OÜ Taali Grupp hagi NAIVE FINANTS OÜ ja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat Neve Uudelt (e-post [email protected], [email protected]) Kostja I NAIVE FINANTS OÜ (registrikood 14416307), lepinguline esindaja Allan Viirma (e-post [email protected]) Kostja II aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Marko Pilv (e-post [email protected], [email protected]
Kohtuistung
06.09.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Taali Grupp hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Jätta OÜ Taali Grupp hagi nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses NAIVE FINANTS OÜ suhtes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud hageja OÜ Taali Grupp kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks kohtumäärusega mõistliku aja jooksul peale käesoleva lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.OÜ Taali Grupp (edaspidi hageja) esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule hagi NAIVE FINANTS OÜ (edaspidi kostja I) ja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis; edaspidi kostja II) vastu, milles palus: 1) tuvastada, et kostja I vastuväide OÜ Dagenhart (pankrotis) (edaspidi võlgnik) nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; 2) tuvastada, et kostja II vastuväide võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; 3) alternatiivselt tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses kogusummas 2 056 606,98 eurot (sh põhinõue 884 588,20 eurot, intress 733 359,97 eurot, viivis 438 658,21 eurot) pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 märgitud rahuldamisjärgus (I kd tl 1-6). Menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.27.09.2018 esitas hageja kohtule nõude täpsustuse, mille kohaselt palub: 1) tuvastada, et kostja I vastuväide võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; 2) tuvastada, et kostja II vastuväide võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; 3) alternatiivselt tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses kogusummas 2 055 509,44 eurot (sh põhinõue 884 188,20 eurot, intress 733 345,28 eurot, viivis 437 975,96 eurot) pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 märgitud rahuldamisjärgus (II kd tl 1-11). Menetluskulud jätta kostjate kanda.
3.29.04.2019 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata hageja nõuded tuvastada, et kostja I vastuväide võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; tuvastada, et kostja II vastuväide võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust (III kd tl 144-145).
4.08.07.2019 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.04.2019 kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (III kd tl 175-181).
5.30.09.2019 esitas kostja I kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja I suhtes. Hageja nõue ja põhjendused
6.Harju Maakohus 22.12.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-8373 kuulutas välja võlgniku pankroti. Hageja esitas nõude võlgniku pankrotihaldurile Jüri Truuts 12.01.2018, mida täpsustas kaks korda. Oma nõuded esitasid ka NAIVE FINANTS OÜ (edaspidi kostja I) ja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (edaspidi kostja II).
7.07.05.2018 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele esitas vastuväite enne koosolekut kirjalikult kostja II. Kostja I ja V. L. esitasid vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul. Vastuväite põhjendusi kostjad ei esitanud. Hageja nõue jäi tunnustamata.
8.Hageja ja OÜ Toletum ning O. M. ja OÜ Toletum sõlmisid 2008 mitmeid laenulepinguid. Laenudena üle antud rahasummad on laenusaajale üle kantud. 30.09.2008 sõlmisid hageja, OÜ Toletum, OÜ Paxton Assets, võlgnik ja O. M. võla ülekandmise lepingu, kokkuleppe laenulepingute pikendamiseks ja tasaarvelduskokkuleppe. Hageja nõude aluseks ongi nimetatud leping, mille punkti 2.1 kohaselt kanti OÜ Toletum poolt võla omandajatele üle laenulepingutest tulenevad põhi- ja kõrvalkohustused lepingus toodud tingimustel. Lepingu punkti 2.6.3 järgi läks üle laenukohustus hageja ees 56 884 050 krooni ehk 3 632 996,95 eurot. Võlgnik, OÜ Paxton Assets ja OÜ Reyna Trade omandasid kõigist laenulepingutest tulenevad kohustused ühiselt ja vastutasid hageja ees solidaarselt.
9.01.10.2008 sõlmisid hageja, OÜ Reyna Trade, OÜ Paxton Assets ja võlgnik kokkuleppe laenulepingute tähtaja ja intressi kohta, mille kohaselt laenusaajad kohustusid tasuma alates 01.10.2008
intressi 20% laenusummalt aastas ja tagastama laenu 31.12.2009. 31.12.2009 sõlmisid eelnimetatud isikud kokkuleppe laenulepingute tähtaja pikendamise kohta kuni 31.12.2011. 15.06.2010 sõlmisid hageja, OÜ Paxton Assets ja võlgnik võla ülekande lepingu, milles fikseeriti võlgniku võlgnevuse suurus hageja ees põhisummas 56 884 050 krooni ja intress 15.06.2010 seisuga 19 404 846 krooni. OÜle Paxton Assets kanti kohustusest üle 2 594 957 eurot. 10.05.2011 sõlmisid hageja, OÜ Reyna Trade ja võlgnik võla ülekande lepingu, milles fikseeriti võlgniku võlgnevuse suurus hageja ees põhisummas 2 278 236 eurot ja intress 410 707 eurot. OÜ-le Reyna Trade kanti üle 1 804 354 eurot.
10.Ülalviidatud tehingute järel jäi võlgniku kohustuseks hageja ees põhivõlgnevus 884 588,20 eurot + intress 20% aastas. 09.05.2013 saldokinnitusega on pooled fikseerinud, et 31.12.2012 seisuga intressivõlg on 291 308,22 eurot. Põhivõlgnevus on jäänud samaks, kasvanud on intress. Võlgnik on võla olemasolu järgnevatel aastatel regulaarselt tunnistanud ja kajastanud seda majandusaasta aruannetes. 2014 võlgniku majandusaasta aruandes tunnistati hageja nõuet ja pikendati kohustuse tasumist kuni 01.06.2015.
11.21.06.2016 on hageja ja võlgnik vastastikku kinnitanud saldod, mille kohaselt oli 31.12.2015 seisuga võlgniku võlgnevus hageja ees põhisummas 884 588,20 eurot ja intressinõue 822 007 eurot. 04.04.2017 kinnituse kohaselt oli 31.12.2016 seisuga põhisumma sama ja intress 988 844,80 eurot. 30.04.2017 seisuga oli võlgniku koguvõlgnevus hageja ees 1 942 378 eurot. 16.05.2017 esitas hageja solidaarvõlgnike vastu ka vastava nõude. Võlgniku juhatuse liige O. M. vastas võlausaldaja nõudeavaldusele ja kinnitas nõude olemasolu.
12.Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja on võlgniku osanik (30%). Hageja antud laen, mille võlgnik OÜ-lt Toletum laenusaajana üle võttis, oli antud parvlaevade ostu finantseerimiseks. Parvlaevade omandiõiguse üleminekul sõlmis võlgnik parvlaeva rendilepingu parvlaeva omanikuga. Võlgnik sõlmis omakorda parvlaeva rendilepingu kostjaga II. Kostja II pidi tasuma igakuiselt rendimakseid. Rendimaksetest pidi võlgnik tasuma laenukohustused, sh laenukohustuse hageja ees. Võlgniku 2014 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli võlgnik sõlminud pikaajalised kasutusrendi- ja finantseerimislepingud.
13.Kostja II on võlgniku osanik (15%). AS Holostov Kinnisvarahaldus, kelle ainuaktsionär on V. L., on võlgniku osanik (25%). Kostja II kontrollis otse ja seotud isikute kaudu võlgniku suurimat osalust. Hageja ja kostja II on mõlemad võlgnikuga seotud isikud. Hageja on võlgniku võlausaldaja ja kostja II võlgnik. Hageja andis võlgnikule nn omaniku laenu ning laenuna antud rahasummad on üle kantud OÜle Toletum. OÜ-le Toletum kantud laenud on üle võtnud võlgnik.
14.Osapoolte seotuse tõttu ei sõlmitud kõiki kokkuleppeid, sh tähtaegade pikendamise kokkuleppeid, eraldi kirjalikus dokumendis. Kokkulepped laenude tähtaegade pikendamiseks sõlmiti eesmärgiga tagada võlgniku tegevuse jätkumine ning pankroti vältimine. Kohustuse tasumise edasilükkamine oli osapoolte huvides, eelkõige kostja II huvides. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud hagejal võimalus võlgnikult võlgnevust sisse nõuda. Võlgniku kõik juhatuse liikmed tunnistasid võlgnevust hageja ees. Kostjad ei ole hageja nõude aluseks oleva õigussuhte osapooleks. Hageja nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahelisest õigussuhtest. Seega esitavad õigussuhte osas vastuväited kolmandad isikud. Kostja II on võlgniku võlgnik. Kostja II võlgnetav põhisumma ületab 4 miljonit eurot. Kostja II võlgnevuse tõttu jäi võlgnikul hageja nõue täitmata. Kostja II eesmärk on hagejast kui võlgniku võlausaldajast vabaneda, et puuduks isik, kes rahastaks kostjalt II võlgnevuse sisse nõudmist.
15.V. L.l tekkisid teiste võlgniku juhatuse liikmetega erimeelsused alles pärast O. M. poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kostja II venitas võlgnikule maksete tegemisega. Parvlaeva rendilepingud olid lõpetatud. Võlgnikul puudusid sissetulekud, olid suured võlgnevused, sh hageja ja Eesti Vabariigi ees. V. L. soovis pankroti väljakuulutamist edasi lükata.
16.Hagejal on sama nõue ka OÜ Reyna Trade vastu. Nõue on esitatud OÜ Reyna Trade pankrotimenetluses. OÜ Reyna Trade kolm juhatuse liiget andsid hageja nõude kohta kohtule PankrS § 86 järgse vande, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgniku vandes on R. T. ja O. M. kinnitanud hagejal OÜ Reyna Trade ja järelikult ka hageja vastu nõude olemasolu. V. L. ei ole väitnud, et hagejal üldse OÜ Reyna Trade vastu nõudeid ei ole. V. L. viitas raamatupidamise selgusele. Pankrotiotsust vaidlustades ei viidanud V. L. nõude aegumisele.
17.Võlgnik on nõuet tunnustanud. Kõik kolm juhatuse liiget on majandusaasta aruannetes kinnitanud hageja ees võlgnevuse olemasolu ja selle sissenõutavust. Võlgnik on kinnitanud võlgnevust mitmes saldokinnituses. Võlgnik on teinud hagejale osalise laenu tagasimakse 26.04.2015.
18.Võlgniku majandusaasta aruannetes on kajastatud võlgniku kohustus hageja ees. 2014 majandusaasta aruande on kõik kolm juhatuse liiget kinnitanud ja õigsust on kontrollinud sõltumatu vandeaudiitor. Majandusaasta aruandega on võlgniku juhatuse liikmed kinnitanud hageja nõude olemasolu ning sissenõutavust. Väidetavalt aegunud nõude kajastamiseks majandusaasta aruandes ei ole õiguslikku alust. Hageja nõue kajastub võlgniku majandusaasta aruannetes laenukohustusena: „Lühiajalised laenud seotud osapooltele.“ Majandusaasta aruanded kajastavad nõuet ka aruande lisas „seotud osapooled.“ Kohustused seotud osapoolte ees sisaldavad kohustusi hageja ja OÜ Toletum ees. Võlgniku kohustus on kajastatud ka hageja majandusaasta aruannetes. Hageja 2015 ja 2016 majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgniku kohustuse täitmise tähtaeg on pikenenud. Juhatuse liige on andmete õigsust kinnitanud ning aruanded on auditeeritud.
19.Majandusaasta aruanded viitavad laenu tähtaja osas algsele alusdokumendile, mille kohaselt laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2011. See ei väljenda seda, et võlgnik ei ole hageja nõuet tunnustanud või laenu tagastamise tähtaega pikendanud. Nõuet ei oleks saanud kajastada muidu majandusaasta aruannetes. Majandusaasta aruanded on auditeeritud. Auditeerimisega seoses oli võlgniku juhatuse liikmetel audiitorteenuse osutamise lepingu alusel kohustus väljastada audiitorile esitiskiri. Esitiskirjaga kinnitasid võlgniku juhatuse liikmed majandusaasta aruannetes sisalduvate andmete õigsust. Võlgniku juhatuse liikmed väljastasid esitiskirjad nii võlgniku 2013 kui 2014 majandusaasta aruannete kohta. V. L. on esitiskirja allkirjastanud pärast võlgniku majandusaasta aruannete allkirjastamist. 2014 majandusaasta aruande kohta väljastatud esitiskirja on V. L. allkirjastanud 10.06.2015 kell 13:45. R. T. allkirjastas 09.06.2015 ja lisas resolutsiooni märke laenunõuete pikendamise kohta. Võlgniku kõik kolm juhatuse liiget olid üksmeelel, et hageja nõuet võlgniku vastu on pikendatud.
20.Hageja ja võlgnik on iga-aastaselt vahetanud võlgnevust kinnitavaid saldokinnitusi, millelt nähtub võlgnikul hageja ees olev võlgnevuse suurus. Saldokinnitus on käsitletav kui deklaratiivne võlatunnistus. Võlgnik oli raamatupidamisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu OÜ-ga EfTEN Kinnisvarateenused. Raamatupidajale tulenesid seega kõik volitused võlgniku raamatupidamise korraldamiseks. Õigused hõlmasid ka õigust vahetada saldokinnitusi. Volituseks ei olnud vajalik eraldi dokumenti. Võlgniku majandus- ja kutsetegevuses volitatud raamatupidaja oli volitatud tegema kõiki tehinguid, mis olid vajalikud teenuse osutamiseks. Saldokinnitused ei pea olema juhatuse liikmete poolt täiendavalt allkirjastatud. Saldokinnitusi vahetavadki tavapäraselt raamatupidajad. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole koos ega üksi teinud etteheiteid raamatupidamisteenuse osutajale saldokinnituste osas ega raamatupidamisteenuse osutaja vahetatud andmeid hageja kui võlausaldaja ees korrigeerinud. Kuna saldokinnitustes esitatud summad kanti majandusaasta aruandesse, mille juhatuse liikmed üle kinnitasid, siis on juhatuse liikmed selgelt kinnitanud saldokinnitustes kajastatud kohustused, nende suuruse ja sissenõutavuse. Raamatupidamisteenuse osutaja sai juhiseid võlgniku juhatuselt ning juhatusel oli kohustus informeerida raamatupidamisteenuse osutajat asjaoludest, mis mõjutasid võlgniku kohustusi. O. M. ei tegelenud võlgniku raamatupidamise korraldamisega. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole teinud otsust, et O. M. juhatuse liikmena pidi ainuisikuliselt tegelema raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise kohustus oli juhatuse liikmete ühine kohustus. EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ ei ole O. M. kontrolli all olev äriühing. O. M. on EfTEN Capital AS nõukogu
liige ja üks paljudest aktsionäridest. Nimetatust ei tulene kuidagi EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ üle kontrolli omamine.
21.Võlgnik on teinud 26.04.2015 hagejale laenu osalise tagasimakse. Maksekorraldusel on selgitus: „laenu tagastus.“ Muid laenukohustusi võlgnikul hageja ees ei olnud. Seega on võlgnik nõuet tunnustanud ja nõude aegumine katkes kogu nõude ulatuses.
22.Lepingus, millega võlgnik kohustuse hageja ees üle võttis ei leppinud pooled vorminõudes kokku. 30.09.2008 võla ülekande lepingust nähtub, et selles käsitletakse üksnes laenukohustuse ülevõtmist ja sellega seonduvaid osapoolte muid kokkuleppeid. Üle ei antud varasemalt sõlmitud laenulepinguid, vaid konkreetsest võlasuhtest tulenev eksisteeriv kohustus. Käsitletud ei ole hageja ja OÜ Toletum muid kokkuleppeid, sh kokkulepet lepingu muutmist puudutava vorminõude kohta. Võla ülekandega vahetus üksnes kohustatud isik. Pooltel on õigus kokkuleppeid sõlmida seega ka suuliselt. Pikendamine tuleneb otseselt võlgniku majandusaasta aruannetest. R. T. on nii 2013 kui 2014 majandusaasta aruandele lisanud resolutsiooni, kus on märgitud, et hageja ja OÜ Toletum nõuded on pikendatud vastavalt 01.07.2014 ja 01.07.2015. Ka mõlemas majandusaasta aruandes on endas märgitud laenude lõpptähtaegadeks vastavalt 2014 ja 2015. R. T.el oli kokkulepe juhatuse liikmetega märkida pikendamine resolutsiooni. Kui laenu tähtaega ei oleks pikendatud, ei oleks juhatuse liikmed ka majandusaasta aruannet allkirjastanud. 2014 majandusaasta aruanne ei ole võltsitud. Ühe juhatuse liikme poolt dokumendi digiallkirjastamisel resolutsiooni lisamisega ei muutu majandusaasta aruanne võltsituks. Kostja I vastuväited
23.Kostja I ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 30.09.2019 esitas kostja I kohtule taotluse jätta hagi tema osas läbi vaatamata.
24.Hageja nõue on aegunud. Võlgnik pidi kohustuse täitma 31.12.2011. Võlgniku 2014 majandusaasta aruandes on kajastatud, et laenulepingu lõpptähtaeg oli 31.12.2011. Raamatupidajate saldokinnitused ei oma mistahes mõju. Raamatupidajate vaheline kirjavahetus ja nende poolsed toimingud ei loo, muuda ega lõpeta õigussuhet. Võlgniku raamatupidamist on korraldanud hagejaga seotud ettevõte. Nii hageja kui kostja raamatupidajad osutavad teenust ühes büroos.
25.Laenu ei ole pikendatud kuni 01.07.2015. Audiitori kontrollitud majandusaasta aruandes on selgelt väljendatud, et võlgnevuse tagastamise tähtaeg oli 31.12.2011. Majandusaasta aruande kinnitamisel võib resolutsiooni osas lisada iga ajalises järjestuses alla kirjutanud isik. Ka siis kui kaks juhatuse liiget on allkirjastanud, siis saab kolmas lisada resolutsiooni täiendusi kolmas allakirjutaja, Märkuse võlgniku majandusaasta aruandesse on lisanud kolmas juhatuse liige enne enda viimas ja aruannet esitava lõplik allkirja andmist. V. L. on kinnitanud et tema ei ole sellist resolutsiooni allkirjastanud.
26.Asjaolu, et hageja on edastanud võlgniku ühele juhatuse liikmele kirja võlgnevuse osas ja juhatuse liige on seda kinnitanud ei oma antud asjas tähendust. Võlgniku juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus.
27.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja I, et lepingute osapoolte tavapäraseks praktikaks on olnud sõlmida kokkuleppeid, sh pikendada laenude tähtaegasid kirjalikult. Tõendamata on, et 2011 alates pikendati laenude tähtaegasid suuliselt.
28.Võlgnikul puudub igasugune nõue kostja II vastu. Asjakohatud on hageja väited, et kostjad ei ole hageja ja võlgniku õigussuhtes osapooled ja seega esitavad vastuväiteid kui kolmandad isikud. Nõude tunnustamise menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis võlgnikul.
29.R. T. ei ole kinnitanud, et kostja II võlgneb OÜ-le Reyna Trade rahasummasid. R. T. on nimetanud äriühinguid, kellele tema teadmisel OÜ Reyna Trade rahasummasid võlgneb ning nende seas ei ole
kostjat II. V. L. kinnitab, et tal ei ole ülevaadet OÜ Reyna Trade kohustustest, kuna probleemide tõttu raamatupidamises ei ole võimalik aru saada kohustuste mahust. Ainsana on kohustustest esitanud ülevaate O. M., kes väidab kostja II võlgnevust. Asjaolu, et O. M.ist sõltuv pankrotihaldur on koostanud dokumendi vande andmiseks, millel on kirjas, et OÜ-l Reyna Trade on nõue kostja II vastu täpsustamata alusel ja summas, ei tähenda, et R. T. ja V. L. on sellist väidetavad OÜ Reyna Trade nõuet kuidagi kinnitanud. Vande dokumentidest saab kinnitust üksnes, et O. M. korraldas nii OÜ Reyna Trade kui võlgniku raamatupidamist.
30.Majandusaasta aruandes võlgnevuse kajastamine ei ole võla tunnustamine. Aegumine ei lõpeta nõuet. Aegumine annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keeldumiseks. Seega, mistahes dokumendis võlgnik võlgnevust kajastab, ei tähenda seda, et võlgnik on aegumise vastuväitest loobunud, aegumise katkestanud, võlga tunnistanud või selle uuesti loonud. Kuna võlgnevus ei kao aegumisega, siis on põhjendatud võlgnevuse kajastamine majandusaasta aruandes. Võlgnik juhatuse liikmete poolt majandusaasta aruande allkirjastamine ei tähenda võlausaldaja nõude sissenõutavuse kinnitamist. Ka asjaolu, et audiitor ei ole nõude sissenõutavuse osas teinud märkusi, ei tähenda, et nõue on sissenõutav ja võlgnik ei saa aegumise vastuväidet esitada. Käesoleval juhul on võlgniku majandusaasta aruannetes selgelt kirjas, et võlgnevuse tagastamise tähtaeg olu 31.12.2011. Ka audiitor on jõudnud arusaamisele, et laenu tagastamise tähtaeg on 31.12.2011. Sama põhimõte kehtib raamatupidaja poolt antud saldokinnitustega, millega täpsustatakse tavapäraselt majandusaasta lõppedes nõuete ja kohustuste saldosid. Saldokinnituste vahetamise eesmärk on varade ja kohustuste inventeerimine majandusaasta aruande koostamise jaoks. Kui käsitelda raamatupidaja allkirjastatud saldokinnitusi aegumist katkestava tahteavaldusena, on samuti korrektset raamatupidamist pidava äriühing puhul aegumine äriühingu puhul põhimõtteliselt võimatu.
31.Audiitorile esitatud esitiskirjad ei tõenda hageja väiteid aegumise katkemise osas. Võlgnik on majandusaasta aruande koostanud, märkinud võlgnevuse hagejale ja tagastamise tähtaja 31.12.2011. Mida hageja on märkinud enda majandusaasta aruandes ei tõenda võlgniku kohustuse aegumise, aegumise katkemise, nõude sissenõutavuse või väidetava laenusumma tagastamise tähtaja pikendamise osas mitte midagi.
32.Tõsiseltvõetav ei ole, et raamatupidajale on raamatupidamisteenuse osutamise lepinguga antud õigus esitada deklaratiivseid võlatunnistusi. Kui raamatupidamisteenust osutaval ettevõttel oli mistahes lepingust tulenev volitus võlgniku nimel tehinguid teha, siis sai seda teha raamatupidamisteenust osutava ettevõtte juhatuse liige, mitte töötaja. Raamatupidamise osaks ei ole aegumiste katkestamine. Asjaolu, kas nõude aegumist kohaldatakse või mitte ei, otsustab äriühingu juhatus. Kostja II vastuväited
33.Kostja II ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
34.Hageja nõue on aegunud. Nõude tasumise tähtaeg oli 31.12.2011.
35.02.04.2007 asutatud võlgnik kuulub läbi erinevate äriühingute O. M.ile talle kuulva hageja kaudu, R. T.ele talle kuuluva Andrimal OÜ kaudu ja V. L.le talle kuuluva kostja II ja AS Holostovi Kinnisvarahalduse kaudu. Alates 07.09.2007 on võlgniku juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. Kõik kolm juhatuse liiget said esindada üksnes ühiselt.
36.Kostja II nõustub, et erinevatel aegadel on erinevate lepingupoolte vahel sõlmitud 01.10.2008; 31.12.2009; 15.06.2009 ja 10.05.2011 kokkulepped/lepingud. 01.10.2008 kokkuleppele eelnes aga 30.09.2008 kokkulepe, mis on otseses seoses järgnevate kokkulepetega.
37.30.09.2008 võla ülekandmise leping, kokkulepe laenulepingute pikendamiseks ja tasaarvestuskokkulepe reguleerib omakorda järgnevatest laenulepingutest tulenevaid võlasuhteid: 05.06.200 laenuleping OÜ Toletum ja hageja vahel; 18.08.2008 laenuleping OÜ Toletum ja hageja vahel; 09.05.2008 laenuleping O. M. ja OÜ Toletum vahel; 25.09.2008 laenuleping OÜ Toletum ja
hageja vahel ja 30.09.2008 laenuleping OÜ Toletum ja hageja vahel. Kõik nimetatud laenulepingud sisaldavad sätet, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. 30.09.2008 kokkuleppega on eelnevad laenulepingud üle võetud VÕS § 175 sätestatud alustel ning üle on võetud kõik õigused ja kohustused. Tegemist ei ole uue iseseisva kohustusega. Muus vormis kokkulepped ei ole pooltele täitmiseks siduvad. Nii on käitutud nimetatud laenulepingute sõlmimisel ja ka edasiste kokkulepete puhul. 30.09.2008 kokkuleppes lepiti kokku, et kõigi laenulepingute tähtaegu pikendatakse kuni 01.12.2008; 01.10.2009 kokkuleppes pikendati kõigi laenulepingute tähtaegu kuni 31.12.2009; 31.12.2009 kokkuleppes pikendati kõigi laenulepingute tähtaegu kuni 31.12.2011. 15.06.2010 kokkuleppe alusel on toimunud võlgniku võlgnevuse osaline ülekandmine OÜ-le Paxton Assets, kuid laenulepingu tähtaeg jäi 31.12.2011. 15.05.2011 kokkuleppe alusel on toimunud võlgniku võlgnevuse osaline ülekandmine OÜ-le Reyna Trade, kuid laenulepingu tähtaeg jäi 31.12.2011.
38.Eeltoodust tulenevalt oli võlgnevuse tasumise tähtaeg 31.12.2011. Täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid ei ole hageja ja võlgnik laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks sõlminud. Hageja ja võlgniku raamatupidajate vahelised saldokinnitused ei ole käsitletavad nõude tunnustamisena ega saa endaga kaasa tuua aegumise katkemist. Raamatupidajal puudub õigus äriühingut esindada ja äriühingu nimel tehinguid teha. Võlgniku kõik juhatuse liikmed ei ole andnud kunagi raamatupidajale õigust teha võlgniku nimel tehinguid. Kohustuse tunnustamine on võimalik üksnes selleks pädevate isikute poolt ühise tahteavalduse kaudu. Raamatupidajate vahel vahetatud saldokinnitused ei oma õiguslikku tähendust. Võlgniku raamatupidamise korraldamisega tegeles seejuures O. M., kes on ka hageja ainuosanik ja juhatuse liige. Nii hagejale kui võlgnikule osutas raamatupidamisteenust EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ, mis kuulub 100% EfTEN Capital AS-ile, mille nõukogu liikmeks ja üheks aktsionäriks on O. M.. O. M.i töökabinet asus EfTEN-ga sama ärihoone esimesel korrusel. Seega oli lihtne paluda hagejale ja võlgnikule raamatupidamisteenust osutatavatel EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ raamatupidajatel omavahel saldokinnitusi vahetada ja anda hagejale vajalikke kinnitusi. Võlgniku 2014 majandusaasta aruanne on selgelt võltsimise tunnustega. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole andnud ühist nõusolekut/volitust nõude tunnustamiseks. 2014 majandusaasta aruandele on lisatud „resolutsioon“ nõuete väidetava pikendamise kohta. Resolutsiooni allkirjastas R. T. ja teised juhatuse liikmed ei ole seda allkirjastanud. Resolutsiooni allkirjastamise ajal oli R. T. OÜ Toletum ainuke osanik ja juhatuse liige. R. T. on soovinud enda poolt resolutsiooni lisamise ja selle allkirjastamisega saavutada hageja ja OÜ Toletumi aegunud nõuete tunnustamise.
