Pärnu Maakohtu 11.02.2018. a määrus ja 14.01.2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX),
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
riigi
õigusabi
ja menetlusabi
RESOLUTSIOON
1.Asendada praeguses menetluses XX tahteavaldused riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse ning määruskaebuste esitamiseks praeguse määrusega.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.02.2019. a määrus ja teha tühistatud osas uus määrus, millega võtta XX Pärnu Maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebus menetlusse. Pärnu Maakohtu 11.02.2019. a määruse peale esitatud XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 14.01.2019. a määrus ning teha tühistatud osas uus määrus millega võtta XX riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus menetlusse, rahuldada XX riigi õigusabi taotlus ja määrata talle esindaja riigi kulul muuks õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, ning jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks. Pärnu Maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Saata määrus Rahandusministeeriumile ja advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Menetlusabi taotlejal või saajal või Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu on õigus
Tsiviilasi nr 2-18-17726 esitada praeguse määruse peale määruskaebus osas, millega p-s 3 rahuldati XX riigi õigusabi taotlus ja jäeti rahuldamata XX menetlusabi taotlus hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks. Määruskaebus tuleb esitada vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 22.11.2018 Pärnu Maakohtule paberkandjal käsitsi venekeelse riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse. Taotluse kohaselt palus avaldaja anda endale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning võimalusel määrata avaldaja esindajaks vandeadvokaat Margo Põbo. Lisaks palus avaldaja vabastada ennast asja läbivaatamisel riigilõivu tasumisest. Avaldaja endise eestkostja Paikuse valla süül müüdi maha avaldaja maja, nõuti avaldajalt õigusvastaselt raha ja jäeti säilitamata tema asjad. Avaldaja soovib eestkostja vastu esitada varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja märkis, et vajab advokaadist esindajat, kuna ei saa ise koostada ja saata kohtule avaldust, sest ta ei valda eesti keelt, tal pole võimalik teksti trükkida ning tal ei ole õigusalaseid teadmisi. Taotluse kohaselt on avaldaja ehitaja, kes praegu ei tööta. Avaldaja saab toetusena 123 eurot. Avaldaja tasub alaealisele lapsele igas kuus elatist ning tasub lapse õpinguteks aastas 250-300 eurot. Toiduainetele, sigarettidele ja hügieenitarvetele kulutab avaldaja 35 eurot kuus. Avaldajal ei ole vallasvara, kinnisvara, väärtpabereid ega väärtasju. Haiglakontol, mida avaldaja saab käsutada, on 183 eurot.
2.Maakohus keeldus 14.01.2019. a määrusega avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast. Maakohus selgitas, et 05.01.2012 tsiviilasjas nr 2-11-33697 tehtud määrusega seadis maakohus avaldaja üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks Pärnu linna (määramise ajal Paikuse vald) kõigi asjade ajamiseks. Maakohus pikendas 21.12.2016 määrusega eestkostja volitusi viie aasta võrra. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg-tele 1-3 ja selgitas, et avaldajal puudub iseseisev õigus pöörduda kohtusse ja seda saab tema nimel teha üksnes eestkostja. Maakohus keeldus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna avaldaja ei saa nimetatud puudust kõrvaldada. Maakohus viitas TsMS § 4772 lg-le 1 ja selgitas, et avaldajal tuleb kahtluste esinemise korral esitada esmalt järelepärimine tsiviilasjas nr 2-11-33697. Kui järelevalvet tegev kohus leiab, et avaldaja kui eestkostetava õigusi on rikutud, määrab kohus vajadusel avaldajale riigi õigusabi.
Tsiviilasi nr 2-18-17726 Lisaks märkis maakohus, et 26.02.2010 tsiviilasjas nr 2-09-59255 tehtud lahendiga kohustati avaldajat (sel ajal nimi XX) tasuma AS-le SEB Pank 71 234,83 krooni suuruse põhinõude, 12 692,31 krooni suurused kõrvalnõuded ja hüvitama 2137,04 krooni (maakohus on ekslikult märkinud euro) suuruse riigilõivu. Tsiviilasjast nr 2-16-18840 nähtub, et kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) menetluses on avaldaja vastu maakohtu 26.02.2010 tsiviilasjas nr 2-0959255/5 tehtud määruse alusel algatatud täiteasi. Harju Maakohus rahuldas 19.12.2016 tsiviilasjas nr 2-16-18840 tehtud määrusega kohtutäituri avalduse ja lubas kohtutäituril, kohtutäituri abil, vara tutvustaval maakleril ning nendega koos varaga tutvuda soovivatel potentsiaalsetel huvilistel viibida avaldaja kinnisasjal ja siseneda sellel asuvatesse ehitistesse 90 päeva jooksul alates kohtu vastava nõusoleku andmisest, kohtutäituri määratud aegadel, eesmärgiga tutvustada enampakkumisel olevat vara ja tutvuda sellega. Seega võõrandas avaldaja kinnisasja tsiviilasjas nr 2-09-59255 väljamõistetud võlgnevuse katteks täitemenetluses kohtutäitur, mitte aga eestkostja. Maakohus viitas TsMS § 181 lg-le 2, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele 5 ja 6 ning leidis, et avaldaja hagi eestkostja vastu ei oleks edukas. Lisaks välistab riigi õigusabi andmise avaldaja soov esitada eestkostja vastu mittevaralise kahju nõue.
3.Avaldaja esitas maakohtu 14.01.2019. a määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palus anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning võimalusel määrata avaldaja esindajaks vandeadvokaat Margo Põbo. Lisaks palus avaldaja vabastada end riigilõivu tasumisest. Mh ei nõustunud avaldaja, et tema eest peab kohtusse pöörduma eestkostja. Avaldaja soovib esitada nõude eestkostja vastu. Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.11.2017 tsiviilasjas nr 2-11-33697 tehtud määruse p-s 22, et avaldajal on hagita menetluses TsMS § 202 lg 4 järgi tsiviilkohtumenetlusteovõime. Riigi õigusabi määramine lahendatakse hagita asjana ning avaldaja võib pöörduda kohtusse isiklikult. Tsiviilasjas nr 2-11-33697 selgitas kohus, et mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuet ei saa eestkostja määramise asjas läbi vaadata ning seda tuleb teha teises tsiviilasjas. Asjaolu, et mõlemas tsiviilasjas keeldub kohus avaldaja nõuet eestkostja vastu läbivaatamast, rikub avaldaja õigusi. Avaldaja ei valda eesti keelt ning viibib psühhiaatriakliinikus ravil. Avaldajal ei ole võimalik teksti trükkida ning eestkostja ei aita teda. Avaldajal ei ole õigusalaseid teadmisi. Avaldaja ei saa hagimenetluses pöörduda kohtusse ilma esindajata. Tallinna Ringkonnakohus viitas 24.11.2017 tsiviilasjas nr 2-11-33697 tehtud lahendis, et avaldaja on piiratud teovõimega isik, kellelt ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete täitmist sellises mahus nagu teistelt menetlusosalistelt. Avaldaja ei nõustunud maakohtu oletusega, et kohtutäitur ja eestkostja käitusid õiguspäraselt ning järelikult on asi perspektiivitu. Avaldaja esitab faktid hagiavalduses. Eestkostja (Paikuse valla kaudu) süül müüdi avaldaja maja ja nõuti temalt õigusvastaselt raha. Pärast maja müüki ei säilitatud avaldaja asju. Eestkostja ei tasunud avaldaja pensionist tema võlgasid, kuigi avaldaja seda palus. Eestkostja ei teavitanud avaldajat kohtuotsusest ega eelseisvast maja müügist. Avaldaja oleks saanud laenata raha ja võlad tasuda. Eestkostja ei andnud avaldajale tema kohustuste kohta teavet ega olnud nõus maja müüki ja võlgade sissenõudmist kohtus vaidlustama. Kohtutäitur müüs maja ebaseaduslikult. Avaldaja ei nõustunud enamiku võlgadega. Avaldaja soovib esitada eestkostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigi õigusabi andmata jätmisega rikub kohus avaldaja põhiõigusi (PS § 15 lg 1). Avaldaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul esineb avalik huvi. Eestkostetavatel on õigused, nagu kõikidel teistel isikutel, ning nende vara ja huve tuleb kaitsta.
Tsiviilasi nr 2-18-17726 Avaldaja saab igas kuus töövõimetuspensioni 430 eurot. Avaldaja tasub oma alaealise lapse ülalpidamiseks igas kuus elatist 35 eurot ning lapse õpingute eest 250-350 eurot aastas. Avaldaja kulutab toiduainetele, sigarettidele ja hügieenitarvetele 35 eurot kuus ning ravimitele 40-50 eurot aastas. Lisaks kulutab avaldaja aastas riietele 100 eurot. Avaldajal ei ole vallasvara, kinnisvara, väärtpabereid ega väärtasju. Haiglakontol, mida avaldaja käsutada saab, on 218 eurot. Haigla sotsiaaltöötaja väitel tasub riigilõivu eestkostja.
4.Maakohus jättis 29.01.2019. a määrusega avaldaja määruskaebuse käiguta ja kohustas eestkostjat esitama seisukoha määruskaebuse põhjendatuse kohta. Maakohus kohustas eestkostjat esitama määruskaebuse tõlke ja tasuma riigilõivu 50 eurot, kui määruskaebus on eestkostja arvates põhjendatud.
5.Eestkostja ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja etteheited endisele eestkostjale ei ole põhjendatud. Ka maakohus leidis 14.01.2019. a määruses, et avaldaja kinnisasi võõrandati tsiviilasjas nr 2-09-59255 väljamõistetud võlgnevuse katteks täitemenetluses, mitte aga eestkostja poolt. Maakohtule perioodi 01.01.2017-31.12.2017 kohta esitatud eestkostja aruandes on selgelt näha avaldaja kui eestkostetava suhtes tehtud toimingud. Kohus teeb eestkostja tegevuse üle järelevalvet ega ole senini täheldanud eestkostja ebakorrektset tegevust. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt välistab riigi õigusabi andmise avaldaja soov esitada mittevaralise kahju nõue.
6.Maakohus keeldus 11.02.2019. a määrusega menetlusse võtmast maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebust ja tagastas selle esitajale. Maakohus viitas TsMS § § 663 lg-le 1, § 637 lg 1 p-le 3 ja lg-le 2 ning § 638 lg-le 10. Maakohus hoiatas 29.01.2019. a määruses, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Maakohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle esitajale, kuna määruskaebuse esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu, esitatud määruskaebuse tõlget ning eestkostja pidas avaldaja määruskaebust põhjendamatuks ega soovinud selles esinenud puuduseid kõrvaldada. Avaldaja määruskaebus
7.Avaldaja esitas 21.02.2019 (sisuliselt kordus 04.04.2019) maakohtu 11.02.2019. a määruskaebuse peale määruskaebuse. Avaldaja palub anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning võimalusel määrata avaldaja esindajaks vandeadvokaat Margo Põbo. Lisaks palub avaldaja vabastada end riigilõivu tasumisest. Mh ei nõustunud avaldaja, et tema eest peab kohtusse pöörduma eestkostja. Avaldaja soovib esitada nõude eestkostja vastu. Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.11.2017 tsiviilasjas nr 2-11-33697 tehtud määruse p-s 22, et avaldajal on hagita menetluses TsMS § 202 lg 4 järgi tsiviilkohtumenetlusteovõime. Riigi õigusabi määramine lahendatakse hagita asjana ning avaldaja võib pöörduda kohtusse iseseisvalt advokaadi saamiseks. Tsiviilasjas nr 2-11-33697 selgitas kohus, et mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuet ei saa eestkostja määramise asjas läbi vaadata ning seda tuleb teha teises tsiviilasjas. Asjaolu, et mõlemas tsiviilasjas keeldub kohus avaldaja nõuet eestkostja vastu läbivaatamast, rikub avaldaja õigusi. Avaldaja ei valda eesti keelt ning viibib psühhiaatriakliinikus ravil. Avaldajal ei ole võimalik teksti trükkida ning eestkostja ei aita teda, kuna avaldaja soovib esitada eestkostja vastu nõude. Riigi õigusabi taotluse võib esitada vene keeles. Avaldajal ei ole õigusalaseid teadmisi. Avaldaja ei saa hagimenetluses pöörduda kohtusse ilma esindajata. Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasi nr 2-18-17726 viitas 24.11.2017 tsiviilasjas nr 2-11-33697 tehtud lahendis, et avaldaja on piiratud teovõimega isik, kellelt ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete täitmist sellises mahus nagu teistelt menetlusosalistelt. Avaldaja ei nõustunud maakohtu oletusega, et kohtutäitur ja eestkostja käitusid õiguspäraselt ning järelikult on asi perspektiivitu. Avaldaja esitab faktid hagiavalduses. Eestkostja (Paikuse valla kaudu) süül müüdi avaldaja maja ja nõuti temalt õigusvastaselt raha. Pärast maja müüki ei säilitatud avaldaja asju. Praegune eestkostja on endise eestkostja õigusjärglane. Eestkostja ei tasunud avaldaja pensionist tema võlgasid, kuigi avaldaja seda palus. Eestkostja ei teavitanud avaldajat kohtuotsusest ega eelseisvast maja müügist. Avaldaja oleks saanud laenata raha ja võlad tasuda. Eestkostja ei andnud avaldajale tema kohustuste kohta teavet ega olnud nõus maja müüki ja võlgade sissenõudmist kohtus vaidlustama. Kohtutäitur müüs maja ebaseaduslikult. Avaldaja ei nõustunud mõne võlaga. Avaldaja soovib esitada eestkostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigi õigusabi andmata jätmisega rikub kohus avaldaja põhiõigusi (PS § 15 lg 1). Avaldaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul esineb avalik huvi. Eestkostetavatel on õigused nagu kõikidel teistel isikutel ning nende vara ja huve tuleb kaitsta. Avaldaja saab igas kuus töövõimetuspensioni 430 eurot. Avaldaja tasub oma alaealise lapse ülalpidamiseks igas kuus elatist 35 eurot ning lapse õpingute eest 250-350 eurot aastas. Avaldaja kulutab toiduainetele, sigarettidele ja hügieenitarvetele 35 eurot kuus ning ravimitele 40-50 eurot aastas. Lisaks kulutab avaldaja aastas riietele 100 eurot. Avaldajal ei ole vallasvara, kinnisvara, väärtpabereid ega väärtasju. Haiglakontol, mida avaldaja käsutada saab, on 240 eurot. Haigla sotsiaaltöötaja väitel tasub riigilõivu eestkostja. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium leiab, et maakohtu 11.02.2019. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada ja tühistatud osas teha uus määrus, millega maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebus menetlusse võtta (TsMS § 664 lg 1 ja § 663 lg 1). Lisaks leiab kolleegium, et maakohtu 14.01.2019. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada ja tühistatud osas teha uus määrus, millega võtta avaldaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus menetlusse, avaldaja riigiõigusabi taotlus rahuldada ja anda talle riigiõigusabi RÕS § 4 lg 3 p 9 alusel muuks õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning avaldaja menetlusabi taotlus hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks jätta rahuldamata. Lisaks asendab ringkonnakohus praeguses menetluses avaldaja tahteavaldused riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse ning määruskaebuste esitamiseks perekonnaseaduse § 209 lg 2 teise lause alusel kohtulahendiga erieestkostjat määramata.
9.Ringkonnakohus lahendab esmalt maakohtu 11.02.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I), otsustab 14.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise (II), seejärel lahendab maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse (II) ning lõpetuseks teeb menetluslikud otsustused (III). I
10.Maakohus keeldus ringkonnakohtu hinnangul vääralt maakohtu 11.02.2019. a määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse võtmast.
11.Maakohus kohustas 29.01.2019. a määruses eestkostjat kõrvaldama määruskaebuse puudused (esitama kohtule määruskaebuse eestikeelse tõlke ja tasuma riigilõivu). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et praeguses asjas soovib avaldaja esitada nõude oma eestkostja vastu.
Tsiviilasi nr 2-18-17726 Äriregistrist nähtub, et Paikuse vald (Paikuse Vallavalitsuse kaudu; registrikood 75001052) kustutati registrist Audru valla, Paikuse valla, Tõstamaa valla ja Pärnu linna liitumise tõttu ning ümberkorralduste järel jätkas tegevust Pärnu Linnavalitsus. Seega on praegune eestkostja endise eestkostja õigusjärglane. PKS § 209 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg 2 sätestab, et erieestkostja määratakse ka PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. PKS § 180 lg 1 p 3 kohaselt ei saa eestkostja esindada eeskostetavat mh õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja vahel. Eelnevast tulenevalt ei saa eestkostja praeguses menetluses avaldajat esindada ning maakohus oleks pidanud lähtuma PKS § 209 lg-s 2 sätestatust.
12.Maakohus viitas 29.01.2019. a puuduste kõrvaldamise määruses, et avaldajal tuleb riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 14 kohaselt tasuda maakohtu 14.01.2019. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. RLS § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta aga riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt on riigi õigusabi menetlusabi alaliik ning seega kohaldub RLS § 22 lg 1 p-s 10 sätestatu ka riigi õigusabi taotluse puhul. Eelnevast tulenevalt ei pidanud avaldaja maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasuma.
13.TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. TsMS § 33 lg 3 järgi, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. RÕS § 12 lg 7 kohaselt korraldab Eestis enamlevinud muus keeles esitatud riigi õigusabi taotluse tõlkimise menetleja. Eelnevast tulenevalt keeldus maakohus vääralt maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebuse menetlemisest määruskaebuse tõlke esitamata jätmise tõttu. Viidatud sätteid tuleb koosmõjus tõlgendada selliselt, et menetleja võib korraldada ka riigi õigusabi taotluse lahendamise asjas esitatud määruskaebuse tõlkimise, kui see on esitatud Eestis enamlevinud muus keeles. Praeguses asjas peab ringkonnakohus asjaolusid kogumis arvestades põhjendatuks selliselt toimida, st on lasknud tõlkida määruskaebuse suuliselt sellest arusaamiseks. II
14.TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kuigi üldjuhul otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise maakohus, otsustab ringkonnakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel seda TsMS § 664 lg 1 lause teise osa ja § 663 lg 1 alusel praegu ise.
Tsiviilasi nr 2-18-17726
15.Maakohtu 14.01.2019. a määruse peale oli määruskaebuse esitamine TsMS § 372 lg 5 ja § 477 lg 1 kohaselt võimalik. Avaldaja esitas maakohtu 14.01.2019. a määruse peale määruskaebuse 23.01.2019, st TsMS § 661 lg 2 kohaselt tähtaegselt. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et avaldaja ei pidanud määruskaebuselt tasuma RLS § 22 lg 1 p 10 kohaselt riigilõivu.
16.TsMS § 202 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 202 lg 2 esimese lause järgi ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Avaldaja viidatud TsMS § 202 lg 4 ei kohaldu praeguses asjas, sest tegemist ei ole täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluse ega isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusega. TsMS § 202 lg 4 esimese lause kohaselt on täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime. TsMS § 202 lg 4 teine lause sätestab, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on isikul oma teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime, kui ta on vähemalt neljateistaastane. Ringkonnakohus selgitas määruse p-s 11, et kuna avaldaja soovib nõude esitada oma eestkostja vastu, ei saa eestkostja praeguses menetluses avaldajat esindada. Lähtuda tuleb PKS § 209 lg-s 2 sätestatust ning asendada kohtulahendiga avaldaja tahteavaldus esitada maakohtu 14.01.2019. a määruse peale määruskaebus.
17.Seega oli maakohtu 14.01.2019. a määruse peale määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebus tuleb TsMS § 663 lg 1 ja § 664 lg 1 alusel menetlusse võtta. III
18.Maakohus leidis 14.01.2019. a määruses vääralt, et avaldaja riigiõigusabi ja menetlusabi taotluse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, sest avaldajal ei ole iseseisvat õigust kohtusse pöörduda ja seda saab tema nimel teha üksnes eestkostja. Ringkonnakohus selgitas määruse p-s 11, et kuna avaldaja soovib nõude esitada oma eestkostja vastu, ei saa eestkostja praeguses menetluses avaldajat esindada. Lähtuda tuleb PKS § 209 lg-s 2 sätestatust ning asendada kohtulahendiga avaldaja tahteavaldus esitada riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus, kuna erieestkostja määramine ei ole otstarbekas. Avaldaja riigi õigusabi taotlus vastab RÕS § 12 lg-s 1 ja menetlusabi taotlus TsMS § 185 lg-s 1 sätestatule ning RLS § 22 lg 1 p 10 ja TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt ei pidanud avaldaja tasuma menetlusabi ja riigiõigusabi taotluse esitamiselt riigilõivu.
19.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada, kuna riigi õigusabi saamise eeldused on täidetud.
19.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Maakohtu 14.12.2018 tsiviiliasjas nr 2-11-33697 tehtud määruse resolutsiooni p 6 kohaselt on avaldajal õigus iseseisvalt teha
Tsiviilasi nr 2-18-17726 35 euro piires kuus tehinguid, mis ei too avaldajale kaasa kestvaid kohustusi. Seega ei suuda avaldaja ringkonnakohtu hinnangul oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi eest tasuda.
19.2.Lisaks ei esine praegu ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Avaldaja ei taotlenud riigi õigusabi üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks (RÕS § 7 lg 1 p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Avaldaja ei väitnud, et eestkostja oleks müünud tema kinnistu. Avaldaja heidab eestkostjale ette, et eestkostja ei kaitsnud avaldaja huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ning hilisemas täitemenetluses.
19.3.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldajale anda riigi õigusabi RÕS § 4 lg 3 p 9 ja § 8 p 1 kohaselt isiku muuks õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Avaldajale määratud riigiõigusabi esindajal tuleb hinnata, kas avaldaja eestkostja vastu esitataval nõudel on perspektiivi. Kui riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et avaldaja nõudel on perspektiivi, on esindajal võimalik vastav info edastada avaldaja eestkostemenetluses ja esitada avaldaja nimel kohtusse hagi (taotledes mh avaldajale kas riigi õigusabi korras või kohtu määramisel esindaja määramist). RÕS § 18 lg 1 esimese lause kohaselt nimetab Advokatuur viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi. RÕS § 18 lg 2 järgi ei ole kohtul õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega nimetada riigi õigusabi osutavat advokaati. Seetõttu ei ole kohtul võimalik määrata avaldaja riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Margo Põbot.
20.Avaldaja menetlusabi taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna praegu ei ole avaldaja teinud toiminguid, mis oleks TsMS § 147 lg 1 kohaselt lõivutatud ning ringkonnakohus andis avaldajale riigiõigusabi RÕS § 4 lg 3 p 9 kohaselt isiku muuks õigusnõustamiseks. Kui avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et avaldaja nõue eestkostja vastu on perspektiivikas, siis saab ta esitada avaldaja nimel uue menetlusabi taotluse. IV
21.RÕS § 15 lg 8 kohaselt võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. Tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale on määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. TsMS § 191 lg 1 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, esitada määruskaebuse menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega saab praeguse määruse peale TsMS § 191 lg 1 esimese lause ja RÕS § 15 lg 8 kohaselt esitada määruskaebuse osas, milles ringkonnakohus lahendas avaldaja riigi õigusabi taotluse. TsMS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse osas, milles ringkonnakohus lahendas avaldaja menetlusabi taotluse.
Tsiviilasi nr 2-18-17726
22.Praegune määrus ei ole kaevatav osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu 11.02.2019. a määruse ja võttis maakohtu 14.01.2019. a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebuse menetlusse, kuna TsMS § 663 lg 2 kohaselt on võimalik kaevata üksnes määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale. Lisaks ei ole praegune määrus kaevatav ka osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu 14.01.2019. a määruse ning võttis avaldaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused menetlusse, kuna TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause kohaselt saab kaevata üksnes avalduse menetlusse võtmisest keeldumise peale.
23.TsMS § 191 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt / Ele Liiv
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.