lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8608/42

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-8608/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Taali Grupp10996443(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8608

Tsiviilasi

Naive Finants OÜ hagi OÜ Taali Grupp, OÜ Toletum ja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2019 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Naive Finants OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Naive Finants OÜ (registrikood 14416307), lepinguline esindaja Allan Viirma Kostja I OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443), lepingulised esindajad v/adv-d Toomas Vaher ja Neve Uudelt Kostja II OÜ Toletum (registrikood lepinguline esindaja Kerli Kaasik

11011219),

Kostja III OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 18.03.2019 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja Naive Finants OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.04.06.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu nõude summas 30.28 eurot tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja esitas võlniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles taotles nõude summas 30.28 eurot tunnustamist pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad nõudele vastuväite, kuna kostja I on võlgniku kohustuse hageja ees täitnud. Hageja väitel on võlgniku kohustus täitmata.
2.18.03.2019 määrusega jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hagis ja selle täpsustuses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja õigusi rikutud. Hagile on lisatud kostja I esindaja Neve Uudelti 07.05.2018 e-kiri hageja seaduslikule esindajale. Nimetatud kirjast nähtuvalt on kostja I hagejat teavitanud, et on hoiustanud Tallinna notar Lee Mõttuse notarikontole hageja kasuks hagejal pankrotivõlgiku vastu oleva nõude täitmiseks 30.28 eurot ja palunud hagejal hoiustatu kättesaamiseks pöörduda notari poole. Hoiustamiskviitungi ärakirjast (t lk 27) nähtub, et kostja I on notarikontole hoiustanud võlgniku eest 30.28 eurot, mis kuulub edastamisele hagejale, samuti, et kostja I on loobunud tagasivõtmatult 30.28 euro tagasivõtmise õigusest. Lisaks nähtub hoiustamiskviitungist, et hagejal puudub pangakonto, mis võimaldaks pankrotivõlgnikul hageja ees oleva kohustuse täitmist muul viisil kui raha hoiustamisena.
3.Kostja I on 28.09.2018 vastuses (sh hagi lisad 2–4) põhistanud, et tegi jõupingutusi hageja pangakonto teadasaamiseks, kuid tulutult. Seega saab asuda seisukohale, et hageja ei ole võimaldanud kohast täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lõike 1 mõistes oma pangakonto avaldamata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt võis võlgnik täita hageja ees kohustuse võlgnetava summa hoiustamise teel. Kohus tugines VÕS § 122 lõike 1 esimesele lausele ja leidis, et kuna kostja I täitis kohustuse võlgniku eest, on tõendatud, et võlgnik on hageja nõude võlgniku vastu täitnud.
4.Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja I ei ole võlgniku kohustust hageja ees täitnud. Kohus tugines VÕS § 78 lõikele 1 ja märkis, et hagis ei ole välja toodud ühtki asjaolu, millest nähtuvalt oleks võlgnikul kohustus hageja nõuet 30.28 eurot isiklikult täita.

Hageja on nõude omandanud loovutamise teel OÜ-lt Õigusbüroo Viirma & Saar, mis omandas nõude AS-ilt Eesti Väärtpaberikeskus. Nõue võlgniku vastu tuleneb osade registreerimise haldustasust. Eeltoodust võib järeldada, et hageja eesmärgiks on, et talle tasutakse 30.28 euro suurune kohustus. Seadusest, tehingust ega kohustuse olemusest ei tulene praegusel juhul võlgniku kohustust ise nõude omandanud hagejale 30.28 eurot tasuda. Seega võis kohustuse võlgniku eest täita kolmas isik.

