Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-8608
Kohtuasi
NAIVE FINANTS OÜ hagi OÜ Taali Grupp, Osaühingu Toletum (likvideerimisel) ja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi vastu NAIVE FINANTS OÜ nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NAIVE FINANTS OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja NAIVE FINANTS OÜ (registrikood 14416307) lepinguline esindaja Allan Viirma Kostja OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Neve Uudelt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1053 eurot ületavas osas.
2.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Rahuldada NAIVE FINANTS OÜ määruskaebus osaliselt.
4.1.Mõista NAIVE FINANTS OÜ-lt OÜ Taali Grupp kasuks välja menetluskulud 1053 eurot ja Osaühingu Toletum (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 1128 eurot.
4.2.Jätta OÜ Taali Grupp menetluskulude kindlaks määramise taotlus 451 euro 80 sendi ulatuses rahuldamata.
4.3.Jätta rahuldamata OÜ Taali Grupp 12. septembril 2019 esitatud taotlus kanda menetluskulude summa OÜ-le Taali Grupp hageja poolt hoiustatud rahasummast.
4.4.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.NAIVE FINANTS OÜ (hageja) esitas 4. juunil 2018 hagi OÜ Taali Grupp (kostja I), Osaühingu Toletum (likvideerimisel) ja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi vastu 30 euro 28 sendi suuruse nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue võlgniku vastu osade registreerimise haldustasust, mille tasumise kohustust võlgnik kohaselt ei täitnud. Hageja esitas OÜ Dagenhart pankrotimenetluses nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks. Kostjad esitasid nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastuväite, kuna kostja oli võlgniku kohustuse hageja ees täitnud. Hageja leidis, et tema nõue on kehtiv, seetõttu esitas ta kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks.
2.Harju Maakohus jättis hagi 18. märtsi 2019. a määrusega läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale kaebuse Riigikohtusse. Riigikohus jättis hageja määruskaebuse 9. septembri 2019. a määrusega menetlusse võtmata.
3.Kostja I esitas 12. septembril 2019 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1504 euro 80 sendi ulatuses. Ta palus kanda oma pangakontole hageja poolt menetluskulude katteks tagatisena tasutud 1500 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 7. jaanuari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus, dokumendi sissejuhatavas osas on märgitud maakohtu määruse tegemise aja ja koha kohta, et määrus on tehtud 6. jaanuaril 2020, aga digiallkirjastatud on määrus 7. jaanuaril 2020, vt II kd tl 10) kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1504 eurot 80 senti. Maakohus jättis rahuldamata kostja I taotluse kanda talle menetluskulude summa hageja poolt tagatiseks deposiiti hoiustatud summast. Maakohus määras, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et kostjale I osutatud õigusabiteenuse tunnihind 180 eurot (11. aprillil 2019. a esitatud menetluskulude osas) ja 190 eurot (3. jaanuaril 2019 a. esitatud menetluskulude osas) tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik, kuna kostjat I esindas vandeadvokaat. Hageja ei esitanud maakohtus vastuväiteid kostja I menetluskuludele. Maakohus leidis, et kostjale osutatud õigusabiteenuse ajakulu 8 tundi ja 6 minutit on samuti põhjendatud ja vajalik.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega hagejalt mõisteti kostja I kasuks välja menetluskulud 1504 eurot 80 senti. Hageja palub teha uue määruse, millega määrata hüvitatavad menetluskulud kindlaks summas 969 eurot 80 senti. Hageja hinnangul on maakohus määranud kostjale I hüvitatavad menetluskulud kindlaks põhjendamatult suures ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramine tunnihinnaga, mis ületab Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tunnihinda 60–70 euro võrra, ei ole põhjendatud. Sellise ebamõistlikult kõrge tunnihinnaga õigusabi osutamine kostjale I ei olnud siinses kohtuasjas vajalik. Maakohus on põhjendanud sellist tunnihinda kohtuasja keerukusega, kuid ei ole selgitanud, milles kohtuasja keerukus seisneb. Hageja hinnangul ei olnud kohtuasi keeruline, kuna selles ei jõutudki sisulise vaidluseni. Kohtuasjas ei toimunud ka ühtegi kohtuistungit. Üksnes asjaolu, et menetlusosalist esindab vandeadvokaat, ei muuda kohtuasja keerukaks. Seetõttu tuleb kostja I kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust vähendada 535 euro võrra.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale I tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
7.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seetõttu vaatas ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 osas ning seda samuti osaliselt, s.o osas, milles hageja on maakohtu määruse kostja I suhtes vaidlustanud. Muus osas (Osaühingu Toletum (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramine) on Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus jõustunud.
10.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada resolutsiooni punkti 1 osas ning jätta kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt rahuldamata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
11.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
2.oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
12.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes kostja I õigusabiteenuse tunnihinna osas. Kostja I taotletud tunnihind on praeguse vaidluse lihtsust arvestades põhjendamatult kõrge. Kostja I taotles menetluskulude hüvitamist 8 tunni 6 minuti ulatuses ning tunnihinnaga 180 eurot ja 190 eurot. Maakohus leidis, et kostja I taotletud tunnihind on põhjendatud põhjusel, et teda esindas kohtus vandeadvokaat. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on menetluskulud kindlaks määranud ja hagejalt välja mõistnud põhjendamatult kõrge tunnihinnaga. Maakohus on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjaolu, et kostjale I osutas õigusabiteenust vandeadvokaat, piisav alus õigusabiteenuse ülemäära kõrge tunnihinna põhjendamiseks. Praegusel juhul oleks maakohus lisaks teenuse osutaja kvalifikatsioonile pidanud arvesse võtma ka vaidluse sisu ning mahtu, samuti hageja nõude suurust.
13.Eelnevat arvesse võttes on kolleegiumi hinnangul kohane tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta). Sellise tunnihinna põhjendatuse juures võttis kolleegium arvesse ka kostja I esindajate kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja I käibemaksukohustuslane ning kostja I ei ole TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista 130×8,1=1053 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb 451 euro 80 sendi ulatuses rahuldamata.
14.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et tema poolt taotletud õigusabiteenuse tunnihind ei olnud ülemäära kõrge. Selle seisukohta toetamiseks viitas kostja vastavale Riigikohtu praktikale, kus Riigikohus on leidnud, et 120 eurot ületav tunnihind oli vajalik ja põhjendatud. Kostja poolt viidatud kahes lahendis (Riigikohtu tsiviilkollegiumi 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-182-14) oli menetluskulude tunnihind kõrgem kui 120 eurot. Kuid esimese lahendi puhul oli tegemist spetsiifilise autoriõiguse valdkonna vaidlusega ning teise haldusasja puhul oli vaidlus keerukas ja tunduvalt mahukam kui praegune menetlus. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul võimalik viidatud näiteid õigusabiteenuse tunnihinna põhjendatuse hindamisel aluseks võtta.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.