Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-16873
Tsiviilasi
XXX hagi Kon Tiki Reisid OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes hagi hind 6022,70 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andreas Veeret ja vandeadvokaadi abi Kristel Raamat (Advokaadibüroo FORT OÜ, A. Lauteri 5, Tallinn 10114; tel: 646 4045; e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: Kon Tiki Reisid OÜ (registrikood 11453785, Terase tn 143, Tallinn 10125; tel: 601 5870; e-post: [email protected]); Kostja seaduslik [email protected]). Menetluse liik
esindaja:
Kristine
Hammerberg
(e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Kon Tiki Reisid OÜ-lt (registrikood 11453785) hageja XXXa (isikukood XXX) kasuks välja 5844,34 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend neli eurot ja 34 senti) eurot, millest 4600 eurot on reisitasu, 780 eurot on kahjuhüvitis, 212 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 252,34 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Kon Tiki Reisid OÜ-lt (registrikood 11453785) hageja XXXa (isikukood XXX) kasuks välja viivis põhinõude summalt 5380 eurolt alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (13.06.2018) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Kon Tiki Reisid OÜ-lt (registrikood 11453785) hageja XXXa (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja 4935 (neli tuhat üheksasada
kolmkümmend viis) eurot, millest 4485 eurot on hageja õigusabikulud ja 450 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt Kon Tiki Reisid OÜ-lt (registrikood 11453785) hageja XXXa (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 4935 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt põhivõlgnevusena välja 5380 eurot, millest 4600 eurot on tagastamata reisitasu ja 780 eurot on kohtueelsed õigusabikulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja palus kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 212 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga põhivõlgnevuselt 5380 eurolt seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja kui reisikorraldaja poole sooviga osta pakettreis kahele inimesele ehk hagejale koos kaaslase XXX Tansaaniasse. 01.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja Tansaania reisi osas pakettreisilepingu. Lepingu kohaselt oli reisi maksumus ühele inimesele 4300 eurot, seega hagejale ja kaaslasele kokku 8600 eurot. Hageja maksis reisitasu täies ulatuses, s.o summas 8600 eurot, mida kostja kinnitas.
3.01.11.2016 vahetasid hageja ja kostja e-kirju, milles lepiti lepingu oluliste tingimustena kokku reisiteenuse täpses mahus (reis + lennupiletid) ja maksumuses (4300 eurot inimene), mistõttu loeb hageja sellest hetkest lepingu sõlmituks. 18.01.2017 palus hageja e-kirja teel kostjal vormistada endale ja kaaslasele kõikvõimalikke ebameeldivusi ja riske, mh reisitõrget, kattev reisikindlustus. Kostja vastas samal päeval e-kirjas, et teeb kindlustuse. Ostetud reis Tansaaniasse pidi toimuma ajavahemikus 22.02.2017 – 06.03.2017.
4.Paraku tekkis hageja kaaslasel enne reisi Austrias viibides eluohtlik terviserike (insult). Kaaslase tervislik seisund oli äärmiselt raske, vajas keerulisi operatsioone ning pikaajalist haiglaja taastusravi. 31.01.2017 teavitas hageja kostjat kaaslase tõsisest terviseseisundist ning sellest, et ta on tunnitud reisi ära jätma, taganedes selliselt lepingust. Ühtlasi edastas hageja vastavalt lepingu üldtingimustele kaaslase haigust kinnitavad tervisetõendid ning uuris kostjalt reisitasu tagastamise kohta. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud reisi üldtingimused.
5.Kostja tagastas hagejale ära jäänud reisi eest 4000 eurot (reisi kogumaksumus oli 8600 eurot). Ülejäänud reisitasu summas 4600 eurot kostja hagejale nõus tagastama polnud. Kostja õigustas 4600 euro maksmata jätmist sellega, et ta tegi enne reisi kulutusi, mida kostjale hageja reisi ära jäämisega seoses tagasi ei maksa. Samuti leidis kostja, et hagejale ja tema kaaslasele kostja poolt tellitud standardkindlustus hõlmas maksimaalset reisitõrget 2000 eurot inimese kohta. Johtuvalt otsustas kostja tagasi maksta hagejale reisitasust 4000 eurot (2000 + 2000).
6.Arvestades, et kostja keeldus hagejale reisitasu tagastamast, pöördus 12.04.2017 hageja lepingulise esindaja kaudu ametliku nõudekirjaga kostja poole. Nõudekirjas selgitati, et hageja kaaslase terviserikke tõttu taganes hageja lepingust ning kostjal on hagejapoolse taganemisega seoses kohustus hagejale kogu reisitasu, st ka senini tasumata 4600 eurot, tagastada. 18.04.2017 vastuskirjas keeldus kostja tuginedes 4600 eurot tagasi maksmast. Sellest tingituna esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel 24.04.2017 kostjale uue nõudekirja ja täiendavad põhjendused lootuses võlgnetav reisitasu osa tagasi saada. Hageja lepinguline esindaja selgitas ja põhistas hageja õigust 4600 eurole kostjale täiendavalt ka telefoni teel, kuid kostja keeldus sellele vaatamata reisitasu tagastamast.
7.08.05.2017 pöördus hageja kostja vastu avaldusega Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni reisitasu 4600 eurot tagasimaksmise nõudes Tarbijavaidluste komisjoni esimehe 12.07.2017 otsusega lõpetas komisjon asja menetluse seoses pädevusest väljumisega.14.09.2017 pöördus hageja lepinguline esindaja taas kostja poole, paludes võlgnetav 4600 eurot tagastada ning märkides ühtlasi, et võlgnevuse tasumata jätmise korral on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Arvukatest nõudekirjadest ja hageja lepingulise esindaja korduvatest selgitustest hoolimata pole kostja nõutud osa reisitasust (4600 eurot) hagejale käesoleva ajani tagastanud.
8.Hageja leidis, et tal on lepingust taganemise tõttu õigus nõuda kogu reisitasu tagastamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kaaslase eluohtliku terviserikke näol esines hagejal mõjuv põhjus lepingust taganemiseks, hageja teavitas kostjat nimetatud mõjuvast põhjusest ja reisist loobumisest õigeaegselt ning täidetud olid pakettreisilepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Lepingu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt on reisijal õigus reis mõjuval põhjusel annulleerida. Punkti 5.2.1 järgi loeti mõjuvaks põhjuseks mh reisija või tema lähedase (kelleks tingimuste kohaselt on ka kaaslane, kellega on kavatsetud reisile minna) haigestumist. Reisija taganemisõiguse enne reisi toimumist sätestab VÕS § 874 lg 1.
9.Hageja teavitas kostjat kaaslase ootamatust raskest haigestumisest (mõjuvast põhjusest) ning reisile minemata jätmisest 31.01.2017 e-kirja teel, taganedes selliselt tahteavalduse tegemisega lepingust. Kostjat teavitati mõjuva põhjuse ilmnemisest kooskõlas lepingu üldtingimuste punktis 5.3 sätestatuga viivitamata ning 22 päeva enne reisi algust. Kostja ei ole kordagi vastu vaielnud, et hagejal oli mõjuv põhjus lepingust taganemiseks ja reisi ära jätmiseks. Vastupidi, kostja on reisitasu 4000 eurot hagejale tagastanud, mis kinnitab, et lepingust on kehtivalt taganetud. Hageja viitas VÕS § 189 lõikele 1.
10.Lepingu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt on reisijal lepingust taganemise korral õigus saada tagasi reisikorraldajale makstud raha. Sama näeb ette VÕS § 874 lg 2. Hageja tasus kostjale viimase poolt ettenähtud ajaks reisitasu täies ulatuses, summas 8600 eurot. Lepingu punktist 5.1 ja VÕS § 874 lg-st 2 tulenevalt lasub kostjal kohustus hagejale kogu tema poolt tasutud reisitasu tagastada. Kostja on hagejale reisitasu vaid osaliselt tagasi maksnud, s.o summas 4000 eurot, ning võlgneb jätkuvalt 4600 eurot.