39.Võlgnik ei ole kunagi aegunud nõuet tunnustanud. O. M. kirjavahetus enda advokaadiga ei ole asjakohane tõend. Hageja lepinguline esindaja saatis võlgnikule 16.05.2017 nõudeavalduse, millele vastas O. M., keda esindab sama lepinguline esindaja. Kuna esindaja tegevus omistatakse esindatavale, siis sisuliselt on O. M. saatnud hageja ainuosaniku ja juhatuse liikmena nõudeavalduse võlgnikule ja võlgniku juhatuse liikmena sellele vastanud. Tõend on asjakohatu. Kuna võlgniku juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, siis ei oma O. M. e-kiri ja seisukohad õiguslikku tähendust.
40.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja II, et võlgnikul puudub kostja II vastu nõue. 01.03.2017 sõlmisid kostja II ja võlgnik kokkuleppe (edaspidi release agreement), millega loobuti vastastikkustest nõuetest. Kokkulepe on allkirjastatud kõigi juhatuse liikmete poolt. Kokkulepe on kehtiv, seda pole tühistatud. Nimetatu näitab ka, et võlgniku juhatuse liikmed ei olnud kunagi leppinud kokku hageja laenu tasumise tähtaja pikendamises, kuna release agreementiga loobus võlgnik kõigist oma nõuetest ja muud vara võlgnikul ei olnud. Release agreement allkirjastamisega oli kõigile juhatuse liikmetele selge, et võlgniku tegevus lõppeb ja äriühingul rahalisi vahendeid ei ole. 29.05.2017 esitas O. M. teiste juhatuse liikmete teadmiseta võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja asus väitma, et 01.03.2017 release agreement on võlgnikule kahjulik ja tuleks tühistada. Release agreementi ei ole tühistatud.
41.OÜ Reyna Trade juhatuse liikmed ei ole võlgniku vannet andes kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Asjaolu, et hageja osanik ja juhatuse liige väidab hagejal olevat nõue ei oma tõenduslikku tähendust. Kõigi juhatuse liikmete vastavasisuline tahteavaldus puudub.
42.Lepingute pooled on esialgsetes lepingutes kokku leppinud, et neid võib muuta ainult kirjalikus vormis ja mistahes muus vormis tehtud kokkulepped pole pooltele siduvad. Hilisemate kokkulepete aluseks on laenulepingud, millega on asutud muutma varasematest laenulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kirjalikku vorminõuet on järgitud ka edaspidi 30.09.2008 – 10.05.2011. Nimetatud perioodil on kirjalike kokkulepetega korduvat täpsustatud osapoolte vahelisi võlasuhteid ja pikendatud laenude tagastamise tähtaegasid. Laenu tähtaega on pikendatud kuni 31.12.2011. Usutav ei ole, et kui isikud on kogu aeg sõlminud kirjalikke kokkuleppeid, siis alates 2011 suvi enam ühtegi kirjalikku kokkulepet ei sõlmita. Hageja ei ole tõendanud suuliste kokkulepete olemasolu.
43.2014 majandusaasta aruanne on võltsitud. Dokumendile tagant järgi sisu lisamine, mida esialgne dokument ei sisalda ja selle alusel hiljem kohtumenetluses nõude esitamine täidab kõik KarS § 344 objektiivse koosseisu tunnused. Sõltumata, kas tegemist on dokumendi võltsimisega või mitte, siis resolutsiooni on võlgniku 2013 ja 2014 majandusaasta aruannetesse lisanud tagantjärgi R. T.. R. T. on ainukesena resolutsiooni allkirjastanud. R. T. ei saanud üksi otsustada laenu tähtaja pikendamise osas.
44.Majandusaasta aruandes kohustuse kajastamine ja majandusaasta aruande allkirjastamine ei too endaga kaasa kohustuse tasumise tähtaja pikendamist. Aegumise vastuväite esitamine ei muuda kohustust iseenesest olematuks. Aegumine välistab kohustuse sissenõutavuse. Oluline ei ole, kas väidetav nõue oli kajastatud raamatupidamises kohustusena või mitte. Raamatupidamislikud kanded ja majandusaasta aruanne ei tekita ega lõpeta nõudeõigusi ega katkesta nõude aegumist. Ka audiitor kontroll ei kinnita, et hageja nõuet tunnustati ja see ei ole aegunud. Audiitor ei kontrolli nõuete aegumist. Võlgniku majandusaasta aruandes on kajastatu nõuet, mis tuli tasuda 31.12.2011. Hageja käsitluste puhul ei oleks aegumise vastuväite esitamine ega aegumise kohaldamine võimalik mitte ühegi nõude puhul, mida on mõne äriühingu raamatupidamises kohustuse real kajastatud. Nõude tasumise tähtaja pikendamise korral oleks majandusaasta aruande lisas see selgelt lahti kirjutatud ja märgitud uus nõude tasumise tähtaeg. Kui 2013 majandusaasta aruandega oleks pikendatud laenu tasumise tähtaega, siis kajastuks see ka 2014 majandusaasta aruandes, et nõude tasumise tähtaeg on 01.07.2014, mitte 31.12.2011. Nõude tasumise tähtaja pikendamist ei tõenda ka nõude kajastamine hageja majandusaasta aruandes. Asjaolu, et hageja juhatuse liige O. M. on palunud raamatupidamisel nõuet kajastada hageja raamatupidamises ei oma tõenduslikku tähendust. Üksnes hageja majandusaasta aruannetes kajastatud numbritest ei ole ka aru saada, mis nõue ja millises summas hagejal väidetavalt võlgniku vastu on.
45.Hageja ja võlgniku raamatupidajate vahelised saldokinnitused ei ole käsitletavad nõude tunnustamisena. Raamatupidajatele ei ole antud volitusi äriühingu nimel tehingute tegemiseks või nõuete tunnustamiseks. Raamatupidamisteenuse osutamise lepinguga ei ole antud raamatupidajale volitusi võlatunnistuse väljastamiseks. Raamatupidamisteenuse osutamise lepinguga ei ole kunagi antud raamatupidamisteenuse osutajale õigust sõlmida kokkuleppeid väidetava võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamise osas. Kui isegi oleks olnud raamatupidamisteenuse osutajal vastav volitus, siis oleks saanud võlatunnistust väljastada ja laenu tähtaega pikendada üksnes teenusepakkuja äriühingu juhatuse liige ja seda üksnes kliendi nõusolekul. Võlgniku puhul said teha tehinguid üksnes kolm juhatuse liiget ühiselt. Raamatupidajal ja raamatupidamisteenuse osutajal puudub õigus äriühingut esindada ja tema nimel tehingut teha. Võlgnik ei ole andnud ühelegi raamatupidamisteenuse pakkujale õigust teha äriühingu nimel tehinguid. Tähelepanuväärne on ka, et saldokinnitusi on vahetanud Eftenis töötavad raamatupidajad omavahel. See ei ole võrdsustatav võlatunnistuse andmisega või aegunud kohustuse tunnustamisega ega saa kaasa tuua nõude aegumise katkemist. Vastasel juhul oleks tulemuseks see, et iga kord kui kahe äriühingu raamatupidajad vahetavad saldokinnitusi pikeneksid kõigi äriühingute vastastikkuste nõuete tähtajad ja tekiks olukord, kus aegumise vastuväiteid ei oleks võimalik esitada ja nõuded ei aeguks kunagi. Raamatupidajad ei ole ega saagi olla detailselt kursis äriühingute poolt sõlmitud lepingute sisu ja kõigi nende muudatustega. Lisaks, kui hageja nõude tasumise tähtaega kogu aeg suuliselt muudeti, pikendati ning tunnustati, siis miks ei kajastatud nõuet korrektselt võlgniku majandusaasta aruandes. Kui isegi äriühingu raamatupidaja saldokinnitused oleksid käsitletavad võlatunnistusena, siis ei ole võlgnik kunagi volitanud EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ-d ega ühtegi
konkreetset äriühingu raamatupidajat tegema võlgniku nimel õiguslikult siduvaid tahteavaldusi või väljastama võlatunnistusi. Saldokinnitusi ei ole allkirjastanud ükski võlgniku juhatuse liige. Kui kohus tuvastab, et võlgnikule raamatupidamisteenust osutanud EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ töötaja saldokinnitus on võlatunnistus, siis on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ tekitanud võlgnikule kahju, mille võlgniku pankrotihaldur on kohustatud sisse nõudma. Hageja ja võlgniku raamatupidajate poolt vahetatud saldokinnitused ei oma mistahes õiguslikku tähtsust hageja väidetava nõude tunnustamise osas ega saa olla käsitletav võlatunnistusena.
