2-18-11322/27 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda Verston Holding OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud XXX esitas 02.03.2018.a Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjonile avalduse Verston Holding OÜ vastu nõuetega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping töötaja taotlusel TLS 107 lg 2 alusel; mõista tööandjalt välja hüvitis summas 8100 eurot TLS § 109 lg 1 alusel; kui töövaidluskomisjon leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, siis välja mõista hüvitis lühema etteteatamiseaja eest ehk 15 päeva brutopalk summas 1446.43 eurot; kui töövaidluskomisjon leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, siis välja mõista tööandja poolt ülesütlemise hetkel 13.02.2018 lubatud täiendav hüvitis ühe kuu brutopalga ulatuses ehk 2700 eurot. Avalduses leidis XXX, et tööandja on alusetult hinnanud tema katseaja tulemused ebarahuldavaks ja alusetult töölepingu lõpetanud. Töövaidluskomisjon lahendas 27.06.2018.a otsusega XXX avalduse ja rahuldas selle osaliselt, mõistes Verston Holding OÜ-lt XXX kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest 1446,43 eurot. XXX esitas 27.07.2018.a kohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue Hageja töötas kostja juures 10.11.2017.a sõlmitud töölepingu alusel finantsjuhina. Hageja tuli oma tööga hästi toime ja tööandja oli tema tööga rahul. Lisaks osales hageja juhatuse koosolekutel, tehti edasisi tööplaane ja tööandjal ei olnud kunagi töötajale etteheiteid. 13.02.2018.a teatas juhatuse liige Veiko Veskimäe ootamatult, et soovib hagejaga sõlmitud töölepingu samal päeval lõpetada. Suuliselt selgitas Veiko Veskimäe, et töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel ja kostja tasub hagejale hüvitisena ühe kuu töötasu. Hagejale tuli kostja soov tööleping lõpetada üllatusena. Ainult mõned päevad varem toimus hageja ja Veiko Veskimäe vahel vestlus, kus Veiko Veskimäe kinnitas, et hageja tööga ollakse rahul. Kui hageja uuris, miks kostja soovib töölepingu lõpetada, vastas kostja, et väidetavalt olevat hagejal olnud konfliktseid situatsioone töökaaslaste ja koostööpartneritega. Hagejale anti küll suuliselt teada soovist tööleping lõpetada, kuid talle esitatud lepingu lisa nr 1 ei saa pidada töölepingu ülesütlemisavalduseks. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud, millised hageja isikuomadused on takistuseks tööülesannete täitmisel. Hageja arvates tuli ta oma tööülesannetega toime ja tema võimed, teadmised ja oskused vastavad finantsjuhi ametikohale. Hageja arvab, et tööleping temaga lõpetati ebaseaduslikult. Hageja ei soovi käesoleval ajal kostja juures edasi töötada.

Hageja nõuded kostja vastu on tuvastada hageja XXX töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel ülesütlemise tühisus; 2. Lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 13.02.2018.a. 3. Mõista välja Verston Holding OÜ-lt XXX kasuks hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest brutosummas 8100 eurot. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja töötas kostja juures finantsjuhina. Hageja ei olnud ka tööalaselt pädev, kuid peamine probleem oli tema isikuomadustes. Hageja isikuomadused ei olnud kostja hinnangul finantsjuhi positsioonile sobivad. Kostjale ei sobinud hageja üldine suhtlusstiil, mis ei olnud ühildatav kostja töökollektiivi suhtlusstiiliga ja ei olnud sobilik juhtivale töötajale. Katseaja jooksul sai selgeks, et hageja ei ole sobiv isik kostja finantsjuhiks, sest lisaks mittesobivatele isikuomadustele selgus, et ka hageja erialased teadmised ei olnud kokkulepitud töö tegemiseks piisavad. Seetõttu kulus kostja töötajatel palju ressurssi sellele, et õpetada hagejat valdkondades, kus finantsjuht oleks pidanud olema iseseisvalt piisavalt pädev. Hagejal tekkis probleeme isegi lihtsamate aruannete koostamisel. Kostja arvamuse järgi peab finantsjuht suutma teha inimestega koostööd ja olema võimeline konfliktideta suhtlema nii kolleegide kui ka esindama kostjat suhtluses äripartneritega. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluse lahendamise seaduse § 59 lg 3 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Kohus lahendab hageja nõudeid tunnistada töölepingu ülesütlemine ebaseaduslikuks ja välja mõista tööandjalt hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööandja Verston Holding OÜ ütles XXXga sõlmitud töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu õiguspäraselt. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Hageja töötas kostja juures finantsjuhina 10.11.2017.a sõlmitud töölepingu alusel. 2) Hageja katseaja pikkus oli neli kuud. 3) Hageja töötasu oli 2700 eurot bruto. 4) Kostja teatas hageja 13.02.2018.a, et soovib hagejaga töölepingu lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 5) Pooltevaheline tööleping lõpetati 13.02.2018.a. Kostja peamine etteheide hagejale oli hageja suhtlusstiil, mis kostja hinnangul kostja kollektiivi ja juhi positsiooniga isikule ei sobinud. Kostja on tõendanud hageja suhtlusstiili alljärgnevate uuritud tõenditega: 1) Hageja 20.12.2017.a e-kiri raamatupidajatele: „Marge, mis rumal jutt see on, et pole transporti?“; „Luule ja Lea, teie osalemine on igal juhul vältimatu ja kohustuslik“. 2) Hageja 26.01.2018.a e-kiri ettevõtet teenindavale IT-firmale, kus hageja teatab, et „Oma vead parandate omal riisikol!“. 3) Hageja 09.02.2018.a e-kiri juhatuse assistendile nimetusega: „“Meeldivad inimesed kriitilist tagasisidet (kolleegidele) ei anna“, sest kõik tahavad olla ju sõbrad.“ Hageja kirjutab: „...“

Oma senise karjääri jooksul pole ma töötanud organisatsioonis, kus assistent toob posti (sh päevalehed) kontorisse sageli õhtuti või pealelõunal. See on selline väike ja iseenesestmõistetav asi, mille peale ise ei tulekski. Võib-olla assistent, kes pole lihtsalt assistent vaid “juhatuse assistent”, tunneb, et see pole päriselt tema asi, sest “teised võivad ka ju seda teha”, nagu on kuuldud. Jah võivad küll, aga millised on kokkulepped, kes millega tegeleb. Ja kui tegeleb, siis järjepidevalt. Ning kui on probleemid, siis reageerib neile (a la lehte ei tule). Minu kui vahetu kolleegi tagasiside pole kohale jõudnud. Ilmselt peab siis ssistendi ülemus ütlema, mis on okei ja mis mitte ning tuletama meelde kokkuleppeid. Ka sellistes väikestes küsimustes, mis sageli peegeldavad laiemat suhtumist.“ Eeltoodud hageja ütlemised on kohtu arvates oma toonilt järsud ning võivad ehmatada ning tekitada ebameeldivust inimestele, kes sellise suhtlusstiiliga harjunud ei ole. Samuti on kirjad enam emotsionaalsed, kui seda tööalastes suhetes peaks olema (ütlus „rumal jutt“, hüüumärgi kasutamine). Hageja kiri juhatuse assistendile on hageja poolt mõeldud mõistliku kriitikana. Nagu samas kirjas hageja poolt on mainitud: kriitilist tagasisidet andmata ei toimu organisatsioonis arengut ning „kriitika pole kunagi isiklik ja selle eesmärk on panna asjad paremini toimima“. Hageja kiri juhatuse assistendile on kohtu arvates irooniline ja kriitiline, tegemist ei ole mõistliku ja ka mitte konstruktiivse kriitikaga. Tunnistaja XXX, kes oli kostja juhatuse assistent, andis ütlusi selles, et XXX Ahen suhtles pealetükkivalt ja nõudlikult, inimesed ütlesid mõnikord, et temaga on keeruline koos töötada. Mõned päevad enne töölepingu lõpetamist nõusid XXX tunnistajalt korduvalt ja pealetükkivalt, et tunnistaja tooks lehed kontorisse. Lehtede toomine ei olnud tunnistaja ülesanne, XXX ei teadnud tunnistaja tööülesandeid. Hageja XXX andis ütlusi selles, et töölepingu lõpetamine tuli temale ootamatult. Vaid mõned päevad varem vestles ta Veiko Veskimäega 15-20 minutit ja sai kinnituse, et tema tööga ollakse rahul. Hageja suhted teiste töötajatega olid head, konflikte polnud. Probleeme polnud ka kostja koostööpartneritega suhtlemisel. Kui hageja pärast töölepingu lõpetamist kolleegidega rääkis, siis ükski ei viidanud ühelegi konfliktile, keegi midagi negatiivset välja ei toonud. Töölepingu lõpetamisel mainiti midagi suhtlemisstiili kohta ja seepärast hageja kolleegidega rääkima läkski. Kui räägitakse, et hageja nõudis midagi „kohe“, siis see on vale, hageja sai aru, et tööd on vajalikkuse järjekorras. Kostja esindaja Veiko Veskimäe andis ütlusi selles, et XXX ei olnud ka tööalaselt pädev, kuid eelkõige lõpetati tema tööleping siiski tööks sobimatute isikuomaduste tõttu. Kostja tahtis finantsjuhiks inimest, kes teistega inimlikul tasandil hästi klapib, oleks hea tööõhkkond ning isik oleks samal ajal ka nutikas. Hakkas tulema märke, et hageja ei saa päriselt tööst aru. Kostja esindaja pidi talle korduvalt asju selgitama, koosolekutel samu asju kordama ja palju asju ise ära tegema hageja eest. XXX suhtles pealetükkivalt, käskivalt, jõupositsioonilt. Kui kostja kliendid vahel õigeaegselt ei maksnud, siis XXX ei selgitanud välja, kas võis olla mõni muu kokkulepe või muu põhjust mittetasumiseks. Tema nõudis klientidelt, et kohe olgu makstud. XXX sobimatus tööle seisnes eelkõige tema isikuomadustes. Korduvalt oli vestlusi, kus Veiko Veskimäe pidi hagejale ütlema, et ära käitu jõupositsioonilt. Kostja ettevõtte kultuur on selline, et inimestega suheldakse inimlikult, on hea tööõhkkond, inimesed tahavad tööle tulla ja kostja ettevõttest ei minda ära. XXX tõttu see õhkkond hakkas kaduma. Inimesed käisid kurtmas. Need inimesed, kellega XXX suhtles, nendega tekkisid konfliktsituatsioonid. XXX esitas tõenditena salvestused vestlustest kolleegidega vahetult peale töölepingu lõpetamist. XXX salvestas vestlusi telefoniga vestluspartnerite teadmata. Kohus võttis tõendid vastu. Vestlused

on kvaliteedi tõttu raskesti kuulatavad, osa kõnest läheb kaotsi. Salvetustest ei ole kuulda, et kolleegidel oleks hagejale etteheiteid. Siiski asub kohus seisukohale, et sellised kõnelused ei näita objektiivselt, mida töökaaslased tegelikult arvasid. Ei ole tõenäoline, et kui töökaaslased siiani ei olnud hagejale isiklikult avaldanud, et pole rahul tema suhtlemisstiiliga, asuvad oma mõtteid avaldama töölepingu lõpetamise järgselt ja õhkkonnas, kus kiiresti vastuseid oodatakse. Uuritud tõendite põhjal asub kohus seisukohale, et XXX suhtlusstiil oli konkreetse ettevõtte jaoks liiga järsk. Kostja kinnitas, et töökohas polnud enam endist head meeleolu ja töötajad ning koostööpartnerid kurtsid hageja suhtlemisviisi üle, mida kostja seaduslik esindaja iseloomustas, kui „pealetükkiv ja jõupositsioonilt“. Hageja kinnitas, et temal oli ettevõttes hea töötada, konflikte ei olnud. Kohtu seisukoht on, teised inimesed nägin konfliktina olukord, mida XXX konfliktina ei näinud. Tööandjal on õigus endale töötajaid valida. Katseaeg selleks ongi, et tööandja veenduks töötaja sobivuses, tema võimetes, oskustes ja isikuomadustes tööd teha ja meeskonda sulanduda. Käesoleval juhul on tööandja eriti oluliseks pidanud just suhtlemisoskust ja koostööoskust, mida aga hagejal kostja hinnangul vajalikul määral polnud. Pooled on katseaja tulemuste suhtes erinevatel arvamustel. Hageja arvates olid katseaja tulemused head. TLS § 86 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Katseaja tulemusi hindab tööandja. Seega on töölepingu lõpetamise seisukohalt oluline tööandja, mitte töötaja, hinnang katseajale. Kostja on 13.02.2018.a töölepingu ülesütlemise avalduses märkinud aluseks TLS § 86 „Töölepingu ülesütlemine kasteajal“ ning ei ole ülesütlemist põhjendanud. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt on ülesütlemine kehtiv ka juhul, kui kohustust on rikutud ja kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega on kostja poolne ülesütlemisavaldus kehtiv ka vaatamata asjaolule, et tööandja ei ole ülesütlemist sisuliselt põhjendanud. Hageja nõue on mõista kostjalt välja hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses seoses sellega, et kostja lõpetas töölepingu ebaseaduslikult, hageja nõude alus on TLS § 109 lg 1. Kuna kohus tuvastas, et tööleping lõpetati seaduslikult, siis ei ole alust kostjalt hagejale hüvitist välja mõista. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja tööleping lõppes katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ning hüvitise nõue on alusetu. Hagi tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb kostja Verston Holding OÜ menetluskulud jätta hageja XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on 29.03.2019.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Kostja palub määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 4441,67 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks määrava

Mõistlikuks ei saa pidada ka kohtuniku taandamisega seotu arutelu ja vastust kohtule; maksimaalne ajakulu oleks mõistlikuna 1 tund. 12.02.2019.a kohtuistungi ettevalmistuseks väidetavalt kulunud 4 tundi tööaega on ebamõistlik, arvestades seda, et kohtu poolt olid lahendamata taotlused tunnistaja ning poolte ärakuulamiste osas. Mõistlik ettevalmistusaeg võiks olla 2 tundi (arvestades veel seda, et kostja ise väitis enda sõnul vaid 3 küsimust kummalegi olevat). Hageja ei vaidle 12.02.2019.a istungil osalemiseks kulunud tööaja hulka, nagu ka 15.03.2019 istungiga seonduvat tööaja hulka. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis ei ole kostja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Võttes arvesse, et kõnesolevat töövaidlusasja on varasemalt arutatud töövaidluskomisjonis, siis ei ole kostja toimingud XXX hagi analüüsi osas täielikult põhjendatud. Kohus loeb 03.09.2018.a kuni 11.09.2018.a tehtud toimingute põhjendatuks ajamahuks kokku 3 tundi. Kohus nõustub hagejaga selles, et XXX hagile vastuse koostamise osas on kostja ajamahud põhjendamatult suured. Iseenesest ei saa kostjale ette heita põhjaliku vastuse koostamist, hagi vastus koosneb umbes kümnest leheküljest sisutekstist. Kokku on kostja märkinud vastusega koosnevaks ajakuluks 13 tundi ja 35 minutit. Kohus leiab, et mõistlikuks ajakuluks 12.09.2018.a kuni 17.09.2018.a toimingute kohta tuleb lugeda 10 tundi. Lisaks leiab kohus, et asja eelnevalt menetlenud kohtuniku taandamise küsimuse analüüsi osas tuleb mõistlikuks ajakuluks lugeda 1 tund. Muus osas ei anna hageja seisukohad kostja toimingutele kulunud aega ebamõistlikuks pidada. Kokku on kostjale põhjendatud osutatud õigusabiteenust ajamahus 26 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul ei saa antud asjas teha etteheiteid kostjale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale. Nimelt on Riigikohus pidanud mõistlikuks ka tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks (Riigikohtu 11.02.2015.a otsuse p 14 asjas nr 3-2-1-115-14). Võttes arvesse, et advokaatide tunnitasud on nelja aasta jooksul tõusnud, siis ei saa pidada 130 eurost tunnitasu (ka selle kohaldamist töövaidlusasjas) ebamõistlikuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks TsMS 162 lg 1 alusel välja mõista menetluskuludena esindajakulud summas 3412,50 eurot (käibemaksuta). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).