Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-227
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 4. detsembri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00935-10 ja 8. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 6-1/4544-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Arina Liskmann-Getsu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-227 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. jaanuaril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-227 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.12.2016 korralduse nr 12.2-3/038952-1 alusel Ariola Style OÜ käibemaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2016. a jaanuar kuni detsember. MTA leidis 19.02.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/038952-14, et Ariola Style OÜ-d, Old Tomas Line OÜ-d ja Cooter OÜ-d tuleb käsitada ühtse majandusüksusena, mille tegevuse hoidmine näiliselt eraldi juriidiliste kehade all andis majandavaks äriühinguks olnud Ariola Style OÜ-le maksueelise. Old Tomas Line OÜ kanda jäeti õmblusteenust osutanud töötajate tööjõumaksud ja õmblustoodete müük Cooter OÜ kaudu aitas vältida Ariola Style OÜ-l käibemaksu tasumise kohustuse tekkimist. Kontrolli tulemusena suurenes Ariola Style OÜ 2016. a mai kuni detsembri maksukohustus 63 442,67 eurot. Ariola Style OÜ parandas 2016. a mai kuni detsembri maksudeklaratsioonid 02.05.2018. MTA lõpetas 03.05.2018 teatega nr 12.2-3/038952-15 Ariola Style OÜ kontrollimenetluse.
2.MTA alustas 14.02.2019 korraldusega nr 13-7/00935-2 XX (Ariola Style OÜ juhatuse ainus liige alates 05.05.2016 ja ainuosanik alates 29.04.2013) suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust. Harju Maakohus kuulutas 25.04.2019 määrusega nr 2-19-3470 välja Ariola Style OÜ pankroti. Pankrotiavalduse kohaselt tekkis maksejõuetus põhjusel, et tellijad lõpetasid 2018. a mais võlgnikult teenuste tellimise pärast MTA poolse maksukontrolli teatavaks saamist. Ajutise pankrotihalduri 08.04.2019 aruande kohaselt on Ariola Style OÜ-l kohustusi 117 347,28 eurot (sh maksuvõlad 116 521,83 eurot) ja varasid 253,86 eurot.
3.MTA kohustas 01.10.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00935-8 Ariola Style OÜ (pankrotis) juhatuse liiget XX tasuma solidaarselt Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõla. MTA rahuldas 08.11.2019 vaideotsusega nr 6-1/4503-2 XX 30.10.2019 vaide ning tunnistas 01.10.2019 vastutusotsuse kehtetuks ja kohustas tegema uue vastutusotsuse, märkides, et kuigi vaide põhjendused ei annaks selle rahuldamiseks alust, puudub 01.10.2019 vastutusotsuses resolutsioon, milles oleks märgitud vaide esitajale pandud kohustuse suurus (77 980,57 eurot).
4.Maksu- ja Tolliamet kohustas 04.12.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00935-10 XX tasuma solidaarselt Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõla 77 980,57 eurot. Äriühingul on 03.12.2019 seisuga tasumata 2016. a mai kuni 2018. a augusti maksukohustused 77 980,57 eurot (sh käibemaks 24 764,56 eurot, erijuhtude tulumaks 21 354,14 eurot, sotsiaalmaks 21 523,01 eurot, kinnipeetud tulumaks 7827,50 eurot, kogumispensioni maksed 1023,24 eurot ja töötuskindlustusmaksed 1488,12 eurot) ja intress 39 394,76 eurot. Põhivõlg koosneb Ariola Style OÜ (pankrotis) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest (sh 60 009,48 euro ulatuses 02.05.2018 esitatud parandusdeklaratsioonidest 2016. a mai kuni detsembri kohta). XX kui Ariola Style OÜ (pankrotis) juhatuse ainuliige ja äriühingu rahaliste vahendite kasutamist kontrolliv isik on jätnud täitmata maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse korraldada äriühingu maksukohustuste tasumine, viies äriühingust raha välja, kuigi teadis, et äriühingul on tasumata (sh varjatud) maksukohustused. Ariola Style OÜ (pankrotis) kajastas algselt 2016. a mai kuni detsembri maksudeklaratsioonidel valeandmeid ning Ariola Style OÜ-s (pankrotis), Old Tomas Line OÜ-s ja Cooter OÜ-s tehti 01.05.2016–31.12.2016 2(9)
3-20-227 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 89 469,64 eurot, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Ariola Style OÜ-l (pankrotis) oli ka hiljem piisavalt raha maksukohustuste tasumiseks, kuid XX ei ole kasutanud kokku 103 721,26 eurot äriühingu majandustegevuse või maksustatava käibe tekitamise eesmärgil. MTA hinnangul rikkus XX tahtlikult juhatuse liikme kohustust korraldada Ariola Style OÜ (pankrotis) maksukohustuste tasumine. XX juhtis äriühingu igapäevast majandustegevust, tema valduses oli üks äriühingu pangakaartidest ning ta omas kasutusõigust internetipangas ja emaksuametis. XX pikaajalist ettevõtluskogemust arvestades saab eeldada piisavate äri- ja majandusalaste teadmiste omamist ning juhatuse liikme kohustustega (sh maksukohustustega) kursis olemist. Isegi kui äriühingu juhtimises osales ka raamatupidaja Veronika Buhharova (kasutades allkirjade andmiseks tema valduses olnud XX ID-kaarti), oli juhatuse liikmel kohustus tagada äriühingu raamatupidamisse esitatavate andmete õigsus. Juhatuse liige peab korraldama äriühingu majandustegevuse viisil, et äriühingul jätkuks vahendeid maksukohustuste tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks. XX korraldas teadlikult ja tahtlikult Ariola Style OÜ (pankrotis) majandustegevuse selliselt, et äritegevusest tulenevad maksukohustused jääksid varatute ja mittetegutsevate äriühingute kanda (sh käibemaks Cooter OÜ ja Modalux OÜ kanda ning tööjõumaksud Old Tomas Line OÜ kanda). Cooter OÜ ja Modalux OÜ ei osutanud tegelikkuses vahendusteenust, vaid nende klientidele osutas õmblusteenust Ariola Style OÜ (pankrotis). Old Tomas Line OÜ ei osutanud tegelikkuses Ariola Style OÜ-le (pankrotis) tööjõurendi teenust, vaid tegemist oli Ariola Style OÜ (pankrotis) enda töötajatega. Nii Cooter OÜ ja Modalux OÜ kui ka Old Tomas Line OÜ olid XX kontrolli all. XX ei ole esitanud ühtegi tõendit äriühingute kassast ja pangakontolt välja võetud sularaha (52 530 eurot) kasutamise ning kaardimaksete (2748,65 eurot) ja erinevate ülekannete (34 021,68 eurot) kohta, millest tuleb järeldada, et seda raha kasutati ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Ariola Style OÜ-l (pankrotis) pidi 31.08.2018 seisuga olema kassas 103 721,26 eurot, millest oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustusi, kuid XX viis raha äriühingust välja ja ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kasutamise kohta. Kuigi raha võeti välja QQ-le (XX endine elukaaslane) kuulunud pangakaardiga, esineb kahtlus, et kaarti kasutas tegelikkuses XX. Isegi kui raha võttis välja QQ, omas XX ligipääsu pangakontole ja tema vastutab raha väljavõtmise eest, sest kolmandale isikule äriühingu pangakaardi väljastamisega võttis juhatuse liige teadliku riski. XX süülist käitumist iseloomustab ka pangakontolt raha välja võtmine ajal, mil maksuvõla tasumine oli ajatatud (12.03.2018–14.06.2018). XX süülise tegevuse ja Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Tahtlike rikkumiste tõttu kohaldub maksusumma määramise viieaastane aegumistähtaeg (varaseima maksukohustuse puhul saabub aegumistähtaeg 20.06.2021). Vastutusotsusega ei ole esitatud intressinõuet, kuid maksuhaldur võib selle esitada edaspidi.
5.Maksu- ja Tolliamet jättis 08.01.2020 vaideotsusega nr 6-1/4544-2 rahuldamata XX 02.01.2020 vaide MTA 04.12.2019 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA kui kohtuvälise menetleja 25.06.2018 otsusega väärteoasjas nr 93001700046 on Ariola Style OÜd ja XX karistatud 2016. a mai kuni detsembri maksudeklaratsioonide tahtliku esitamata jätmise eest, millega vähendati äriühingu maksu- ja kinnipidamiskohustust kokku 24 469 eurot. Selles tuvastati, et XX lõi Ariola Style OÜ juhatuse liikmena skeemi, mille eesmärk oli korraldada majandustegevus selliselt, et vältida tööjõumaksude tasumist ja saada maksueelis. Väärteoasjas ei tuvastatud, et äriühingu endise raamatupidaja YY käitumine olnuks suunatud äriühingule ja riigile kahju tekitamisele. Isegi kui raamatupidaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust (vaide esitaja pole seda tõendanud), ei saa välistada ega vähendada juhatuse liikme vastutust. XX vastutust maksuvõla eest ja temale vastutusotsuse koostamist ei välista ka hilisem parandusdeklaratsioonide esitamine ega asjaolu, et pankrotimenetluses ei ole tuvastatud 3(9)
3-20-227 juhatuse liikme kuritegu või rasket juhtimisviga. Vastutusotsuse p-des 1.2.2.2 ja 1.3 esitatud asjaolud ei jäta mingit alust kahelda, et vaide esitaja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kuna Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõlg on tekkinud XX tasumiskohustuse tahtliku rikkumise tulemusel, kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, mis saabub alles 20.06.2021.
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule 06.02.2020 kaebuse MTA 04.12.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00935-10 ja 08.01.2020 vaideotsuse nr 6-1/4544-2 tühistamiseks. MTA ei ole vastutusotsuse tegemisel arvestanud kõiki faktilisi asjaolusid, vaid keskendus üksnes kaebaja tahtlusele panna toime maksupettus, mis ei ole tõendatud. Arvestada tuleb ka Ariola Style OÜ (pankrotis) endise raamatupidaja YY käitumisega, mis oli suunatud nii äriühingule kui ka riigile kahju tekitamisele. Kaebaja tunnistab, et raamatupidajat usaldades ei kontrollinud ta enne deklaratsioonide esitamist kõiki faktilisi andmeid, kuid samas on kaebaja vaidlusalused deklaratsioonid vabatahtlikult parandanud ja teinud maksuhalduriga koostööd. Kaebaja ei ole võimeline vastutusotsusega nõutavat summat tasuma. Parandusdeklaratsioonide esitamisega tunnistas kaebaja küll vigu äriühingu juhtimisel, kuid see ei anna alust tema suhtes vastutusotsuse tegemiseks, sest puudus otsene tahtlus. Ariola Style OÜ (pankrotis) on püüdnud minimeerida tellimuste ebastabiilsusega seotud majandusriske. Vastutusotsuse tegemisel ei ole arvestatud, et MTA korduvate kontrollide tõttu ei saanud äriühing alates 2016. a-st rahulikult ja ratsionaalselt töötada. Kuna valeandmetega deklaratsioone esitas endine raamatupidaja, siis ei saa väita, et kaebaja oleks rikkunud hoolsuskohustust ja esitanud MTA-le valeandmeid. Kaebaja soovis juhatuse liikmena kvaliteetset raamatupidamisteenust, kuid ta ei saanud seda temast mitteolenevatel põhjustel. MTA peab olema teadlik, et YY suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, kuid seda fakti ei ole vastutusotsuses kajastatud. Äriühingu maksuvõla tekkimise ja kaebaja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos, sest olukorra, kus äriühingul ei olnud vahendeid maksude tasumiseks, põhjustas endine raamatupidaja, keda kaebaja usaldas. Pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et äriühingu pankroti oleks põhjustanud juhatuse liikme kuritegu või raske juhtimisviga. Pankrotiavalduse esitamise peamiseks põhjuseks oli äriühingu suutmatus tasuda maksuvõlga ja võimetus jõuda MTA-ga kokkuleppele maksuvõla ajatamises. Kuna puudus juhatuse liikme tahtlik tegevus, siis kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg.
7.Maksu- ja Tolliamet palus 23.03.2020 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebus üksnes kordab vaietes esitatud seisukohti, millele MTA on vaideotsustes juba vastanud, viidates ka järelduste aluseks olnud tõenditele. Vastutusotsuses välja toodud asjaolud kogumis ei jäta kahtlust, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Kaebaja tekitas seotud äriühingute Cooter OÜ ja Old Tomas Line OÜ kaudu Ariola Style OÜ-le (pankrotis) lubamatu maksueelise, sh vältis käibemaksu tasumist ja deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, vältis tööjõumaksude ja erisoodustuste tegemisel nõutavate maksude tasumist ning tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja vältis neilt tulumaksu tasumist. Samuti oli Ariola Style OÜ-l (pankrotis) piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks, kuid kaebaja suunas need vahendid äriühingust välja. Kaebaja poolt äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kaebaja esitas ebaõigete andmetega deklaratsioonid ning tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mille arvelt saanuks tasuda äriühingu maksukohustusi. Kaebaja tahtliku tegevuse tõttu kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, mistõttu on vastutusotsus tehtud enne aegumistähtaja (20.06.2021) möödumist.
8.Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2020 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vastutusotsusega on kohustatud kaebajat tasuma Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõlg 77 980,57 eurot. Äriühingu maksumenetluses tuvastati, et Ariola Style OÜ (pankrotis), Old Tomas Line OÜ ja Cooter OÜ moodustasid ühtse majandusüksuse ning äriühingud on 01.05.2016–31.12.2016 teinud ettevõtlusega mitteseotud 4(9)
3-20-227 väljamakseid 89 469,64 eurot, mille arvelt saanuks tasuda maksukohustusi. Kaebaja ei ole vaidlustanud Ariola Style OÜ-lt (pankrotis) maksuvõla sissenõudmise võimatust, maksuvõla suurust ega selle arvutamise metoodikat. Maksuvõla tekkimise ajal oli kaebaja Ariola Style OÜ ainus juhatuse liige. Vaidlus on kaebaja vastutuse üle, sh kas raamatupidaja usaldamine ja parandusdeklaratsioonide tegemine vabastab juhatuse liikme vastutusest. Eeltoodud asjaolud ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebuses on korratud väiteid, mida kaebaja esitas juba vaietes ja millele on vaideotsuses vastatud. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ka täiendavaid tõendeid. Kohus nõustub 04.12.2019 vastutusotsuses ja 08.01.2020 vaideotsuses toodud põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 165 lg 2). MTA heidab kaebajale ette tahtlust, st teadlikku käitumist ja õigusvastase tagajärje soovimist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ja väiteid, et äriühingut abistav raamatupidaja tegutses omaalgatuslikult ning esitas ebaõigete andmetega deklaratsioone kaebaja eest varjatult (vrd Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p-d 13 ja 14; 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, p 9). Maksumenetluses on tuvastatud, et XX omas e-maksuametis Ariola Style OÜ (pankrotis) volituste ja õiguste administreerimise ning raamatupidaja paketti. Kaebaja valdas ka äriühingu ühte pangakaarti ja enda sõnul juhtis äriühingu igapäevast majandustegevust (sh koostas arveid ja värbas töötajaid). Maksumenetluses ei ole tuvastatud, et YY oleks vallanud kaebaja ID-kaarti või kasutanud seda tema nõusolekuta. ID-kaardi raamatupidaja kätte andmine ei vabasta kaebajat juhatuse liikme kohustuste täitmisest. XX-l oli juhatuse liikmena kohustus juhtida ettevõtte tegevust ja kontrollida raamatupidaja tööd. Kaebaja on ka 04.06.2019 seletuste andmisel tunnistanud, et oli kursis maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetega ning tema kirjutas alla lepingutele ja arvetele, tegi pangaülekandeid ja võttis raha välja. Seega olid kaebajal kõik võimalused kontrollida raamatupidaja tööd ning võtta vajaduse korral meetmeid ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide korrigeerimiseks. Kuigi kutselise raamatupidaja teenuse kasutamine suurendab juhatuse liikme