Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 591,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), volitatud esindaja G G E
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis kogusummas 3 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,25 eurot ja sissenõudmiskulud 120 eurot, kokku 3 335,25 eurot.
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt, s.o 3 200 eurolt alates 29.10.2018 kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte üle hüvitise summa. Menetluskulude jaotus
4.Jätta kõik menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulu 1 333 eurot.
6.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 333 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Flagito OÜ (edaspidi hageja) palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitis kogusummas 3 200 eurot; põhivõlgnevuselt summas 3 200 eurot viivis kokku 15,25 eurot; põhivõlgnevuselt summas 2 400 eurot viivis 8 % aastas perioodi eest 06.10.2018 kuni 28.10.2018 summas 12,1 eurot; põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis 8 % aastas perioodi eest 09.10.2018 kuni 28.10.2018 summas 1,75 eurot; põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis 8 % aastas perioodi eest 13.10.2018 kuni 28.10.2018 summas 1,4 eurot. Samuti palub hageja edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 3 200 eurot protsendina 8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja välja mõista hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 120 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja rakendada menetluskulude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt olid reisijatel P P, M S, L E M (broneeringu nr 16831556), Ü P ja N A (broneeringu nr 16831570) ning T K, I K, K K (broneeringu nr 16831540) kinnitatud broneeringud lennule MYX581 lähtepunktiga Eesti, Tallinn ja sihtpunktiga Kreeka, Peloponnese, mis pidi toimuma kuupäeval 01.10.2018 väljumisajaga kell 09.00. Neli päeva enne lennu MYX581 väljumisaega, s.o 27.09.2018 teavitas reisiagentuur (Xxxx OÜ) reisijaid lennu MYX581 Tallinn – Peloponnese lennuaja muudatusest, mille kohaselt muudeti lennu MYX581 väljumisaega 6 (kuue) tunni võrra hilisemaks. Lennu MYX581 uueks väljumisajaks oli kell 15.30 ning lend MYX581 väljus tegelikult Tallinna lennujaamast kell
15.52.02.10.2018, 03.10.2018, 07.10.2018 loovutasid reisijad nõude loovutamise lepingu alusel oma nõuded kostja vastu hagejale. 05.10.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teel reisijate P P, M S, L E M, Ü P, T K ning K K lennunõude kirjad koos nõude loovutamise lepingutega. Nõudekirjades nõudis hageja kostjalt kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus) alusel kogusummas 2 400 eurot. 07.10.2018 ja 12.10.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teel reisijate I K ja A N lennunõude kirjad koos nõude loovutamise lepingutega. Nõudekirjades hageja nõudis kostjalt kompensatsiooni määruse alusel kogusummas 800 eurot. 08.10.2018 saatis kostja hagejale eksitava (ebaõige marsruut) elektronkirja ning 09.10.2018 asjakohase, s.o õige lennumarsruudiga elektronkirja, milles sedastas, et lend MYX581 marsruudil GPA (Peloponnese) – TLL (Tallinn) kuupäeval 01.10.2018 hilines 2 tundi ja 7 minutit, mistõttu keeldus kostja reisijatele hüvitist maksma. 09.10.2018 saatis hageja kostja eelmisele vastusele elektronkirja, millega selgitas, et vastavalt reisijate broneeringu kinnitusele oli lennu MYX581 esialgne väljumisaeg kell 09.00, mida muudeti 28.09.2018 kuupäeval (uus väljumisaeg oli kell 15.30). 11.10.2018 saatis kostja hagejale elektronkirjale, milles väitis, et lennu algne väljalennuaeg oli kell 09.30 ning 28.09.2018 muudeti lennu väljumisaeg (kell 11.05) ning tegelikult väljus lennuk kell
11.35.11.10.2018 saatis hageja kostjale täiendava elektronkirja koos Tallinna Lennujaamast saadud teabega, millega juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et lennu hilinemine ei ole käesoleval juhul asjakohane, vaid oluline on lennuaja muutmine ja reisijate teavitamine lennuaja muudatusest. 2(7)
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Hageja ei ole esitanud kostjale kõiki nõutavaid andmeid ja dokumente, mis on hüvitise saamiseks vajalikud. Hageja on esitanud broneeringukinnitused, mis on ettevõtte poliitika kohaselt aktsepteeritavad lennupiletite asemel, kuid hageja on jätnud esitamata lennureisijate isiklikud pangaandmed, mille esitamise kohustus tuleneb kostja reeglitest. Kandes hüvitise kolmandale isikule, mitte konkreetsele reisijale tema poolt märgitud pangakontole, ei saa kostja olla kindel, et reisija ei pöördu kaebusega kostja poole uuesti. Kostjal on kahtlused nõude loovutamise lepingute autentsuses, kuivõrd nõude loovutamise lepingud ei ole kõik kinnitatud (digi)allkirjaga (välja arvatud reisijate T, I, K K lepingud). Nõude loovutamise lepingud peaks igal juhul olema kinnitatud (digi)allkirjaga või selge omakäelise allkirjaga. Hageja on esitanud ainult ühe alaealise sünnitõendi. Kohustuse sissenõutvaks muutumine ei saa toimuda enne kõigi nõuet kinnitavate dokumentide ja andmete esitamist. Samuti ei ole viivisenõue ega sissenõudmiskulud põhjendatud. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus). Euroopa Liidu määrust 261/2004 kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Euroopa kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (Euroopa Kohtu 19. novembri 2009 otsus liidetud kohtuasjades C‐ 402/07 ja C‐ 432/07, p 61). Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise (hilinemise) põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (määruse artikkel 5 (3)).
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et P Pil, M Sil ja L E Mil oli kinnitatud broneering nr 16831556; Ü Pil ja A Nl oli kinnitatud broneering nr 16831570 ning T Kul, I Kul ja K Kul oli kinnitatud broneering nr 16831540 kostja lennule MYX581 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) ja sihtpunktiga Kreeka (Pelopennese), mis pidi toimuma 01.10.2018 väljumisajaga kell 9.00 (digitoimik dokument nr 6 lisa 1-3). Samuti puudub vaidlus selle üle, et eelnimetatud lend hilines üle 6 tunni. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud e-kirjadega, millest nähtuvalt teavitati 27.09.2018 reisijaid lennu MYX581 lennuaja muudatusest kuu tunni võrra hilisemaks (digitoimik dokument 6 lisa 4-5). Kõnelause lennu väljumisaeg muudeti 28.09.2018 ning uueks väljumisajaks teatati 01.10.2018 kl 15.30 ning lend väljus tegelikult Tallinna Lennuajamast kell 15.52 (digitoimik dokument 4 lisa 6).
8.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist lennu tühistamisega. Määruse artikli 2 punkti l kohaselt on lennu tühistamisega tegemist siis, kui varem kavandatud lend, millele oli 3(7)
broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära. Euroopa Kohus on lennu tühistamiseks lugenud ka olukorra, kus lennuk väljub, ent pöördub mõne aja pärast uuesti lennujaama tagasi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas reisijad on 02.10.2018, 03.10.2018 ja 07.10.2018 kehtivalt hagejale nõuded loovutanud, kas kostja on kohustatud maksma hüvitise hageja pangakontole või mitte ning kas hageja on esitanud kõik nõuet kinnitavad dokumendid, sh reisijate pangaandmed.
10.Esmalt analüüsib kohus nõudeõiguse loovutamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et reisijad on oma nõudeõiguse kostja vastu 02.10.2018, 03.10.2018 ja 07.10.2018 loovutanud hagejale (digitoimik dokument nr 6, lisad nr 7-14). Hageja on esitanud tõenditena nõuete loovutamise lepingud, millised on allkirjastatud nii mehaaniliselt kui ka käsitsi või digitaalselt nõude loovutajate (reisijate) poolt. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS § 80 lg 1). Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldavas vormis, sisaldama tehingupoolt nimesid ja olema elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lg 2). Elektroonilise allkirja nõue on täidetud, kui see võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga (TsÜS § 80 lg 3). Elektrooniline allkiri ei pea olema digitaalne allkiri.
11.Kohus leiab, et mehaaniliselt ja omakäeliselt tehtud allkiri vastab seaduses sätestatud nõuetele allkirja osas. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS-is sisalduv nõude loovutamisele kohaldatav sätete regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo nr 3-2-1-149-13, p 27). Hageja on esitanud kohtule nõuete loovutamise lepingud, mis kohtu hinnangul vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Seega on P P, M S, L E M, Ü P, A N T K, I K ja K K oma nõudeõiguse kostja vastu loovutanud kehtivalt hagejale.
12.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hageja on esitanud kõik nõuet kinnitavad dokumendid ja kontrollib tüüptingimuste lepingu osaks saamist ning tüüptingimuste kehtivust. Kostja on leidnud, et hageja ei ole esitanud tüüptingimustest tulenevalt kõiki vajalikke dokumente, sh reisijate pangakonto andmed hüvitise väljamaksmiseks. Kostja on ka esitanud vastuväite, et alaealise K K sünnitõend on esitamata. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg 1). Alaealise lapse seaduslikuks esindajaks on vanem (PKS § 120 lg 1). Kohtule esitatud K K nõudeõiguse loovutamise lepingust nähtuvalt on T K alaealise lapse hooldusõiguslik vanem (digitoimik dokument 6, lisa 14). Seega on hageja tõendanud, et T K on alaealise K Ku vanem. 4(7)
13.Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste lepingu osaks olemist ning kehtivust omal algatusel (RKTKo 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (VÕS § 37 lg 1 ls 1). Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (VÕS § 37 lg 1 ls 2). Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud (VÕS § 41 ls 1). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et viidatud tüüptingimused kehtisid lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Kohus leiab, et olukorras, kus reisijad ostavad pakettreisi reisikorraldajalt ja on lepingulises suhtes reiskorraldajaga, mitte lennufirmaga, ei saa kostja tüüptingimusi lugeda lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi.
14.Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud enne hagiavalduse kohtule esitamist kostja poole nõudega hüvitise maksmiseks, kuid kostja hageja nõudele vastanud ei ole (digitoimiktoimik dokument nr 6 lisad 15-19). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostja poole pöördumisel edastanud reisijate nimed, konkreetse lennu andmed ning hageja arvelduskonto andmed. Määruse artikkel 2 punkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Nimetatud määrusest ei tulene hageja kohustust esitada lennuettevõtjale kompensatsiooni nõude õigust tõendavaid dokumente. Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et viimasel puudub informatsioon reisijate andmete kohta, mis on vajalikud väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et kostja seisukoht on vastuolus riigipiiriseaduse (edaspidi RiPS) § 97 lg-ga 1, mille järgi vedaja (sh kostja), kes toimetab Eestist lahkuvaid reisijaid, edastab PPA-le lennureisija broneeringuinfo andmed. Vastavalt RiPS § 97 lg 1 ja politsei ja piirivalveseaduse § 252 lg 3 kohaselt on broneeringuinfo andmeteks muuhulgas reisidokumendi, broneeringu, lennu ja reisijatega seotud andmed. Seega omab kostja lennuettevõtjana informatsiooni enda reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja on kostjale esitanud kõik nõuet kinnitavad dokumendid.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue kogusummas 3 200 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
16.Järgmisena analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesoleval juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 3 200 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast perioodil 06.10.2018-28.10.2018 23 päeva eest 12,10 eurot, 09.10.2018-28.10.2018 20 päeva eest 1,75 eurot ja 13.10.2018-28.10.2018 16 päeva eest 1,40. Seega on hageja sissenõutavaks
5(7)
muutunud viivisenõue kokku 15,25 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees kohustust täitnud.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast 29.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3 200 eurolt alates 29.10.2018 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 120 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja kolme nõuet täitnud.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,25 eurot, võla sissenõudmiskulud 120 eurot ja viivised põhinõudelt alates 29.10.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude summa.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lgle 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
6(7)
Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 1 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid: suhtlemine kliendiga 1,5 tundi, kliendi esitatud materjalide analüüsimine 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine 6 tundi, kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 0,5 tundi, hageja lõplike seisukohtade koostamine 0,5 tundi. Kokku 10 tundi, mis teeb maksumuseks 1 400 eurot millele lisandub käibemaks. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, s.o koos käibemaksuga 168 eurot tunnis. Flagito OÜ on käibemaksukohustuslane alates 28.11.2018.
23.Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 325 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. Hageja lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et see on põhjendatud järgmises ulatuses. Hagiavalduse koostamisele ja suhtlemisele kliendiga arvestab kohus kokku 6 tundi (1,5 tundi kliendiga suhtlemine ja 4,5 tundi hagiavalduse koostamine). Tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning kohtule hageja poolt hagiavalduse lisadena esitatud kohtulahenditest nähtuvalt tegeleb hageja esindaja mitmete samaliigiliste vaidlustega ning hagejal ei kulu nimetatud hagi koostamisele 6 tundi, vaid ta saab hakkama kohtu hinnangul 4,5 tunniga. Kohus leiab, et kliendi esitatud materjalide analüüs ei ole põhjendatud 1,5 tunni osas. Nimetatud toiming on hõlmatud hagiavalduse koostamise ja kliendiga suhtlemisega. Kohus juba märkis ka eelnevalt, et hageja esindaja tegeleb mitmete samaliigiliste vaidlustega. Kohus leiab, et ülejäänud toimingud kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 0,5 tundi, hageja lõplike seisukohtade koostamine 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Seega loeb kohus põhjendatuks ja avajalikeks toiminguteks kokku 7 tundi.
24.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 140 eurot tunnis (lisandub km). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasumäär on vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades liiga kõrge. Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keeruline ning hageja esindaja tegeleb mitmete sarnaste vaidlustega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada põhjendatuks tunnitasu, mis ületab kohtupraktikas tunnustatud tavapärast advokaadi tunnitasu 120 eurot/tund (lisandub km).
25.Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks hagimenetluses 840 eurot (7x120) + km 168 eurot, kokku 1 008 eurot. Flagito OÜ on käibemaksukohustuslane alates 28.11.2018. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 333 eurot (sh riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 008 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.