XX kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse nr 13-7/00935-10 ja vaideotsuse nr 6-1/4544-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas Kirjalikus menetluses
04.12.2019 08.01.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.07.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ariola Style OÜ-l (pankrotis) on 03.12.2019 seisuga tasumata põhivõlg 77 980,57 eurot ja intress 39 394,76 eurot. Harju Maakohtu 25.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-3470 kuulutati välja Ariola Style OÜ (pankrotis) pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ettevõttel kohustusi 117 347,28 eurot ja varasid 253,86 eurot.
Maksu-ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kohustas 04.12.2019 vastutusotsusega nr 13-7/0093510 (vastutusotsus) XXt (kaebaja) tasuma Ariola Style OÜ (pankrotis) (Airola) põhivõla summas 77 980,57 eurot. Maksuhaldur põhjendab vastutusotsust järgmiselt: a) 03.12.2019 seisuga on Ariola OÜ-l tasumata maksustamisperioodide 05.2016 kuni 12.2016, 02.2017, 01.2018 kuni 08.2018 maksukohustused põhivõla osas summas 77 980,57 eurot. Põhivõlg on tekkinud Ariola OÜ poolt deklareeritud, ent tasumata maksukohustustest. Kaebaja on jätnud korraldamata Ariola OÜ maksukohustuste tasumiskohustuse täitmise läbi selle, et kajastas ettevõtte perioodide 05.2016 kuni 12.2016 maksudeklaratsioonidel KMD ja TSD valeandmeid. Samuti on Ariola OÜ maksumenetluses tuvastatud, et Ariola OÜ-s, Old Thomas Line OÜ-s ja Cooter OÜ-s on perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2016 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 89 469,64 eurot, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Kaebaja ei kasutanud raha summas 103 721,26 äriühingu majandustegevuse või maksustatava käibe tekkimise eesmärgil. 1(6)
Kaebaja omas juhatuse ainuliikmena kontrolli Ariola OÜ rahaliste vahendite kasutamise üle, kuid jättis äriühingu maksukohustused tasumata. Seega on kaebaja rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud tasumiskohustust põhivõla osas summas 77 980,57 eurot; b) tulenevalt kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest on kaebaja rikkunud tahtlikult kohustust korraldada Ariola OÜ maksustamisperioodide 05.2.2016, 02.2017, 01.2018-08.2018 maksukohustuste tasumiskohustust; c) kaebaja oli Ariola OÜ juhatuse liige perioodil 06.05.2013 kuni 29.04.2016 ning alates 05.05.2016 kuni käesoleva ajani. Alates 05.05.2016 on kaebaja ainus juhatuse liige; d) Ariola OÜ suhtes läbi viidud maksukontrolli käigus tuvastas MTA, et Ariola OÜ-d, Old Thomas Line OÜ-d ning Cooter OÜ-d tuleb käsitleda ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks oli Ariola OÜ. Kaebaja tegevuse eesmärgiks oli korraldada ettevõtte majandustegevus selliselt, et maksukohustused jääksid Old Thomas Line OÜ, Modalux OÜ ja Cooter OÜ kanda. Maksukoormuse ülekandmine varatutele ja mittetegutsevatele äriühingutele oli kaebaja, kui juhatuse liikme poolt taotluslik ja teadlik tegevus. Kaebaja omas Ariola OÜ juhatuse ainuliikmena täielikku ülevaadet äriühingu finantsseisust ning maksukohustustest; e) kaebaja süülise tegevuse ning Ariola OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kaebaja korraldas Ariola OÜ majandustegevust selliselt, et äriühingu maksukohustused jäid kaebajaga seotud teiste äriühingute kanda ning varjas läbi algselt ebaõigete andmetega deklaratsioonide esitamise maksukohustust kogusummas 64 368,28 eurot. Ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemata jätmisel kogusummas 89 469,64 eurot oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustused ning raha oleks jätkunud ka tulevikus tekkivate maksukohustuste katteks. Kaebaja on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustust korraldada äriühingu maksukohustuste õigeaegne ja täielik täitmine. Rahaliste vahendite kasutamine muul otstarbel kui maksukohustuste tasumiseks on käsitletav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena. Eelnimetatud rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav Ariola OÜ põhivõla tekkimine summas 77 980,57 eurot. Kaebaja poolt toime pandud rikkumiste ja Ariola OÜ maksuvõla vahel esineb põhjuslik seos; f) kuna kaebaja tahtliku tegevuse tõttu tekkisid Ariola OÜ-l maksukohustused, siis rakendub vastutusotsuse väljastamisel 5-aastane aegumistähtaeg, mis ei ole möödunud, kuna antud juhul on varaseima perioodi 05.2016 käibedeklaratsioon, mille tasumise tähtpäev on 20.06.2016, st maksusumma määramise tähtaeg on 20.06.2021.