11.Üldtingimuste punktis 5.1 on sätestatud, et lepingu tühistamisel on reisijal õigus saada tagasi sisse makstud raha, millest on maha arvestatud võimalikud otsekulud ja bürookulud. Võimalikud otsekulud on samas lepingupunktis defineeritud kui reisikorraldaja reaalsed vältimatud kulutused
(nt hotellitrahv, lennutrahv). Kostja ei ole tõendanud ühtegi konkreetset otsekulu, mis tal lepingust taganemisega seonduvalt tekkis, liiatigi selliste kulutuste vältimatust. Kostja väited kulude kohta on paljasõnalised. Kostja on kohtuväliselt keeldunud kulutusi tõendamast, mis annab alust kahelda kulutuste olemasolus. Kui kostja on tasunud hotelli- ja või lennutrahve, peavad selle kohta olema dokumentaalsed tõendid.
12.Pärast hageja lepingust taganemist ja 12.04.2017 nõudekirja esitamist muutis kostja pakettreisilepingu üldtingimusi. Uutele reisijatele on tingimused ebasoodsamad. Nimelt on uutest üldtingimustest eemaldatud käesoleva vaidluse jaoks asjakohane vältimatute otsekulude regulatsioon ning kui reisini on jäänud vähem kui 30 päeva (nagu antud juhul), siis uute tingimuste punkti 3.3 järgi reisi annulleerimisel reisiraha 100% ulatuses ei tagastata. 04.05.2017 e-kirjas kinnitas kostja, et muutis üldtingimusi just hageja reisitasu nõudest tulenevalt. Selliselt möönab kostja, et hagejaga lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimused ei võimaldanud jätta hagejale reisitasu tagastamata ja hageja reisitasu nõue on järelikult põhjendatud.
13.Isegi juhul, kui varasemad lepingutingimused reisitasu tagastamise osas oleksid mitmeti mõistetavad, tuleks üldtingimuste tõlgendamisel lähtuda VÕS § 39 lõikest 1 ja tõlgendada tingimusi kahtluse korral tingimuse kasutaja ehk kostja kahjuks. Hageja pidas ka ebarealistlikuks, et kostja oleks kandnud kulutusi 4600 euro ulatuses ehk 53% ulatuses kuu aega enne reisi algust. Kostja pole ühegi otsekulu olemasolu ja kulu vältimatust tõendanud. Kostjal tuleb kogu reisitasu VÕS § 874 lg 2 ja § 189 lg 1 alusel tagasi maksta. Isegi kui kostjal oli kulusid, oleksid need olnud välditavad. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1. alusel võis reisitasust maha arvata üksnes vältimatuid kulusid.
14.Hageja teavitas kostjat reisi ärajäämise põhjustest ja taganes lepingust 22 päeva enne reisi algust. Hageja leidis, et kuna ta ei taganenud viimasel hetkel, oli kostjal võimalus leida uus reisija. Reis pidi toimuma koolivaheajal ja kostja oleks leidnud vähese vaevaga kaks uut reisijat või vähemalt oleks kostja saanud kulusid vältida, pakkudes reisi nö viimase hetke hinnaga. Vältimatud otsekulud saaksid olla seotud ettemaksetega kolmandatele isikutele, mida oleks saanud tagasi nõuda. Kui see oli raskendatud või võimatu, oli tegu kostja enda käibes nõutava hoole mittekohase rakendamisega.
15.Kostja pidi professionaalse reisikorraldajana pärast 31.01.2017 hagejalt taganemisavalduse saamist võtma tarvitusele kõik abinõud võimalike broneeringute tühistamiseks ja kahju vähendamiseks. Selleks oli reisi alguseni jäänud aeg 22 päeva piisavalt pikk.
