lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1940/5

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1940/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1535
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1MTÜS § 24 lg 7MTÜS § 241 lg 4TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 696Määruskaebuse esitamise õigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-1940/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.01.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-19-3669/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.05.20232-19-3669/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.06.20212-20-7988/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1940

Tsiviilasi

MR hagi JS, VH, TR, AJ, VP, AA, OT ja JL vastu

EESTIMAA

ÜHENDATUD

VASAKPARTEI

juhatuse 16.11.2018 ja 24.11.2018 otsuste ning kongressi 08.12.2018 otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2019 määrus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MR määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: JS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: VH (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III: TR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV: AJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja V: VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja VI: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja VII: OT (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja VIII: JL (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 27.02.2019 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 31 lg 6Juriidilise isiku organid
3.
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluse käik
1.MR (hageja) esitas 05.02.2019 Harju Maakohtule hagi JS, VH, TR, AJ, VP, AA, OT ja JL (kostjad) vastu EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (edaspidi EÜVP) juhatuse 16.11.2018 ja 24.11.2018 otsuste ning kongressi 08.12.2018 otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ei ole 16.11.2018 toimunud koosolek õiguspärane. EÜVP põhikirja p. 14.13 kohaselt korraldab juhatuse esimees juhatuse tööd, s. t. samuti kutsub juhatuse koosolekut. Sama punktiga kooskõlas asendab juhatuse esimehe asetäitja juhatuse esimeest tolle puudumisel. 16.11.2018 koosoleku kutsusid JS ja VH kokku 15.11.2018 20:21 e-posti kaudu. Mõlemad ei olnud juhatuse esimehed, samuti ei ole nad esimehe asetäitjad. Seega oli koosolek ebaseaduslik. Koosolekust võtsid osa VK ja AJ, kellel ei olnud õigust osaleda juhatuse koosolekul. Seega ei ole hääletamise tulemused õiged. Partei põhikirja p 2.4.8 sätestab, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmel on õigus osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul. Koosoleku päevakorras ei olnud liikmelisust puudutavad küsimused. Neli inimest, kes ei ole juhatuse liikmed, ei olnud üldse koosolekule kutsutud. 17.11.2018 EÜVP volikogu arvas JS ja VH juhatuse koosseisust välja põhikirja 4.16.4 alusel. Seega ei olnud neil juhatuse liikme õigust esitada kandeavaldust Tartu Maakohtu registriosakonnale. Sellele vaatamata esitasid JS ja VH 18.11.2018 kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale esindusõiguse muutmiseks. Samuti kustutas JS ebaseaduslikult eerakonna liikmete registrist seitse inimest sh hageja.
3.24.11.2018 toimunud koosolek ei ole õiguspärane. JS ei olnud juhatuse esimeheks, samuti ei ole ta esimehe asetäitjaks. Seega oli koosolek ebaseaduslik. Koosolekust võtsid osa AJ, JS, VP, HP, VH, kellel ei olnud õigust osaleda juhatuse koosolekul. JS esindas koosolekul VK. VK oli 08.11.2018 välja arvatud juhatuse koosseisust. Samuti ei või TsÜS § 31 lg 6 kohaselt juriidilise isiku organi liige oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud säte hõlmab ka volituse andmist teisele juhatuse liikmele. Mittetulundusühingute seadusest ei tulene, et MTÜ juhatuse liige saaks volitada teist juhatuse liiget end esindama juhatuse koosolekul. Vastava volituse andmine ei ole lubatud. Seega ei ole hääletamise tulemused õiged. Neli inimest, kes oli 24.11.2018 koosolekul partei liikmete hulgast väljaarvatud, ei olnud koosolekule kutsutud. JS, kes arvati juhatuse koosseisust välja, esitas 25.11.2018 kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale partei kontaktide muutmiseks. Samuti kustutas JS ebaseaduslikult e-erakonna liikmete registrist veel kaks inimest.
4.08.12.2018 toimus ebaseaduslik nn „kongress“. 12.12.2018 esitasid JL, OT, TR, AA, JS Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI poolt. Esitatud kandeavalduses taotletakse järgmiste muudatuste kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse: - kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed MR, DS, AB, VK. - kanda registrisse juhatuse liikmed AA, OT, JL. - kustutada registrist juhatuse liikmete esindusõiguse tingimused: kõigis õigustoimingutes esindab parteid VK ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt. - lisada registrisse juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tingimused: mittetulundusühingut esindab JS ainuisikuliselt või 6 juhatuse liiget ühiselt. Kande aluseks on 08.12.2018 toimunud üldkoosoleku protokoll.
5.Vastavalt EÜVP põhikirja p 4.6.8 kinnitab volikogu kongressi toimumise aja ja koha, kongressi päevakorra, delegaatide esindusnormid kohalike/piirkondlike organisatsioonide poolt kongressil osalemiseks ning volitab partei juhatust kongressi kokku kutsuma. Volikogul on õigus kongress ka ise kokku kutsuda. Vastavalt EÜVP põhikirja p 4.6.8 toimus kongress juba 25.11.2018. 08.12.2018 koosolek oli kutsutud