3.Kaebaja esitas vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 08.01.2020 vaideotsusega rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 06.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 04.12.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00935-10 ja 08.01.2020 vaideotsuse nr 6-1/4544-2 tühistamiseks.
5.Kohus võttis 21.02.2020 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist, kuna selle tegemisel ei ole arvestatud kõiki faktilisi asjaolusid ning keskendutud on vaid kaebaja tahtlusele panna toime maksupettus, mis ei ole tõendamist leidnud. Samas palub kaebaja arvestada asja faktilisi asjaolusid ja Ariola OÜ endise raamatupidaja YY käitumist, mis oli suunatud nii osaühingule kui ka riigile kahju tekitamisele.
7.Kaebaja tunnistab, et raamatupidajat usaldades ei kontrollinud ta kõiki faktilisi andmeid enne deklaratsioonide esitamist. Kaebaja on vabatahtlikult ja iseseisvalt parandanud vaidlusaluseid deklaratsioone. 04.12.2019 vastutusotsuses nõutud summasid ei ole kaebaja võimeline tasuma. Deklaratsioonide parandamisega tunnistas kaebaja Ariola OÜ töös esinevaid vigu, kuid see ei anna alust vastutusotsuse tegemiseks, kuna kaebaja tegevuses puudus otsene tahtlus. Ariola OÜ juhtkond on proovinud minimeerida majandusriske, mis tekkisid tellimuste ebastabiilsuse pärast.
8.Vastutusotsuses ei ole arvestatud, et seoses korduvate MTA kontrollidega ei saanud Ariola OÜ alates 2016. aastast rahulikult ja ratsionaalselt töötada, sest oli sunnitud koondama oma energia deklaratsioonide parandamisele ja kontrollimisele. Arvestades asjaolu, et eelmine raamatupidaja 2(6)
esitas eksitavaid deklaratsioone, ei saa väita, et kaebaja oleks hoolsuskohustust rikkunud ja esitanud MTA-le valeandmeid. Kaebaja soovis saada kvaliteetset raamatupidamisteenust, kuid temast mitte olenevatel põhjustel ta seda ei saanud.
9.MTA-le peab olema teada, et äriühingu endise raamatupidaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, kuid seda fakti vastutusotsuses ei kajastata. Maksuvõla tekkimise põhjuseks oli Ariola OÜ endine raamatupidaja, keda kaebaja usaldas. Juhatuse liige ei ole oma tegevusega tahtlikult midagi rikkunud, samuti ei ole ta rikkunud hoolsuskohustust deklaratsioonide esitamiseks. Kaebaja on teinud MTA-ga koostööd.
10.Maksukoormus lasub hetkel ettevõttel ning selles ei ole vaidlust, sest ettevõte on pankrotis. Pankrotimenetluses ei tuvastanud pankrotihaldur ega kohus, et pankrotini on viinud juhatuse liikme poolt toime pandud kuritegu või raske juhtimisviga.
11.Maksude määramise tähtaeg on aegunud, sest tegemist ei ole juhatuse liikme tahtliku tegevusega. Seega kohaldub 3-aastane tähtaeg. MTA seisukoht
12.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
13.Juba 04.12.2019 vastutusotsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas 19.08.2019 vastutusotsuse projektis on viidatud tõenditele, millel põhineb MTA seisukoht.
14.Kaebaja on kaebuses üks-ühele dubleerinud vaietes esitatud seisukohti. Teisisõnu 04.12.2019 vastutusotsusele esitatud vaides on kaebaja esitanud kõik samad seisukohad, mis olid esitatud juba eelmisele 01.10.2019 vastutusotsusele esitatud vaides. Vaide lahendaja on kaebaja väiteid analüüsinud ja neile vastanud. MTA on jätkuvalt vaideotsustes avaldatud seisukohtadel ning palub nendega asja lahendamisel arvestada.
15.Vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud kogumis ei jäta kahtlust vastutusotsuse järelduste õigsuses. Kaebaja on rikkunud oma kohustusi Ariola OÜ juhatuse liikmena tahtlikult. MTA on tuvastanud, et kaebaja tekitas lubamatu maksueelise läbi Ariola OÜ-ga seotud äriühingute, vältis käibemaksu tasumist, deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning vältis tööjõumaksude ja erisoodustuse tegemisel maksude tasumist. Kaebaja tegi ettevõtlusega mitte seotud kulutusi, kuid vältis nendelt arvestatud tulumaksu tasumist. MTA on tuvastanud, et Ariola OÜ-l oli piisavalt rahalisi vahendeid, mille kaebaja äriühingust välja suunas, kuid mille arvelt oleks saanud eelnimetatud maksukohustused täita.
16.Kaebaja, kui Ariola OÜ juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kaebaja esitas juhatuse liikmena ebaõigete andmetega deklaratsioonid, varjates seeläbi ettevõtte maksukohustusi. Samuti tegi kaebaja ettevõtlusega mitte seotud kulutusi.
17.Vastutusotsus on tähtaegne. Maksukohustused tekkisid kaebaja tahtliku tegevuse tulemusel, mistõttu rakendub viieaastane aegumistähtaeg.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.04.12.2019 vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma Ariola OÜ maksuvõlg (põhivõlg) summas 77 980,57 eurot. Vastutusotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja jättis korraldamata Ariola OÜ maksukohustuse tasumiskohustuse täitmise läbi selle, et kajastas algselt Ariola OÜ perioodide 05.2016-12.2016 maksudeklaratsioonidel valeandmeid. Ariola OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses on tuvastatud, et Ariola OÜ-s, Old Thomas Line OÜ-s ja Cooter OÜ-s on perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2016 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 89 469,64, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Viidatud ettevõtteid tuleb käsitleda 3(6)
ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks oli Ariola OÜ. Ettevõtete tegevuse hoidmine näiliselt eraldi andis Ariola OÜ-le maksueelise, kuna kaebaja korraldas äriühingute tegevust selliselt, et maksukohustused jääksid Old Thomas Line OÜ, Modalux OÜ ja Cooter OÜ kanda. Kaebaja tegevuse tulemusena jäi tasumata Ariola OÜ maksukohustus summas 77 980,57 eurot.
20.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Vastutusotsusest tulenevalt on kaebaja rikkunud kohustust tagada kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse täielik ja õigeaegne täitmine. Kohustuse rikkumine toimus läbi valeandmete deklareerimise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.
21.Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13, p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
22.Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et maksuvõla sissenõudmiseks Ariola OÜ vara arvel puudub võimalus. Vastutusotsuse p-st 1.1 tulenevalt on Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-3470 kuulutatud välja Ariola OÜ pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on Ariola OÜ-l kohustusi 117 347,28 eurot ning varasid 253,86 eurot. Seega esineb MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse koostamiseks. Kaebaja oli Ariola OÜ juhatuse liige 06.05.2013 kuni 29.04.2016 ning ainuliige alates 05.05.2016, st maksuvõla tekkimise ajal. Kaebaja ei ole ka vaidlustatud Ariola OÜ maksuvõla suurust ega selle arvutamise metoodikat.
23.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab Ariola OÜ maksuvõla eest. Seoses nimetatud väitega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas asjaolu, et kaebaja usaldas oma raamatupidaja YY ega kontrollinud üle kõiki asjaolusid, vabastab teda vastutusest Ariola OÜ maksuvõla eest. Samuti on vaidlus selles, kas vastutusotsuse tegemine on põhjendatud olukorras, kus kaebaja parandas deklaratsioonid peale MTA kontrolli alustamist ja maksuhalduriga konsulteerimist.
24.Kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja on kohtule esitatud kaebuses esitanud samad väited ja seisukohad, mille ta juba esitas oma varasemates vaietes. 04.12.2019 vastutusotsusele esitatud vaides esitas kaebaja samad väited, mis olid tema poolt esitatud juba 01.10.2019 vastutusotsusele esitatud vaides. Vaidlusaluses vastutusotsuses ning vaideotsuses on kaebaja poolt esitatud väidetele juba vastatud ning neid analüüsitud. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja esitanud ka täiendavaid tõendeid. Kohus nõustub vastutusotsuses ja 08.01.2019 vaideotsuses toodud põhjendustega ega korda neid otsuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
25.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Maksuhaldur heidab kaebajale ette tahtlust (vastutu4(6)
sotsuse p 1.2.2). Tahtlus on teadlik käitumine, õigusvastase tagajärje soovimine. Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235 selgitanud, et juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste tegemisel piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet- ja selgitusi (p 13). MKS § 8 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget täitma kõiki juriidilise isiku maksualastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi vahetult ise. Juhatuse liikmel lasus vaidlusaluse vastutusotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi tagamiskohustus, kehtiva redaktsiooni järgi korraldamiskohustus. Kolleegiumi hinnangul on need terminid siiski samatähenduslikud. Seega võivad juhatuse liikmed korraliku ettevõtja hoolsuse raamides leppida kokku kohustuste jaotamises ja tööjaotuses, samuti kasutada kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi (nt äriühingu majandustehingute dokumenteerimiseks ja kirjendamiseks, maksudeklaratsioonide esitamiseks). MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoones kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrollikohustus ning küsimus, kuivõrd saab juhatuse liige seejuures tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka nt otsus nr 4-17-1195/22, p 9). Seega, kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel ega sellel, et mõnda ülesannet täidavad juhatuse liikmeid abistavad kolmandad isikud, ei ole vahetut mõju välissuhetes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms) (p 14).
26.Kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud tõendeid ega väiteid, et ettevõtet abistav raamatupidaja tegutses omaalgatuslikult ning esitas ebaõigete andmetega deklaratsioone kaebaja eest varjatult. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebajal on alates 06.05.2013 sõlmitud interneti leping emaksuametis Ariola OÜ nimel ning samuti omas ta volituste ja õiguste administreerimise ning raamatupidaja paketti. Kaebaja oli ühe ettevõtte nimele väljastatud pangakaardi valdaja. Kaebaja on oma 03.02.2017 seletustes kinnitanud, et ta tegeles äriühingu tegevuse igapäevase juhtimisega ning koostas arveid ning tegeles töötajate värbamisega. Ehkki kaebaja on oma 04.06.2019 ütlustes selgitanud, et YY omas kaebaja ID-kaarti ning kirjutas dokumentidele alla, ei ole maksumenetluses tuvastatud, et YY omandas kaebaja ID-kaardi tema tahte vastaselt ning tegutses kaebaja teadmata. Seega asjaolu, kui kaebaja ka andis oma ID-kaardi raamatupidaja kätte, ei vabasta see teda kohustustest oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Kaebajal oli juhatuse liikmena kohustus ettevõtet juhtida ning kontrollida raamatupidaja tegevust. Samas on kaebaja samas 04.06.2019 protokollis kinnitanud, et ta oli kursis andmetega, mida kajastati maksudeklaratsioonidel, tema kirjutas alla lepingutele ja arvetele, tegi pangaülekandeid ning võttis välja raha. Tema ülesanne oli ettevõtte töö organiseerimine. Seega on kaebaja ise kinnitanud, et tegelikkuses juhtis ettevõtet tema ning tal olid olemas kõik võimalused raamatupidaja tegevuse kontrollimiseks. Kaebajal oli piisavalt infot selle kohta, et olukorras, kus raamatupidaja ka esitas kaebajale ebatõeseid andmeid (mida praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada), võtta tarvitusele abinõusid õigete andmete saamiseks ning deklaratsioonide korrigeerimiseks. Samas ei ole määravat tähtsust sellel, et kaebaja kasutas raamatupidamise korraldamisel kutselise raamatupidaja abi. Kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine suurendab tõepoolest juhatuse liikme võimalust tugineda eeldusele, et raamatupidamisülesanded on nõuetekohaselt täidetud ega vaja järjepidevat üle kontrollimist. Siiski ei vabasta see juhatuse liiget kohustusest olla kursis ka ettevõtte raamatupidamises toimuvaga. Kaebajal oli juurdepääs nii e-maksuametile kui ka ettevõtte pangakontodele. Kaebaja ei ole väitnud, et ta vastavaid võimalusi ei kasutanud. 5(6)
27.Kohus märgib ka, et arvestades antud juhtumi asjaolusid, kus Ariola OÜ majandustegevust on korraldatud selliselt, et ettevõtte käibemaksukohustus on läbi väidetava vahendusteenuse tellimise jäetud varatu äriühingu Cooter OÜ ja äriühingu Modalux OÜ kanda ning tööjõumaksude tasumise kohustust välditud läbi väidetava tööjõurendi teenuse tellimise Old Thomas Line OÜ-lt, ei ole eluliselt usutav, et sellise skeemi mõtles välja raamatupidaja. Kaebaja ei ole tõendanud, et saadud maksueelise kasutajaks oli raamatupidaja, mitte kaebaja. Asjas on tuvastatud, et kaebajal oli juurdepääs ettevõtte pangakaartidele ning pangakontole, mistõttu oli vaid kaebajal võimalik võtta ettevõttest välja raha ning kasutada saadud raha ettevõtlusega mitte seotud eesmärkidel. Seega ei ole esmalt eluliselt usutavad kaebaja väited, mille kohaselt on Ariola OÜ maksuvõla tekkimine põhjustatud raamatupidaja tegevusest ning teiseks isegi juhul, kui kaebaja delegeeris osaliselt oma kohustuste täitmise ettevõtte juhtimisel raamatupidajale, ei vabasta see kaebajat vastutusest ettevõtte juhtimise eest viisil, mis tõi kaasa maksuvõla tekkimise. Kohus leiab, et maksuhaldur on õigesti leidnud, et arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, vastustab kaebaja oma kohustuste rikkumise eest tahtluse vormis. Samuti nõustub kohus vastutusotsuse punktis 1.3 toodud järeldusega, et ettevõttel maksuvõla tekkimise ja kaebaja poolsete kohustuste rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Vastutusotsuse punktis 1.2.3.3 on põhjalikult analüüsitud, et olukorras, kus kaebaja ei oleks rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena, oleks ettevõttel olnud piisavalt vahendeid maksukohustuste täitmiseks, kuid kaebaja viis teadlikult rahalised vahendid ettevõttest välja ning jättis maksukohustuse täitmata. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud seisukohtadega.
28.Õiguslikku tähendust ei ole kaebaja väitel, mille kohaselt on kaebaja maksudeklaratsioone hiljem parandanud ning teinud maksuhalduriga koostööd. Nimetatu ei muuda eelnenud juhatuse liikme kohustuste rikkumist olematuks.
29.Kohus tuvastas käesolevas otsuses, et maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi Ariola OÜ juhatuse liikmena tahtlikult. MKS § 96 lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna kaebaja tahtliku tegevuse tõttu tekkisid Ariola OÜ-l maksukohustused, siis rakendub vastutusotsuse väljastamisel viieaastane aegumistähtaeg. KMS § 27 lg 1 kohaselt esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa MTA-le maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kuna antud juhul on varasema perioodi 05.2016 käibedeklaratsioon, mille esitamise tähtpäev oli 20.06.2016, siis on maksusumma määramise tähtaeg 20.06.2021. Vastutusotsus on koostatud 04.12.2019, see tähendab, et vastutusotsuse koostamine oli lubatav.
30.Eeltoodust tulenevalt on 04.12.2019 vastutusotsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kuna kaebus vastutusotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebus 08.01.2020. a vaideotsuse tühistamiseks. Seega jätab kohus kaebuse kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.