XX hagi Kon Tiki Reisid OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kon Tiki Reisid OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3799,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Kristel Raamat Kostja: Kon Tiki Reisid OÜ (registrikood 11453785), seaduslik esindaja KH
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 12.06.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Kon Tiki Reisid OÜ kanda.
4.Välja mõista Kon Tiki Reisid OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 468 eurot XX kasuks.
Kon Tiki Reisid OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Keelduda Kon Tiki Reisid OÜ poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 10.11.2017 Kon Tiki Reisid OÜ vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt põhivõlgnevusena välja 5380 eurot, millest 4600 eurot on tagastamata reisitasu ja 780 eurot on kohtueelsed õigusabikulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja kui reisikorraldaja poole sooviga osta pakettreis kahele inimesele ehk hagejale koos kaaslase CC-ga Tansaaniasse. 01.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja Tansaania reisi osas pakettreisilepingu. Lepingu kohaselt oli reisi maksumus ühele inimesele 4300 eurot, seega hagejale ja kaaslasele kokku 8600 eurot. Hageja maksis reisitasu täies ulatuses, s.o summas 8600 eurot.
3.18.01.2017 palus hageja e-kirja teel kostjal vormistada endale ja kaaslasele kõikvõimalikke ebameeldivusi ja riske, mh reisitõrget, kattev reisikindlustus. Kostja vastas samal päeval ekirjas, et teeb kindlustuse. Ostetud reis Tansaaniasse pidi toimuma ajavahemikus 22.02.2017 – 06.03.2017.
4.Hageja kaaslasel tekkis enne reisi Austrias viibides eluohtlik terviserike (insult). Kaaslase tervislik seisund oli äärmiselt raske, vajas keerulisi operatsioone ning pikaajalist haigla- ja taastusravi. 31.01.2017 teavitas hageja kostjat kaaslase tõsisest terviseseisundist ning sellest, et ta on sunnitud reisi ära jätma, taganedes selliselt lepingust.
5.Kostja tagastas hagejale ära jäänud reisi eest 4000 eurot (reisi kogumaksumus oli 8600 eurot). Ülejäänud reisitasu summas 4600 eurot kostja hagejale nõus tagastama polnud. Kostja õigustas 4600 euro maksmata jätmist sellega, et ta tegi enne reisi kulutusi, mida kostjale hageja reisi ära jäämisega seoses tagasi ei maksa. Samuti leidis kostja, et hagejale ja tema kaaslasele kostja poolt tellitud standardkindlustus hõlmas maksimaalset reisitõrget 2000 eurot inimese kohta.
6.Hageja pöördus 12.04.2017 lepingulise esindaja kaudu ametliku nõudekirjaga kostja poole. 18.04.2017 vastuskirjas keeldus kostja 4600 eurot tagasi maksmast. Sellest tingituna esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel 24.04.2017 kostjale uue nõudekirja ja täiendavad
põhjendused. Kostja keeldus reisitasu tagastamast. Hageja pöördus ka tarbijavaidluste komisjoni poole, kuid komisjoni esimehe 12.07.2017 otsusega lõpetas komisjon asja menetluse seoses pädevusest väljumisega.
7.Hagejal on lepingust taganemise tõttu õigus nõuda kogu reisitasu tagastamist. Hageja kaaslase eluohtliku terviserikke näol esines hagejal mõjuv põhjus lepingust taganemiseks, hageja teavitas kostjat nimetatud mõjuvast põhjusest ja reisist loobumisest õigeaegselt ning täidetud olid pakettreisilepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.