46.Võlgniku raamatupidamist korraldas O. M. läbi tema kontrolli all oleva EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ. O. M.il oli sellist töökorraldust arvestades lihtne paluda võlgniku ja hageja raamatupidajatel vahetada saldokinnitusi. EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ pole ka vaatamata korduvatele pöördumistele üle andnud juhatuse liikmetele võlgniku täielikke raamatupidamise dokumente ega ühtegi dokumendi originaali. Võlgniku valduses ei ole ühtegi väidetavat laenulepingu ega raamatupidajate vahelise saldokinnituse originaali. Tegemist võib olla tagantjärgi loodud dokumentidega.
47.Hageja on valesti kajastanud 26.04.2015 ülekannet kui põhivõla tagasimakset. Hageja on oma nõuet viimase 1,5 aasta jooksul korduvalt muutnud. Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, millal hageja nõue sissenõutavaks muutus. Intressi saab arvestada üksnes kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni ja edasi saab arvestada viivist. Hageja ei ole kunagi esitanud viivisenõuet enne 09.02.2018. Varasemalt nõudis hageja üksnes põhivõlga ja intressi. 09.02.2018 avalduses asus hageja seisukohale, et nõue muutus sissenõutavaks 01.07.2015. 12.02.2018 avalduses arvestas hageja intressi kuni 12.01.2018 ning 09.02.2018 avalduses intressisumma muutunud ei olnud. Pankrotimenetluses esitas hageja nõude, kus arvestas intressi kuni 12.01.2018 ja viivist juba alates 02.07.2015. Nimetatud seisukohal oli hageja ka 16.05.2017 ja 18.01.2019 ja alles 09.02.2018 leidis hageja, et nõue muutus sissenõutavaks alates 02.07.2015 ja sellest ajast saab arvestada nii intressi ja viivist. Tõendamata on, et väidetava nõude tähtaega on pikendatud kuni 01.07.2015. Eeltoodu tekitab kahtlusi nõude olemasolust ja selle põhjendatusest. Võlgniku pankrotihaldur nõude osas vastuväiteid ei esitanud ega esitanud küsimusi, mis näitab, et pankrotihaldur tegutseb ühe võlausaldaja huvides. Hagiavalduses muutis hageja oma nõuet neljandat korda ja täpsustas seda veel viiendat korda 27.09.2018 menetlusdokumendis. Pankrotimenetluses esitatud 12.01.2018 nõudeavaldus ja selle 09.02.2018 täiendus on vastuolus ja erinevad. Hagiavalduses on esitanud hageja veel erineva nõude, mida on omakorda muutnud 27.09.2018. Hageja ei ole 1,5 aasta jooksul ka ise aru saanud, mis on hageja põhivõla summa. Hageja üritab oma nõuet muuta üksnes selletõttu, et tugineda 26.04.2015 maksele kui aegumist katkestavake asjaolule ja soovib seetõttu käsitleda 26.04.2015 makset kui põhivõla tagasimakset. Hageja on esitanud paljasõnalise väite, et 400 eurot tuleb arvestada põhivõla katteks. Vastav kokkulepe puudub. Laenulepingud vastavat kokkulepet ei sisalda. Lähtuda tuleb VÕS § 88 lg 8. 26.04.2015 ülekanne 400 eurot ei saanud olla kuidagi põhivõla katteks. R. T. ei saanud võlgniku arvelduskontolt makset teostades valida, millist kohustust ta täidab. Seega on 27.09.2018 täpsustus asjakohatu ja põhjendamatu. Isegi kui kohtu hinnangul on 26.04.2015 maksekorraldus aegumist katkestava mõjuga, siis saab sellise tõlgenduse korral lugeda katkenuks üksnes hageja viivisenõude aegumise. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-41-07. Viivisenõude tasumisega ei saa kaasneda põhivõla tunnistamist. R. T. on teinud 26.04.2015 makse ilma teiste juhatuse liikmete volitusteta. Kostja II märgib ka, et 26.04.2015 makse ei saa katkestada aegumist, kuna nõuet, mis on juba aegunud ei saa katkestada.
48.Raamatupidajate saldokinnitused kajastavad hageja nõuet võrreldes hageja seisukohtadega erinevalt. 21.06.2016 raamatupidajate vaheline saldokinnitus kajastab hageja väidetavat nõuet seisuga 31.12.2015: põhisumma 884 189 eurot, intress 822 007, kokku 1 706 196; 31.03.2017 hageja ja võlgniku vaheline saldokinnitus kajastab hageja nõuet seisuga 31.12.2016: põhisumma 884 188,20 eurot, intress 999 326,99 eurot, kokku 1 883 515,19 eurot ning seisuga 31.03.2017: põhivõlg 884 188,20, intress 1 1042 930,79 eurot, kokku 1 927 118,99 eurot. Saldokinnitustes on hageja
väidetavat laenu käsitanud, kui nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole saabunud. Ebaõiged on seega hageja väited väidetava nõude sissenõutavaks muutumise osas alates 01.07.2015.
49.Võlgnik ei ole hageja nõuet tunnustanud. O. M.i kirjavahetus iseenda advokaadiga ei ole asjakohane tõend. Hageja lepinguline esindaja edastas 16.05.2017 võlgnikule nõudeavalduse, millele vastas O. M., keda esindab sama lepinguline esindaja. Kuna esindaja tegevus omistatakse esindatavale, siis sisuliselt on O. M. saatnud hageja ainuosanikuna ja juhatuse liikmena nõudeavalduse võlgnikule ja võlgniku juhatuse liikmena sellele vastanud. Iseendaga kirjavahetuse pidamine ei saa olla käsitatav nõude tunnustamisena. 16.05.2017 nõudeavaldus koosnes põhivõlast ja intressisummast ja summad olid erinevad käesolevast. Tegemist on tõendi loomisega. Usutav ei ole, et hageja ainuosanik ja juhatuse liige ei suutnud 16.05.2017 seisuga ise ka aru saada, milline väidetav nõue tema äriühingul üldse võlgniku vastu on. O. M. on lähtunud enda huvidest, mitte võlgniku. Hoolikas juhatuse liige ei oleks nõudekirja kinnitanud. Nõudekirjast ei olnud hageja nõude kujunemine ja alusdokumendid arusaadavad. Teised juhatuse liikmed ei ole nõudeavaldusele ka vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
50.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, kuulanud üle tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja kostja I osas läbi vaatamata.
51.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
52.Kuna hageja on märkinud, et kostjad ei ole hageja väidetava võlgnevuse aluseks oleva tehingu pooled, mistõttu esitab kostja II vastuväiteid lepingupoolte suhetele kolmanda isikuna, siis peab kohus vajalikuks esmalt märkida, et Riigikohus on märkinud, et võlausaldaja võib PankrS § 107 kohaselt taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. Nimetatud sättest ja PankrS § 101 lg-st 2, § 103 lgtest 2, 3 tuleneb, et nõudele vastu vaieldes ja kostjana menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis võlgnikul, keda esindab haldur. (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-93-07, p 21). Seega on kostjal II õigus esitada menetluses samu vastuväiteid, mis võlgnikul.
53.Kohus on tuvastanud, et 22.12.2017 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-178373 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Hageja esitas 12.01.2018 haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 2 056 768,60 eurot (s.h. põhinõue 884 588,20 eurot, intressivõlgnevus 1 172 180,40 eurot) tunnustamiseks (I kd tl 7-8). 09.02.2018 esitas hageja haldurile täiendava nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 2 232 479,93 eurot (s.h. põhinõue 884 588,20 eurot, intressivõlgnevus 1 172 180,40 eurot, viivis 175 711,33 eurot) tunnustamiseks (I kd tl 9-10). 01.05.2018 esitas hageja haldurile nõueavalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles täpsustas võlgniku vastu suunatud rahalist nõuet summas 2 056 606,98 eurot (s.h. põhinõue 884 588,20 eurot, intressivõlgnevus 733 359,97 eurot, viivis 438 658,81 eurot) tunnustamiseks (I kd tl 10 pöördel-11). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 30.09.2008 hageja, võlgniku, OÜ Toletum, OÜ Paxton Assest, OÜ Reyna Trade ja O. M. vahel sõlmitud võla ülekandmise lepingust, kokkuleppest laenulepingute pikendamiseks ja tasaarvestuskokkuleppest. Lepinguga fikseeriti, et võlgnikule läks üle laenukohustus hageja ees 56 844 055 krooni. Kokku lepiti, et võlgnik, OÜ Paxton Assets ja OÜ Reyna Trade omandavad kõigist laenulepingust tulenevad kohustused ühiselt ja kannavad võlausaldaja ees nõuete täitmise eest solidaarset vastutust.
54.07.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue 2 056 606,98 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu kirjalikult enne koosolekut kostja II, koosolekul kostja I ja V. L. (I kd tl 25-30). Pankrotiseadus (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on seega, et hageja oleks esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõude, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, et hageja oleks esitanud seejärel tähtaegselt nõude tunnustamise hagi kohtusse ning, et nimetatud hageja nõue võlgniku vastu oleks nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav.