16.Kostja avaldas hagejale, et tagastas talle 4000 eurot, mille sai kindlustusandjalt. Sellele tuginedes on kostja õigustanud ülejäänud reisitasu 4600 eurot tagasi maksmata jätmist. Reisitasu tagastamise kohustus oli lepingu poolel ehk kostjal ja kindlustushüvitis ei oma tähtsust. Lisaks palus hageja tellida endale ja kaaslasele kindlustus, mis kataks kõikvõimalikke ebameeldivusi ja riske, sh reisitõrget. Hageja ei palunud kostjal sõlmida kindlustuslepingut kindlustussummaga 2000 eurot inimese kohta. Hageja soovitud kindlustustingimusi eirates ja ostetud reisi kogumaksumust teades vormistas kostja hagejale ja kaaslasele standardkindlustuse vaid 2000 euro suuruse kindlustussummaga.
17.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja pöördus 10.02.2017 esmalt ise e-kirja teel kostja poole reisitasu tagastamiseks. 04.04.2017 ehk rohkem kui kaks kuud hiljem teavitas kostja hagejat oma otsusest tagastada reisitasust üksnes 4000 eurot. Selline kostja otsus tuli hagejale üllatuslikult, sest kostja oli varasemalt üles näidanud mõistvat suhtumist hageja kaaslase eluohtliku terviserikke ja sellest tingitud reisist loobumise otsuse suhtes. Samuti oli hageja põhjendatult eeldanud, et kostja kaudu tellitud reisitõrkekindlustus katab reisitasu täies ulatuses. Kirjeldatud olukorras nägi hageja, et kostjalt reisitasu täies ulatuses
tagasisaamiseks tuleb tal pöörduda advokaadi poole, sest hagejal puudusid õigusalased teadmised.
18.Hageja pidas kohtueelselt lepingulise esindaja vahendusel kostjaga läbirääkimisi. Lepinguline esindaja esitas hageja nimel kostjale lepingust taganemisest tuleneva reisitasu tagastamisega seoses nõudekirju. Hageja kandis kohtueelselt õigusabikulusid esindaja viie töötunni eest kokku 780 eurot koos käibemaksuga, sest hageja on eraisik ega ole käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja tunnitasu on 130 eurot + käibemaks.
19.Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel. Hageja teavitas kostjat 12.04.2017 ametlikus nõudekirjas, et viimasel tuleb tagastada reisitasu 4600 eurot seoses lepingust taganemisega. Hageja arvestas viivist alates 13.04.2017. Kuna üldtingimustes ei olnud erikokkulepet viivise osas, palus hageja kostjalt viivise välja mõista seaduses sätestatud määras.
20.Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja tagastamata reisitasult (4600 eurot) sissenõutavaks muutunud viivisena 212 eurot perioodi 13.04.2017 kuni 10.11.2017 eest. Kohtueelsetelt õigusabikuludelt nõudis hageja viivist alates hagi esitamisest. Hageja palus kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 212 eurot. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjalt välja mõista viivise summalt 5380 eurot seaduses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
21.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited kulude kohta seoses lepingust taganemisega on paljasõnalised ja uusi tõendeid kostja esitanud ei ole. Kostja on esitanud ainult lennukulude arve. Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et viimane ei ole hagejale reisikindlustuse pakkumist teinud. Poolte vahel ei olnud varem vaidlust selle üle, et kostja tegi hagejale ja tema kaaslasele standardreisikindlustuse 2000 euro suuruses kindlustussummas inimese kohta. Seda kinnitas kostja 04.04.2017 ja 18.04.2017 e-kirjades. Kostja tagastatud 4000 eurot on kostja sõnul just kindlustushüvitis, millise selgituse andis kostja 04.04.2017 e-kirjas. Poolte vahel oli seni vaidlus selle üle, millises kindlustussummas oleks kostja pidanud kindlutuslepingu sõlmima ning kas kindlustushüvitise maksmine annab kostjale õiguse jätta ülejäänud tasu tagastamata.