8.Kostja ei ole tõendanud ühtegi vältimatut otsekulu, mis tal lepingust taganemisega seonduvalt tekkis. Kuna hageja ei taganenud viimasel hetkel, oli kostjal võimalus leida uus reisija. Reis pidi toimuma koolivaheajal ja kostja oleks leidnud vähese vaevaga kaks uut reisijat või vähemalt oleks kostja saanud kulusid vältida, pakkudes reisi n-ö viimase hetke hinnaga. Kostja pidi professionaalse reisikorraldajana pärast 31.01.2017 hagejalt taganemisavalduse saamist võtma tarvitusele kõik abinõud võimalike broneeringute tühistamiseks ja kahju vähendamiseks. Hageja ei palunud kostjal sõlmida kindlustuslepingut kindlustussummaga vaid 2000 eurot inimese kohta.
9.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejal tuli pöörduda advokaadi poole, sest hagejal puudusid õigusalased teadmised. Lepinguline esindaja esitas hageja nimel kostjale lepingust taganemisest tuleneva reisitasu tagastamisega seoses nõudekirju. Hageja kandis kohtueelselt õigusabikulusid esindaja viie töötunni eest kokku 780 eurot koos käibemaksuga, sest hageja on eraisik ega ole käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja tunnitasu on 130 eurot + käibemaks.
10.Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel. Hageja teavitas kostjat 12.04.2017 ametlikus nõudekirjas, et viimasel tuleb tagastada reisitasu 4600 eurot seoses lepingust taganemisega. Hageja arvestas viivist alates 13.04.2017. Kuna üldtingimustes ei olnud erikokkulepet viivise osas, palus hageja kostjalt viivise välja mõista seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja tagastamata reisitasult (4600 eurot) sissenõutavaks muutunud viivisena 212 eurot perioodi 13.04.2017 kuni 10.11.2017 eest. Kohtueelsetelt õigusabikuludelt nõudis hageja viivist alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi rahuldamata jätta. Kostja ei nõustunud, et ta oleks vormistanud hagejale reisikindlustuse. Kostja pakkus, et teeb pakkumise reisikindlustusele, kuid kindlustust kostja ei vormistanud. Hagejale ei esitatud reisikindlustuse arvet ja kindlustuse eest hageja ei tasunud.
12.Kostja ei tagastanud hagejale reisitasust 4600 eurot, sest kostjal oli reisi annulleerimise hetkeks tekkinud kulutused, mis arvestati reisitasust maha. Lennupiletid väljastatakse pärast arve tasumist ning nende tühistamisel raha ei tagastata. Lennupiletitel nimesid vahetada ei saa, need väljastatakse igaühele isiklikult. Lennupiletite kulu oli vältimatu.
13.Kuna tegemist oli safari rühmareisiga, siis 22 päeva enne reisi oli peaaegu võimatu leida asendusreisijaid. Selliseid reise planeeritakse ette kuid kui mitte aastaid.
14.Kostja tegi kompromissina ettepaneku, et ta tagastab 2223 eurot ja võtab reisitasust maha lennupileti kuluna 2377 eurot.
15.Kostja vaidles vastu hageja kohtueelsetele õigusabikuludele. Kuna hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, pöördus ta omal valikul advokaadi poole. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et tegemist on tagastamatute kuludega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
16.Harju Maakohus rahuldas 12.06.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5844,34 eurot, millest 4600 eurot on reisitasu, 780 eurot on kahjuhüvitis, 212 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 252,34 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistis maakohus välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt (5380 eurot) alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4935 eurot ja viivise menetluskuludelt.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja sõlmis kostjaga 01.11.2016 pakettreisilepingu hageja ning tema kaaslase reisiks Tansaaniasse 22.02.2017 kuni 06.03.2017; pakettreisilepingu suhtes kohaldusid kostja kodulehel avaldatud üldtingimused; hageja tasus täielikult kostjale kogu reisi maksumuse summas 8600 eurot; hageja reisikaaslasega toimus enne reisi raske tervisekahjustuse kaasa toonud õnnetus; hageja teatas kostjale 31.01.2017 oma kaaslasega toimunud õnnetusest ja taganes lepingust; kostja tagastas hagejale reisitasust 4000 eurot ning jättis tagastamata 4600 eurot; hageja saatis kostjale kohtuväliselt oma esindaja kaudu nõudekirju, millistega kostja ei nõustunud.
