Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

selliselt, et vandeauditori kutse äravõtmine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine leiaks aset 29.04.2022. Kirjas selgitati, et AJN pakutud tingimustest lähtudes satuksid raskesse olukorda kliendid, kellele on mitmes asjas audiitori kutseteenuse osutamine pooleli. Need isikud võivad sattuda kutsetegevuse ootamatu lõpetamise tõttu raskesse seisu ning neil võivad seetõttu tekkida varalise kahjuna käsitletavad täiendavad väljaminekud. Viidates audiitortegevuse seaduse (AudS) § 89 lg-le 1, tundis esindaja täiendavalt huvi, et juhul kui AJN ei pea võimalikuks vandeauditori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevuse lõpetamisega oodata, siis kas nõukogu peab vähemalt võimalikuks loa andmist vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, silmas pidades klientide huvide tagamist. AJN leidis, et arvestades taotlejate 21.12.2021 kompromissettepanekut on vajalik sellise loa andmise kaalumiseks esitada AJN-le nimekiri lepingutest klientidega, kellele on audiitori kutseteenuse osutamine pooleli. Selleks paluti esitada digitaalselt allkirjastatud nimekiri lepingutest koos lepingute koopiatega e-postiga hiljemalt 05.01.2022, need edastati 06.01.2022 hommikul. 3) AJN tegi 11.01.2022 otsuse nr 804, mille resolutsiooni kohaselt otsustati: 1) lõpetada Audiitorkontroll OÜ ja vandeaudiitori X suhtes 11.04.2019 ja 08.12.2020 algatatud uurimismenetlused; 2) tunnistada Audiitorkontroll OÜ tegevusluba kehtetuks, kuna audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt ning olulisel määral rikkunud audiitorettevõtja tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ning 3) võtta ära Xlt vandeaudiitori kutse vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu. 4) Vaidlustatavast otsusest nähtuvalt ei arvestanud AJN kaebaja 29.12.2021 arvamuses esitatud vastuväiteid ega muutnud nende valguses varem juba 22.11.2021 otsuse eelnõus toodud põhjendusi. Vastuväidete mittearvestamise põhjust vaidlustatava otsuse tekstist ei nähtu. 5) Vaidlustatav otsus kehtib selle adressaadile teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest alates. Konkreetse kaasuse asjaolude valguses on sobivaim õiguste kaitseks vaidlustatava AJN otsuse kehtivuse peatamine kuni haldusasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Pelgalt haldusakti täitmise peatamisest kõnesoleval juhul ei piisaks. Vaidlustatava otsuse kehtivuse peatamine kuni asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni on vältimatult vajalik, kuna võimatus tegeleda kutsetegevusega vaidemenetluse ja vaide rahuldamata jätmisel järgneva raskesti prognoositava pikkusega kohtumenetluse vältel tooks kaasa selliseid taotlejate õigusi drastiliselt riivavaid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtulahendi jõustumist ei pruugi olla enam mõistlikul viisil võimalik. Taotlejatel esineb õiguskaitse vajadus. Negatiivsete tagajärgede saabumine pole välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (RKHKm 21.12.2001 nr 3-3-1-67-01, p 3). Esmalt tähendab vandeaudiitori kutse äravõtmine seda, et Xl kaob võimalus tegutseda kutsealal, millel ta on tegutsenud juba 1997. aastast ehk nüüdseks juba ligi veerandsada aastat. See toob kaasa audiitori sissetuleku kaotuse ja drastilise muutuse tema töö- ja elukorralduses. Isegi kui eeldada, et Xl on võimalik vahepeal alustada raamatupidamisteenuse osutamist või tegutsemist mõnel muul tegevusalal, nõuab kohandumine ja tegevuse ümberkorraldamine aega ega korva vahepeal saamata jäävat tasu ega ümberkorraldamisega kaasnevaid kulusid. Teiseks toob Xlt vandeaudiitori kutse äravõtmine ja Audiitorkontroll OÜ-le väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamine kaasa olukorra, kus audiitorettevõtja ja viimase kaudu teenust osutav vandeaudiitor kaotab kliendid, keda vaidlustatavas otsuses märgitu kohaselt oli 06.01.2022 seisuga

makstava hüvitisega ei saa asendada aastate vältel kujunenud pikaajalist kliendisuhet. Mitmed kliendid on sõlminud audiitorettevõtjaga teenuse osutamise lepingu teiste klientide soovitusel. Vaidlustatava otsuse kehtivus kohtumenetluse ajal tähendaks kliendibaasi laienemise lõppemist kirjeldatud viisil. Kolmandaks tingib vaidlustatava otsuse kehtivus kohtumenetluse kestel selle, et klientidele ei ole võimalik osutada teenust pooleliolevate töövõttude lõpuleviimiseks, kuna AJN otsus ei anna selleks aega. AudS § 89 lg 1 sätestab, et pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist võib järelevalvenõukogu anda loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, kui see on audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise asjaolusid arvestades vajalik ja võimalik. Vaidlustatavas otsuses on kirjas, et seda ei peetud otsuses kirjeldatud asjaoludel ja põhjustel võimalikuks. (p 5.3, lk 117). Seda vaatamata tõsiasjale, et AJN-le esitati kaks kompromissettepanekut ennekõike klientide huve silmas pidades põhjusel, et jääks mõistlik aeg pooleliolevate töövõttude lõpetamiseks. See omakorda tähendab taotlejatel täiendava varalise kahju tekkimist saamata jääva tulu näol, sest klientidega sõlmitud auditi audiitorteenuse osutamise lepingu üldtingimuste p 9.3 järgi lepingu ülesütlemisel ei ole klient kohustatud viivitamata tasuma audiitorettevõtjale kõigi lepingus kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne lepingu ülesütlemist, kui lepingu ülesütlemine on tingitud audiitorettevõtja tegevusloa lõppemisest. Samasisuline tingimus sisaldub ka ülevaatuse audiitorteenuse osutamise lepingu üldtingimuste p-s 9.3. Niisiis jääks saamata suures ulatuses lepingutes kokkulepitud tasu vaidlustatava otsuse tegemiseni osutatud teenuse eest, mille kohta ei ole veel klientidele arvet väljastatud. Neljandaks ei saa vaidlustatava otsuse kehtivuse korral välistada klientide poolt kahju hüvitamise (leppetrahvi tasumise) nõuete esitamist taotlejate vastu. Eelnevalt viidatud lepingute üldtingimuste ps 3.5 on ette nähtud, et kui audiitorettevõtja viivitab omal süül sõltumatu vandeaudiitori aruande üleandmisega üle lepingus määratud tähtpäeva, on kliendil õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% lepingu kohaselt audiitorettevõtjale makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kõnesoleva kaasuse asjaolude valguses ei saa välistada võimalust, et kliendid käsitlevad neile lepingus ettenähtud teenuse osutamise lõpetamist n-ö päevapealt tingituna vaidlustatavast otsusest taotlejate süülise käitumisena, mis loob eeldused leppetrahvinõude esitamiseks, kui seetõttu ei saa nad aruannet lepingus kokkulepitud tähtajaks. Samuti võib aruande mittesaamine tingida klientidel varalise kahju tekkimise, mille peab vastava nõude saamisel hüvitama audiitorettevõtja lepingute üldtingimuste p 3.3 kohaselt. Näiteks kui isik ei esita äriregistri pidajale auditeerimisele kuuluvat majandusaasta aruannet või esitab selle pärast selleks määratud tähtaega, võib registripidaja ettevõtjat trahvida äriseadustiku § 71 lg-tes 1−3 sätestatud korras ja määras. Samuti võivad klientidel kaasneda täiendavad kulud seoses taotleja asemel uue audiitori valimiseks läbiviidava koosoleku korraldamisega, sest audiitori valimine on osanike või üldkoosoleku pädevuses (äriseadustiku § 168 lg 1 p 7, § 298 lg 1 p 5). Välistada ei saa ka seda, et olukorras, kus audiitorettevõtjatel on poolaasta auditeerimise graafikud suuremas osas juba koostatud, tekib ootamatult audiitorit vahetama sunnitud klientidel raskusi uue audiitori leidmisel, kes töövõtuga varem planeeritud ajaks valmis jõuaks. Juhul, kui neil õnnestubki n-ö järjekorda saada, tuleb neil ilmselt võrreldes taotlejatega kokkulepitule teenuse eest suuremat tasu maksta. 