võimalust tugineda eeldusele, et raamatupidamisülesanded on nõuetekohaselt täidetud ega vaja järjepidevat kontrolli, ei vabasta see juhatuse liiget tema kohustusest olla kursis ka ettevõtte raamatupidamisega. Kaebajal oli juurdepääs e-maksuametile ja pangakontodele ning ta ei ole väitnud, et ta neid ei kasutanud. Pidades silmas, et Ariola Style OÜ (pankrotis) majandustegevus oli korraldatud selliselt, et maksukohustused jäeti varatute ja mittetegutsevate äriühingute (Cooter OÜ, Modalux OÜ, Old Tomas Line OÜ) kanda, ei ole eluliselt usutav, et sellise skeemi mõtles välja raamatupidaja. Kaebaja ei ole tõendanud, et skeemist sai kasu raamatupidaja, aga mitte tema ise. Kuna kaebajal oli juurdepääs äriühingu pangakontole ja pangakaardile, oli tal võimalik võtta äriühingust raha välja ja kasutada seda ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Seega ei ole eluliselt usutav, et äriühingu maksuvõla tekkimise põhjustas raamatupidaja, ning ka kaebaja kohustuste osaline delegeerimine ei vabastada teda vastutusest äriühingu juhtimise eest viisil, mis tõi kaasa maksuvõla tekkimise. Järelikult on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest tahtluse vormis. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud ka põhjusliku seose kaebaja kohustuste rikkumise ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel. Kui kaebaja ei oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi, siis olnuks äriühingul piisavalt raha maksukohustuste täitmiseks, kuid selle asemel viis kaebaja teadlikult äriühingust raha välja. Kaebaja hilisem maksudeklaratsioonide parandamine ja maksuhalduriga koostöö tegemine ei oma õiguslikku tähendust. Kuna kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult, kohaldub viieaastane aegumistähtaeg ja vastutusotsus on seega tähtaegne. Kuna vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata, jääb rahuldamata ka kaebus vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(9)
3-20-227
9.XX palub 13.07.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada haldusasja menetlus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kohus ei ole arvestatud kõigi faktiliste asjaoludega, vaid keskendunud üksnes apellandi tahtlusele panna toime maksupettus, mis ei ole tõendatud. Kohus käsitles kaebaja väiteid ja vastustaja vastuväiteid valikuliselt. Viide juhatuse liikme hoolsusstandardile ei välista äriühingu raamatupidaja karistusõiguslikku vastutust, sest maksuhaldurile valeandmete esitamise täideviijaks võib olla ka maksukohustuslasega seotud füüsiline isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks (nt Riigikohtu 18.06.2010 otsus nr 3-1-1-43-10, p 15). Seega tuleb arvestada, et maksuhaldurile valeandmete esitamise või õigete andmete tahtlikult esitamata jätmise eest saab vastutada ka YY. Olukorras, kus apellant oleks esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid, ei oleks ta vabatahtlikult hakanud maksudeklaratsioone parandama. Apellandi poolt oma vigade tunnistamine ei anna alust vastutusotsuse tegemiseks, sest tema tegevuses puudus otsene tahtlus. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, millistest tõenditest saab järeldada apellandi otsest tahtlust. Seega ei ole apellant rikkunud oma kohustust maksudeklaratsioonide esitamisel tahtlikult. Ka Ariola Style OÜ pankrotimenetluses ei tuvastatud juhatuse liikme kuritegu või rasket juhtimisviga, vaid äriühingu pankrotistumise peamiseks põhjuseks oli suutmatus jõuda MTA-ga kokkuleppele maksuvõla ajatamises. YY suhtes kriminaalmenetluse alustamine oli MTA-le teada. Apellandile vastutusotsuse tegemiseks ei ole alust ka põhjusel, et ta ei ole süüdi maksuvõla tekkimises. Kuna apellant ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, siis kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg. Halduskohus ei kontrollinud hooletuse või raske hooletuse olemasolu, vaid pidas põhjendatuks MTA väiteid apellandi tahtlusest, kuna vaid sellisel juhul oleks vastutusotsus õiguspärane. Kuna varaseim käibedeklaratsioon tuli esitada 20.06.2016, siis oli maksusumma määramise tähtajaks 20.06.2019.
