Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-19-3470
Tsiviilasi
Ariola Style väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad, pankrotihaldur
võlgnik Ariola Style osaühingu (registrikood 12459057, asukoht Pärnu mnt 106-21, Tallinn); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige A K ; võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo, Tartu mnt 83-208, Tallinn); ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected]).
osaühingu
avaldus
pankroti
2-19-3470
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Ariola Style osaühingu lepinguline esindaja on esitanud Harju Maakohtule avalduse Ariola Style osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tegutses võlgnik ajavahemikul 2016. a kuni 31.05.2018 edukalt Eestis ja välisturgudel. Võlgnik tegeles õmblusteenuse osutamisega Eestis ja välismaal. 2018. a tekkis võlgnikul Maksu- ja Tolliameti pidevate kontrollimiste tagajärjel maksuvõlg, mille tõttu ei olnud edasise majandusliku tegevuse jätkamise võimalik. Võlgniku juhtkond ei nõustunud maksuvõlaga ja proovis seda ajatada või lahendada asja kompromissiga. Kahjuks ebaõnnestusid kõik võlgniku katsed probleemi kompromissiga lahendada, millest tulenevalt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Võlgnikul ei ole võimalik majandustegevust jätkata, kuna tellijatega on töösuhted lõppenud ja seetõttu ei ole võlgnikul võimalik ka oma kohustusi täita. Võlgnikul puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik alates 05.03.2019 muutunud püsivalt maksejõuetuks. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt tekkis võlgniku maksejõuetus põhjusel, et 2018. a mais lõpetasid tellijad võlgnikult teenuste tellimise, sest ei soovinud koostööd jätkata, kuna said teada, et Maksu- ja Tolliamet alustas maksukontrolli. Võlgniku täitmata maksukohustuse suuruseks on 116 126.83 eurot, millest põhivõlg on 81 035.71 eurot ja intress 35 091.12 eurot. Peale lepingute lõpetamist seiskus võlgniku majandustegevus. Võlgnikul puuduvad võimalused edaspidiseks majandustegevuseks ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Olukorra paranemist ja rahaliste vahendite juurdesaamist ei ole ette näha, millest tulenevalt ei ole selline olukord ajutine ja võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Harju Maakohtu 11.03.2019 määrusega nimetas kohus Ariola Style osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kanti Ariola Style OÜ (endine ärinimi on Niit Nõel OÜ) kanti äriregistrisse 22.04.2013. Vastavalt äriregistri andmetele oli võlgniku
2-19-3470 põhitegevusalaks alates 09.04.2018 muude pealisrõivaste tootmine k.a rätsepatöö. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2016. a. majandusaasta aruanne. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku juhatuse liige esitas teabenõudes küsitud raamatupidamisdokumendid alles 05.04.2019 ja seega jäi ajutisele pankrotihalduri maksejõuetuse põhjuste ja aja analüüsimiseks vähe aega. Võlgniku 31.03.2019 bilansi kohaselt on võlgnikul vara 253.86 eurot, kohustusi 117 347.28 eurot, omakapital -117 093.42 eurot ja aruandeaasta kahjum 36 816.03 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et 2018. a I kv oli võlgniku käive 48 235.62 eurot ja töötajaid oli kokku 6. 2018. a III kv on käive langenud 15 991.11 euroni ning töötajaid oli 1, 2018. a IV kvartalis võlgnikul käive puudus. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad töötasude maksmised, ettevõtlusega seotud kulutused ning sularaha väljavõtted (2018. a kokku summas 25 850 eurot). Võlgniku esitatud pearaamatus on sularaha väljavõtted kajastatud. Võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku 31.03.2019 bilansi kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega summas 253.86 eurot, millest maksude ettemaksed ja tagasinõuded on 53.86 eurot ja varud 200 eurot. Krediidiasutustes võlgnikul rahalisi vahendeid ei ole, samuti puuduvad kehtivad liisinglepingud. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ega ole ka varasemalt olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmete kohaselt on võlgniku juhatuse liige A K OÜ S (registrikood XXX) juhatuse liige ning ainuosanik. Nimetatud äriühingu põhitegevusalaks on muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö. Aadressina on registreeritud võlgniku asukoht so XXX. Elektroonilise äriregistri andmete kohaselt oli võlgnik seotud varasemalt 6 äriühinguga, millised on registrist kustutatud ning millistest ühele on tehtud kustutamishoiatus. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega 253.86 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et kuigi osaühingul on osakapitaliks märgitud 2 500 eurot, siis ajutise aruande esitamise seisuga ei ole tehtud osakapitali sissemakset osaühingusse. Vastavalt Äriseadustiku § 140 lg-le 1, 2 ja 3 ei pea osaühingu osa eest tasuma, kuid asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvelt. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib pankrotihaldur nõuda osanikult vastutada osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega vastutab A K osaühingu kohustuste eest vähemalt 2 500 euro ulatuses. Võlgniku pankrotiavalduses väljatoodud andmete kohaselt on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus kokku summas 116 126.83 eurot. Võlgniku 31.03.2019 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi raamatupidamisliku väärtusega 117 347.28 eurot alljärgnevalt: lühiajalised kohustused: maksuvõlad 116 521.83 eurot; muud võlad 825.45 eurot. Muud võlad koosnevad võlgnevusest aruandvatele isikutele 7.65 eurot, deklareerimata sotsiaalmaksust 717.20 eurot, deklareerimata isiku tulumaksust
eurot, deklareerimata töötuskindlustusmaksust 44.54 eurot ja deklareerimata kogumispensionimaksust 24.06 eurot.
2-19-3470 AS-i SEB Pank teatise kohaselt on võlgnikul AS-is SEB Pank ees teenustasu võlgnevus summas 50.56 eurot; Maksu- ja Tolliameti 15.03.2019 teatise kohaselt on võlgnikul 15.03.2019 seisuga maksuvõlg summas 81 035.71 eurot ja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 35 559.99 eurot. Maksu- ja Tolliamet on võlgnikule andnud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 12.03.2019 vastuse kohaselt võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 116 595.70 eurot. Võlgniku esitatud 31.03.2019 bilansi kohaselt moodustavad muud võlad summa 825.45 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 116 595.70 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega 253.86 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud 2018. a, mil Maksu- ja Tolliamet tegi võlgnikule korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks, mida võlgnik täita ei suutnud. Võlgniku selgituste kohaselt on majandustegevus alates 31.05.2018 seiskunud. Võlgniku majanduslikud näitajad on muutunud halvaks alates 2018. a. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku majandustegevus ei tootnud piisavalt kasumit, et tasuda Maksu- ja Tolliametile riiklikud maksud ning tulenevalt sellest tekkis võlgnikul maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnik on oma vara väärtuseks on 253.86 eurot, millest maksude ettemaksed ja tagasinõuded on 53.86 eurot ja varud 200 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ega ole ka varasemalt olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole kuulunud. Võlgniku osaühingul on osakapitaliks märgitud 2 500 eurot, kuid
2-19-3470 osakapitali sissemakset osaühingusse ei ole tehtud. ÄS § 1401 lg 2 kohaselt vastutab osanik juhul, kui ta ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt vastutab võlgniku osanik A K võlgniku täitmata kohustuste eest vähemalt 2 500 euro ulatuses. Esialgsetel andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi kokku summas 116 126.83 eurot. Võlgniku bilansi kohaselt on seisuga 31.03.2019 võlgniku omakapital -117 093.42 eurot ja aruandeaasta kahjum 36 816.03 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on nõue osaniku vastu tasumata osakapitali eest summas 2500 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt põhjustas võlgniku maksejõuetuse asjaolu, et võlgniku tellijad lõpetasid tellimused. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes leidnud, et võlgniku majandustegevus ei tootnud piisavalt kasumit, et tasuda Maksu- ja Tolliametile riiklikud maksud ning tulenevalt sellest tekkis võlgnikul maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavad tehingud. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Ariola Style osaühingu pankrotihalduriks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.