Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud DSV Estonia AS (endine DSV AS) esitas 15.02.2019 Harju Maakohtule avalduse Salutaguse Mõisamaad OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 27.02.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse (tsiviilasi nr 2-19-2500) ning nimetas 19.03.2019 kohtumäärusega Salutaguse Mõisamaad OÜ ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder’i. RÖDL & PARTNER OÜ esitas 18.03.2019 Harju Maakohtule avalduse Salutaguse Mõisamaad OÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-19-4115). Kohus võttis 01.04.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja liitis tsiviilasja nr 2-19-4115 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-192500, mis jäi ka liidetud tsiviilasjade numbriks. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat: Võlgniku Salutaguse Mõisamaad OÜ osakapital on 75 000 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks oli: elamute ja mitteeluhoonete ehitus; EMTAK kood: 41201/ EMTAK 2008, NACE kood: 41.20; hoonestusprojektide arendus; EMTAK kood: 41101/ EMTAK 2008, NACE kood: 41.10 (18.03.2019 kuni 12.04.2049); enda kinnisvara ost ja müük EMTAK kood: 68101/ EMTAK 2008, NACE kood: 68.10. Võlgniku majandusaasta kestab 01. jaanuarist 31. detsembrini. Võlgnik kanti äriregistrisse 04.10.2014 Harju Maakohtu 19.03.2019 kohtumäärusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgniku juhatuse liikmed on alates 11.10.2014 kuni käesoleva ajani A L J, isikukood xxxx; alates 11.09.2015 kuni käesoleva ajani T K, isikukood xxxx. Võlgniku omanikud on alates 17.12.2015 kuni käesoleva ajani G F V, isikukood xxxx, osa suurus 25 000 eurot; alates 07.12.2015 kuni käesoleva ajani A L J, isikukood xxxx, osa suurus 25 000 eurot; alates 07.12.2015 kuni käesoleva ajani T K, isikukood xxxx, osa suurus 25 000 eurot; alates 04.10.2014 kuni 07.12.2015 A L J, isikukood xxxx, osa suurus 2500 eurot. Võlgniku teatel on võlgniku põhitegevuseks hoonestusprojektide arendus. Tihedas koostöös grupi partneritega Saksamaal ja Eestis, arendab ning haldab ettevõte oma kinnisvaraportfelli nii äri-, tööstus- ja elupindade kinnisvara arenduse valdkonnas, omades partnereid nii Eestis kui ka välismaal. Ettevõte planeerib, projekteerib, korraldab ning juhib kokku monteeritavate element- ja moodulmajade tootmist ja ehitamist sotsiaaleluasemete ja taskukohaste eluasemete sektoris ettevõtte sihtturgudel, eeskätt saksa keelt kõnelevatel turgudel Euroopas. 2018. aastal ei ole võlgnik alustanud uusi projekte. 2016. ja 2017. aastal alustatud projektid on aastaaruande koostamise hetkeks lõpule viimata. Ühe projekti osas olid alltöövõtjad kohustatud tootma moodulmajad võlgniku ning Dormageni linnaga sõlmitud hankelepingu täitmiseks. Alltöövõtjate toodetud moodulmajad osutusid aga nõuetele mittevastavateks. Puudused, mis moodulmajadel esinesid, avastati alles moodulmajade monteerimise ja paigaldamise käigus. Ehkki osaliselt olid puudused tingitud heitlikest ilmastikuoludest ning ehituse objektijuhi mittekohasest tööst, siis olulise osa puudustest tingis moodulmajade tootjate tehnilistele ja seaduses sätestatud minimaalsetele nõuetele mittevastavate töömeetodite valik. Kõik viidatud puudused on dokumenteeritud. Saksa õiguse kohaselt on hankelepingu täitja ehk võlgniku kohustus tagada puuduste parandamine ning ehituskvaliteedi ettenähtud standarditega kooskõlla viimine. Seda silmas pidades on võlgnik asendanud ehituse objektijuhi ning teinud endast oleneva võlgniku tekkida võiva kahju vähendamiseks. Sellest hoolimata ei ole Dormageni linna poolt tööde lõplikku vastuvõtmist tänaseni toimunud, kuid Dormageni linna esindajad ja võlgniku esindajad on 2019. aastal veel kord üle vaadanud ehitusel esinenud puudused ja need fikseerinud. Võlgnik kinnitab, et igapäevaselt jätkub töö moodulmajade lõpliku vastuvõtmise saavutamise nimel. Projekt Lower Saxony (Hannover) linnas Saksamaal on peatunud, kuna kohalik omavalitsus ei suutnud välja anda tähtaegset ehitusluba ja lõpetas lepingu planeerimise etapis. Lõpparvete kooskõlastamine jätkub 2019. aastal eesmärgiga sõlmida majandusaasta jooksul kokkulepe. Projekt Kreis Offenbach linnas oli planeerimise etapis kui see 2017. aastal peatati. 2017. aastal andis omavalitsus välja ehitusloa, kuid poliitikute avaliku surve all see tellija poolt peatati ning lõpule ei viidud. Kaks järgnevat

aastat on püütud jõuda kokkuleppele juba 2017. aastal tehtud tööde hindade osas ning 2019. aastal on esitatud ka arve, et tehtud tööd saaks tasutud. Võlgnik selgitab täiendavalt veel erinevaid tegevusi seoses raskustega nõuete sissenõudmisel ja täiendavate nõuete esitamisega. Ajutise halduri hinnangul võlgniku majandustegevus käesoleval hetkel sisuliselt üksnes nõuetega tegelemisest koosneb. Võlgniku arveldusarvetel viimase kolme aasta jooksul liikumisi ei ole toimunud. Võlgnik esitas majandusaastate aruanded registrile vastavalt 2016. majandusaasta kohta 18.03.2019, vastavalt 2017. majandusaasta kohta 12.04.2019 ja 2018. majandusaasta aruande on võlgnik esitanud 22.04.2019 ajutisele pankrotihaldurile. Samuti on edastatud haldurile andmed 2019 esimese kvartali kohta. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik olnud raskustes oma raamatupidamise korraldamise, sealjuures registrile tähtaegselt aruannete esitamisega. Vahetult enne käesoleva aruande koostamist on võlgnik suutnud andmed esitada ja üldhinnanguna võib märkida, et käesoleval hetkel on võlgniku raamatupidamine korraldatud. Võlgniku teatel korraldab raamatupidamist REWILO, raamatupidaja O Õ ja audiitoriks on K V. Ajutine haldur on esitanud võlgnikule 21.03.2018 teabenõude, milles on palunud esitada seisukoha pankrotiavaldustes märgitu osas. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetus puudub, kuid esineb probleeme maksete laekumisega. Võlgniku teatel on nad varasemalt otsinud lahendusi võlgnevuste tasumiseks, kuid pankrotiavalduse esitamine on omakorda tekitanud raskusi nõuete sissenõudmisega tegelemisel. Samuti on võlgnik seisukohal, et pankrotiavalduse menetlemine toob pigem kasu võlgniku võlgnikele ja võlausaldajal tuleks teha koostööd võlgnikuga võlgniku nõuete sissenõudmisel, et oma nõue rahuldatud saada. Võlgniku arvamusel on võimalused nõuete sissenõudmiseks suured. Võlgnik ei ole esitanud andmeid töötajate kohta. Töötajate registrist vastavad andmed puuduvad. Kuivõrd käesoleval ajal ajutisel halduril puudub informatsioon võimalike töötajate kohta, ei ole ajutisel halduril võimalust anda hinnangut töötamise jätkamise võimaluste kohta. Võlgnik on esitanud viimased andmed, sh 2018 aasta majandusaasta aruande ja 2019 esimese kvartali finantsandmed alles 22.04.2019, so samal päeval, mil on ajutise halduri aruande ja arvamuse esitamise tähtaeg. Sellest tulenevalt ei pea ajutine pankrotihaldur võimalikuks põhjaliku finantsanalüüsi teostamist. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku bilanss on läbivalt vaadates 2016-2018 majandusaastate aruandeid olnud samasisuline. Võlgniku vara on koosnenud peamiselt nõuetest ja ettemaksetest. Kohustused on läbivalt olnud lühiajalised. Kuigi võlgniku omakapital on olnud läbivalt positiivne, seisuga 31.12.2016 summas 49 587 eurot, 31.12.2017 summas 46 386 eurot ja 31.12.2018 seisuga 36 236 eurot, siis ajutise halduri hinnangul tuleb kriitiliselt hinnata võlgniku varadeks olevaid nõudeid ja arvestades, et nende maksmapanekuga on oldud raskustes ca 3 aastat, ei saa neid pidada likviidseks käibevaraks. See põhjendab ka seda, miks ei ole suudetud täita kohustusi pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate ees. Lähtudes võlgniku enda poolt esitatud selgitustest ja kogutud andmetest, on ajutise halduri hinnangul võlgniku juhtorgani liikmed olnud võlgniku tegevuse juhtimisel raskustes. Võlgnik ise viitab, et on jäänud erinevatel põhjustel hätta 2016 ja 2017 aasta projektide lõpule viimisel. Võlgniku väitel on tehtud töödest jäänud ülesse mitmeid nõudeid, kuid nende sissenõudmisega on võlgnik samuti olnud raskustes. Seevastu võlgniku kohustused on kuhjunud. Võlgniku juhtorgani liikmed on olnud raskustes täitmaks oma kohustusi korraldada võlgniku raamatupidamist. Kõik kättesaadavad aruanded on esitatud hilinemisega ja sealjuures andmed viimase kolme majandusaasta kohta alles hetkel, mil võlgniku vastu oli esitatud pankrotiavaldus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikul likviidne vara puudub. Krediidiasutuste poolt esitatud vastustest lähtuvalt on võlgniku arvelduskontodel 0,00 eurot. Võlgniku teatel on võlgnikul nõuded ostjate vastu summas 694 826,85 eurot, millest 377 082,57 eurot on laekumata arved. Muid nõudeid kajastab võlgnik summas 37 529,51 eurot, millest 35 029,51 eurot on lühiajalised laenud ja 2 500,00 muud lühiajalised nõuded. Lisaks kajastab võlgnik intresse summas 109 068,40

eurot, viitlaekumisi summas 377 665,07 eurot, ettemakseid summas 9 800,05 eurot, kokku kajastab võlgnik käibevara summas 1 119 821,48 eurot. Võlgnik ei ole haldurile vaatamata teabenõudes palutule esitanud andmeid nõuete tekkimise aja kohta ja nõuete alusdokumentide (nimekiri) kohta ega esitanud hinnangut nõuete kättesaamisele (kas nõuetega on tegeletud, esitatud pretensioone, pankrotihoiatusi jms). Võlgniku bilansis on läbivalt olnud nõuete ja ettemaksete osakaal samas suurusjärgus. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud täpseid andmeid, ei saa kontrollida nende kattuvust, kuid esitatud andmetest lähtuvalt on alust arvata, et viimastel aastatel valdavas osas need nõuded kattuvad. Võlgnik ise on selgitanud, et nõuete kättesaamisel on esinenud raskusi. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevad andmed ei võimalda viidatud nõudeid ja ettemakseid arvestada võlgniku varana, millest on võimalik katta lähemas perspektiivis võlgniku kohustusi. Võlgniku poolt antud selgitustest lähtudes on tegemist nõuetega välismaiste äriühingute vastu ja see ajutise halduri hinnangul oluliselt raskendab nende sissenõudmist, samuti ei saa selline sissenõudmine toimuda ilma täiendavate kuludeta. Veel võib välja tuua, et mitmele bilansis kajastatud nõudele võivad olla esitatud põhjendatud vastuväited, mh seoses ebakvaliteetse tööga. Võlgnik toob vastuses teabenõudele välja, et võlgnikul puudub põhivara, samas kajastab bilansis põhivara summas 366 692,86 eurot, millest pikaajalised finantsinvesteeringud on kokku summas 363 404,81 eurot, masinad ja seadmed (jääkväärtuses) summas 3 288,05 eurot. Võlgnik ei ole esitanud täpset nimekirja põhivaradest koos vajalike andmetega, mis võimaldaksid nende hindamist, vaatamata teabenõudes palutule. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik nimetatut arvestada võlgniku varana, millest on võimalik katta lähemas perspektiivis võlgniku kohustusi. Võlgnik ei oma ega ole omanud sõidukeid. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol vahendid puuduvad. Võlgnik ei oma ega ei ole omanud osalusi teistes äriühingutes. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule ei kuulu ega ole kuulunud kinnisvara. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid sissenõutavaid kohustusi vähemalt summas 933 275,82 eurot: DSV AS nõue summas 930 637,18 eurot, Rödl & Partner OÜ nõue summas 2 638,64 eurot. Täiendavalt on võlgnik viidanud kohustustele, mis on kajastatud 2019.a esimese kvartali bilansis, kokku summas 863 483,14 eurot: lühiajalised laenud krediidiasutustelt summas 506 000 eurot, maksuvõlad summas 5 615,98 eurot, viitvõlad summas 351 867,16 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on võlgniku suhtes olnud toimumas kaks täitemenetlust, mis on peatatud. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku vara koosneb väidetavatest nõuetest kolmandate isikute vastu, kuid nende sissenõudmine on ajutise halduri hinnangul raskendatud ja nendest tulenevate laekumistega ei ole võimalik arvestada pankrotimenetluse kulude katmisel PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku teatel on alustatud juba tervendamisega ja selle käigus on viidud kõik kulud peale õigusabi kulude miinimumini. Võlgniku teatel katab jooksvaid kulusid võlgniku üks osanik. Võlgnik tegeleb Dormageni linnalt nõuete sissenõudmisega, on kaasanud selleks kohaliku advokaadibüroo PWC Legal. Lisaks tegeletakse võlgniku teatel teistelt võlgnikelt võlgade sissenõudmisega. Ajutise halduri hinnangul ei saa välistada võlgniku tervendamise võimalusi. Samas võlgniku majandustegevus koosneb peamiselt nõuetega tegelemisest. Võlgnik oma põhitegevusega, milleks on hoonestusprojektide arendus, ei tegele. Võlgniku arvelduskontodel ei ole juba kolme aasta jooksul toimunud liikumisi, võlgnikul puuduvad töötajad. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on juba sissenõutavaid kohustusi kokku summas 933 275,82 eurot. Lisaks on võlgnikul täiendavalt teadaolevaid kohustusi summas 863 483,14 eurot, mille osas ei ole võlgnik esitanud andmeid nende sissenõutavaks muutumise osas. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara, millest oleks võimalik katta lähemas perspektiivis kohustusi. Võlgniku ainsad teadaolevad varad koosnevad terves ulatuses väidetavatest nõuetest kolmandate isikute vastu, mille sissenõudmisel on võlgnik senini pikema perioodi jooksul olnud raskustes. Võlgnik ei suuda ainuüksi rahuldada juba sissenõutavaks

muutunud ja mittevaieldavaid nõudeid. Sealjuures pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja DSV AS on algatanud võlgniku vastu täitemenetluse juba 13.11.2017, kuid senini ei ole nõude täitmine õnnestunud. Seadusandja näeb PankrS §-is 10 lg 2 p 2 toodust lähtudes, et maksejõuetuse põhistamiseks piisab muuhulgas sellest, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Seega viidatu üksi juba osundab maksejõuetusele. Kuigi võlgnik on optimistlik seoses tema poolt esitatud või esitatavate nõuetega, siis ajutise halduri hinnangul on nõuete sissenõudmine selgelt raskendatud. Võlgnik ei ole senini pikema aja jooksul selles edukas olnud. Võlgnik ise viitab, et nõudeid on vaidlustatud, need on valdavas osas välisriigi isikute vastu ja nende sissenõudmine vajab lisaks suurele ajakulule ka kulutusi õigusabile. Võlgniku vastu on esitatud kaks pankrotiavaldust, milles toodud kohustused on üleval juba 2016 ja 2017 aastast. Võlgniku ainsaks varaks on nõuded kolmandate isikute vastu, mille sissenõudmine on olnud raskendatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõutus püsiv. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja asjaolusid arvesse võttes ei ole see olukord olnud ajutine. Võlgnik vaidleb võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ning leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ning võlgniku hinnangul on võlgnikul võimalik saada rahalisi vahendeid võimalikest kohtuvaidlustest. Võlausaldaja võlgnikuga ei ole nõustunud ning on selgitanud, et võlgniku põhjendused on eksitavad ning ei vasta tegelikkusele. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mille tõttu tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur on esialgu seisukohal, et võlgniku majandustegevuses on realiseerunud erinevad riskid. Võlgnik on osalenud edukalt avalikel hangetel, kuid jäänud hätta tellimuste täitmisel. Võlgniku valikud alltöövõtjate osas on ebaõnnestunud, kuivõrd võlgniku väitel on nende töö olnud ebakvaliteetne. Sel põhjusel on tellijad keeldunud aktsepteerimast võlgniku arveid, mille tõttu omakorda ei ole võlgnik olnud võimeline täitma pikema aja jooksul oma kohustusi. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesolevaks hetkeks selgeid tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku andmete kohaselt on võlgnikul mitmeid nõudeõigusi, mida tuleb ajutise halduri hinnangul täiendavalt hinnata edasises menetluses. Käesoleval hetkel on ajutise halduri hinnangul nende sissenõudmine olnud raskendatud ja nende sissenõudmiseks tuleb teha täiendavaid kulusid. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse kulude katteks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Võlgniku vara koosneb küll suures mahus nõudeõigustest, kuid ajutise halduri hinnangul on nende sissenõudmine raskendatud. Juhul, kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Salutaguse Mõisamaad OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 933 275,82 eurot ning teadaolevaid kohustusi summas 863 483,14 eurot, kuid puudub reaalne vara. Võlgniku vara koosneb suures hulgas nõuetest kolmandate isikute vastu, kuid nõuete sissenõudmine on olnud pikema ajal jooksul edutu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab

pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja DSV Estonia OÜ on tasutud kohtu deposiitkontole 2000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Salutaguse Mõisamaad OÜ juhatuse liikmed A L J (isikukood xxxx) ja T K (isikukood xxxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1 242 eurot ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1 242 eurot ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja I DSV Estonia AS (endine DSV AS) esitas kohtule 08.03.2019, 14.03.2019 ja 23.04.2019 avaldused menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldustest nähtub, et võlausaldaja I menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 2870,83 eurot, kokku 3170,83 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2870,83 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 22 tunni ja 5 minuti eest tunnihinnaga 130 eurot. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 22 tunnilt ja 5 minutilt 11 tunnile. Kohus leiab, et 11 tunni näol summas 1430 eurot on tegemist põhjendatud ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 1730 eurot (300 eurot riigilõiv + 1430 eurot õigusabikulud). Võlausaldaja I on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Võlausaldaja II RÖDL & PARTNER OÜ menetluskuluks on toimiku materjalide kohaselt riigilõiv summas 300 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.