Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-18-18365

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Axxxx Lxxx (hageja) esitas 04.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse täiteasjas 047/2012/1041 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. 17.12.2018.a määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 047/2012/1041 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. 18.12.2018.a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas selle kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale lahendamiseks. Tartu Maakohus võttis hagi 18.12.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja oli juba enne asja menetlusse võtmist teatanud kohtule, et tal ei ole põhjust kahelda, et tehingud on toimunud ja vastavad tõele. Kostja oli nõus täitemenetluse 047/2012/1041 lõpetamisega. Samas ei olnud kostja nõus mingite kulude hüvitamisega. Kostja märkis, et hageja oleks võinud otse kostja esindaja poole pöörduda. Pärast hagi menetlusse võtmist kostja kohtule täiendavat seisukohta ei esitanud. Kohus määras 21.05.2019 kohtuistungi. Kostjale oli allkirja vastu kutse 24.04.2019 kätte toimetatud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja jäi nõude juurde ja palus asja lahendada tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis hageja BigBank AS-ga 31.08.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0901623/95tt, millega laenas BigBank AS-lt 239,66 eurot. BigBank AS loovutas eelnimetatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude Mardan Invest OÜ-le. Hageja tasus Mardan Invest OÜ-le 30.04.2014 100 eurot, 30.05.2014 100 eurot ja 04.07.2014 50 eurot. Kostja esitas 21.04.2012

2-18-18365 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille aluseks on tarbijakrediidileping nr 0901623/95tt. 04.02.2014 esitas Mardan Invest OÜ hageja vastu Euroopa Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille aluseks oli sama leping - tarbijakrediidileping nr 0901623/95tt ja võlgnevus BigBank AS-i ees. Euroopa Maksekäsu kiirmenetluse alusel tasus hageja vastavalt Mardan Invest OÜ esitatud avaldusele Mardan Invest OÜ kontole 01.09.2014 380 eurot, 02.10.2014 380 eurot, 31.10.2014 380 eurot ja 01.12.2014 160,54 eurot. Hageja tasus kokku Soome Vabariigi kohtutäiturile perioodil 01.09.2014 – 01.12.2014 kokku sama nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu alusel 1300,54 eurot. Kokku võlausaldajale oli selleks hetkeks tasutud tarbijakrediidileping nr 0901623/95tt alusel 1457,54 eurot. Hageja teadaolevalt Mardan Invest OÜ nõuet loovutanud ei olnud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et täitemenetlus on algatatud Pärnu Maakohtu 25.05.2012.a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-12-15838. Määruse kohaselt on nõude aluseks tarbijakrediidileping nr 0901623/95tt. Kohus tuvastas, et hageja on täitedokumendi aluseks olevast laenulepingust tulenevad nõuded täielikult täitnud Mardan Invest OÜ-le. VÕS § 169 lg-st 1 tulenevalt on hageja oma kohustuse täitnud õigele isikule. Seega on sundtäidetav nõue rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kõik tarbijakrediidilepingust nr 0901623/95tt ja Pärnu Maakohtu 25.05.2012.a määrusest tsiviilasjas nr 2-12-15838 tulenevad nõuded on täidetud ning nimetatud lepingu alusel täiteasjas nr 047/2012/1041 tulenev sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on esitanud taotlus õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

2-18-18365 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja on esitanud kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et õigusabile on kulunud 11 h, tasumääraga 120 eurot (sh käibemaks) ning sõidukulu on 15 eurot (2x50kmx0,3€/km). Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära õigusabi osutamisel, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär 120 eurot töötunni eest vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Põhjendatuks saab lugeda ka hageja esindaja transpordikulu 15 eurot, arvestades hageja esindaja viibimist kohtuistungil Jõgeval. Arvestades menetluse keerukust, mahtu, kestust ja hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud 11h on osaliselt põhjendatud ja vajalik. Põhjendantud on ajakulu hagi esitamiseks ettevalmistavate toimingute tegemiseks ning tõendite tõlkimise korraldamiseks –kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud 5h on ebamõistlik ning põhjendatud oleks 3h. Hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus on sisuliselt vaid 3 lk. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning hagi koostamiseks läbitöötavaid materjale polnud samuti ülemäära palju ning osaliselt on see juba kaetud eelneva ajakuluga. Kliendiga konsulteerimisele, täitemenetluse lubamatuks tunnistamise määruse täitmisele (kohtutäiturile edastamine) kulunud aeg 2h pole põhjendatud. Hagi tagamise määruse täitmine pole keeruline ülesanne ega võta kaua aega. Samuti ei tohiks nii palju aega võtta kliendiga konsulteerimine hagi tagamise määruse osas. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu kõigile neile tegevustele 1h. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et õigusabile kulunud aeg on mõistlik ning põhjendatud 8 tunni ulatuses. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1325 eurot, millest 350 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 960 eurot hageja lepingulise esindaja tasu (8hx120€/h) ja 15 eurot sõidukulud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.