18.Kostja vastuväited ja asjas kogutud tõendid ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt sisulises osas ei põhistanud ega tõendanud. Hageja esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja sõlmis kostjaga pakettreisi lepingu, mille maksumuseks oli 4300 eurot inimese kohta. 18.01.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles soovis saada kindlustuse pakkumist, mis sisaldaks katet kõikidele tõrgetele. Kostja vastas samal päeval, et ta saab teha sobiva kindlustuspakkumise. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on eitanud kindlustuslepingu sõlmimist ja kindlustuslepingut tegelikult ei sõlmitud, ei oma asjas tähtsust kostja viited sellele, et ta kindlustuspakkumist hagejale ei teinud. 31.01.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et tal ei õnnestu osaleda planeeritud reisil, sest hageja kaaslasega on juhtunud suusareisil mägedes õnnetus. Hageja teatas, et nende osalemisega reisil arvestada ei saa. Kostja teatas, et vaatab kohe, kas saab midagi tühistada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tahe lepingust taganeda oli kostjale mõistetav ning hageja soovis lepingust taganeda mõjuva põhjuse olemasolu tõttu.
19.10.02.2017 saatis hageja kostjale oma kaaslase haigust tõendavad tõendid ja soovis selgitust, kas ta saab kogu ulatuses raha tagasi või mitte. Hageja ja kostja vahelisest ekirjade vahetusest 04.04.2017 nähtub, et kostja tagastas hagejale 4000 eurot. Hageja soovis teada, mis saab ülejäänud tasutud summast, millele kostja vastas, et kuna ajaks, mil hageja teatas, et ei saa reisile tulla, olid kostjal tehtud kulud, siis ülejäänud summat ei tagastata. Kostja avaldas, et tema kindlustus kattis kahe isiku kulud 2000 eurot ja kostja sõlmitud kindlustuse hind oli 245 eurot kahe inimese peale kokku. Kohus osundab, et seega olid kostja e-kirjas toodud väited eksitavad, sest tegelikult kostja kindlustuslepingut ei sõlminud ja ükski kindlustusandja hüvitist ei maksnud.
20.Kostja kodulehel avaldatud üldistest reisitingimustest nähtub, et punkti 5.1. kohaselt oli reisijal õigus mõjuva põhjuse olemasolul reis annulleerida ja saada tagasi sisse makstud raha, millest on maha arvestatud võimalikud otsekulud ja bürookulud. Sama punkti järgi olid võimalikud otsekulud reisikorraldaja reaalsed vältimatud kulutused (näiteks hotellitrahv, lennutrahv jne). Kooskõlas punktiga 5.2.1 oli mõjuvaks põhjuseks reisija või tema lähedase haigestumine või õnnetusse sattumine. Lähedaseks loeti ka kaaslast, kellega kavatseti reisile minna. Kolmanda mõistliku isiku seisukohast lähtudes võib kostja kodulehel avaldatud üldistest reisitingimustest aru saada viisil, kus reisikorraldajal tuli mõjuva põhjuse tõttu reisi tühistamisel tagasi maksta kogu reisitasu, välja arvatud sellised tegelikud kulud, milliseid vältida ei saanud. Tingimustes on selgesõnaliselt viidatud hotellija lennuettevõtja trahvidele. Lisaks oli kostjal võimalik tagastatavast tasust maha arvata bürookulud. Käesolevas vaidluses ei ole kostja viidanud ega tõendanud, et tema poolt tagastamata jäänud 4600 eurot oleks sisaldanud bürookulusid. Kostja on üksnes väitnud, et tegu oli tema kui reisikorraldaja vältimatuid kulusid sisaldanud summaga.