5.OÜ Dagenhart (pankrotis) võlausaldajate 07.05.2018 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et võlgnik on vastu vaielnud, et kostja I täidab tema kohustuse hageja ees. Seega puuduvad hagejal ka VÕS § 78 lõikest 2 tulenevalt alused kostjalt I kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks.
6.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja õigusi ei ole rikutud, kuna hageja nõue pankrotivõlgniku vastu summas 30.28 eurot on kolmanda isiku (kostja I) poolt täidetud, hagejal puuduvad alused kolmanda isiku kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks ja seega ei ole hageja enam OÜ Dagenhart (pankrotis) võlausaldaja. Nõudeõigus võlgniku pankrotimenetluses on läinud üle kostjale I. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud olukorras tegemist õiguskaitse vajaduse puudumisega TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 mõistes.
7.Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 2 alusel hageja kanda, kuivõrd TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus ei määranud kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Määruskaebus
8.02.04.2019 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. Asjaolu, kas võlausaldajal on pangakonto, ei oma tähendust selles, kas kohustus loetakse täidetuks hoiustamisega võlausaldaja kasuks või mitte. Isegi, kui see omaks tähendust, on kohus lähtunud kostja I poolt hoiustamiskviitungile kirjutatust, kontrollimata ja küsimata hagejalt, kas selline kostja I väide on õige. Hagejal on pangakonto.
9.Kohus on ekslikult tuvastanud, et hageja oli vastuvõtuviivituses ja seega on põhjendatud võlgnevuse tasumine rahasumma hoiustamisega. Kohus lähtus üksnes kostja I paljasõnalisest väitest, et hagejal puudub pangakonto. See, et kostja I ei teadnud hageja pangakontot, ei olnud hagejast tulenev asjaolu, mille tõttu võlgnik ei saanud oma kohustust hageja ees täita. Võlgnik ei ole teinud hageja pangakonto teadasaamiseks mitte midagi. Võlgnik ei ole hagejale ka kohustuse täitmist pakkunud. 28.09.2018 kostja I hagivastuse lisadena 3 ja 4 esitatud kirjavahetus (millele maakohus on soovinud vaidlustatud määruses ilmselt viidata, kuid on ekslikult märkinud, et tegemist on hagi lisadega) ei puutu praegusel juhul asjasse, kuna see ei ole kirjavahetus hageja ja võlgniku pankrotihalduri vahel.
10.Kostja I ei ole samuti teinud hageja pangakonto teadasaamiseks mitte midagi, mis annaks aluse hagejale ette heita koostöö puudumist või pakutud kohustuse täitmisest keeldumist. Kui kostja I esindaja saadab võlgniku võlausaldaja kohta kuhugi enda valitud kohtadesse järelepärimisi ega saa neile vastuseks võlausaldaja kontonumbrit, ei saa sellest järeldada, et hageja ei ole võimaldanud võlgnikul kohustuse kohast täitmist ja et hagejal puudub

pangakonto. Seega ei ole hageja olnud ühegi menetlusosalise suhtes vastuvõtuviivituses ning võlgniku kohustust ei saa lugeda täidetuks kostja I tehtud hoiustamisega. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik

11.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.03.2019 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Maakohus jättis põhjendatult hagi TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata olukorras, kus hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses on kostja I poolt rahuldatud. Nõudeõigus võlgniku pankrotimenetluses on läinud üle kostjale I ning hageja ei ole enam selles pankrotimenetluses võlausaldaja, mistõttu puudub hagejal õiguskaitse vajadus. Seejuures leidis maakohus õigesti, et VÕS § 78 järgi võis antud juhul võlgniku eest täita vaidlusaluse 30.28 euro suuruse rahasumma tasumise kohustuse kolmas isik. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et nimetatud kohustuse võis täita VÕS §-de 119 ja 120 kohaselt võlgnetava rahasumma hoiustamise teel ning selline õigus laieneb ka kohustuse täitnud kostjale I kui kolmandale isikule. Kohus tuvastas õigesti, et kostja I on teinud jõupingutusi hageja pangakonto teadasaamiseks, kuid tulutult. Seoses kaebuse väidetega, et võlgnik ei ole teinud midagi hageja pangakonto teadasaamiseks, on kostja I vastuses kaebusele selgitanud, et hageja keeldus teisele analoogset pankrotimenetlust läbi viivale OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldurile andma infot oma kontonumbri kohta ning kuna üks pankrotihalduritest juba küsis hagejalt kontonumbrit, mille andmisest viimane keeldus, ei olnud kostjal III mõtet sama kontot teistkordselt hagejalt üle küsida. OÜ Reyna Trade (pankrotis) ja OÜ Dagenhart (pankrotis) on tütarettevõtted, mille pankrotimenetlused kulgevad paralleelselt ning on sisult sarnased. Kuivõrd kostja I võis täita võlgniku eest vaidlusaluse kohustuse, ei oma tähendust kaebuses väidetu, et võlgnik ei ole kohustuse täitmist pakkunud.
15.Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, miks tal on huvi selle vastu, et võlgnik täidaks 30.28 euro suuruse rahasumma tasumise kohustuse isiklikult. Asjaolu, et hageja keeldub oma pangakonto avaldamisest, annab aluse järelduseks, et ta keeldub pahatahtlikult rahasumma vastuvõtmisest. Nõustuda saab kostjate poolt vastustes määruskaebusele tooduga, et vastava huvi põhjenduseks saab olla soov osaleda võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana koos vastavate õigustega, kuid selline huvi ei ole õiguslikult kaitstav. Võlausaldaja eesmärgiks pankrotimenetluses osalemiseks saab olla üksnes saada oma nõue rahuldatud. Antud juhul on hageja nõue sisuliselt rahuldatud. Rahalise kohustuse täitmise puhul ei saa võlausaldaja jaoks olla vahet, kas vastava kohustuse täidab võlgnik isiklikult või võlgniku eest kolmas isik. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesoleva asjaga analoogses

vaidluses (tsiviilasi nr 2-18-8607, milles hagi ese ja alus on peaaegu identsed ning hageja ning kostjad I ja II on samad isikud) keeldus Tallinna Ringkonnakohus 11.10.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel ning viidatud määrus on jõustunud.

16.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja