Hageja AS SEB Pank (registrikood lepinguline esindaja Kaidi Hinno
hagi
XX
vastu
võlgnevuse
10004252),
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.02.2019. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata AS-i SEB Pank hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta AS-i SEB Pank kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 23.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja; võlgnik) 1180,3 euro saamiseks (põhinõue 1105,73 eurot ja kõrvalnõuded 74,57 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt kehtis hageja ja kostja vahel alates 06.01.2018 tarbijakrediidileping, mille alusel hageja laenas kostjale 1300 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu lepingus esitatud tingimustel. Kostja ei täitnud oma kohustusi kohaselt ning hageja ütles 28.09.2018 lepingu erakorraliselt üles. Hageja kohustas kostjat laenu kohe tagastama ja võlgnevuse tasuma. Võlgnik ei täitnud oma kohustust.
2.Pärnu Maakohus lõpetas 27.12.2018. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1180,3 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Määruse põhjenduste kohaselt tegi Pärnu Maakohus 05.11.2018 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Makseettepanekut üritati kostjale kätte toimetada järgmistel aadressitel: 06.11.2018 aadressil VVV - tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 06.11.2018 saadetud teavitus e-posti aadressidel NNN (aadress kehtetu), KKK (puudub vastus), OOO (puudub vastus). Rahvastikuregistris on kostja elukoha aadressiks alates 17.12.2018 märgitud HHH. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vastas 19.12.2018 Pärnu Maakohtu järelepärimisele, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis. PPA selgitas, et teadaoleva info kohaselt otsivad kostjat ka endised äripartnerid Rootsi Kuningriigist ning isik varjavat ennast Tai Kuningriigis (kostja täpsem aadress ja kontaktnumber puuduvad). Pärnu Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 2 ning selgitas, et nõue antakse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Mh viitas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg-le 2 ning selgitas, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
3.Harju Maakohus kohustas 04.01.2019. a määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma lisaks riigilõivu. Kuna hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud TsMS §-s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele, kohustas Harju Maakohus mh hagejat esitama maakohtule TsMS § 487 lg 1 alusel nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Harju Maakohus viitas TsMS § 338 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 ning selgitas, et Pärnu Maakohtul ei õnnestunud võlgnikule materjale kätte toimetada avalduses märgitud aadressil. Seega tuleb esitada Harju Maakohtule mh kostja kehtiva aadressi ja sidevahendite andmed või mida on hageja kostja andmete teadasaamiseks teinud. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis ning varjab end Tai Kuningriigis Rootsi Kuningriigis olevate endiste äripartnerite eest. Hagejal tuleb selgitada, miks hageja arvab, et kostja Eestis viibib.
Harju Maakohus selgitas, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu riigilõivu õigel ajal, keeldub kohus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmast.
4.Hageja esitas 05.02.2019 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 1225,02 eurot (võla põhiosa 1105,73 eurot, intressid 58,14 eurot, kuni 03.02.2019 põhiosa viivised 61,15 eurot) ja viivise 14% aastas 1105,73 euro suuruselt põhinõudelt alates 04.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis kostja aadresside ja sidevahendite andmete kohta järgmist: elukoht TTT; telefon XXXXXX ja e-posti aadress KKK. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus keeldus 06.02.2019. a määrusega menetlusse võtmast hageja kostja vastu esitatud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus viitas menetluse käigu kajastamisel, et rahvastikuregistri andmetel on kostja Rootsi Kuningriigi kodanik ning tema kehtivaks elukoha aadressiks on Haljala vald. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et kostjale on ebaõnnestunult menetlusdokumente üritatud kätte toimetada aadressile VVV, Haljala vald, Lääne-Virumaa. Lisaks ei reageerinud võlgnik kohtule teadaolevatele e-posti aadressidele saadetud kirjadele ega vastanud telefonile. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas PPA 19.12.2018, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis, isik varjab end ilmselt Tai Kuningriigis ning täpsem aadress ja kontaktnumber puuduvad. Eelnevast tulenevalt ei pidanud Harju Maakohus menetlusökonoomia tõttu põhjendatuks proovida menetlusdokumentide kättetoimetamist hagiavalduses esitatud aadressile. Nimetatud aadress oli hagejale teada alates 06.01.2018, st ca aasta varem, kui PPA kinnitas kohtule, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis. Harju Maakohus viitas TsMS § 205 lg-le 1, § 338 lg 1 p-le 1 ning selgitas, et hagejale ei ole kostja andmed teada. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja viibib suure tõenäosusega Tai Kuningriigis. Eestis ei ole kostjale õnnestunud materjale kätte toimetada. PPA-le ei ole teada kostja elu- või viibimiskoht ega kontaktandmed. Harju Maakohus tegi päringud registritesse, kuid ei leidnud kostja uusi andmeid. Harju Maakohus viitas ringkonnakohtu varasemale praktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35994), mille kohaselt ei saa avalikku kättetoimetamist pidada lubatavaks juhul, kui kostja ei ela suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ega saa seetõttu Eesti Vabariigis toimuva avaliku kättetoimetamisega menetlusdokumente suure tõenäosusega kätte. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuna kohtu jaoks on usutav, et kostja suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ei ela, ei võimalda menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega põhiseaduses sätestatud põhiõigust tagada. Eelnevast tulenevalt keeldus Harju Maakohus TsMS § 205 lg 1, § 338 lg 1 p 1 ja § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei esitanud kohtule kostja andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Lisaks ei ole praegu lubatav menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine, kuna suure tõenäosusega ei võimalda see tagada kostjale põhiseaduses sätestatud põhiõigust, olla oma kohtuasja arutamise juures. Harju Maakohus viitas, et praeguses asjas tehtud määrus ei takista hagejal hagiavalduse esitamist kohtule, kui ta kõrvaldab avalduse puudused (TsMS § 372 lg 6).