21.Kostja tõendas kohtumenetluses, et ta kandis seoses hagejaga sõlmitud lepinguga lennupileti kulu summas 2179,80 eurot. Kostja ei ole tõendanud sellest suuremas summas kulude kandmist ehk kulude kandmist 4600 euro ulatuses. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi kulude vältimiseks või lennupileti eest raha tagasisaamiseks. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et pärast e-lennupileti väljastamist pileti tühistamisel raha ei tagastatud. Kostja ei ole esitanud kohtule vastavat lennupiletit ega välja toonud või tõendanud, millist tüüpi lennupiletiga tegemist oli. Kohus leidis hageja esitatud tõendite alusel, et pileti tühistamisel raha tagasisaamine sõltub lennuettevõtja tingimustest ja ostetud pileti tüübist.
22.Hageja esitas kohtule Air Baltic reisijate- ja pagasiveo tingimused, milliste punkti 10 järgi võib lennuettevõte tagasi maksta lennupileti raha reisija taotluse alusel, kui see on kooskõlas tingimustega. Nordica üldiste veotingimuste punkti 11.2.3. kohaselt tagastatakse pileti maksumus kasutamata piletikupongide ja reisijakviitungi tagastamisel ja vajadusel makset tõendava kviitungi alusel. Reisija taotlusel makstakse raha punkti 11.4 alusel tagasi, kui pileti ühtegi osa ei ole kasutatud ja hinnatingimused seda võimaldavad. Lufthansa kodulehe väljatrüki kohaselt sõltub piletiraha tagasimaksmine ostetud pileti tüübist. Kui pileti tüüp seda võimaldab, on võimalik lend tühistada ja raha tagasi saada kuni 24 tundi enne lennu väljumist.
23.Kostja ei ole välja toonud, et ta ostis hagejale sellise lennupileti, mille tühistamise korral raha tagasi ei saanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud isegi seda, et ta taotles lennuettevõtjalt raha tagastamist, kuid ei saanud seda. Isegi juhul, kui kostja väited raha tagastamata jätmise kohta oleksid põhjendatud, ei andnud see kostjale alust jätta hagejale tagastamata 4600 eurot, sest kostja lennupileti ostmisega seotud kulud olid väiksemad. Kohus nõustus ka hageja väitega, et kuivõrd hageja soovis sõlmida kõiki riske, sealhulgas täielikult reisitõrget katvat kindlustust, võttis kostja endale ise riski, kui jättis kindlustuslepingu sõlmimise vahendamata ning ostis reisijale lennupileti, mille tühistamise korral raha tagasi ei saanud. Tegemist ei olnud kuluga, mille tekkimine ei oleks olnud välditav. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kogu reisitasu tagastamiseks summas 4600 eurot kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole tõendanud vältimatute kulude tekkimist summas 4600 eurot.
24.Hagejal oli õigus kasutada õigusabi oma põhjendatud nõude osas kohtuväliste pöördumiste saatmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Kostjal puudus alus keelduda hageja nõude rahuldamisest. Nõude rahuldamata jätmisega põhjustas kostja hagejale muuhulgas kohtueelsetest õigusabikuludest tuleneva kahju. Hageja esitas kohtule õigusabi arve summas 780 eurot koos käibemaksuga. Arve oli esitatud hageja kohtuvälise esindamise eest, sealhulgas läbirääkimiste pidamise ning 12.04.2017 ja 24.04.2017 pöördumiste koostamise eest. Hageja tasus arve 10.11.2017. Seega on hageja kohtuväliste õigusabikulude kandmist tõendanud. Kuivõrd kostjal puudus alus keelduda hagejale kogu reisitasu tagastamisest, kuulub rahuldamisele ka hageja õigusabikuludest tulenev kahju nõue.
25.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja teavitas kostjat 12.04.2017 ametlikus nõudekirjas, et viimasel tuleb tagastada reisitasu 4600 eurot seoses lepingust taganemisega. Hageja arvestas viivist alates 13.04.2017. Kuna üldtingimustes ei olnud erikokkulepet viivise osas, palus hageja kostjalt viivise välja mõista seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja tagastamata reisitasult (4600 eurot) sissenõutavaks muutunud viivisena 212 eurot perioodi 13.04.2017 kuni 10.11.2017 eest. Kohtueelsetelt õigusabikuludelt nõudis hageja viivist alates hagi esitamisest. Kuivõrd hageja põhinõuded kostja vastu kuulusid rahuldamisele, kuuluvad rahuldamisele ka hageja viivisenõuded. Sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestamisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 212 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 11.11.2017 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis, mis kohtulahendi tegemise päevaks 12.06.2018 on 252,34 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 13.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 5380 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista esindajate kulu 5538 eurot, riigilõivu 450 eurot ja viivise. Maakohus leidis, et põhjendatud on kostjalt välja mõista esindajate kulu 4485 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 450 eurot, kokku 4935 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.09.08.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus mitte rahuldada hagi täies ulatuses ja võtta arvesse kostja kulutusi lennupiletitele 2377 euro ulatuses. Kostja on nõus tagastama hageja poolt tehtud makse 2223 euro ulatuses.
28.Maakohus ei võtnud arvesse kulutusi lennupiletitele. Kostja ei saanud vastata hageja väitele, et lennupiletid ei olnud tagastatavad. Kostja palub arvestada tõendeid, et lennupiletid olid tühistamisel tagastamatud ning nende tühistamisel lennufirma raha ei tagastanud. Lisaks esitab hageja veebilingid teiste Eesti reisikorraldajate lepingutingimustele, mille kohaselt jääb reisilepingust taganedes reisikorraldaja kulude kattes kindel protsent reisisummast.
29.Hageja poolt esitatud lennupiletite tühistamise reeglid, mis puudutavad nii Nordicat, Air Balticut kui ka Lufthansat ei ole asjakohased, sest käesoleval juhul oli tegemist KLM-i ja KLM-i partneri lendudega ning KLM-i poolt väljastatud piletitega. Piletid olid ostetud
Economy Q klassi, kuna selle klassi piletid on soodsamad. Selle klassi pileteid tühistades, ükskõik millisel ajal pärast väljastamist, ei tagasta lennufirma raha.
30.Kostja ei nõustu väitega, et ta ei teinud kõike endast olenevat vältimaks tekkinud kahju. Kaheksa aastase safarireiside korraldamise kogemuse põhjal on peaaegu olematu võimalus leida viimasel hetkel asendusreisijad. Sellised kahenädalased safarireisid planeeritakse ette pikalt. Lisaks ei ole lubatud lennupiletitel, kui nad on juba kord väljastatud, nime muuta, ehk lennupiletite kulu oleks hagejal olnud nii või teisiti. Nagu kostja on varasemalt pakkunud, siis on kostja valmis hagejale tasuma 2223 eurot.
Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta tõendid asja juurde võtmata. Ka lennuettevõtte KLM puhul oli lennupiletite muutmine võimalik.
Ringkonnakohtu seisukoht
32.Apellatsioonkaebuses on kostja palunud hagi täies ulatuses mitte rahuldada ning avaldanud, et ta on nõus tagastama hagejale 2223 eurot. Kolleegium järeldab eeltoodust, et kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles temalt mõisteti hageja kasuks välja reisitasu 2223 eurot, kuid vaidlustab otsust ülejäänud osas.
