Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagi rahuldamata jätta. N S ja Estonian Lines OÜ sõlmisid „Käsunduslepingu“ nr 1017/2 06.10.2017. Lepingu alusel töötas hageja bussijuhina. Algselt rääkisid hageja ja kostja läbi, et kavatsevad lõpetada lepingu kuu aja pärast. Kostja esindaja palus hagejal lepingu ülesütlemisavaldus saata ka e-posti aadressile [email protected]. Poolte kokkuleppel lepingu lõpetamist ei ole toimunud Vastupidi, 20.04.2018 ütles hageja ise ühepoolselt 20.04.2018.a sms teel kostjaga sõlmitud lepingu ootamatult üles. Ülesütlemise põhjusena nimetas hageja tööleasumist teise ettevõttesse. Samas smsis teavitas hageja, et tema lepingu täitmise viimane päev on 22.04.2018. Töötaja saatis sõnumi reedel ning teatas, et tema viimane tööpäev on pühapäeval. Kuna lepingu on hageja ise 20.04.2018 üles öelnud, ei saa kostja mistahes käitumine lepingu lõpetamisel olla õigusvastane. Kuivõrd leping ei ole õigusvastaselt üles öeldud, ei ole ka alust nõuda kostjalt hüvitise maksmist. Juhul, kui kohus siiski leiab, et tegemist oli töösuhtega, töölepingu on lõpetanud kostja ning et ülesütlemine oli õigusvastane, palub kostja kohtul hageja poolt nõutavat hüvitist (2420,85 eurot bruto) oluliselt vähendada. Arvestades hageja ootamatut teguviisi lepingu ülesütlemisel, ei pea kostja õiglaseks, et hagejale mistahes hüvitist tasutakse. Hageja kinnitas sms-s ise, et lahkub teise tööandja juurde, seega ei ole ta mingit kahju kannatanud ning töötasu on talle igal ajal olnud tagatud. Hageja ei jäänud ootamatult kostja tegevuse tõttu töö ja sissetulekuta. Igal juhul ei saaks selline hüvitis aga ületada hageja ühe kuu keskmist töötasu. Hageja nõuab 11 kasutamata puhkusepäeva hüvitist summas 249,15 eurot brutosummas. Hageja puhkusepäeva tasu arvestus on ebaõige. Hageja on arvestusse sisse arvestanud ka kostja juures töötamise viimasel kuul saadud tasu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §-le 2 lg 1 tuleb tasu arvestamise aluseks võtta arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu töötasu (seega hageja puhul oktoober 2017 – märts 2018). Nimetatud kuudel väljamakstud tasusid arvestades, on keskmine päevatasu suurus 19,42 eurot netosummas ning hüvitis 11 kasutamata puhkusepäeva eest 213,62 eurot (neto). Kostja on hagejale tasunud saamata jäänud puhkuse eest 230,04 eurot. Seega ei ole hagejal kostja vastu kasutamata puhkuse hüvitise nõuet. Lisaks on hageja teinud arvutused netotöötasu summasid arvestades ning on nimetanud need ekslikult brutotasu summadeks. Arvestades nõutud 11 puhkusekompensatsiooni päevatasu lähtuvalt hageja tõendatud netotasust, on ühe puhkusepäeva netotasu suurus 19,42 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks hageja täiendav töötasunõue aprill 2018 eest. Kostja saab hageja nõudest aru nii, et hageja eeldab, et kuna leping oleks kostja väidetava ebaseadusliku ülesütlemise asemel kehtinud veel aprillikuu lõpuni, oleks kostja justkui kohustatud veel sama kuu lõpuni hagejale tasu maksma. Esiteks ei saa hagejal sellist nõuet üldse olla, ka siis, kui lepingut pidada töölepinguks. Olukorras, kus töösuhe on lõppenud, ei teki tööandjal enam kohustust tehtud töö eest tasuda, kuivõrd hageja kostja heaks enam tööd ei teinud. Tegemist ei onud ka tähtajalise lepinguga, mille puhul nimetatud konstruktsioon võiks üldse kõne alla tulla. Teiseks on kostja kõik väljamaksed hagejale teinud. Juhul, kui kohus leiab, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli tühine, taotleb hageja TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist kohtu otsusel. Kostja toetab sel juhul hageja taotlust ning palub samuti kohtul töölepingu kohtu otsusel lõpetada. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel on 06.10.2017.a sõlmitud käsundusleping, millise kohaselt käsundisaaja asub tööle alates 06.10.2017.a; töötamise koht on Eesti Vabariik või muu Tööandja poolt määratud koht; käsundiasja kohustub maksma palka vastavalt töötatud tundidele, töötaja tunnitasu on 4 eurot bruto ja tööandja maksab 2 eurot lisatasu töötatud tundide eest, kui piletikassa ja kütuse tankimised on korrektsed; töövõtja iga-aastane puhkus kestab 28 päeva. Poolte vahel sõlmitud nn käsunduslepingul on töölepingu tunnused (töötaja allub tööandja juhtimisele, tööandja on määranud töö tegemise koha, tööandja maksab töötajale regulaarselt töötasu, tööandja on kohustatud võimaldama töötajale iga-aastase puhkuse). Poolte vahel sõlmitud nn käsundusleping on lõpetatud töölepinguna