55.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Toletum ning O. M. ja OÜ Toletum 2008 mitmeid laenulepinguid. 30.09.2008 sõlmisid hageja, võlgnik, OÜ Toletum, OÜ Paxton Assets, OÜ Reyna Trade ja O. M. võla ülekandmise lepingu, kokkuleppe laenulepingute pikendamiseks ja tasaarvestuskokkuleppe (edaspidi nõude aluseks olev leping) (I kd tl 37-38). Lepingu punkti 2.1 kohaselt kanti OÜ Toletum poolt võla omandajatele OÜ Paxton Assets, OÜ Reyna Trade ja võlgnik üle laenulepingutest tulenevad põhi- ja kõrvalkohustused lepingus toodud tingimustel. Lepingu punkti 2.6.3 alusel läks võlgnikule üle laenukohustus hageja ees 56 844 050 krooni ehk Reyna Trade ja võlgnik üle laenulepingutest tulenevad põhi- ja kõrvalkohustused lepingus toodud tingimustel. Lepingu punkti 2.6.3 alusel läks võlgnikule üle laenukohustus hageja ees 56 844 050 krooni ehk 3 632 996,95 eurot. Võlgnik, OÜ Paxton Trade ja OÜ Reyna Trade omandasid kõigist laenulepingutest tulenevad kohustused ühiselt ja vastutasid solidaarselt. 01.08.2008 sõlmisid hageja, võlgnik, OÜ Paxton Assets ja OÜ Reyna Trade kokkuleppe laenulepingute tähtaja ja intressi kohta, mille kohaselt kohustusid laenusaajad tasuma alates 01.10.2008 hagejale intressi 20% laenusummalt ning tagastama laenu hiljemalt 31.12.2009 (I kd tl 38 pöördel). 31.12.2009 sõlmisid hageja, võlgnik, OÜ Paxton Trade ja OÜ Reyna Trade kokkuleppe laenulepingute tähtaja pikendamise kohta kuni 31.12.2011 (I kd tl 39). 15.06.2010 sõlmisid hageja, võlgnik ja OÜ Paxton Assets võla ülekande lepingu, milles fikseeriti võlgniku võlgnevuse suurus hageja ees põhisummas 56 844 050 krooni ja intress seisuga 15.06.2010 19 404 846 krooni. OÜ-le Paxton Assets kanti üle kohustusest 2 594 957 eurot, milline tuli tasuda 31.12.2011 (I kd tl 39 pöördel - 40). 10.05.2011 sõlmisid hageja, võlgnik ja OÜ Reyna Trade võla ülekande lepingu, milles fikseeriti võlgniku võlgnevuse suurus hageja ees põhisummas 2 278 236 eurot ja intress 410 707 eurot. OÜ-le Reyna Trade kanti üle kohustusest 1 804 354 eurot, milline tuli tasuda 31.12.2011 (I kd tl 40 pöördel 41).
56.Kostja II vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu. Laenu tagastamise tähtaeg saabus 31.12.2011. Tähtaega ei ole kirjalikult pikendatud. Tõendamata on ka tähtaja suuline pikendamine. Kostja II esitab tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 146 tulenevalt aegumise vastuväite.
57.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja väidetav põhinõue 884 188,20 euro tagastamiseks muutus sissenõutavaks 01.01.2012. Hageja esitas nõudeavalduse 12.01.2018, seega oli nõue aegunud. Hageja väiteid selle kohta, et võlgnik on korduvalt nõuet tunnistanud ja laenu tagastamise tähtaega on pikendatud kuni 01.07.2015 (tl 11), on tõendamata ja paljasõnalised.
58.Kostja II on esile toonud, et nõude aluseks oleva suhte pooled on kokku leppinud, et laenulepinguid saab muuta üksnes kirjalikus vormis. Kirjalik ja ka suuline kokkulepe laenulepingu tähtaja pikendamiseks puudub. Hageja on seisukohal, et vastav kokkulepe nõude aluseks olevas lepingus puudub. Nõude aluseks oleva lepinguga on üle võetud üksnes laenukohustus VÕS § 175 lg 1 tähenduses, mitte laenulepingud VÕS § 179 lg 1 tähenduses.
59.VÕS § 175 lg 1 järgi kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 179 lg 1 alusel lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
60.Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt ka nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 32-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-42-14, p 13).
61.Kohus toetab kostja II seisukohta, et nõude aluseks oleva lepingu pooled on kokku leppinud laenulepingu muutmise kirjalikus vormis. Nõude aluseks oleva lepingu punkti 1 alusel mõistetakse lepingus laenulepingute all: 05.06.2008 laenulepingut hageja ja OÜ Toletum vahel (I kd tl 88-89); 18.08.2008 laenulepingut hageja ja OÜ Toletum vahel (I kd tl 93-94); 09.05.2008 laenulepingut O. M. ja OÜ Toletum vahel (I kd tl 96-97); 25.09.2008 laenulepingut hageja ja OÜ Toletum vahel (I kd tl 9899) ning 30.09.2008 laenulepingut hageja ja OÜ Toletum vahel (I kd tl 100-101). Laenud on üle kantud (II kd tl 22-26). Lepingu punkti 2.1 alusel lepingu järgi kantakse võla ülekandja poolt võla omandajale üle laenulepingust tulenevad nii põhi- kui kõrvalkohustused ja õigused. Lepingu punkti 2.2 järgi võtavad võla omandajad üle laenu põhikohustuse summas 168 257 520 krooni, millele lisanduvad kõrvalkohustused. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustub võla üleandja lepingu jõustumise päeval üle andma võla omandajale laenulepingutest tulenevaid kohustusi ja õigusi võlausaldajate ees tõendavad dokumendid. Lepingu punktis 2.8 on pikendatud laenulepingute tähtaegasid kuni 01.12.2008. 01.10.2008 hageja, võlgniku, OÜ Reyna Trade ja OÜ Paxton Assets vahel sõlmitud kokkuleppe laenulepingute tähtaja ja intressi kohta lepingu punkti 3 järgi on lepingu pooled pikendanud kõigi laenulepingute tähtaegasid kuni 31.12.2009 (I kd tl 38 pöördel). 31.12.2009 hageja, võlgniku, OÜ Reyna Trade ja OÜ Paxton Assets vahel sõlmitud kokkuleppe laenulepingute tähtaja pikendamise kohta punkt 1 järgi on pikendanud lepingu pooled laenuandja ja laenusaaja vahel kehtivate laenulepingute tähtaegasid kuni 31.12.2011 (I kd tl 39). 15.11.2010 hageja, võlgniku ja OÜ Paxton Asset võla ülekandmise lepingust ja 10.05.2011 hageja, võlgniku ja OÜ reyna Trade võla ülekandmise lepingust nähtub, et nõude aluseks oleva 30.09.2008 lepingu aluseks on eelnimetatud viis laenulepingut ning nõude täitmise tähtaeg on 31.12.2011 (I kd tl 39 pöördel - 41).
62.Eeltoodust nähtub, et nii nõude aluseks oleva 30.09.2008 lepingu kui ka hilisemate lepingute aluseks on viis laenulepingut ning nõude aluseks oleva lepingu punktidest 2.1 ja 2.8 nähtub selgelt, et üle on antud ka laenulepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Puudub vaidlus, et 05.06.2008, 18.08.2008, 09.05.2008, 25.09.2008 ja 30.09.2008 laenulepingutes on lepingute pooled kokku leppinud, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole pooltele täitmiseks siduvad. Nõude aluseks oleva lepingu poolte käitumine ja praktika tõendab, et lepingu pooled olid teadlikud, et kõik kokkulepped, sh lepingu tähtaja pikendamine, tuleb sõlmida kirjalikult. Pooled on vastavat praktikat ka kohaldanud ajavahemikus 30.09.2008-10.05.2011, millal on laenulepingutest tulenevate kohustuse tähtaegasid pikendatud kuni 31.12.2011. Ka tunnistaja O. M. on oma ütlustes kinnitanud, et laenulepingute tähtaegasid pikendati paar korda kirjalikult ning tunnistajale ei ole teada, miks edasi kirjalikult ei vormistatud (III kd tl 185). Tunnistaja on ka märkinud, et hageja ja OÜ Toletum ning O. M. ja OÜ Toletum vahelistes lepingutes oli kokku lepitud, et lepinguid saab muuta üksnes
kirjalikult (III kd tl 186). Tunnistaja R. T. ei lükanud ümber, et pooltel oli kokkulepe laenulepingute pikendamiseks kirjalikult, vaid märkis, et temale teadaolevalt võib Eestis pikendada tähtaegasid ka suuliselt (III kd tl 187). Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt oli pooltel kokkulepe, et suured asjad pannakse kirjalikult kirja, et vältida vaidlusi (III kd tl 190). Laenulepingud vormistati kirjalikult, suuliselt ei lepitud midagi kokku (III kd tl 190 pöördel). Seega ei ole usutav, et lepingu pooltele ei olnud teada ja aru saada, et lepinguid saab muuta üksnes kirjalikult. Kohus on seisukohal, et pooled on kokku leppinud, et nõude aluseks olevat lepingut saab muuta üksnes kirjalikult.
