Xxx hagi Xxx vastu vara võõrast valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja: Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 29.11.2018 ja 11.04.2019
RESOLUTSIOON
Jätta Xxxi hagi Xxxi vastu vara võõrast valdusest väljanõudmise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 3 534 eurot. Mõista Xxxilt (isikukood xxx) Xxxi (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu 3 534 eurot. Kohustada Xxxit (isikukood xxx) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt Xxxi (isikukood xxx0) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-17-13131 Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
3.Hageja väitel leppisid hageja ja kostja 2016 oktoobris kokku, et kostja hakkab Eestis müüma hageja antiikkaupa. Kostja pidi rentima pinna ja hakkama tegelema müügiga. Kostja üüris kauba müümiseks Balti Jaama Turul 160 m2 suuruse pinna, millest hageja tarnitava kauba müügiks pidi minema 20 m2. Hageja asus alates 2016 oktoobrist Belgias kaupa kokku ostma, konsulteerides kostjaga ostetava kauba ning selle hinna osas. Kauba müügist saadud raha lubas kostja kanda hageja arvele iga kuu lõpus.
4.8 tonni kaupa saabus hageja renditud lattu Kiili alevikus 2017 märtsi lõpus. Kostjale on üle antud 450 eset, mille koguväärtuseks on hageja hinnangul 50 000 eurot.
5.Kuna kostja hagejale müüdud kauba eest midagi maksnud pole, siis teatas hageja kostjale, et ei soovi enam, et kostja tema kaupa müüb ning esitas kostjale nõude hagejale kuuluva kauba tagastamiseks. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
7.Esmalt peab olema selgelt tuvastatud, mis on hagi esemeks. Hagi ese on ebaselge. Selliselt nagu hageja on nõude esitanud, ei ole võimalik kohtuotsust täita.
8.Hageja ei ole tõendanud, et hageja on asjade omanik.
9.Kostja ja hageja vahel oli suuline leping kaupade müümise kohta. Hageja pole selgitanud, kas poolte vaheline kokkulepe on jätkuvalt kehtiv või millal see leping lõppes.
10.Hageja selgitas kostjale, et oli plaaninud algselt teiste eestlastega kasutatud kaupade äri teha, aga need hüppasid alt ära. Hageja ei jõudnud enam Belgias lao üüri maksta ning palus kostjat, et viimane maksaks kinni asjade transpordi, kuna tal oli vaja kiirelt kaubast (laos) vabaneda ja Belgias oleks sellise kauba müük olnud võimatu ja hävitamine kallis. Kostja tasus vastava transpordi eest ning kaup saabus xxx lattu Kiilis, kuhu see ka jäi.
11.Keegi põhjalikku inventuuri kauba koostise osas ei teinud, mistõttu ülevaade sellest, kas kaup koosnes neist 450 esemest nagu hageja on käesolevas menetluses väitnud, vastab tõele või ei, ei olnud poolte poolt kauba kättesaamisel fikseeritud.
12.Enamus kaubast, mis saabus, oli väärtusetu.
13.Kostja ei ole saanud hagejalt sellises mahus asju nagu hageja väidab. Kostja valis välja üksikud esemed ja lasi need xxx müügikõlbulikuks teha.
14.Seejärel kui vastav kaup oli restaureeritud ja tehtud nö müügikõlbulikuks, pani kostja need tooted oma poes müüki.
15.Kostjal ei ole hageja asju. Kostja on hagejat informeerinud, et ta ei soovi, et hageja kasutaks tema poodi oma väärtusetute kaupade laona ning on palunud asjad ära viia. Seda kostja ka tegi – saates kaubale järgi nii oma venna kui ka muid nö huvilisi.
16.Kostja on osasid hageja asju oma poes müünud ja hageja on saanud müüdud kauba eest tasu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4 (9)
2-17-13131
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Kostja väitel ei ole hagi nõudes märgitud esemed arusaadavalt identifitseeritavad. Kohus nõustub kostjaga. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 16; vt ka 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-120-12, p 17). Kohtu hinnangul ei ole hageja nõudes märgitud esemed identifitseeritavad. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis kostja poolt maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades, et oluline on, et hageja poolt väljanõutavad esemed oleksid identifitseeritavad, sest lahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav (TsMS § 442 lg 5, § 463 lg 2). Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud esemete loetelus, mis on lisatud ka hagi tagamise määrusele, ei ole kõik esemed identifitseeritavad, mistõttu ei ole hagi tagamise määrus täidetav (täitedokumendi määratletuse nõue).
19.Hageja poolt esitatud nimekirjast pole osaliselt võimalik aru saada, mis esemetega üldse tegemist on: 21) Limouge komplekt 4tk; 84) St Lambert; 85) St Lambert; 86) Murano; 204) 20 erinevat asja; 270) kuldne Bavaria; 320) Murano; 352) 12 eset; 367) . ; 444) silver.p; 445) silver.p; 446) silver.p; 447) silver.p; 448) silver.p; 449) silver.p; 450) silver.p.
20.Ülejäänud osas on tegemist üldiste esemete nimetustega, mida ei ole hagiavalduses märgituna võimalik teistest sama liiki või sarnastest esemetest eristada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eristada järgmisi esemeid: 1) vaas Shatteau; 2) õllekannude komplekt; 3) relva makett; 4) relv Otoman 19 sajand, 5) vasknõude komplekt 6tk; 6) tikanditega toolid 4tk; 7) nahktoolid 19 sajand 6tk; 8) ingli kujuga toos; 9) toolid+magagonilaud; 10) klaasustega kapp 19 sajandi lõpp; 11) helesinise kattega elutoa komplekt; 12) maskid; 13) lühter; 14) vasest kohviveski; 15) 2 piimanõud vasest; 16) Godin kamin uus; 17) Prillid Cartier; 18) Nõude komplekt+vaas 19 sajandi keskpaik; 19) vasest võti; 20) pronksist pühavee nõu 1718 sajand; 22) kommivaagen; 23) kommivaagen koos taldrikutega 7tk; 24) teekann elevant; 25) pitsid 6tk; 26) pitsid 4tk; 27) tuhatoos pronks-kristall; 28) hõbetatud küünlajalg; 29) lamp; 30) kohviserviis; 31) taldrik; 32) taldrik; 33) taldrik; 34) punased shampuse pokaalid; 35) kujud ingel 1, elevandid 4, buddha 1; 36) taldrik; 37) klaasnõud; 38) klaasnõud; 39) 18 taldrikut; 40) taldrik-vaagen; 41) vana serviis 14 osa; 42) 3 kuldäärega kohvitassi; 43) taldrikud 8tk; 44) vana tšehhi serviis; 45) taldrik bosh; 46) vaagen+dessert taldrikud; 47) vanad dessert taldrikud; 48) vana kohviserviis kuuele; 49) serviis; 50) Delfs blue tops; 51) koorekannud 2tk; 52) taldrikud 6tk; 53) Bosh taldrik; 54) tuhatoos; 55) vaagen; 56) vaas; 57) taldrikud 6tk; 58) teetassid ja alustassid 4 kompl; 59) vaagen; 60) 2 tassi alustassidega; 61) 58 ja 60 tassid koos 7 kompl; 62) kapp; 63) peegel; 64) kappkell; 65) kappkell; 66) lühter; 67) kapp peegliga; 68) lühter; 69) magamistoa kapike; 70) lõvidega toolid 5tk; 71) kapp marmorplaadiga; 72) lamp; 73) kastmekann; 74) vanad tassid 8tk; 75) kauss; 76) shampuse pokaalid 5tk; 77) shampuse
21.Lisaks on hageja jätnud selgitamata, millest koosnevad järgmised esemete kogumid: 110) erinevad metallist nõud 16tk; 174) pesemiskomplekt; 7 eset pildil; 188) 18 eset pildil; 189) 23 eset pildil; 301) pesukomplekt; 347) pesukomplekt; 380) pesukomplekt; 422) 7 osaline elutoa komplekt; 433) vannitoa komplekt.
22.Godin kaminate osas märgib kohus, et kuna selles osas on hageja küll märkinud tootja, ei ole sellele vaatamata antud esemeid võimalik identifitseerida kuna kohtule teadaolevalt on Godin kaminaid väga palju erinevaid marke. Samuti ei ole Shatteau vaase, Cartier prille ega Ottoman relvi ainult üks. Bavaria, Limoge, Mazurka ja Murano nõusid ei ole samuti võimalik eristada üksnes nime järgi. Kohus andis hagejale 29.11.2018 kohtuistungil võimaluse nõuet selgitada, kuid hageja seda kohtuistungil ega selle järgselt ei teinud.
23.Kohus ei nõustu hagejaga, et kohus peaks hageja poolt nõudena esitatud nimekirja kõrvutama kohtule tõenditena esitatud fotodega. Hagiese peab olema arusaadav ka muu hagiavalduse tekstita. Seda enam ei saa hagieset sisustada koos kohtule esitatud tõenditega. 24. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka hageja poolt väidetud esemete kuulumist hagejale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Hageja peab AÕS § 80 alusel nõude esitamisel tõendama, et hageja on esitatud nimekirjas loetletud asjade omanik.
25.Kohtu hinnangul ei tõenda asjade kuulumist hagejale see, et kostja on hagejale mingite asjade eest tasunud. Ülekannete tegemisest ei saa järeldada omandiõiguse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole kostja vande all antud ütlustega hageja omandiõigus samuti kinnitamist leidnud. Kostja seletuste kohaselt oli hagejal vana mööblit, mida ta soovis müüa. Kas tegemist oli hagejale kuuluvate esemetega, seda kostja ütlustest ei nähtu. (II kd tl 100-101). Tunnistajate xxx, xxx ja xxx ütlused ei tõenda samuti omandiõiguse kuulumist hagejale. xxx ütluste kohaselt ütles talle xxx ja Xxx, et laost pealevõetud kaup on Xxxi kaup. (II kd tl 98-99). Kohus leiab, et omandiõiguse tõendamiseks ei piisa sellest, kui hageja ise kolmandale isikule väidab, et tema on omanik. Samuti ei saa antud juhul ülekannete tegemisest hagejale ka muude tõenditega koosmõjus teha järeldust hageja omandiõiguse kohta. 7 (9)
2-17-13131
26.Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata ning kohus ei pea vajalikuks hinnata, milline oli poolte vaheline lepinguline suhe, kas see on lõppenud, kas hageja poolt väidetud esemed on üle antud kostjale ning kas kostja valdab neid esemeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
29.Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 5 417,68 eurot, millest 50 eurot moodustab hagi tagamise määruse määruskaebuselt tasutud riigilõiv, 2,40 eurot päringu tegemine Krediidiregistrist ja 5 365,28 eurot lepingulise esindaja ajakulu.
30.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.
31.Kohtu hinnangul on kostja 11.04.2019 ja 30.04.2019 menetluskulude nimekirjades märgitud kostja lepingulise esindaja perioodil 19.09.2017 kuni 30.04.2019 teostatud menetlustoimingud osaliselt põhjendatud. Kohus jättis rahuldamata kostja poolt 25.09.2017 esitatud taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. 31.10.2017 vastuväite kohtu tegevusele jättis kohus samuti rahuldamata. Seega oli tegemist põhjendamatute menetlustoimingutega. Kohus lähtub 31.10.2017 menetlustoiminguks kulunud aja hindamisel sellest kui palju aega saab pidada põhjendatuks kostja vastuse ja kostja täiendava taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis koostamiseks. Kohus leiab, et selleks on kostja lepingulise esindaja kulutanud 3 tundi. Ülejäänud kostja poolt märgitud lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nende jaoks kulunud aeg. Kokku on seega kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 26 tundi ja 48 minutit.
32.Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017.
8 (9)
2-17-13131 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15), 170 eurot käibemaksuta (27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta käesolevale asjale ega kohtupraktikale. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahuka asjaga. Kostja positsioon on käesolevas asjas olnud põhiliselt kõigele vastuvaidlemine, mis ei ole eriti keeruline ja on menetluslikult üsna „mugav“. Kohtu hinnangul on arvestades asjaolu, et tegemist on vandeadvokaadiga ja et tegemist ei ole keerulise vaidlusega, põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks 130 eurot koos käibemaksuga.
33.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv on põhjendatud kuna ringkonnakohus rahuldas kostja määruskaebuse.
34.Kohtule jääb arusaamatuks, miks oli kostjal vajalik teha 14.02.2019 päring Krediidiregistrist. Selleks hetkeks oli kohtul lahendatud kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Ühtegi uut taotlust päringu järgselt kohtule ei esitatud. Samuti ei nähtu antud päringuga muud seost käesolevas tsiviilasjas.
35.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindajate põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 3 534 eurot, millest kostja lepingulise esindaja kulu moodustab 3 484 eurot ja riigilõiv 50 eurot.
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.