Avaldaja (võlgnik): R R (isikukood XXX) Usaldusisik: M U
RESOLUTSIOON
1.Jätta R R maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 8. aprilli 2025 määrusega tsiviilasjas 2-25-4508 kohaldatud käsutuskeeld ja R R vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
Vabastada usaldusisik M U võlgniku usaldusisiku ülesannetest.
Jätta menetluskulud R R kanda.
Määrata usaldusisiku M U tasuks 745,80 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.Anda R R menetlusabi usaldusisiku tasu 745,80 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
7.Määruse resolutsiooni p-s 6 märgitud usaldusisiku tasu kanda A OÜ-le (pangakonto nr XXX AS-s LHV Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
8.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
9.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ning resolutsiooni p 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.R R (avaldaja, võlgnik) esitas 23. märtsil 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnik abielus O R alates 22. detsembrist 2016 ja vararežiim on lahusvara. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Võlgniku sissetulekud on 1100 eurot kuus (töötasu). Võlgnikule kuulub sõiduk Seat (reg. märk XXX), mille hinnanguline väärtus on 0 eurot. Samuti kuulub võlgnikule F OÜ (registrikood XXX) ja E OÜ (registrikood XXX) osad, mõlema hinnanguline väärtus 0 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1100 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 39 285,37 eurot. Maksejõuetuse põhjusena tõi võlgnik välja, et võttis laene isa haigusega seotud kulude ja hiljem matusekulude katteks. Tekkisid raskused laenude tagasimaksmisega ning võttis laene juurde. Laenude maksmine käis üle jõu ning tekkisid terviseprobleemid. Laenuandjad ei võimaldanud maksepuhkust ega lepingute muutmist ning nõuded läksid kohtutäiturite kätte.
3.Usaldusisik leidis, et menetlus tuleb lõpetada, sest esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on vastanud usaldusisikule, et tal puuduvad muud kontod peale AS-i SEB Pank kontode. Võlgniku peamise konto väljavõttelt aga nähtub, et võlgnikul on ka Revoluti konto, millelt võlgnik on viimati teinud makse 23. märtsil 2025 ehk maksejõuetusavalduse esitamisega samal päeval. Tegemist ei saa olla kontoga, millest teavitamine on ununenud vmt, vaid vara varjamine on olnud tahtlik või vähemalt raskelt hooletu (FiMS § 45 lg 3 p 5). Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud oma Revoluti konto väljavõtet, siis ei ole usaldusisik saanud ülevaadet võlgniku varalisest seisust. 2
Usaldusisiku kogutud andmed osutavad, et võlgnik on oma vara varjanud ka kohtutäiturite eest. Esimene menetluses olev täiteasi on algatatud 2023. a augustis. Võlgniku varasema peamise Coop Pank ASi konto väljavõtte viimane tehing on 2023. a juunis. Tänasele peamisele ASi SEB Pank kontole on töötasu laekunud alates 2024. a detsembrist. Töötamise registri järgi töötas võlgnik osaühingus R KT kuni 2023. a oktoobrini. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et võlgnik on kasutanud sissetuleku varjamiseks Revoluti kontot. Võlgnik on olnud E OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige alates 4. juunist 2021. Võlgnik selgitas, et nimetatud ühingust ta palka ei saa ja ta on seal juhatuses „tankistina“. Samas nähtuvad E OÜ poolt võlgniku ASi SEB Pank ja Coop Pank ASi kontodelt paljud laekunud maksed nii 2022 kui 2023. Võlgniku tuludeklaratsioonides ei ole E OÜlt saadud tulusid kajastatud, mistõttu usaldusisiku hinnangul esineb täiendavalt FIMSi § 45 lg 3 p 2 alus. Võlgniku seosed E OÜga ei paista olevat ka pelgalt formaalsed, kuivõrd võlgnik on E OÜ juhatuse liikmena sõlminud krediidilepingu ja seda isiklikult käendanud. Tarbimislaenude eest hasartmängude mängimine on usaldusisiku hinnangul käsitletav vara raiskamisena. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks võlgnikul rahalised vahendid puuduvad (FIMS § 19 lg 3 p 6). Usaldusisik leiab täiendavalt, et kuivõrd võlgnik ei ole suuteline oma kohustuste eest midagi maksma, siis on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlused sisuliselt perspektiivitud. Perspektiivikaid tagasivõitmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud. Võlgniku suhtes on täna menetluses 10 täiteasja, neist varaseim on algatatud 9. augustil 2023 (vt lisa 17). Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetus on pikaajaline ja kujunes välja hiljemalt 2023. Usaldusisik leiab, et püsiva maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrSi § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1536,80 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate 3
kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.
6.Võlgnikul puudub kohustuste (vähemalt 40 984,53 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks tuleks kõne alla üksnes pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik selgitas istungil, et kuigi tal on veel kehtiv töösuhe, ei saa ta tervise tõttu töötada ning ta on töövõimetuslehel. Samuti selgitas ta, et ei ole taotlenud osalist või täielikku töövõimetust ja sellega seonduvat toetust. Võlgnik avaldas, et tal ei ole võimalik tervisele vastavat tööd teha.
7.Kohus nõustub usaldusisikuga, et esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks FIMS § 45 lg 3 alusel. FIMS § 45 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist (p 2); kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (p 4); kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma FIMS-is sätestatud kohustusi (p 5).
8.Võlgnik jättis usaldusisiku teavitamata enda välisriigi pangakontost (Revolut), mida võlgnik kasutas usaldusisiku veel maksejõuetusavalduse esitamise päeval. Kohus nõustub usaldusisikuga, et selliselt on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu ning varjanud oma vara ning rikkunud teabe andmise kohustust. Konto väljavõtte esitamata jätmise tõttu ei ole ka usaldusisik saanud terviklikku ülevaadet võlgniku varalisest seisust. Võlgnik selgitas istungil, et temalt ei küsitud pangakontot, kuid usaldusisik on seda teinud (dtl 447). Usaldusisiku kogutud andmetest nähtub, et võlgnik on vara varjanud täitemenetluste ajal. Võlgnik lõpetas oma peamise konto Coop Pank ASi (lisa 8, dtl 154 jj) kasutamise vahetult 4
enne (juunis 2023) esimese täitemenetluse algatamist 2023. a augustis (lisa 17, dtl 474). Tänasele peamisele ASi SEB Pank (lisa 7, dtl 72 jj) kontole on töötasu laekunud alates 2024. a detsembrist. Töötamise registri (lisa 16, dtl 469) järgi töötas võlgnik osaühingus R KT kuni 2023. a oktoobrini. Usaldusisik pidas tõenäoliseks, et võlgnik on kasutanud sissetuleku varjamiseks Revoluti kontot. Võlgnik kinnitas istungil, et kasutas Revolut kontot „arvete maksmiseks“. Arvestades võlgniku maksustatava tulu suurust 2022. aastal 32 120,21 eurot (dtl 47), mis oluliselt vähenes 2023. a 12 287,82 euroni (dtl 54), kuigi ta töötas kuni 2023. a oktoobrini. Võlgniku 2022. a tulude suurusest võib järeldada ka võlausaldajate huvide kahjustamist, sest võlgniku töötasu suurus võimaldanuks teha kinnipidamisi täitemenetlustes. Eelnevast on tuvastatav, et võlgnik on vara varjanud (FIMS § 45 lg 3 p 4). Võlgnik on olnud E OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige alates 4. juunist 2021 (lisa 18, dtl 475-480). Võlgnik selgitas (lisa 15, dtl 436 jj), et nimetatud ühingust ta palka ei saa ja ta on seal juhatuses „tankistina“. Samas nähtuvad E OÜ poolt võlgniku ASi SEB Pank ja Coop Pank ASi kontodelt paljud laekunud maksed nii 2022 kui 2023 (nt dtl 178). Võlgniku tuludeklaratsioonides ei ole E OÜlt saadud tulusid kajastatud. Kohus nõustub, et tegemist on vara varjamisega (FIMS § 45 lg 3 p 2). Samuti on võlgnik pisendanud oma seost E OÜ-ga märkides, et oli pelgalt „tankist“, sest ta on sõlminud E OÜ juhatuse liikmena sõlminud krediidilepingu ja seda isiklikult käendanud (lisa 10, dtl 312). Ka nõustub kohus usaldusisikuga, et laenuraha on ilmselt osaliselt kasutatud hasartmängudeks (nt dtl 74) ning pangakontodelt nähtuv regulaarne hasartmängude mängimine viitab vara raiskamisele. Võlgnik ei suutnud ka kohut istungil veenda, miks peaks tema suhtes vaatamata eelnevale kohustustest vabastamise menetluse algatama. Võlgnik ei avaldanud soovi võlgnevusi tasuda, vaid pigem oli avalduse esitanud eesmärgiga vabaneda täitemenetlustega kaasnevatest ebamugavustest. Menetluse algatamine olukorras, kus võlgnikul ei ole võimalik ega tegelikku soovi menetlusega kaasnevaid kohustusi täita, ei oleks võlgniku huvides, sest sellega tekiks võlgnikule vaid täiendav kulu ja pikeneks nõuete aegumistähtaeg. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamata jätmine ei tähenda, et võlgnik ei võiks aja möödumisel uuesti kohtule maksejõuetusavalduse esitada, kui ta on valmis ja suuteline täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi. Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on tuvastatud FIMS § 45 lg 3 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik soovis enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 2 teine lause). Võlgnik praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.
Kohus vabastab usaldusisiku M U usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 2).
10.Kohus tühistab avalduse rahuldamata jätmise tõttu 8. aprilli 2025 määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). 5
Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
11.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1536,80 eurot (lisandub käibemaks).
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.2.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 7 sätestab, et kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. 6
Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
11.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11,3 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud Kuivõrd põhjendatud töötunde on 11,3 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub hüvitamisele 745,80 eurot (s.o 11,3 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 22%. Kuivõrd riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla 886 euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 745,80 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta A OÜ-le (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.