6) Juhul, kui kohus käesoleva taotluse rahuldab ja vaidlustatava otsuse kehtivuse peatab, esineb vajadus kohustada Audiitorkogu kui volitatud töötlejat kandma X ja Audiitorkontroll OÜ esialgse õiguskaitse kehtivuse ajaks uuesti AudS § 152 lg-s 1 nimetatud audiitortegevuse registrisse ja audiitortegevuse portaali (https://www.audiitortegevus.ee/atr/web) vastavalt vandeaudiitori ja audiitorettevõtjana. Taotleja sai kliendiks oleva SpringBell OÜ juhatuse liikme A.-L. T. kaudu teada, et seoses andmete eemaldamisega registrist ei saa suunata aruandeid portaali kaudu enam kaebajale audiitorkontrolli läbiviimiseks. Samuti on andmete eemaldamise tõttu taotlejal võimatu allkirjastada juba auditeeritud klientide majandusaasta aruandeid. Selleks, et esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal oleks võimalik eelnimetatud toiminguid teha, tuleb Audiitorkojal X ja Audiitorkontroll OÜ andmed

uuesti registrisse ja Audiitortegevuse portaali kanda. AudS § 154 lg 4 järgi registri volitatud töötleja on Audiitorkogu, mille juhatus ja järelevalvenõukogu teevad registritoiminguid ning kasutavad registris olevaid andmeid, lähtudes AudS-s sätestatud pädevusest. AJN avaldas 13.01.2022 oma veebilehel uudise Audiitorkontroll OÜ-lt tegevusloa ja Xlt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta. Käesoleva taotluse rahuldamise ja vaidlustatava otsuse kehtivuse peatamise korral tuleb kohustada AJN-i nimetatud uudis oma veebilehelt eemaldama või alternatiivselt avaldama uudise juures teade, et AJN 11.01.2022 otsuse nr 804 kehtivus on peatatud halduskohtu määrusega esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tõttu kuni kohtumenetluse lõpuni või kohtu määratava tähtajani. Uudise jätkuv avaldamine algsel kujul loob piiramatule hulgale AJN veebilehekülje külastajatele, sh nii olemasolevatele kui võimalikele uutele klientidele, ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, s.o mulje, et taotlejad ei saa vaatamata õiguskaitse kohaldamisele osutada neile audiitorteenust. See omakorda võib selleni, et taotlejatega sõlmitud teenuse osutamise leping öeldakse üles vaatamata tõsiasjale, et tegelikult on taotlejatel võimalik jätkata klientidele teenuste osutamist tulenevalt halduskohtu poolt kohaldatud esialgsest õiguskaitsest. Lisaks eeltoodule mõjutab kõnesolev uudis avaldatud kujul negatiivselt kliendivoogu, sest täiesti ilmselt ei soovita pöörduda teenuse saamiseks audiitorettevõtja ja vandeaudiitori poole, kelle puhul on avalikustatud teabe põhjal teada, et nad vastaval tegevusalal tegutseda ei saa. 7) Kaebuse eduväljavaadet kohtumenetluse algstaadiumis vähetõenäoliseks pidada ei saa. Asjas kesksed vaidlusküsimused vajavad kohtumenetluse käigus põhjalikumat õiguslike ja faktiliste asjaolude analüüsimist kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kontrollimisel ja kohaldatava abinõu kaalumisel tavapäraselt teeb. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti peatamine on vastuolus avalike huvidega, ei välista iseenesest veel haldusakti täitmise või kehtivuse peatamist. Vaidlustatavas otsuses on AJN põhjendanud, et antud juhul on avalikes huvides äärmiselt oluline Xlt vandeaudiitori kutse äravõtmine, takistamaks nõuetele mittevastava ja ebausaldusväärse audiitorteenuse osutamist heausksetele klientidele, vandeaudiitori aruannete kasutajatele ning hoidmaks ära audiitorteenuse osutamisega seoses edaspidi tekkida võivat kahju (p 5.3, lk 117). Samas ei ole kõnealuses otsuses välja toodud ühtegi juhust, kus taotlejate poolt audiitorteenuse osutamisega seoses oleks tekitatud kahju klientidele või kolmandatele isikutele. Juttu on vaid hüpoteetiliselt kahju tekkimise võimalusest. Otsusest nähtub, et taotlejat on karistatud distsiplinaarsüüteo eest vaid ühe korra rahatrahviga (lk 57), samas kui on esinenud ka juhtumeid, kus mitmes kvaliteedikontrollis on Audiitorkontroll OÜ töövõttude kvaliteet hinnatud heatasemeliseks, mis näitab AJN hinnangul seda, et audiitorettevõtja on kutsestandardite ja nõutavate tehnikatega kursis, on suuteline koguma piisavat asjakohast tõendusmaterjali ning on võimeline asjakohaselt reageerima olukorras, kus tõendusmaterjal ei ole piisav (p 3.13, lk 112− 113). Näiteks nii 2017. kui ka 2019. aastal hinnati kvaliteedikontrolli käigus kontrollitud kolmest töövõtust nõuetele täielikult vastavaks kaks (AJN tunnusvärv „roheline“). Vaidlustatava otsuse p-st 2.16 nähtuvalt on AJN rajanud oma järeldused muuhulgas varasemale taotleja karistamise faktile, märkides, et AJN 10.09.2019 otsusega nr 583 karistati Audiitorkontroll OÜ-d distsiplinaarkorras rahatrahviga summas 4800 eurot, kuid audiitor ei ole AJN ega kohtu seisukohavõtte oma töös arvestanud, on vaielnud nendele vastu, takistanud menetlust ning on kutsetegevuse standardite rikkumisi jätkanud. Sisuliselt on AJN seega otsuse tegemisel arvesse võtnud ka taotleja varasemat karistatust. See ei ole lubatav, sest tegemist on kustunud karistusega (AudS § 150). Audiitorkontroll OÜ-le määras AJN rahatrahvi karistusena 10.09.2019 otsusega nr 583. Pärast seda ei ole taotlejale uut distsiplinaarkaristust määratud. Seega kustus karistus 10.09.2021. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 15 tulenevalt tööandja ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele. Analoogia korras on võimalik järeldada, et ka AJN ei tohiks määratud distsiplinaarkaristuse kustudes teha sama vandeaudiitori või audiitorettevõtja iseloomustamisel. AJN rikkus asjakohatutest kaalutlustest lähtumise keeldu. Mis puudutab väidet, et taotlejatele etteheidetav tegevus kahjustab kogu Audiitorkogu ning vandeaudiitorite mainet ja usaldusväärsust, siis näitavad otsuses endas väljatoodud andmed taotlejate

klientide ja töövõttude arvu kasvu kohta pigem vastupidist – kliendid ei pöörduks tõenäoliselt teenuste saamiseks audiitori ja audiitorettevõtja poole, kellel oleks turul halb maine (p 1.18, lk 8).

nõustajana. Järelikult ei muuda asjaolu, et ta osales viidatud kohtuistungil nõustajana, etteheite sisu ega väära järeldust, et tema tegevus ei vastanud sõltumatuse ja kutseala kohase tegutsemise nõudele. Asjaolud ja kaalutlused, mille alusel on X vandeaudiitori kutse ära võetud, nähtuvad otsuse p-dest 4.1 – 4.4. Nendes punktides ei tehta etteheiteid seoses Harju Maakohtu 23.04.2019 istungiga tsiviilasjas nr 2-19-2500 ega audiitorühingu varasema distsiplinaarkaristusega summas 4800 eurot. Järelikult on ebaõiged vaide väited, et vastustaja lähtus otsuse tegemisel asjakohatutest kaalutlustest, sh tegudest või süütegudest, mis olid otsuse tegemise ajaks aegunud. 5) Vastustaja ei saa lubada nõuetele mittevastava audiitorteenuse osutamise jätkamist põhjendusega, et teenuse osutamata jätmisel võib tekkida kahju audiitorettevõtte klientidele, kellel võib seetõttu tekkida kahjunõue audiitorettevõtte vastu. Nõuetekohane audiitorteenus on oluline avalik huvi, mille kahjustamist peab vältima hoolimata sellest, et avaliku huvi kahjustamata jätmisel võib tekkida kahju eraõiguslikele isikutele, st peamiselt Audiitorkontroll OÜ klientidele. Arvestades, et Eestis on 129 audiitorettevõtjat1, ei tohiks klientidel tekkida probleeme Audiitorkontroll OÜ asemel uue audiitorettevõtja leidmisega. Seetõttu on Audiitorkontroll OÜ klientidel tekkiv kahju pigem oletuslik. Samuti, mis puudutab Audiitorkontroll OÜ klientide võimalikku kahjunõuet tema vastu ja saamata jäänud tulu, siis need on Audiitorkontroll OÜ riskid, mille peab maandama eeskätt Audiitorkontroll OÜ. Audiitorkontroll OÜ võimaliku kahju juurpõhjus ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja X kutse äravõtmine, vaid taotlejate nõuetele mittevastav tegevus. Kui vastustaja ei reageeriks rikkumisele piisavalt kohaselt, siis võiksid Audiitorkontroll OÜ kliendid esitada kahjunõude vastustaja vastu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2021 otsus asjas nr 3-191208). Seega kolmandate isikute huvid ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist.

https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/register/audiitorettevotja-otsing

arvestades aga kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitsma ei pea. Sarnastes asjades pole kaebajaid kaitstud esialgse õiguskaitsega kogu kohtumenetluse ajaks ning kui meedet on üldse kohaldatud, siis piiratud ajaks (eelkõige majandusaasta aruannete esitamise tähtaja lõpuni). (vt nt TlnRK 02.03.2020 määrus asjas 3-20-124; TlnHK 20.05.2019 määrus asjas 3-19-897 ja samas 08.07.2019). Neis asjus polnud esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal põhjust pidada kaebuseid selgelt perspektiivituteks, kuna vaidlustatud olid AJN-i otsused sisuliselt, mitte üksnes formaalsete rikkumiste tõttu. 4) Kohus leiab, et praeguses asjas ja kohtule teatavaks tehtud asjaoludel tuleb vaiet ehk taotlejate poolt algatatud õigusvaidlust pidada selgelt perspektiivituks. Vastustaja küll ei väida kokkuvõttes otsesõnu vaide (ja eelduslikult tulevikus esitatava kaebuse) ilmselget perspektiivitust, mis kohtupraktika (RKHK asjad nr 3-3-1-59-14; nr 3-3-1-54-06; nr 3-3-1-3-06 jt) kohaselt võiks õigustada esmase õiguskaitse andmata jätmist. Samas vastustaja põhjendused vastuses sellele ilmselgelt viitavad. Ei saa välistada, et kaebuses kohtule võidakse esitada täiendavaid väiteid võrreldes vaidemenetlusega. Vaidemenetlus pole antud juhul kohustuslik. Välistada ei saa ka 18.01.2022 vaide täiendamist. Samas on otsuse eelnõu taotlejatele edastatud juba 22.11.2021 ning 29.12.2021 arvamuses otsuse sisuliste põhjenduste (süüks pandavate rikkumiste) osas väiteid ei esitatud, samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalist, et taotlejad oleks oma 18.01.2022 vaides toonud välja rikkumiste osas sisulisi argumente. Aega selleks oli piisavalt. Taotlejad on keskendunud paarile formaalsele rikkumisele, mida on otsuses märgitud, kuid nagu vastustaja on õigesti välja toonud, pole need olnud haldusakti andmisel olulised (vt ka otsuse p 1.16.13 viimane lõik). Kohus nõustub vastustajaga, et vaides praeguseks toodud väiteid arvestades pole vaide rahuldamiseks edulootust. Kohus nõustub vastustajaga selles, et taotlejate ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1) rikutud pole. (vaide p-d 2.3 ja 2.4) Esialgse õiguskaitse taotlusest endast nähtub juba ärakuulamise toimumine. Arvamuse ja vastuväidetega mittearvestamist on haldusorgan selgelt haldusaktis (p 1.16.13) käsitlenud. Menetluse takistamise väite osas võib vaielda selle üle, kas see oli oluline või väheoluline takistamine ning millised asjaolud seejuures on kohased, kuid muude rikkumistega võrdluses polnud see sellise kaaluga, et muudaks lõpptulemust (kui muus osas otsusele sisulisi vastuväiteid ei esitata). Asjaolud ja kaalutlused, mille alusel on X vandeaudiitori kutse ära võeti, nähtuvad haldusakti p-dest 4.1 – 4.4. Neis ei sisaldu X etteheiteid seoses Harju Maakohtu 23.04.2019 istungiga tsiviilasjas nr 219-2500 ega audiitorettevõtte varasema distsiplinaarkaristusega (4800 eurot). Seega ei saa järeldada, et vastustaja võttis arvesse ebakohaseid kaalutlusi (sh aegunud süütegusid). Seetõttu pole esialgse õiguskaitse kohaldamine esitatud taotluse alusel põhjendatud. Kohus ei pea hakkama taotlejate eest põhjendusi välja mõtlema. Taotlejatel on võimalik vaide täiendamise korral pöörduda haldusorgani poole esialgse õiguskaitse teatud osas kohaldamiseks (arvestades eelviidatud kohtumääruseid) või esitada kohtule uus taotlus eraldi või kaebusega koos.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.