lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-1124/5

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1124/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-1124

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

XX hagi Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik

XX määruskaebus Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 11.03.2019 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX esitas Harju Maakohtusse hagi Tallinna linna vastu kaasomandi lõpetamiseks Tallinnas Sauna 12/1 asuval kinnistul.
2.Hagejale kuulub korteriomand asukohaga Sauna 12/1-8 Tallinnas ja kostja omandis on korteriomandid Sauna 12/1-1 ja Sauna 12/1-9. Kõik korteriomandid asuvad katastriüksusel nr 78401:101:1520, mille sihtotstarbeks on 95% ulatuses ärimaa ja 5% ulatuses elamumaa. Hageja soovis, et tema korteriomandi osas moodustataks eraldi katastriüksus ja kinnistu. Kostja ei ole selleks nõusolekut andnud. Samuti ei ole andnud nõusolekut Muinsuskaitseamet (Sauna 12/1 asub vanalinnas ja on muinsuskaitse all).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1(4)

3.Hageja palus lõpetada hageja ja Tallinna linna kaasomand kinnistule Tallinnas Sauna 12/1 ning jagada kaasomand reaalosadeks ja seada hageja korteriomandile uus katastriüksus. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 11 lg 1 kohaselt korteriomandi eriomandi ja kaasomandi osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada ega koormata. Seetõttu ei ole võimalik esitada nõuet üksnes korteriomandi koosseisu kuuluva kinnisasja kaasomandiosa jagamiseks, nagu soovis hageja.
6.Juhul kui hageja eriomandi esemest on maakorralduslikult võimalik moodustada eraldi kinnistu, siis eraldi kinnistute moodustamiseks peavad korteriomanikud esmalt leppima kokku korteriomandite lõpetamises. KrtS § 58 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppega otsustada korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise. KrtS § 59 lg 1 järgi korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmise nõudmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 eriomandi kokkuleppe muutmise kohta sätestatut. KrtS § 9 lg 1 kohaselt asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. KrtS § 9 lg 2 p-de 1–2 alusel iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ja muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohane õiguskaitseabinõu hagis toodud asjaoludel oleks seega tahteavalduse andmiseks kohustamise nõue KrtS § 9 lg 2 alusel, kohustamaks kostjat tahteavalduse andmiseks, et lõpetada korteriomandite eriomandi osa. Alles seejärel, kui eriomand on lõpetatud ning kinnistu on tervikuna poolte kaasomandis, on võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist ja kinnistu jagamist reaalosadeks.
7.Hagejal oleks mõistlik alustada oma eesmärgi saavutamist Muinsuskaitseameti loa saamisest, sest kui eraldi kinnistuid ei ole Tallinna linnast sõltumatul põhjusel võimalik moodustada, ei saa Tallinna linnal olla hagis toodud asjaoludel ka kohustust anda nõusolekut korteriomandite lõpetamiseks. Muinsuskaitseameti luba ei ole võimalik saada seeläbi, et kaasata amet käesolevasse tsiviilasja kolmanda isikuna, nagu taotles hageja. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
9.Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja eriomandi esemest eraldi kinnistu moodustamiseks tuleb esmalt leppida kokku korteriomandite lõpetamises. Tallinna 2(4)

linna omanduses on kaks korteriomandit, mis hageja korteriomandi osas eraldi katastriüksuse moodustamisel jäävad korteriomanditeks. Korteriomand lõppeb kaasomandi lõppemisega hageja ja kostja vahel üksnes hageja puhul. Kui kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise eelduseks on eriomandi kokkuleppe lõpetamine, ei ole see põhjuseks hagi menetlusse võtmata jätmiseks, vaid ettepaneku tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks. Eraldi katastriüksuse moodustamise näol ei ole tegemist kaasomandi osa võõrandamise ega koormamisega. Vara ei liigu seniste omanike käest kolmandate isikute kätte ja vara ei koormata. Muutub üksnes maatüki suurus, mistõttu ei ole vaja muuta eriomandi kokkulepet ega sulgeda korteriomandite registriosa.

10.Maakohus jättis ebaõigesti menetlusse kaasamata kolmanda isikuna Muinsuskaitseameti. Muinsuskaitseameti nõusoleku saab asendada kohtulahendiga, kuna hagi rahuldamise korral ei ole kinnisasja piiride muutmine reaalselt tajutav ning sellest ei tule muutust maa tegelikus kasutuses. Omandiõiguse piiride korrigeerimine ei lõhu ajalooliselt välja kujunenud hoonestust ja seetõttu puudub Muinsuskaitseametil õiguslik alus nõusoleku andmisest keeldumiseks.
11.Kuna hageja kannab olulist rahalist koormust maamaksu näol, on hagi menetlusse võtmisest keeldumine ka hea usu vastane. Tallinna linn ei maksa maamaksu. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ja Tallinna linn ei ole vaidlusaluse korteriomandi ega ka kinnistu kaasomanikud ning seetõttu ei ole võimalik kaasomandit ka lõpetada viisil, nagu seda soovib hageja. Õige on ka maakohtu selgitus, et eraldi kinnistute moodustamiseks peavad korteriomanikud esmalt KrtS § 58 lg 1 kohaselt leppima kokku korteriomandite lõpetamises ja alles seejärel, kui kinnistu on poolte kaasomandis, on võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist ja kinnistu jagamist reaalosadeks. Korteriomandite lõpetamiseks on vajalik korteriomanike kokkuleppe sõlmimine ja korteriomandite registriosade sulgemine kinnistusraamatus. Registriosade sulgemiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võivad esitada kõik korteriomanikud ühiselt või lisatakse ühe korteriomaniku kinnistamisavaldusele teiste korteriomanike nõusolekud. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada ka vormikohane käsutustehing (KRS § 35 lg 1 p 1), milleks kõnealusel juhul on korteriomanike vahel sõlmitud eriomandi lõpetamise kokkulepe (KrtS seletuskiri, kättesaadav www.riigikogu.ee, lk 88)

3(4)

15.Ringkonnakohus nõustub küll hageja väitega, et eraldi katastriüksuse moodustamise näol ei ole tegemist kaasomandi osa võõrandamise ega koormamisega, kuid selgitab, et KrtS §-s 11 on sätestatud korteriomandi eriomandi ja kaasomandi ühtsuse põhimõte, see tähendab, et korteriomandi eriomand ja sinna juurde kuuluv kaasomandi osa on käibes lahutamatult koos. Seetõttu ei ole võimalik kaasomandit eraldi lõpetada KrtS § 11 lg-s 1 sätestatud põhimõtte kohaselt.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud hagejale andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise eelduseks on eriomandi kokkuleppe lõpetamine. Puuduste kõrvaldamist reguleerib TsMS § 3401, mille kohaselt annab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui kohtule esitatud menetlusdokument on puudustega. Olukorras, kus hageja on esitanud nõude, mida ei ole õiguslikult võimalik rahuldada, ei ole tegemist sellise puudusega, mille kõrvaldamiseks saaks kohus anda tähtaja.
17.Maakohus leidis õigesti, et Muinsuskaitseameti kolmanda isikuna menetlusse kaasamine ei anna sellist tulemust, mida hageja loodab. Iseseisva nõudeta kolmas isik kaasatakse menetlusse tema enda õigusliku huvi tõttu, mis käesolevas menetluses puudub.
18.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja