lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-5463/11

Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5463/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai .2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-5463

Tsiviilasi

Valdek Peili ja Mare Peili avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdek Peili ja Mare Peili määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1.Valdek Peil (isikukood XXXXXXXXXXX )
2.Mare Peil (isikukood XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus muutmata ja Valdek Peili ja Mare Peili määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2.Jätta menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Valdek Peil ja Mare Peil (avaldajad) esitasid 09.04.2019 Tartu Maakohtule avalduse, milles esitasid järgmised taotlused kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX kohta:

-

kustutada registriosa IV jaost hüpoteek summas 4450,79 eurot, kanda kinnistu registriosa II jakku kaasomanikena ühisomanikud Valdek Peil ja Mare Peil ning kustutada kanne kaasomanik Heikki Willy Christian Schulz, teha kanne kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku piiratud asjaõiguse kohta kaasomanik Thorsten Löschele kuuluvale osale: omanikukande muutmiseks on vajalik teise omaniku nõusolek.

2.Tartu Maakohus jättis avalduse käiguta ning andis avaldajatele 14 päeva määruse avalduse täpsustamiseks.
3.Avaldajad palusid avalduse täpsustuses teha kanne kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku piiratud asjaõiguse kohta kaasomanik Thorsten Löschele kuuluvale osale: omanikukande muutmiseks on vajalik kaasomanike nõusolek.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus jättis 30. aprilli 2019. a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Maakohus selgitas, et kinnistusraamatusse kannete tegemiseks esitatud avaldusi vaatab kinnistusraamatuseaduse § 2 ja § 34 lg 21 järgi läbi Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Kuna avaldajate poolt taotletud kande tegemine ei ole õiguslikult võimalik, ei edastanud kohus avaldust kinnistusosakonnale, vaid jättis selle menetlusse võtmata. Kinnistusraamatusse saab asjaõiguseseaduse (AÕS) § 53 lg 1 järgi kanda ainult seaduses ettenähtud andmed. Kinnistusraamatusse saab AÕS § 62 järgi kanda asjaõigused ja märked. Asjaõigused on AÕS § 5 lg 1 järgi omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Märkena saab AÕS § 63 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kanda eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse. Avaldajate poolt kinnistusraamatusse kanda soovitav tekst „omanikukande muutmiseks on vajalik kaasomanike nõusolek“ ei ole omandiõigus, piiratud asjaõigus ega seaduses ettenähtud märge. Seaduses ei ole seega sätestatud võimalust kanda kinnistusraamatusse avaldajate poolt soovitud teksti. Avaldajate poolt soovitud kande tegemine ei ole AÕS § 53 lõikest 1 tulenevalt võimalik. Avaldajatel ei ole sellest tulenevat avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Avaldajate 09.04.2019 avalduses esitatud taotlust kanda kinnistu registriosa II jakku kaasomanikena ühisomanikud Valdek Peil ja Mare Peil ja kustutada kanne kaasomanik Heikki Willy Christian Schulz ning kustutada registriosa IV jaost hüpoteek summas 4450,79 eurot, menetletakse kinnistamisasjana nr

XXXXXXXXXXXXX.

Kinnistamisasi nr XXXXXXXXXXXXX on 12.04.2019 edastatud kohtunikule läbivaatamiseks. Kinnistamisasi nr XXXXXXXXXXXXX vaadati läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtuniku poolt tsiviilasjas nr 2-19-5697. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtunik on 29.04.2019 andnud määruse tegemise tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabile. Kinnistamisasjas nr XXXXXXXXXXXXX on menetlus seega pooleli. Kuna sama asi on juba kohtu menetluses, tuleb praeguses asjas esitatud avaldus jätta TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Avaldajad (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Avaldajad parandavad maakohtule esitatud eksliku sõnakasutuse ning väljendavad soovi AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi keelumärke tegemiseks kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku piiratud asjaõiguse kohta kaasomanik Thorsten Löschele kuuluvale osale:

omanikukande muutmiseks on vajalik kaasomanike nõusolek. Maakohus oma 11.04.2019 kohtumäärusega ei osundanud nimetatud veale avalduses ega palunud avaldajatel seda täpsustada ega parandada. Tartu Maakohus ei ole arvesse võtnud avaldusele lisatud tõendeid. Kinnistamisasjas nr XXXXXXXXXXXXX nr XXXXXXXXX .

on kohtunikuabi 08.05.2019 teinud kandemääruse

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
7.Maakohus jättis menetlusse võtmata avaldajate taotluse teha kanne kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku piiratud asjaõiguse kohta kaasomanik Thorsten Löschele kuuluvale osale: omanikukande muutmiseks on vajalik teise omaniku nõusolek. Ringkonnakohus nõustub, et avaldajate poolt soovitud kande tegemine ei ole võimalik ning avaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kande tegemine ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka täpsustatud avalduse alusel, milles avaldajad paluvad kanda kinnistusraamatusse keelumärke selliselt, et omanikukande muutmiseks on vajalik kaasomanike nõusolek. Seadus ei sätesta võimalust kanda avaldajate nimetatud asjaoludel kinnistusraamatusse keelumärget. Keelumärke võib AÕS § 631 lg 6 järgi kanda kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel. Praegusel juhul ei ole avaldajad viidanud ega tulene ka asja materjalidest, et esineks seaduses sätestatud alus kinnistusraamatusse keelumärke kandmiseks.
8.Maakohus jättis menetlusse võtmata ka avaldajate taotluse kanda kinnistu registriosa II jakku kaasomanikena ühisomanikud Valdek Peil ja Mare Peil ja kustutada kanne kaasomanik Heikki Willy Christian Schulzi kohta, samuti kustutada registriosa IV jaost hüpoteek summas 4450,79 eurot. Maakohus selgitas, et kuna sama asi on juba kohtumenetluses kinnistamisasjana nr XXXXXXXXXXXXX , tuleb jätta avaldus TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata. Avaldajad ei ole põhjendanud, et käesolevas asjas esitatud asjaolud ja taotlused erineksid kinnistamisasjas esiletoodust. Avaldajad on üksnes märkinud, et kohtunikuabi tegi kandemääruse 08.05.2019. Asja teistkordsest menetlemisest tuleb keelduda ka siis, kui samade poolte vahel on sama asi sama eseme kohta kas jõustunud kohtulahendiga lahendatud (TsMS § 371 lg 1 p 4) või veel menetlemisel (TsMS § 371 lg 1 p 5). Kuivõrd maakohtu määruse tegemise ajal oli kinnistamisasi alles lahendamisel, siis keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel.
9.Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus põhjendatult avaldajate avalduse menetlusse võtmisest ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja