XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonikaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2420 eurot 85 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kadri Härginen
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda.
3.Rahuldada Y OÜ taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks XX poolt Y OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista XX-lt Y OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 209 eurot 40 senti (käibemaksuta).
5.XX-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
1(5)
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 22. mail 2018 Harju Maakohtule hagi Y OÜ (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6. oktoobril 2017 käsunduslepingu nr 1017/2 (tööleping), mille kohaselt lubati hageja tööle liinibussijuhina alates 6. oktoobrist 2017. Töötajale määrati tunnitasu 4 eurot (bruto) ning nähti ette, et tööandja maksab lisatasu 2 eurot (bruto) töötatud tundide eest juhul, kui piletikassa ja kütuse käitlemine on korras. Tööandja pidi tasuma töötajale 6 eurot tunnis liinil olles ning 4 eurot tunnis aja eest, mis oli töötatud liini väliselt. Lepingu kohaselt oli töötajale ettenähtud igaaastane puhkus kestvusega 28 kalendripäeva.
3.23. aprillil 2018 tuli hageja tööle ja kostja esindaja ütles hagejale suuliselt, et leping temaga öeldakse üles ning hagejat tööle ei lubata. Ülesütlemise põhjust ja aluseid lepingu lõpetamiseks hagejale ei teatatud. 10. mail 2018 tegi kostja hagejale ülekande 472 eurot 32 senti, selgitusega töötasu aprilli eest 2018.
4.Hageja soovib tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1 alusel ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23. aprillist 2018 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuupalga ulatuses 1941 eurot 66 senti, puhkusehüvitis 11 kalendripäeva eest 249 eurot 15 senti (bruto) ja saamata jäänud töötasu 230 eurot 4 senti. Kostja vastuväited
5.Kostja palus hagi rahuldamata jätta.
6.Hageja ütles ootamatult töölepingu üles 20. aprillil 2018 sms-i teel. Ülesütlemise põhjusena nimetas hageja tööle asumist teise ettevõttesse. Töötaja saatis sõnumi reedel ning teatas, et tema viimane tööpäev on pühapäev, s.o 22. aprill 2018. Kuna hageja on lepingu ise üles öelnud, ei saa kostja käitumine lepingu lõpetamisel olla õigusvastane.
7.Juhul, kui kohus leiab, et tegemist oli töösuhtega, töölepingu on lõpetanud kostja ning et ülesütlemine oli õigusvastane, palub kostja kohtul hageja nõutavat hüvitist oluliselt vähendada. Arvestades hageja ootamatut teguviisi lepingu ülesütlemisel, ei pea kostja õiglaseks, et hagejale mistahes hüvitist tasutakse. Hageja kinnitas sms-is, et lahkub teise tööandja juurde, seega ei ole ta kahju kannatanud ning töötasu on talle igal ajal olnud tagatud. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 11. veebruari 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 1089 eurot ning viivise sellelt.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel faktiliselt sõlmitud tööleping, kuna nn käsunduslepingul on töölepingu tunnused (töötaja allub tööandja juhtimisele, tööandja
2(5)
on määranud töö tegemise koha, tööandja maksab töötajale regulaarselt töötasu, tööandja on kohustatud võimaldama töötajale iga-aastase puhkuse).
10.Hageja väide, et kostja esindaja teatas hagejale 23. aprillil 2018 suuliselt, et leping hagejaga öeldakse üles ja tööle teda ei lubata, ei ole tõendatud. Maakohus tuvastas, et hageja saatis kostjale sms-i, milles märkis, et tema viimane tööpäev on 22. aprill 2018. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt on pooltevaheline tööleping lõppenud
23.aprillil 2018 töölepinguseaduse § 79 alusel poolte kokkuleppel.
11.Kuna kostja ei ole öelnud üles pooltevahelist töölepingut, siis puudub alus tuvastada kostja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus. Samal põhjusel ei ole hagejal õigust saada TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitist.