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
34.Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud lehed, millel on veebilingid mõnede Eesti reisikorraldajate reisitingimustele ja veebilink KLM kodulehele, kus on lennupiletite tüüptingimused. Samuti on kostja esitanud hageja ja YY lennupiletite väljatrüki. Kostja on tõendite esitamise põhjendamiseks avaldanud, et ta ei saanud vastata hageja väitele, et kostja ei ole tõendanud, et lennukipiletid ei olnud tagastatavad. Kostja soovib nendega tõendada, et lennukipiletid olid tagastamatud. Viidetega teiste reisikorraldajate reisitingimustele soovib kostja tõendada, et reisilepingust taganedes jääb reisikorraldajale kulude katteks kindlaksmääratud protsent reisisummast. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. TsMS § 652 lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Vastavalt TsMS § 652 lg 4, uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ebaõige on kostja seisukoht, et tal ei olnud võimalik tõendada, et lennupiletid on tagastamatud. Hageja on 07.02.2018 menetlusdokumendis viidanud, et kostja ei ole
tõendanud, et lennupiletite tühistamisel raha ei tagastata. Ka maakohus on 06.03.2018 kirjas pooltele muuhulgas märkinud, et kostja peab tõendama, et ta kandis pakettreisilepingu täitmisega seoses vältimatuid ja tagastamatuid otsekulusid ning andis täiendavate tõendite esitamiseks aega kuni 28.03.2018. Seega oli hageja teadlik, et ta peab tõendama asjaolu, et lennupiletite tühistamisel raha ei tagastata, ning tal oli selleks ka võimalus. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust jätta need tõendid maakohtule esitamata. Veebilingid teiste Eesti reisikorraldajate reisitingimustele ei oma aga asja lahendamiseks tähtust, kuna käesolev vaidlus kuulub lahendamisele poolte vahel sõlmitud lepingu pinnalt. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud tõendite vastuvõtmisest. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada.
35.Kostja üldiste reisitingimuste p 5.1 järgi on reisijal mõjuval põhjusel õigus reis annulleerida ja saada tagasi sissemakstud raha, millest on maha arvatud võimalikud otsekulud ja bürookulud. Võimalikud otsekulud on reisikorraldaja reaalsed vältimatud kulutused (näit. hotellitrahv, lennutrahv vms). Kostja on seisukohal, et tema reaalsed vältimatud kulutused on kulud lennupiletitele. Kolleegium leiab, et kostja ei ole maakohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta ei saa lennupiletite raha tagasi, s.t et ostetud lennupiletite näol on tegemist vältimatute kulutustega. Maakohus leidis põhjendatult, et pileti tühistamisel raha tagasisaamine sõltub lennuettevõtja tingimustest ja ostetud pileti tüübist. Kostja ei tõendanud, et lennuettevõtja tingimuste kohaselt ei olnud tal võimalik lennupiletite raha tagasi saada. Seega ei ole ka tõendatud, et lennupiletite kulu oli vältimatu kulu, mida kostjal on õigus üldiste reisitingimuste p 5.1 alusel hageja poolt sissemakstud rahast maha arvata. Mis puudutab apellatsioonkaebuse väidet, et Nordica, Air Balticu ja Lufthansa reisijaveoreeglid ei ole asjakohased, kuna tegemist ei olnud nende lendudega, märgib ringkonnakohus, et hageja on esitanud need näitena, et pileti eest raha tagasi saamise võimalus sõltub lennuettevõtte tingimustest. Kostja kohustus oli tõendada, et konkreetsel juhul ei olnud lennupileti eest raha tagasi saamine võimalik, kuid ta ei teinud seda. Arvestades, et kostja ei ole eelmärgitut tõendanud, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kas asendusreisijate leidmine oleks reaalselt olnud võimalik.
36.Eeltoodust tulenevalt on maakohus reisitasu tagasinõude põhjendatult kogu ulatuses rahuldanud. Kahjuhüvitise osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud kahjuhüvitise nõude, samuti viivise nõude.
37.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
38.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
39.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
40.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 936 eurot (käibemaksuga) ja viivise. Hageja esindajate ajakulu apellatsioonimenetluses on 6 tundi.
Esindajate tunnitasu on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
41.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu, samuti seda, et apellatsioonkaebuse vastuses on osaliselt korratud maakohtus esitatud seisukohti, peab kolleegium põhjendatuks hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtus 3h ulatuses. Esindaja tunnihind 130 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist turuhinda. Seega on hageja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 468 euro ulatuses, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.