Hageja määruskaebus
6.Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt allub asja menetlemine TsMS § 70 lg 1 ja § 104 lg 3 p 2 kohaselt Eesti Vabariigi kohtule ning tuleks lahendada Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Kostja kinnitas viimati 13.03.2018 hagejale oma elukohana TTT Harjumaa. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 17.12.2018 Haljala vald, Lääne-Viru maakond, Eesti Vabariik. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 p 1 kohaselt isiku elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja aadressi on rahvastikuregistris alates 17.12.2018 muudetud, saab järeldada tema tahet tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 3 alusel viia oma elukoht sinna (Lääne-Viru maakonna aadress). Hageja nõude aluseks on tarbijaleping. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule mh kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt. Pooled sõlmisid laenulepingu p-s 21.2 kohtualluvuskokkuleppe (TsMS § 71, § 70 lg 4, § 104 lg 3 p 2). Kohtualluvuskokkuleppe kohaselt lahendatakse lepinguga seotud vaidlused, mida ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, kohtus, lähtudes Eesti õigusest. Kui laenusaaja on pärast lepingu jõustumist asunud elama välisriiki või on viinud sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tegevus-, asu- või elukoht pole hagi esitamise ajal pangale teada, siis lahendab vaidluse Harju Maakohus. Kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud 10.01.2015 või pärast seda, kohaldatakse Brüssel I määruse asemel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I uuesti sõnastatud art 17 p 1, art 18 p 2, art 19 p-d 1-3). Pooled sõlmisid kohtualluvuskokkuleppe juhuks, kui kostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht pole hagi esitamise ajal teada. Sellest tulenevalt kuulub asja lahendamine Eesti Vabariigi kohtu pädevusse. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.TsMS § 486 lg 1 sätestab, et kohus jätkab maksekäsu kiirmenetluse asja menetlemist hagimenetluses ning TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 487 lg 1 esimese lause järgi kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 2 esimese lause kohaselt jätkatakse pärast nõude põhjendamist menetlust nagu pärast hagi esitamist. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kohus keeldub määrusega hagi menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. Eelnevast järeldub, et maksekäsu kiirmenetluses olnud asja menetlemine jätkub kohtus (hagimenetluses) ning nende asjade hagimenetlusse üleminekul ei tule maakohtul iga kord tingimata eraldi lahendada hagiavalduse menetlusse võtmise küsimust. Seda tuleb teha üksnes olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
9.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille
kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu otsusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).
10.Praeguses asjas keeldus Harju Maakohus TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei esitanud kohtule kostja andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine ei ole lubatav, kuna suure tõenäosusega ei võimalda see tagada kostjale põhiseaduses sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Eelnevalt kohustas Harju Maakohus 04.01.2019. a määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma lisaks riigilõivu. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb esitada Harju Maakohtule mh kostja kehtiva aadressi ja sidevahendite andmed või mida on hageja kostja andmete teadasaamiseks teinud ning selgitada, miks hageja arvab, et kostja viibib Eestis. Lisaks rõhutas Harju Maakohus, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu riigilõivu õigel ajal, keeldub kohus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmast.
10.1.TsMS § 205 lg 1 ja TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagis märkida kostja täpsed andmed. TsMS § 338 lg 3 järgi, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja kontaktandmete esitamata jätmine oluline hagiavalduse vorminõuete rikkumine, mis võimaldaks hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. See järeldub ringkonnakohtu hinnangul mh TsMS § 423 lg 1 p-st 8, mis sätestab hagi läbi vaatamata jätmise eeldusena lisaks asjaolule, et hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, selle, et kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Seega peab kohus ka ise tegema mõistlikke pingutusi, et selgitada välja kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Eelnevast tulenevalt keeldus Harju Maakohus vääralt TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast.