endiste juhatuse liikmete poolt, s.t. EÜVP põhikirja p 4.6.8 rikkumisega. EÜVP põhikirja p 4.4. sätestab, et kongressi delegaadid valivad kohalikud organisatsioonid esindusnormi alusel. Delegaatide esindusnormi ja valimiskorra määrab partei volikogu. 08.12.2018 koosoleku delegaadid ei olnud valitud kohalike organisatsioonide poolt, koosolekul osalejad olid lihtsalt kutsutud JS poolt. Delegaatide esindusnormi ja täpse delegaatide arvu samuti ei olnud. Seda tõendab fakt, et välja trükitud nimekirja juurde oli sinist värvi pastapliiatsiga täiendavalt kirjutatud veel viis inimest. Kusjuures nr. 62 TS (kes on millegipärast osalejate nimekirjas) astus erakonnast välja juba 01.01.2009. Enamus 08.12.2018 koosolekul osalejaid ei olnud koosoleku toimumise ajal EÜVP liikmed. Kusjuures osa osalejatest ei ole kunagi EÜVP liikmetena olnud, vaid nad olid ebaseaduslikult partei e-registrisse sisse kantud JS poolt mõned päevad enne selle koosoleku toimumist. Seega osales 08.12.2018 koosolekul ainult üks tegelev partei liige. Esimese astme kohtu määrus

6.Harju Maakohtu 27.02.2019 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Tulenevalt MTÜS § 241 lg 4 otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5–7.
8.Hageja taotleb hagiga mittetulundusühingu EÜVP organite otsuste tühisuse tuvastamist, millise hagi kohaseks kostjaks on tulenevalt MTÜS § 241 lg 4 EÜVP, mitte selle liikmed. Kuivõrd EÜVP vastu nõudeid esitatud ei ole, ei ole hagiga hageja eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
9.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ja kohustada maakohut hagiavaldust menetlusse võtma.
10.Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi.
11.Kostjad ei ole EÜVP seaduslikud esindajad. Nad on isehakanud ja nende otsused ei ole EÜVP otsused. Kui võhivõõrad inimesed tegid otsuse korteriühistu nimel, ei tähenda see, et KÜ juhatuse liikmed peavad selle otsuse vaidlustamiseks märkima oma KÜ kostjaks.
12.TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tsiviilasja lahendamine kohtu poolt õigesti mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb hagi või avalduse menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Käesoleval juhul ei andnud maakohus hagejale võimalust kõrvaldada puuduseid, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Sellega on maakohtu poolt rikutud EV põhiseaduse § 15, millega kooskõlas on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
13.Riigikohus on mitmes lahendis juhtinud maa- ja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks. Juhul, kui hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, peab kohus

andma hagejale tähtaja õige kostja menetlusse kaasamiseks. Kui hageja ei esita määratud tähtaja jooksul hagi õige kostja vastu, on tegemist õigusliku perspektiivitusega TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes ja kohus jääb hagi menetlusse võtmata. Maakohus rakendas kohe TsMS § 371 lg 2 p 2 ja ei andnud hagejale võimalust kõrvaldada puuduseid. See on Riigikohtu arvamusega vastuolus. Menetluse edasine käik

14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Maakohus on ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuna hagi on esitatud vale kostja vastu. Tsiviilkolleegium sellega ei nõustu. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Seega saab kohus keelduda menetlemast ainult perspektiivitut hagi. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.03.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Tsiviilkolleegiumi hinnangul on hageja hagiavalduses toonud välja kõik hagi aluseks olevad elulised asjaolud ning sellisel kujul on hageja nõue piisavalt selge ning ei ole ilmselgelt perspektiivitu.
17.Tsiviilkolleegium märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei sätesta hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13). Hagi ei saa üldjuhul jätta menetlusse võtmata ainuüksi seetõttu, et sel esinevad isiku teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Kohtu kohustus on sellises olukorras selgitada hagejale puuduste olemasolu ja puuduste kõrvaldamise võimalusi ning anda hagejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui kohtule selgus, et hagi on esitatud vale kostja vastu, siis oleks kohus pidanud tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 1 andma hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks, s.o andma hagejale võimaluse esitada haginõue õige kostja vastu, mida kohus saab menetleda.
18.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
19.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
20.Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 ja § 372 lg-le 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium