Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-19-4297 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 21.03.2019.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt suri xxx.a hageja ja kostjate ema M Ka. M. Ka pärijateks olid võrdsetes osades üLlanud abikaasa S K ning kolm last N K, A S ja M Š ehk hageja ja kostjad. xxx.a suri S K, kelle testamendijärgseks pärijaks oli hageja N K. Seega on tekkinud pärijate ühisus, millest 6/8 suurune mõtteline osa kuulub hagejale ja kummalegi kostjale kuulub 1/8 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest. Pärandvaraks on xxx asuv kinnistu, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kostjad ei nõustunud vabatahtlikult minema notari juurde pärandvara ühisuse lõpetamiseks. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastused Kostja A S vastas kohtule 15.04.2019.a. Kostja vastuse kohaselt on ta nõus pärandvara jagamisega ega pole kunagi keeldunud selle vabatahtlikust jagamisest. Hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole pärandvara jagamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks keeldunud pärandvara jagamisest ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest hageja pöördus kohtusse põhjendamatult. Kostja M S vastas kohtule 22.04.2019.a. Kostja vastuse kohaselt elab ta alates 1991.a xxx osariigis xxx. Hageja ei ole varasemalt pöördunud tema poole pärandi jagamise küsimusega. Ta on tasunud oma venna juhiste järgi 1/3 pärandvaraga seotud maamaksust. Ta on oma vennale, s.o hagejale teatanud, et ta tuleb Eestisse 2019.a juulis ja siis saab kõik vajalikud tehingud teha. Kohtu ettepanek ja poolte seisukohad Kohus tegi 09.05.2019.a kirjaga pooltele ettepaneku anda nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, sest pooltel puudub sisuline vaidlus. Kohus teeb ettepaneku lõpetada pärijate ühisus ja kanda kinnistusraamatusse sisse hageja 6/8 suuruse mõttelise osa omanikuna ning kostjad kumbki 1/8 suuruse mõttelise osa omanikuna. Kohus hoiatas hagejat, et jätab menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei ole proovinud asja lahendada kohtuväliselt. Kostjad A S ja M Š vastasid 14.05.2019.a, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kohtu näidatud viisil. Hageja vastas 20.05.2019.a ja palub teha kohtuotsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

2-19-4297 Tallinna notar L Me poolt 02.05.2018.a tõestatud pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistusega, milline on kantud notari ametitegevuse raamatu registri number xxx all (tl 10) on tõendatud, et xxx.a surnud M Ka, isikukood xxx pärijateks on 1⁄4 suurustes mõttelistes osades abikaasa S K (isikukood xxx), poeg N K (isikukood xxx), tütar A S (isikukood xxx) ja tütar M Š (isikukood xxx). Samuti on nimetatud dokumendiga tõendatud kinnistu registriosa numbriga xxx kuulumine abikaasade ühisvara ja pärandvara hulka. Tallinna notar L Me poolt 02.05.2018.a tõestatud pärimistunnistusega, milline on kantud notari ametitegevuse raamatu registri number xxx all (tl 13), on tõendatud, et xxx.a surnud S Ki (isikukood xxx) ainupärijaks on poeg N K. Viimatinimetatud pärimistunnistusega ja 02.08.1995.a Tallinna notar M A poolt tõestatud testamendiga (tl 11) on tõendatud, et N K päris S Ki järelt testamendi alusel. Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 12) on tõendatud, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnisasja ühisomanikeks on N K (isikukood xxx), A S (isikukood xxx) ja M Š (sündinud xxx). Kohus selgitas omal algatusel välja, et kostja M Š (kasutusel ka nimekujud Š ja S) kinnistusraamatusse kantud sünniajas ning isikukoodi järgses sünniajas on erinevus. Rahvastikuregistri kohaselt on M Šile väljastatud isikukood xxx. Isikukoodist saab järeldada, et isiku sünniajaks on xxx.a. Samas nähtub M Ši (sünnitunnistuses perekonnanimega Ka) xxx.a Moskvas väljastatud sünnitunnistusest nr xxx, et tema sünniaeg on