12.Hageja nõutud saamata jäänud töötasu ja puhkushüvitise osas märkis maakohus, et hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hagejale väljamakstud 2018. a aprilli töötasu, kostja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hagejale väljamakstud ka puhkusehüvitis. Hageja on eksinud puhkusehüvitise arvestamisel ning nõudnud ebaõigesti suuremat summat. Hageja on hüvitise arvutamisel võtnud aluseks ka aprilli 2018 töötasu. Vabariigi Valitsuse 11. septembri 2009. a määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra“ § 2 lg 1 kohaselt oleks pidanud puhkusehüvitise arvestamisel võtma aluseks kuue eelneva kuu töötasu, s.o oktoober 2017 kuni märts 2018. Apellatsioonkaebus
13.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata asi uuele läbivaatamisele esimese astme kohtule.
14.Maakohus hindas tõendeid (sms-id ning Maksu- ja Tolliameti andmete väljatrükk) ebaõigesti. Maakohus ei tuvastanud piisava täpsusega poolte vahelise töösuhte lõppemise aega (kuupäev). Hageja saadetud sms-i sisust selgub, et hageja taotles töösuhete lõpetamist alates 22. aprillist 2018, mitte alates 23. aprillist 2018. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et töösuhted poolte vahel jätkusid ja hageja viimaseks tööpäevaks oli 23. aprill 2018.
15.Seega maakohus ei selgitanud piisava täpsusega välja faktilisi asjaolusid, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis määratlevad töösuhete lõpetamise alused ja korda, samuti ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega seotud vastava hüvitise maksmist vastavalt TLS §-dele 79, 104, 107 ja 109. Vastustaja seisukoht
16.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
18.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
3(5)
19.Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, kuid ei ole täpsustanud ega selgitanud, kuidas saaks kohtule esitatud tõendeid hinnates jõuda maakohtu järeldusega võrreldes erinevale tulemusele.
20.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes põhjusel, et kohus tuvastas hageja hinnangul ebaõigesti töölepingu lõpetamise kuupäeva ja aluse. Maakohus tugines töösuhte lõppemise päeva ja aluse selgeks tegemisel hageja saadetud sms-ile ja Maksu- ja Tolliameti andmetele. Nende tõendite alusel tegi maakohus järelduse, et hageja viimane tööpäev oli 22. aprill 2018 ning seega oli tööleping lõpetatud alates 23. aprillist 2018.
21.Maksu- ja Tolliameti andmebaasis on märgitud, et tööleping on lõpetatud 23. aprillil 2018 ning töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 79 järgi poolte sellekohane kokkulepe (tl 6). Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et töölepingu lõpetamise aeg ja alus on kooskõlas töösuhte lõpetamise aluseks olnud asjaoludega, kus üks pool teeb teisele poolele ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kindlal kuupäeval ning teine nõustub sellega. Sellises olukorras loetakse, et tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel alates ajast, milles pooled kokku leppisid. Hageja on kostjale reedel, 20. aprillil 2018 kell 19.50 saadetud sms-is selgelt kirjutanud, et on võtnud vastu otsuse minna tööle Temptransi ning, et ta töötab kostja juures viimase vahetuse pühapeval (tl 34-35). Sellise sõnumi põhjal ei saa kolleegiumi arvates teha teist järeldust kui see, mille maakohus tegi, et hageja viimaseks tööpäevaks oli vastavalt tema enda soovile ja kostja nõustumisele pühapäev, 22. aprill 2018. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes hageja väide, et ta soovis tegelikult ka veel 23. aprillil 2018 tööd teha, on jäänud paljasõnaliseks.
22.Eelnevat kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal menetlusnormide rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
23.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Kostja esitas 8. mail 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 292 eurot 50 senti (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 1,5 tunni ulatuses tunnitasuga 195 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse analüüsis, sellele vastuse koostamises ja kohtule esitamises. Menetluskulude kindlaksmääramise
4(5)
avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude osas ei esitanud.
25.Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega ning sellele vastuse koostamise ja esitamisega on põhjendatud ja vajalik menetluskulu nimekirjas märgitud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määra 195 eurot (käibemaksuta) ei pea aga ringkonnakohus arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu praeguses asjas TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kuivõrd apellatsiooniastmes kordasid nii hageja kui kostja oma varasemaid seisukohti, ei ole põhjendatud hüvitada kõrgemat tasumäära kui maakohtus, kus kostja taotles menetluskulude hüvitamist keskmise tunnihinnaga 139 eurot 60 senti (käibemaksuta). Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (1,5*139,60) 209 eurot 40 senti (käibemaksuta).
26.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.