 923,92 USD, s.o. 42 462 241,31 krooni tunnustamiseks 30 000 000 krooni ulatuses kommertspandiga tagatud nõudena esimeses järgus ning 12 462 241,31 krooni ulatuses teises järgus (I kd tl 8-9). Hageja esitas 24.08.2007. a haldurile täiendava nõudeavalduse summas 20 000 000 krooni (I kd, t lk 15; Ia kd, t lk 5). Nõudeavaldus oli esitatud puudustega (III kd, t lk 16). 03.10.2007. a nõuete kaitsmise koosolekul ennistati OÜ Forbrist täiendava nõude summas 20 000 000 krooni esitamise tähtaeg (Ia kd, t lk 12). 27.08.2007. a nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet summas 42 462 241.31 krooni ega seda tagavat pandiõigust ei tunnustatud (I kd, t lk 14). 03.10.2007. a nõuete kaitsmise koosolekul hageja täiendavat nõuet summas 20 000 000 krooni ega seda tagavat pandiõigust summas 30 000 000 krooni ei tunnustatud (Ia kd, t lk 12). PankrS (redaktsioon kuni 28.12.2007. a) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

Hageja täiendav 20 000 000 kroonine tuleneb hagejale kuulunud seadmete pankrotivõlgniku poolt valdamisest ja kasutamisest, s.h sama vara kolmandale isikule üürile andmisest. Ringkonnakohus märkis, et hoolimata sellest, et hagiavalduses (Ia kd, t lk 2-4) ja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses (Ia kd, t lk 5) ei ole hageja nõude sisu avanud (märkides vaid, et nõude aluseks on asjaolu, et võlgnik rikkus pooltevahelist kokkulepet, pidas hageja vara õigusvastaselt kinni ja kasutas seda oma majandustegevuses), tuli kohtul vaidluse lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada. Kohus on seda ülesannet täitnud ning andnud hagejale tähtaja täpsustatud hagiavalduse esitamiseks (V kd, t lk 99). Hageja esitas 01.08.2013 hagi tervikteksti (VI kd, t lk 42-52). Hageja nõuded ja nende põhjendamiseks esitatud väited on järgmised. Hageja nõue summas 20 000 000 krooni tuleneb sellest, et pankrotivõlgnik pidas kinni ja kasutas oma majandustegevuses ära hageja omandis olnud tööstusseadmete tarbimisväärtuse. Lisaks nõuab hageja kommertspandiõiguse tunnustamist summas 30 000 000 krooni. Hagi tervikteksti kohaselt omandas hageja Ühisliisingu AS-ilt tööstusseadmed hinnaga 15 796 598,12 krooni. Seadmed asusid müügilepingu sõlmimise ajal pankrotivõlgniku valduses. Hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid rida erinevaid kokkuleppeid, sh seadmete rendile andmise kui ka müügi osas ning seadsid 23.05.2003 kommertspandilepingu hageja varalist nõuete tagamiseks pankrotivõlgniku vastu summas 30 000 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt pidi pankrotivõlgnik tasuma kokkulepitud müügisumma hagejale osamaksetena 3 aasta jooksul. Pärast pankrotivõlgniku esimest pankrotti andis hageja nõusoleku selleks, et seadmed jäävad pankrotivõlgniku valdusesse. 10.01.2006 üürilepingu alusel andis pankrotivõlgnik seadmed üle Cranbrook OÜ-le. Pankrotivõlgniku teise pankroti ajal olid seadmed endiselt pankrotivõlgniku valduses. 20.06.2008 müüs pankrotihaldur seadmed OÜ-le Paldiski Logistikapark. Hageja leiab, et tegemist on lepingulise nõudega. Kui kohus leiab, et tegemist on lepinguvälise nõudega, palub hageja kohtul määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt tuleb maakohtul tuvastada, millised õiguslikud suhted olid hageja ja pankrotivõlgniku vahel seoses seadmete kasutamisega. Kohus on kogunud ka kättesaadavaid tõendeid (VI kd, t lk 101-208). Kostjad ei vaidlusta, et pankrotivõlgnik ja Ühisliisingu AS-i vahel on 15.11.2001 sõlmitud kapitalirendilepingud, mis öeldi üles 10.12.2002 (VI kd, t lk 112-185) ning et hageja ja Ühisliisingu AS-i vahel on sõlmitud 22.05.2003 müügileping (VI kd, t lk 99). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostjad I ja II vaidlustavad seda, et 15.11.2001 kapitalirendilepingu järgi on pankrotivõlgnik saanud vara enda valdusesse, teised kostjad seda fakti ei vaidlusta. Kohtu poolt välja nõutud kapitalirendilepingute nr L01108208, L01108433, L01108434, L01108435, L01108436, L01108437, L01108438, L01108439 ja L01108440 esemeks olid elektritõstuk Still R60-40, diiseltõstuk Komatsu FD70HD-7, diiseltõstuk Kalmar DC18-750, purustaja Weima WL15/45kw, teleskooplaadur JCB 540-70, briketi press B70, sorteerimis- ja pakkimisliin Kallfass, 2 järkamisliini Opticut 302/1 ja sõrmjätkamisliin mudel HS120, puidutöömasinad ja tarvikud, opticontrol mõõtestend, profilihvimismasin Rondomat 960, saeketta teritusautomaat Hector 600, Cit Meccanica. Väljanõutud tõendite hulgas on ka vara üleandmise-vastuvõtmise aktid, millega on tõendatud nimetatud vara valduse üleminek pankrotivõlgnikule. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks.