töölepingu seaduse § 79 alusel poolte kokkuleppel. Kohus tuvastas eeltoodu põhjal, et faktiliselt oli poolte vahel töösuhe. Hageja on hagiavalduses väitnud, et tuli 23.04.2018.a töökohta ning kostja esindaja teatas hagejale suuliselt, et leping hagejaga öeldakse üles ja tööle teda ei lubata. Hageja ei ole oma väite, et töölepingu ütles üles kostja, tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Kostja vaidles hagejale vastu ja väitis, et lepingu ütles üles hageja ise. Kostja on tõendina esitanud pooltevahelised sms-d. Hageja on sms-s teatanud, et läheb töölt ära niipea kui võimalik. Kostja on vastanud, et kuu aja pärast ning hagejal tuleb kostjale saata vastav avaldus. 20.04.2018.a sms-s on hageja teatanud, et läheb Temptransi, pühapäeval töötab viimase vahetuse. 20.04.2018.a oli reede, seega oli hageja viimane tööpäev 22.04.2018.a. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt on pooltevaheline tööleping lõppenud 23.04.2018.a töölepinguseaduse § 79 alusel poolte kokkuleppel. Töötaja nõuab kolme kuu töötasu TLS § 109 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 107 lg 1 kohaselt ui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja lg 2 kohaselt lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna kostja ei ole öelnud üles pooltevahelist töölepingut, siis puudub alus tuvastada kostja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus. Samal põhjusel, et kostja pole töölepingut üles öelnud, ei ole hagejal õigust saada TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitist. Hageja nõuab tööandjalt aprilli 2018.a saamata töötasu summas 230,04 eurot ja 11 päeva puhkusehüvitist summas 249,15 eurot. Hageja esitatud kirjalikest tõendist nähtuvalt on hagejale väljamakstud 2018.a aprilli töötasu, kostja esitatud kirjalikest tõendist nähtuvalt on hagejale väljamakstud ka puhkusehüvitis. Hageja on eksinud puhkusehüvitise arvestamisel ning nõudnud ebaõigesti sellevõrra suuremat summat. Hageja on hüvitise arvutamisel võtnud aluseks ka aprilli 2018.a töötasu. Vabariigi Valitsuse 11.09.2009.a määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra“ § 2 lg 1 kohaselt oleks pidanud puhkusehüvitise arvestamisel võtma aluseks kuue eelneva kuu töötasu s.o oktoober 2017.a kuni märts 2018.a.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik hageja nõuded rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab N S hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on 01.02.2019.a esitanud kohtule omapoolse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks 1089 eurot. Kostjale on osutatud kokku õigusabiteenust 7,8 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 139,6 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale on õigusabi osutatud järgmiste toimingutena: Kuupäev Teenuse kirjeldus Aeg (h) 22.10.2018 Hagimaterjalide esialgne analüüs. Ametlikes Teadaannetes 0,50 avaldatud teatega tutvumine seoses tähtaja määramisega. 31.10.2018 Teavitus kohtule seoses kahe erineva hagile vastamise tähtajaga. 0,30 31.10Hagile vastuse koostamine. 6,50 05.11.2018 Tõendi tõlke vormistamine. Lisade lõplik vormistamine. E-kirja teel suhtlus kliendiga ning dokumendi E-toimiku kaudu kohtule esitamine. Kliendi e-kirja teel teavitamine. 09.11.2018 Kliendi kohtu teavitusest informeerimine. 0,10 14.01.2019 Kohtumäärusega tutvumine. Kliendi teavitamine asja edasisest 0,30 läbivaatamisest. E-kiri kohtule seoses tsiviilasja kirjalikus või suulises menetluses läbivaatamisega. 01.02.2019 Kliendile ülevaate koostamine menetluse seisust ning 0,10 informeerimine, et vastaspool ei ole täiendavaid seisukohti edastanud. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Hageja ei ole kohtule endapoolset menetluskulude nimekirja- ega vastaspoole kulude kohta seisukohta esitanud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis on kostja õigusabikulud kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Kohtule esitatud materjalid ja asja keerukus on vastavuses kostja poolt märgitud toimingutele kulutatud ajale, s.o 7,8 tunnile. Lisaks ei saa kohus teha etteheiteid kostjale õigusabi teenust osutanud advokaadibüroo tunnihinnale. Keskmist tunnihinda 139,60 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Lisaks asub kohus seisukohale, et taotletavad menetluskulud on proportsionaalsed ka hagis esitatud varalise nõudega 2420,85 euroga. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista esindajakulud summas 1089 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.