10.2.Lisaks ei ole praeguses olukorras tegemist ka TsMS § 371 lg 1 p-s 11 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusega. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh, kui hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Praegu on kostja isik tuvastatud. Kuigi mitmete TsMS §-s 371 sätestatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste sisu on sama TsMS §-s 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluste sisuga, ei võimalda ükski TsMS §-s 371 sätestatud alustest ringkonnakohtu hinnangul keelduda hagiavalduse
menetlusse võtmisest põhjusel, et kohtul ei ole kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
11.Ringkonnakohus leiab aga, et praegu tuleb menetlusökonoomilistel kaalutlustel jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.
11.1.TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Sätte eesmärk on, et kohus ei keelduks ennatlikult hagi menetlemisest üksnes põhjusel, et hageja ei tea andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Nagu eelnevalt märgitud, peab kohus ka ise tegema mõistlikke pingutusi, et selgitada välja kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Asjades, kus hagimenetlusele ei eelne muud menetlust, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud, et kohus teeb seda asja menetledes ehk pärast hagi menetlusse võtmist.
11.2.Maksekäsu kiirmenetlusele järgnev hagimenetlus on eripärane, kuna sellele on eelnenud menetlus ja Pärnu Maakohus on teinud toiminguid (mh tegelenud kostja kontaktandmete väljaselgitamisega). TsMS § 486 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja menetlemist jätkavale kohtunikule üle ka teabe selle kohta, mis aadressi või sidevahendi andmete kaudu toimetati võlgnikule makseettepanek kätte, või TsMS § 486 lg 1 ps 2 nimetatud juhul (asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada), mida on kohus või kohtutäitur teinud maksettepaneku kättetoimetamiseks. Viidatud sätte eesmärk on võimaldada asja hagimenetluses lahendaval maakohtul käituda menetlusdokumentide kättetoimetamisel optimaalselt (st vältida samadele aadressidele tulemusteta kättetoimetamist).
11.3.Kostja on rahvastikuregistri andmetel Rootsi Kuningriigi kodanik ning tema kehtivaks elukoha aadressiks on VVV, Haljala vald, Lääne-Viru maakond. KIS-st (maksekäsu kiirmenetluse toimikust) nähtub, et kostjale on maksekäsu kiirmenetluses ebaõnnestunult nimetatud aadressile menetlusdokumente üritatud kätte toimetada (tagastatud hoiuaja möödumisel 29.11.2018). Lisaks nähtub KIS-st (maksekäsu kiirmenetluse toimik), et kostja ei reageerinud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevatele e-posti aadressidele 06.11.2018 saadetud kirjadele ega vastanud telefonile (17.12.2018 ja 05.11.2018 tehtud kõned). Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas PPA 19.12.2018, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis, isik varjab end ilmselt Tai Kuningriigis ning täpsem aadress ja kontaktnumber puuduvad. Hageja on määruskaebuses ka ise möönnud, et alates 17.12.2018 oli kostja elukoht Haljala vallas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlusökonoomia tõttu ei oleks olnud põhjendatud proovida menetlusdokumentide kättetoimetamist hagiavalduses esitatud aadressile. Hageja on ise märkinud, et kostja kinnitas hagis nimetatud aadressi viimati oma elukohana 13.03.2018. Hageja ei esitanud täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Harju Maakohus tegi päringud registritesse, kuid ei leidnud kostja uusi andmeid.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelnevast tulenevalt teinud maksekäsu kiirmenetluses piisavalt mõistlikke pingutusi kostja andmete, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, leidmiseks. Hagiavaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Kuigi maakohus ei ole asja menetlusse võtmise kohta eraldiseisvat kirjalikku määrust formaalselt vormistanud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks asja maakohtule tagasi saata, et maakohus vormistaks formaalse hagi menetlusse võtmise määruse ja kordaks hagimenetluses juba maksekäsu kiirmenetluses tehtud toiminguid, mis tulemust ei toonud, ning jätaks seejärel hagi läbi vaatamata. Pärnu Maakohus on asja maksekäsu kiirmenetluses menetlenud ning seetõttu on võimalik jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.
12.Hageja määruskaebuse väited, mis puudutavad asja kohtualluvust, ei ole asjakohased. Maakohus ei väitnud, et asja lahendamine ei kuulu Eesti Vabariigi kohtu pädevusse. Harju Maakohus viitas asjakohaselt ringkonnakohtu varasemale praktikale, mille järgi ei saa avalikku kättetoimetamist pidada lubatavaks juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa. PS § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35994, p 6). Ringkonnakohus nõustub Harju Maakohtuga, et kuna kostja suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ei ela, ei võimalda menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega põhiseaduses sätestatud põhiõigust tagada.
13.TsMS § 426 lg 2 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
14.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seetõttu tuleb menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Rahaliselt kindlaks määratavad kulud puuduvad.
15.TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Seega saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.