xxx.a. Tõenäoliselt on notar edastanud kinnistusosakonnale kande tegemiseks isiku sünniajana xxx.a, mis on tegelikult sünnitunnistuse väljastamise päev, mitte isiku sünnipäev. M Ši õige sünnipäev, mis tuleb kanda kinnistusraamatusse on xxx.a. Rahvastikuregistrist nähtuvatest seostest on M Ši vanemad M Ka ja S K, kelle pärandist tekkinud pärandvara ühisuse lõpetamist kohus lahendab ning millest kohus järeldab, et M Š, isikukood xxx on isikuks, kes tuleb kanda xxx kinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Vaidlus puudub selles, et xxx kinnistu, registriosa numbriga xxx kuulus hageja ja kostjate vanemate ühisvara hulka. Vaidlus puudub ka selles, et M Ka pärandvara hulka kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa xxx kinnistust. M Ka pärijateks olid võrdsetes 1/8 suuruses mõttelistes osades pooled ja nende isa S K. Peale M Ka surma kuulus xxx kinnistust 1⁄2 suurune mõtteline osa S Kile ning teine 1⁄2 suurune mõtteline osa kuulus pärandvara ühisusele, kus igal pärijal oli 1⁄4 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest. Vaidlus puudub ka selles, et 02.08.1995.a koostatud testamendi kohaselt oli S Ki ainupärijaks tema poeg N K. Seega on peale S Ki pärandi avanemist xxx kinnistu ühisomanikuks pärandvara ühisus. Pärandaja S Kile kuulus abielu ajal 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust, millele lisandus abikaasa M Ka surma järel 1/8 suurune mõtteline osa. S Ki pärijaks oli hageja N K, kellele kuulus peale M Ka pärandi avanemist 1⁄4 suurune osa M. Ka pärijate ühisusest, mis moodustas 1/8 suuruse mõttelise osa xxx kinnistust. Pärijatele A Sle ja M Šile kuulus samuti peale M Ka pärandi avanemist 1⁄4 suurune osa M. Ka pärijate ühisusest, mis moodustas 1/8 suuruse mõttelise osa xxx kinnistust. Seega on peale S Ki pärandi avanemist tekkinud pärijate ühisuses N Ki mõttelise osa suuruseks 6/8 suurune mõtteline osa, A Sl 1/8 suurune mõtteline osa ja M Šil 1/8 suurune mõtteline osa. Pooled on väljendanud soovi pärijate ühisus lõpetada ja kanda kinnistusraamatusse pärijad sisse kaasomanikena vastavalt nende osade suurusele pärandvaras. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lõike 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui pärimisseaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks,

2-19-4297 millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. N K on esitanud kohtule nõude pärandvara jagamiseks ning pärijate kandmiseks kaasomanikena kinnistusraamatusse. PärS § 155 toodud piiranguid pärandvara ühisuse lõpetamiseks ei esine. PärS § 152 lõike 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõike 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus lõpetada pärijate ühisus ning kanda pooled kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse sisse vastavalt nende mõtteliste osade suurusele pärandvara ühisuses. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 8 järgi asendab kinnistusraamatu kande tegemiseks puudutatud isiku nõusoleku jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kuivõrd hageja on esitanud avalduse pärijate ühisuse lõpetamiseks ja kostjad on nõus pärijate ühisuse lõpetamisega selliselt, et hageja osa suuruseks pärandvaras on 6/8 mõttelist osa ja kummalgi kostjal 1/8 mõttelist osa, asendab kohus puudutatud isikute nõusolekud kohtuotsusega. Kohus selgitab menetlusosalistele, et omanikukande muudatuse saab kinnistusraamatus teha peale käesoleva otsuse jõustumist. Kande tegemiseks peab huvitatud isik esitama kinnistusraamatule kandeavalduse ja lisama sinna jõustunud kohtuotsuse. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõige 4 poolte endi kanda, sest kulude väljamõistmine kostjatelt oleks nende suhtes ebamõistlik, kuna kostjad ei ole tinginud hageja kohtusse pöördumist. Lisaks eeltoodule on hageja 20.05.2019.a menetlusdokumendis muutnud oma varasemat nõuet ja palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.