10.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 13.08.2020 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses on korratud juba vaietes ja kaebuses esitatud seisukohti, millele MTA on ka korduvalt vastanud. Vastutusotsust ei ole tehtud pärast aegumistähtaja möödumist, sest MTA tuvastas, et apellant rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult ja selle tulemusena tekkis äriühingul maksuvõlg. Asjaolude põhjal sai apellandi tegutsemine toimuda üksnes tahtluse vormis ning apellanti on lisaks karistatud väärteoasjas Ariola Style OÜ (pankrotis) maksudeklaratsioonide esitamata jätmise eest. Väärteoasjas tuvastati, et apellant deklareeris Ariola Style OÜ (pankrotis) töötajad alusetult enda poolt juhitud Old Tomas Line OÜ nimele ja jättis seejärel maksukohustused täitmata. Seega on apellanti juba karistatud alusetu maksueelise tekitamise eest. Tuvastades juhatuse liikme tahtliku tegutsemise, ei oma juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus enam tähtsust. Isegi kui apellandi tegevust saaks kvalifitseerida raske hooletusena, esineks ikkagi alus temale MKS § 40 lg 1 järgi vastutusotsuse koostamiseks. Apellandi väide endise raamatupidaja suhtes algatatud kriminaalmenetlusest on paljasõnaline ja tõendamata. MTA-le teadaolevalt ei toimu YY suhtes ühtegi kriminaalmenetlust ning tema suhtes ei ole tehtud ka ühtegi süüdimõistvat otsust seoses Ariola Style OÜ (pankrotis) parandusdeklaratsioonide esitamisega. Parandusdeklaratsioonide esitamine ei vabasta apellanti vastutusest, sest algselt esitas ta deklaratsioonides siiski valeandmeid. Maksuhaldur on vastutusotsuses esitanud eluliselt usutava versiooni apellandi maksustamise aluseks olevatest asjaoludest ning seega on tõendamiskohustus läinud MKS § 150 lg 1 järgi üle apellandile, kuid apellant ei ole MTA esitatut millegagi ümber lükanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6(9)
3-20-227
11.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi apellatsioonkaebuses on viitega HKMS § 200 p-le 5 taotletud halduskohtu otsuse tühistamist ja haldusasja menetluse lõpetamist, siis põhjusel, et apellant ei ole tuginenud ühelegi HKMS § 152 lg-s 1 märgitud menetluse lõpetamise alusele (ja mõne sättes loetletud aluse esinemine ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav), siis tõlgendab ringkonnakohus apellandi taotlust viisil, et apellant taotleb asjas uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldada ning MTA 04.12.2019 vastutusotsus ja 08.01.2020 vaideotsus tühistada (HKMS § 200 p 3).
13.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama (kuni 31.03.2017 kehtinud redaktsioonis) või korraldama (alates 01.04.2017 kehtivas redaktsioonis) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine oli tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 11). Juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks ei ole lisaks alust, kui puudub kehtiv maksuvõlg, maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on võimalik nõuda sisse maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt või juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“).
14.Praeguses asjas ei ole olnud vaidlust Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõla olemasolu ega selle kujunemise üle. Apellant ei ole 30.10.2019 vaides ega kohtumenetluses väitnud, et maksuvõla tekkimise asjaolud oleksid MTA 04.12.2019 vastutusotsuses ja selle aluseks olnud MTA 19.02.2018 kontrollaktis tehtud kindlaks ebaõigesti. Seega ei ole vaidlust, et apellandi juhatuse ainsaks liikmeks olemise ajal tekkis Ariola Style OÜ-l (pankrotis) maksuvõlg, mida äriühing ei suutnud tasuda. Vaidlus puudub ka selles, et Ariola Style OÜ (pankrotis) oli vastutusotsuse tegemise ajal jätkuvalt õigusvõimeline (äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ei ole äriühingut seni registrist kustutatud). Äriühingu pankroti välja kuulutamisega on täidetud ka MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks. Seejuures ei ole määrav, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust alustati juba enne pankroti väljakuulutamist (st vahetult pärast võlgniku pankrotiavalduse esitamist), sest MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise ajal, kuid need asjaolud ei pea tingimata esinema juba menetluse alustamise hetkel (nt Riigikohtu 03.12.2020 otsus nr 3-19-104, p-d 17–19; 09.10.2019 otsus nr 3-17-991, p-d 11–12). Kuivõrd apellant ei ole temalt nõutava maksuvõla suurust ja selle kujunemist vaidlustanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maksuhalduri asjaomaseid põhjendusi korrata.
15.Sisuline vaidlus on olnud selles, kas MTA on põhjendatult hinnanud, et XX rikkus Ariola Style OÜ (pankrotis) juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või vastab apellandi käitumine hoopis hooletuse või raske hooletuse tunnustele. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel 7(9)
3-20-227 võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3) ja raske hooletus omakorda käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Erinevalt tahtlusest, mis on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), on hooletus valdavalt seotud objektiivsete tunnustega (s.o kohaste nõuete mittejärgimisega). Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku § 187 lg-st 1 ja hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, küsides selleks vajaduse korral lisateavet ja -selgitusi ning kontrollides abistavate kolmandate isikute tegevust (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p-d 13–14).
16.Ringkonnakohus jagab MTA ja halduskohtu hinnangut, et Ariola Style OÜ (pankrotis) maksuvõla tekkimise tingis XX tahtlik tegevus (st apellant oli teadlik oma käitumise õigusvastasusest ja soovis sellist tagajärge), mitte pelgalt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Tuleb arvestada, et algselt ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine või deklaratsioonide esitamata jätmine ei kujutanud endast pelgalt n-ö tehnilisi toiminguid, vaid nende aluseks oli ikkagi Ariola Style OÜ (pankrotis) ja temaga seotud äriühingute Cooter OÜ ja Old Tomas Line OÜ kogu majandustegevuse korraldamine vastavalt skeemile, mille eesmärk oli saada alusetu maksueelis, suunates tekkivad maksukohustused varatutesse äriühingutesse ja jättes need täitmata. Lisaks MTA 19.02.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/038952-14 on kõnealust skeemi kajastatud MTA 25.06.2018 otsuses väärteoasjas nr 930017000046/52, millega karistati Ariola Style OÜ-d (pankrotis) ja XX 2016. a maist kuni detsembrini tööjõumaksude deklareerimata jätmise eest. Ariola Style OÜ (pankrotis) vaidlustas küll MTA 25.06.2018 otsuse maakohtus, kuid seejärel loobus kaebusest (väärteoasi nr 4-18-3643). Eluliselt ei saa pidada usutavaks, et XX kui kõigi kolme seotud äriühingu üle reaalselt kontrolli omav isik ja Ariola Style OÜ (pankrotis) majandustegevuse faktiline juht korraldas eelkirjeldatud maksukohustuste tasumisest kõrvale hoidmise skeemi hooletusest, vaid tema tegevus sai olla üksnes tahtlik. Seejuures ei oma vastutusotsuse koostamiseks tähtsust, et pankrotimenetluses ei ole tuvastatud juhatuse liikme kuritegu ega rasket juhtimisviga, sest maksuhaldur ei ole seotud pankrotimenetluses tuvastatuga, vaid teeb vastutuse aluseks olevad asjaolud kindlaks iseseisvalt (nt Riigikohtu 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 7 alap 5 ja p 17).
17.Isegi kui kontrolliperioodil esitas Ariola Style OÜ (pankrotis) maksudeklaratsioonid äriühingu endine raamatupidaja YY, ei vabastanud see apellanti MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisest ega välista tema vastutust MKS § 40 lg 1 järgi. Apellant ei ole tõendanud oma väidet, et YY suhtes oleks alustatud kriminaalmenetlust seoses nii äriühingule kui ka riigile kahju tekitamisega. MTA on kinnitanud vastupidist ning kohtute infosüsteemi andmed ei kinnita samuti, et YY suhtes oleks algatatud väärteo- või kriminaalmenetlust seoses Ariola Style OÜ-le (pankrotis) raamatupidamisteenuse osutamisega. Ka Ariola Style OÜ (pankrotis) kontrollimenetluses ei ole tuvastatud, et YY oleks äriühingu raamatupidajana tegutsenud vastu apellandi tahet. Apellant on tunnistanud, et tema koostas arveid ja esitas need raamatupidajale (03.02.2017 seletused, küsimused nr 20 ja 30; 04.06.2019 seletused, küsimused nr 5 ja 8), mistõttu pidi ta olema kursis raamatupidajale esitatud ja seega ka maksudeklaratsioonidel kajastuvate andmetega (vt ka 04.06.2019 seletused, küsimus nr 7). Samuti on apellant korduvalt kinnitanud oma teadlikkust juhatuse liikme kohustusest olla mh kursis äriühingu raamatupidamisega ning tal olid kõik võimalused raamatupidaja tegevust kontrollida (juurdepääs e-maksuametile ja pangakontole). Ka asjaolust, et pärast Ariola Style OÜ-le (pankrotis) kontrollakti koostamist esitas apellant 02.05.2018 äriühingu 2016. a mai kuni detsembri maksudeklaratsioonide parandused, ei järeldu, et tema tegevuses ei esinenud tahtlust. Apellant võis kontrollakti põhjal hoopis mõista, et vaidlemine maksuhalduriga ei ole perspektiivikas ja deklaratsioonide parandamine annab talle lisaaega äriühingust raha väljaviimiseks (alates 03.07.2018 oli pangakonto jääk 0 eurot). Kaudselt võib sellele viidata 8(9)
3-20-227 asjaolu, et kuigi MTA ajatas 12.03.2018 otsusega nr 13-1.1/2813 äriühingu maksuvõla (3917,76 eurot) kuueks kuuks, ei tasunud Ariola Style OÜ (pankrotis) ainsatki graafikujärgset makset, mille tõttu tunnistas MTA 14.06.2018 otsusega nr 13-1.1/6451 ajatamise kehtetuks, võeti samal perioodil äriühingu pangakontolt välja 16 500 eurot. Oluline on ka rõhutada, et äriühingu maksuvõlg (MKS § 32 p 1) ei tekkinud mitte deklaratsioonide parandamisest, vaid algul deklareerimata jäetud või valesti deklareeritud majandustehingutega seotud maksukohustuste tähtpäevaks tasumata jätmisest.
18.Lisaks maksuvõla tekitamisele on maksuhaldur heitnud apellandile põhjendatult ette ka tasumiskohustuse rikkumist ehk äriühingust raha väljaviimist, mille arvelt olnuks võimalik tasuda maksukohustusi. MTA tuvastas, et 31.08.2018 seisuga pidanuks Ariola Style OÜ-l (pankrotis) kassas olema 103 721,26 eurot, kuid tegelikkuses raha puudus ning XX ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks järeldada, et kassast ja pangakontolt välja võetud sularaha kasutati ning kaardimaksed ja erinevad pangaülekanded tehti äriühingu ettevõtluse tarbeks. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka vaide- ega kohtumenetluses. Apellandil oli ligipääs äriühingu pangakontole ja tema käes oli üks äriühingu pangakaartidest, mistõttu pidi ta omama ülevaadet äriühingu rahaliste vahendite liikumisest. Isegi kui raha võttis tegelikkuses välja või makseid või ülekandeid tegi QQ (apellandi endine elukaaslane), kes oli Ariola Style OÜ (pankrotis) konto allkirjaõiguslik isik ning kellel oli internetipanga juurdepääs ja üks äriühingu pangakaartidest, ei välista see apellandi tahtlust, sest puudub mõistlik põhjus arvata, et see ei toimunud apellandi teadmisel ja tema kontrolli all. Maksuhalduri hinnang Ariola Style OÜ (pankrotis) maksukohustuste tegelikule suurusele oli apellandile teada alates MTA 19.02.2018 kontrollakti kättesaamisest ning seetõttu pidi ta mõistma kohustust kasutada äriühingu rahalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks, mitte aga ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks. Apellandi väidetav koostöö MTA-ga on olnud sisuliselt vaid näilik, mitte suunatud Ariola Style OÜ (pankrotis) maksukohustuste tasumisele.
19.Kokkuvõttes on vastutusotsuses määratud XX süü vormiks õigesti tahtlus ning apellant ei ole seda MKS § 150 lg 1 alusel ümber lükanud. Kuna apellant rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, kohaldub MKS § 98 lg 1 teisest lausest tulenevalt viieaastane aegumistähtaeg ning vastutusotsus ei ole ühegi maksukohustuste osas aegunud (varaseima deklaratsiooni esitamise tähtpäev oli 20.06.2016 ja vastutusotsus on tehtud 04.12.2019). Täidetud on ka muud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused ning MKS § 96 lg-s 6 toodud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
20.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.06.2020 otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. XX on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot (dtl 886), kuid ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude ringkonnakohtu menetluses kantud kulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.