63.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nõude aluseks oleva lepingu pooled oleks peale 31.12.2011, mil saabus laenulepingutest tuleneva kohustuse tasumise tähtaeg, sõlminud kirjalikke kokkuleppeid laenulepingust tuleneva kohustuse tasumise tähtaja pikendamise kohta. Kirjalike kokkulepete puudumist kinnitavad ka tunnistajate O. M., R. T., H.-P. L. ja V. L. ütlused. O. M. on märkinud, et koosolekuid, kus väidetavalt toimus laenulepingute tähtaegade pikendamine, ei protokollitud (III kd tl 185 – 185 pöördel). R. T. on selgitanud, et osaliselt jäid laenulepingute tähtajad kirjalikult pikendamata (III kd tl 187 pöördel). H.-P. L. on tunnistanud, et temal puuduvad kirjalikud kokkulepped laenude tagastamise tähtaegade pikendamise osas, kuid nõustub, et oleks pidanud sõlmima kirjalikke kokkuleppeid (III kd tl 189 pöördel). V. L. on kinnitanud, et kirjalikke kokkuleppeid tähtaegade pikendamise osas ei tehtud, kuigi vastav kokkulepe oli. Tõendamata on ka väidetavate suulised kokkulepped laenu tagastamise tähtaja pikendamise osas. Tunnistajate O. M., R. T. ja H.-P. L. ütlused ei kinnita asjaolu, et laenulepingutest tulenevate kohustuste tasumise tähtaegasid pikendati suuliselt. Tunnistajad on üksnes märkinud, et V. L. lubas kogu aeg maksta, kuid ei ole märkinud, mis ajaks. Ükski kirjalik tõend suuliste kokkulepete olemasolu laenulepingute tähtaja pikendamise osas tunnistajate ütlusi ei kinnita. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtul puudub alus kahelda ühegi tunnistaja ütluses ning hindab tunnistaja ütlusi koos teist kohtule esitatud tõenditega. Kohus on seisukohal, et ei oma tähtsust, kellele kui palju kuulus võlgniku osalusest. Pooled ei vaidle, et osapooled olid omavahel seotud isikud.
64.Hageja on seisukohal, et majandusaasta aruannet kinnitades pikendasid juhatuse liikmed laenu tagastamise tähtaega vastavalt 01.07.2014 ja 01.07.2015. Digitaalallkirjade kinnituslehtedelt nähtub, et juhatuse liikmed O. M. ja V. L. allkirjastasid majandusaasta aruande mõned tunnid enne R. T.t ning nende poolt allkirjastatud versioonil puudus igasugune märge laenu tagastamise tähtaegade pikendamise kohta. R. T. on pikendamise resolutsiooni lisanud üksnes enda allkirjale (I kd tl 121 ja II kd tl 44), mitte majandusaasta aruandele. Nimetatut on R. T. kinnitanud ka kohtule ütlusi andes (III kd tl 188). Kohus peab vajalikuks seejuures ka märkida, et hageja on jätnud käesolevas menetluses kohtule esitamata 2014 majandusaasta aruande digitaalallkirjade kinnituslehe (kinnituselehe on kohtule esitanud kostja II). TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudtavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Juhatuse liikmete O. M.i ja V. L. allkirjadel ning majandusaasta aruandel tervikuna vastav märge puudub. Tunnistajad O. M. ja V. L. on kohtule kinnitanud, et R. T. poolt lisatud resolutsiooni nemad allkirjastanud ei ole (III kd tl 186, 191). Seega ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et juhatuse liikmed O. M. ja V. L. oleksid teinud tähtaja pikendamise tahteavalduse.
65.Kostja II on esile toonud, et võlgniku juhatuse liikmetel on ainult ühine esindusõigus, mille osas puudub vaidlus. Seega ei saa R. T.e 09.06.2015 kinnitus (I kd tl 121) ja 05.06.2014 kinnitus (II kd tl 44) pikendada laenu tagastamise tähtaega. Kohus on seisukohal, et laenulepingu tähtaja pikendamist ei tõenda ka asjaolu, et väidetav laen on kajastatud 2013 ja 2014 majandusaasta aruannetes lühiajalise laenuna seotud osapooltele lõpptähtajaga vastavalt 2013 (II kd tl 42) ja lõpptähtajaga 2015 (I kd tl 119). Tegemist on tehingu raamatupidamisliku kajastamisega, mille järgi ei ole võimalik õigussuhet kvalifitseerida. Nimetatud seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis 2-17-17217, punkt 13. Nõuete kajastamine majandusaasta aruandes ei tähenda automaatselt tähtaja pikenemist või, et nõude kajastamine majandusaasta aruandes välistaks nõude aegumise. Raamatupidamislikud kanded ja majandusaasta aruanne ei tekita ega lõpeta nõudeõigusi ega katkesta nõude aegumist. Lisaks nähtub võlgniku 2013 kui ka 2014 majandusaasta aruannetest, et kohustused seotud osapoolte ees seisuga 31.12.2014 koosnevad juhatuse liikme kontrolli all olevatelt ettevõtetelt saadud laenukohustustest
1 034 445 eurot ning intressikohustusest 2012 503 114 eurot ja 2013 690 319 eurot. Ühe laenulepingu tähtaeg oli 31.12.2011. Seega on üheselt arusaadav, et laenulepingu tähtaeg oli 31.12.2011 ning võlgniku juhatuse liikmed ei ole majandusaasta aruandes laenulepingu tähtaega pikendanud. Usutavad ei ole hageja väited ja tunnistajate ütlused, et tegemist oli lihtsalt viitega algdokumendile. Kui tegemist oleks lihtsalt algdokumendiga, siis oleks laenulepingu tähtaja pikendamine kajastatud majandusaasta aruannetes korrektselt ka arusaadavalt. Tunnistajad O. M. ja R. T. ei osanud anda selgeid vastuseid, mis ajani laenuleping väidetavate suuliste kokkulepet alusel pikendati, mis näitab selgelt, et kokkulepped laenulepingute pikendamise osas puudusid. O. M. on algselt märkinud, et 2013 majandusaasta aruandes lepiti kokku laenu tagastamise tähtajaks 31.12.2014 ja 2014 majandusaasta aruandes 31.12.2015 ning hiljem, et laenu tähtaega pikendati kuni 01.07.2015 (III kd tl 186). O. M. on ka märkinud, et võlgniku majandusaasta aruandest ei ole aru saada ilma resolutsiooni lugemata, et laenu tasumise tähtaega on pikendatud (06.09.2019 helisalvestis 1h ja 06 min). R. T. märkis, et lisas resolutsiooni üksnes sisetunde põhjal (III kd tl 188). Usutav ei ole, et kokku lepitakse mitmed tähtajad laenu pikendamise osas. R. T. on tunnistanud, et lühiajalise laenuna seotud osapooltele võlgniku majandusaasta aruandes on silmas peetud ka OÜ Toletum laenu. Seega tõendab kaudselt asjaolu, et V. L., üks võlgniku juhatuse liikmetest, ei ole kunagi nõus olnud laenulepingu pikendamisega, 01.11.2018 tsiviilasjas 2-18-8605 kohtule esitatud menetlusdokumendis märgitu: „resolutsiooni kirjelduse lisamine on igati õigustatud ning ainus võimalus OÜ Toletum nõude pikendamise fikseerimine olukorras, kus üks juhatuse liige keeldub alusetult laenu tagasimaksmise ja laenulepingu tähtaja pikendamisega (III kd tl 71).“ Asjaolu, et nõude aluseks oleva laenu tagasimakse tähtaeg oli 31.12.2011 tõendab ka hageja enda 2015 majandusaasta aruanne, kus on märgitud, et laen summas 884 589 eurot, intressiga 20% aastas tagasimakse tähtaeg on 2011 (II kd tl 53 pöördel). 2016 hageja majandusaasta aruandes märgitu, et laenu summas 884 188 eurot, intressiga 20% aastas tagasimakse tähtaeg 2016 ei ole usutav. Kohtule ei ole kunagi väidetud, et laen tuli tagastada aastal 2016. Hageja on ka ise nõudeavalduses võlgniku haldurile ja hagis kohtule märkinud, et nõue muutus sissenõutavaks 01.07.2015. Seega on hageja 2016 aruandes märgitud andmed tõendamata ning ei tõenda tegelikke asjaolusid.
66.Kohus selgitab, et asjaolu, et võlgniku majandusaasta aruanded on auditeeritud ja juhatuse liikmed on väljastanud audiitorile esitiskirjad (II kd tl 84-94), ei tõenda nõude aluseks olevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et audiitor kontrollis laenulepingutest tulenevate nõuete täitmise tähtaega. Lisaks on majandusaasta aruannetes selgelt kajastatud, et laenulepingu tähtaeg oli 31.12.2011. Seega on asjakohatud hageja väited, et audiitor on kontrollinud võlgniku majandusaasta aruandeid ja kinnitanud, et hageja nõuet on tunnustatud ja see pole aegunud.
67.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puuduvad kirjalikud ning ka suulised kokkulepped nõude aluseks oleva lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaja pikendamise kohta. Suulised kokkulepped ei omaks ka tähendust, kuna kohus on tuvastanud, et nõude aluseks oleva lepingu pooled olid kokku leppinud lepingu muutmises üksnes kirjalikult. Laenulepingu tähtaeg oli 31.12.2011.
68.Hageja on seisukohal, et võlgnik on hageja nõuet korduvalt tunnustanud, mistõttu on aegumine katkenud TsÜS § 158 tähenduses. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud saldokinnitused (I kd tl 41 pöördel; 52 ja 52 pöördel, II kd tl 46-47, 95-97), O. M. vastuse hageja nõudekirjale (I kd tl 53-54 pöördel), võlgniku 26.04.2015 maksekorralduse (II kd tl 12) ja võlgniku vanne tsiviilasjas 2-17-8371 (II kd tl 33-35).
69.Kohtule esitatud saldokinnitustelt (I kd tl 41 pöördel; 52 ja 52 pöördel, II kd tl 46-47, 95-97) nähtub, et hageja ja võlgniku raamatupidajad on vahetanud saldokinnitusi, kus hageja raamatupidaja on palunud võlgniku raamatupidajal kinnitada võlgniku võlgnevust hageja ees. Tõendatud on, et hagejale osutas raamatupidamist 01.04.2014 sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu alusel EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ (II kd tl 98-99). Puudub vaidlus, et hageja raamatupidaja töötas samuti nimetatud firmas (I kd tl 73), vastavat asjaolu hageja ümber lükanud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et saldokinnitusi on peetud kohtupraktikas võlatunnistuseks. Kohus on aga seisukohal, et võlgniku ja
võlausaldaja raamatupidajate poolt vahetatud ja allkirjastatud saldokinnitusi ei saa pidada võlgniku tahteavalduseks tunnustada võlgnevust, katkestada sellega aegumine TsÜS § 158 tähenduses või pikendada tähtaegasid. Nõude tunnustamiseks ja tähtaegade pikendamiseks on kohtu hinnangul vajalik juhatuse liikme allkirjaga saldokinnitust. Käesolevas vaidluses kolme juhatuse liikme ühiste allkirjadega saldokinnitust kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et nõude tunnustamine ja aegumise katkestamise soov ei ole igapäevane majandustegevus ning selleks on vajalik juhatuse liikmete nõusolekut. Kohtule esitatud raamatupidamisteenuse osutamise lepingust ei nähtu, et raamatupidajale oli antud õigus tunnustada nõudeid, pikendada laenulepingute tähtaegasid ja katkestada nõuete aegumist. Kohus on ka seisukohal, et raamatupidajate vahelised saldokinnitused on üksnes nõude raamatupidamislikud kajastused, mis on vajalikud raamatupidajale oma ülesannete täitmiseks ning, mille kajastamine ei saa otsustada nõude sisu üle. Riigikohus on märkinud, et kuigi raamatupidamiskohustuslane peab kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites (RPS § 4 p 3) ning kuigi majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust (RPS § 16 p 10), ei saa sellest järeldada, et üksnes raamatupidamises kajastamise viisist saaks tuletada majandustehingu õigusliku sisu (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-17-17217).
70.Saldokinnitused ei ole kohtu hinnangul ka õiguslikult pädevad tõendid käesolevas asjas. Puudub vaidlus, et O. M. oli hageja juhatuse liige kuni 19.09.2018 ning ainuosanik. Puudub vaidlus, et O. M. oli võlgniku juhatuse liige. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et O. M. on EfTEN Capital AS nõukogu liige ja seega seotud EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ-ga (III kd tl 185), kuna EfTEN Capital AS on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ osanik ja asutaja (I kd tl 105-107). O. M. on märkinud, et tegemist on tütarfirmadega (III kd tl 186 pöördel). Seega on veenvad kostja II seisukohad, et O. M. oli seotud isikuks võlgnikule raamatupidamisteenust osutanud teenusepakkujaga. Nimetatut kinnitab ka 01.10.2018 Ärilehe väljatrükk, kus on toodud: „kuni 2017 kevadeni korraldas kolme mainitud firma raamatupidamist M. seotud Eften Capital.“ O. M. on tunnistanud, et raamatupidajad suhtlesid otse juhatuse liikmetega (III kd tl 185). Seega arvestades, et O. M. oli ka hageja juhatuse liige ja osanik, siis ei ole kohus veendunud, et O. M. ei palunud vahetada hageja ja võlgniku raamatupidajatel, kes töötasid samas äriühingus, saldokinnitusi. Kohtule originaal saldokinnitusi esitatud ei ole, kuigi kostja II on nimetatule tähelepanu juhtinud.
71.Eeltoodust tulenevalt ei tõenda saldokinnitused nõude tunnustamist.
72.Hageja lepinguline esindaja Toomas Vaher on esitanud võlgnikule 16.05.2017 nõudeavalduse, mida on täpsustanud 31.05.2017 (I kd tl 53-54), milles on palunud võlgnikul tasuda 1 942 378 eurot hiljemalt 31.05.2017. Nõudele on vastanud 26.05.2017 O. M., et nõuded on selged ja nende kehtivuses ei ole kahtlust. Võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks (I kd tl 54 pöördel). Kohus on seisukohal, et nõudekiri ja O. M. vastus ei tõenda nõude tunnustamist võlgniku poolt. Esmalt märgib kohus, et kohus nõustub kostjaga II, et tegemist on O. M.i iseendaga peetud kirjavahetusega, mistõttu ei ole tegemist asjakohase tõendiga. O. M. on istungil tunnistanud, et vandeadvokaat Toomas Vaher on tema esindaja (III kd tl 185 pöördel). Seega, kuna esindaja tegevus omistatakse esindatavale, siis on O. M., kes oli nõudekirja tegemise ajal hageja juhatuse liige ja ainuosanik, edastanud võlgnikule nõudeavalduse ja vastanud sellele võlgniku juhatuse liikmena ehk O. M. on pidanud kirjavahetust iseendaga. O. M. on ka kinnitanud, et vastas nõudekirjale teiste juhatuse liikmetega konsulteerimata (III kd tl 186 pöördel). R. T.e väiteid, et tema vastas samuti nõudekirjale (III kd tl 189), ei tõenda ükski kohtule esitanud tõend. Teiseks, kuna võlgniku juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, mille osas puudub vaidlus, siis ei saa O. M.i ainuisikuline vastus iseenda nõudekirjale tähendada nõude tunnustamist.
73.Nõude tunnustamist ei tõenda ka 26.04.2015 makse summas 400 eurot (II kd tl 12). Kohus on tuvastanud, et nõude aluseks olevast lepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2012, millisest ajast algas kolme aastane aegumistähtaeg. Seega 26.04.2015 makse tegemise ajal oli nõue aegunud. Riigikohus on märkinud, et aegumine saab katkeda üksnes juhul kui nõude aegumistähtaeg
pole veel möödunud (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-141-13, p 24 ja 3-2-1-129-16, p 48). Seega ei saa juba aegunud nõude tähtaeg katkeda. Lisaks on makse tehtud ühe juhatuse liikme R. T. poolt, mida isik on kinnitanud kohtule vande all ütlusi andes (III kd tl 189). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et makse tegemisest olid teised juhatuse liikmed teadlikud. Kuna võlgniku juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, mille osas puudub vaidlus, siis ei saa R. T. poolt teostatud makse ka tähendada nõude tunnustamist, kuna selleks puudus teiste juhatuste liikmete nõusolek.
74.Nõude tunnustamist ei tõenda võlgniku vanne tsiviilasjas 2-17-8371 (II kd tl 33-35). Võlgniku OÜ Reyna Trade 10.01.2018 nimekirja varade, võlgade ja majandustegevuse kohta on koostanud O. M., kes oli ka hageja juhatuse liige kuni 19.09.2018 ja ainuosanik (II kd tl 35) ehk tegemist on huvitatud isikuga. R. T. ja V. L. ei ole selgelt kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees. R. T. on üksnes märkinud, et teadaolevalt on hageja ees võlgnevus, kuid summasid märkinud ei ole (II kd tl 33) ning V. L. ei ole enda vandes kordagi maininud võlgnevust, vaid on selgitanud, et temale ei ole teada võlgniku varade ja kohustuse täpsed suurused, kuna objektiivne ülevaade raamatupidamisest (II kd tl 33 pöördel - 34). Lisaks on tegemist OÜ Reyna Trade pankrotimenetlusega, kes ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Seega kohtu hinnangul ei tõenda ka kolmanda isiku pankrotimenetluses esitatud vanded käesolevas asjas hageja nõuet võlgniku vastu.
75.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus on leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis ei anna kohus hinnangut kostja II väidetele seoses hageja nõude suurusega.
76.Kostja I esitas Harju Maakohtule hagi enda nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi 2-18-8608). Harju Maakohus tegi 18.03.2019 määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tegi 30.05.2019 määruse, millega jättis kostja I määruskaebuse rahuldamata. Määrus jõustus 09.09.2019 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis kostja I määruskaebuse menetlusse võtmata. Kuivõrd kostja I ei ole enam võlgniku (pankrotis) võlausaldaja, ei saa ta Pankrs § 106 lg 1 tulenevalt olla käesoleva menetluse kostjaks, mistõttu tuleb hagiavaldus TsMS § 423 lg p 2 alusel jätta kostja I osas läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
77.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
78.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.10.2019 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.