22.05.2003 müügilepingu kohaselt on hageja ostnud Ühisliisingu AS-ilt nimetatud vara, omandades ka vara väljanõudeõiguse, kuna 15.11.2001 kapitalirendilepingud on 10.12.2002 üles öeldud (Ia kd, t lk 23-24, 37-38). 17.12.2003 kirjaga kinnitas Ühisliisingu AS, et vara omandiõigus on üle läinud hagejale (III kd, t lk 25). Seega olid seadmed müügilepingu sõlmimise ajal pankrotivõlgniku valduses. Hageja vara valdust endale ei ole saanud. Vara omandamiseni ei olnud endise omaniku ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud vara tasulise kasutamise kokkulepet. Seega ei saanud hageja vara eest tasu saamise õigust omandada ka õigusjärgluse korras ning vara tasuliseks kasutamiseks tuli sõlmida eraldi kokkulepe valdajaga. Hageja väitel oli seadmete kasutamise kokkulepe suuline, pankrotivõlgnik (s.o kostja I) ei tea, kas hagejaga on sõlmitud kokkulepe seadmete valduseks, teised kostjad kokkuleppe olemasolu vaidlustavad. Samuti vaidlustavad kostjad seadmete kasutamise tasu kokkuleppe olemasolu (VI kd, t lk 100). Kohus leiab, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe seadmete kasutamise kohta. Kohus põhjendab oma seisukohta sellega, et kostja I kui kokkuleppe pool ei eita suulise kokkuleppe olemasolu ning ka poolte käitumine viitab sellise kokkuleppe esinemisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 5 p 3 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada poolte käitumist. Antud juhul ei ole hageja nõudnud pärast müügilepingu sõlmimist seadmete tagastamist ning seadmed jäid kostja valdusesse. Selline poolte käitumine viitab sellele, et esines kokkulepe seadmete kasutamise kohta. Kuivõrd muud ei ole hageja ja pankrotivõlgniku poolt väidetud, leiab kohus, et kokkulepe seadmete kasutamiseks oli alates müügilepingu sõlmimise hetkest, s.o 22.05.2003. Järgmine küsimus seisneb selles, kas see kokkulepe oli tasuline. Kõik kostjad, sh pankrotivõlgnik tasulist kokkulepet eitavad. Hageja tõendiks seadmete valduse tasulise kokkuleppe kohta pidi olema tunnistaja Vladimir Liakhovitsky ütlused. Hagejal ei õnnestunud kohtule seda tõendit esitada. Esmalt oli hagejale ebaselge tunnistaja asukoht (III kd, t lk 103; VII kd, t lk 1-5) ja kohus jättis seetõttu taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata (VII kd, t lk 7-8). Järgmiseks istungiks saabus hageja vahendusel kohtule tunnistaja nimelt saadetud e-kiri, millest tunnistaja esitab oma aadressi Vene Föderatsioonis (VII kd, t lk 117). Seoses keeleliste vigadega kahtlesid kostjad selle e-kirja ehtsuses (VII kd, t lk 118). Kuivõrd hageja võttis endale kohustuse tunnistaja kohtusse toimetada ning tunnistaja asukoht on väidetavalt selgunud, pidas kohus võimalikuks istung tunnistaja ülekuulamiseks edasi lükata. Ühtlasi selgitas kohus, et rohkem istungit tunnistaja ülekuulamise kaalutlustel edasi ei lükata (VII kd, t lk 118). Enne järgmist istungit teatas hageja kohtule, et tunnistajal ei olevat võimalik tervislikel põhjustel istungile ilmuda enne aprilli keskpaika ning kuna tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale üldse ebamõistlikult koormav, palus hageja tunnistajale esitada küsimusi kirjalikult (VII kd, t lk 123-126). Kostjad vaidlesid sellele taotlusele vastu. Kohtuistungil jättis kohus taotluse tunnistajale kirjalike küsimuste esitamiseks rahuldamata kuna see riivab asja vahetu ja suulise arutamise põhimõtet ja kostjad ei ole kirjalike küsimuste esitamisega nõus, samuti seoses tunnistaja isikusamasuse probleemiga, mille kostjad on tõstatanud ning mida kirjalike ütlustega kõrvaldada ei saa. Seega ei ole hageja suutnud tunnistaja ütlustega tõendada seadmete tasulise valduse kokkuleppe olemasolu. Kohus leiab, et hagejal ja pankrotivõlgnikul puudus kokkulepe seadmete tasulise kasutamise kohta. Seega on kohus tuvastanud hageja ja pankrotivõlgniku vahel seadmete tasuta kasutamise kokkuleppe VÕS § 389 mõttes. Kuivõrd kokkulepe seadmete kasutamiseks oli tasuta, ei ole hagejal ka tasunõuet ega sellist nõudeõigust pankrotimenetluses. Kuna kohus on tuvastanud

pooltevahelise lepingulise suhte, ei ole alust kohaldada antud suhtele lepinguvälise kohustuse regulatsiooni. Hageja väitel on tekkinud ebaõiglus, kuna hageja on tasunud seadmete eest 15 796 598,12 krooni, kuid ei ole saanud neid seadmeid kasutada. Kohus leiab, et ebaõiglust ei esine. Hageja omandas küll seadmed, kuid ei ole neid pankrotivõlgnikult välja nõudnud. Selle asemel sõlmis hageja seadmete tasuta kasutamise kokkuleppe. Kohus leiab, et vara omanikul on täielik õiguslik võim asja üle. Sealjuures võib vara omanik anda oma vara tasuta kasutamiseks. Sellist omandiõiguse realiseerimist ei saa aga pidada ebaõigluseks. Hageja õigusi antud juhul rikutud ei ole, mistõttu ei kohaldu ka õiguste rikkumisest tulenev regulatsioon VÕS § 1037 järgi. Hageja väitis, et seadmed on pankrotimenetluses müüdud kolmandale isikule. Kui kolmandale isikule kuulub pankrotivõlgniku valduses olevad esemed, saab ta Pankrotiseaduse (PankrS) § 123 järgi esitada vara välistamise nõude. Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Käesolev vaidlus seda küsimust ei puuduta, kuna nõude tunnustamise vaidlus on võlausaldajaid puudutav vaidlus. Seetõttu ei oma praeguses vaidluses tähendust, kellele müüs pankrotihaldur pankrotimenetluses vara (VI kd, t lk 187-208). Kohus leiab, et hageja nõue AS-i TKE Grupp pankrotimenetluses summas 20 000 000 krooni tunnustamisele ei kuulu ja jätab selles osas hagi rahuldamata. 21.05.2003 kommertspandi seadmise lepinguga on pankrotivõlgnik seadnud hageja kasuks oma vallasvarale esimesele vabale järjekohale kommertspandi summas 30 000 000 krooni, millega on tagatud hageja kõik nõuded (III kd, t lk 33-39). Kohus ei ole tuvastanud hageja nõudeid pankrotivõlgniku vastu. Kuivõrd hagejal puudub nõue tuleb rahuldamata jätta ka pandiõiguse tunnustamise nõue. Kohus leiab, et hageja kommertspandinõue AS-i TKE Grupp pankrotimenetluses summas 30 000 000 krooni tunnustamisele ei kuulu ja jätab ka selles osas hagi rahuldamata. Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.