22.Kostja 18.01.2017 e-kirjast järeldas hageja, et kostja vormistab reisikindlustuse. Kostja käitumine on vastuoluline ja hea usu põhimõtet eirav. Samas leidis hageja, et kindlustuse olemasolu või puudumine ei oma asjas tähtsust, sest reisitasu tagastamise kohustus on kostjal kui lepingu poolel. Asjasse puutumatu on kostja väide, et hageja kinnitas talle isikliku reisitõrkekindlustuse olemasolu. Kostja viitab ilmselt hageja krediitkaardiga kaasnevale reisikindlustustele, kuigi kostja pole seda täpsustanud. Hageja on kostjale selgitanud, et tal polnud kohustust realiseerida oma krediitkaardiga kaasnevat reisikindlustust. Hageja oli palunud kostjal teha hagejale ja tema kaaslasele reisikindlustus ning hagejal oli kostja e-kirja pinnalt põhjendatud alus uskuda, et kostja hageja palve täidab.
23.Kostja väited selle kohta, et kuna tegu oli rühmareisiga, on hageja ja tema kaaslase kulusid keeruline arvutada, on paljasõnalised ning otsitud. Kostja väited koostööpartnerite andmete konfidentsiaalsuse kohta on vastuolus esitatud lennukulude arvega. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostjal oli üldtingimuste punkti 5.1. alusel õigus reisitasust maha arvata otsekulud. Kui kostja tegi enne lepingust taganemist kulusid, peab ta kulude tegemist tõendama. Kostja ei ole tõendanud enne lepingust taganemist tagastamatute kulude tegemist summas 4600 eurot. Kostja pole isegi nimetatud konkreetseid kuluartikleid. Kostja pole esitanud partneritega sõlmitud lepingute või muude kokkulepete väidetava konfidentsiaalsuse kinnituseks ühtegi tõendit. Tegemist on paljasõnalise väitega.
24.Kui kostjal on kuludokumendid hageja ja kaaslase eest tehtud kulutuste kohta olemas, asuvad need kostja mõjusfääris ning selliste dokumentide esitamise väidetav võimatus on kostja enda riisiko. Kostja ei saa paljasõnalisel ettekäändel hageja suhtes rahalise kohustuse täitmisest vabaneda. Kulude arvestamise või eraldamise väidetav keerukus ei saa olla kaalutluseks, mille alusel on kostjal õigus keelduda hagejale reisitasu tagastamisest. Tegemist ei ole riskiga, mida hageja kui tarbija peaks kandma. Professionaalne reisikorraldaja peab arvestama võimalusega, et mõni tarbija võib lepingust taganeda ja ta peab tõendama otsekulude olemasolu. Lisaks on kostja väited tõendamisraskuste osas vastuolulised, sest kostja on esitanud lennukulude arve, millelt nähtuvad kõigi reisi ostnud isikute nimed.
25.Kostja ei ole tõendanud kulude kandmist ega kulude vältimatust. Kostja väide, et tal oli võimatu leida 22 päeva enne reisi toimumist safari rühmareisile asendusreisijaid, on paljasõnaline. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta püüdis otsida hageja ja tema kaaslase asemele uusi reisijaid ning asendusreisijaid vaatamata kohaste meetmete rakendamisele leida ei õnnestunud. Kostja möönis, et asendusreisijate leidmine Tansaania reisile ei olnud tegelikult välistatud. Kostja vastusest tuleneb, et asendusreisijate leidmine võis olla tavapärasest keerulisem, kuid mitte võimatu. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks midagi teinud kulude vältimiseks või nende vähendamiseks.
26.Kostja esitas 26.01.2017 lennukulude arve nr 370366-01 summas 2377 eurot. Kostja sõnul lennupiletite tühistamise korral raha tagasi ei maksta, mistõttu tuli kostja hinnangul lennukulud 2377 eurot reisitasust maha arvestada. Hageja sellega ei nõustunud. Arve olemasolu ei tõenda, et kostja oleks arve enne lepingust taganemist ära tasunud. Kohtueelses suhtluses ega vastuses hagile ei soovinud kostja esitada tõendeid arve tasumise kohta. Tavapäratu on arve maksetähtpäev, sest see tuli tasuda juba arve väljastamise päeval. Hageja pidas võimalikuks, et arve esitati üksnes kostja soovil. Tõendamata on kostja väide, et lennupiletite tühistamisel raha ei tagastatud. Kostja ei tõendanud, et lennupiletite tühistamine oli tasuline ja kulu vältimatu. Kulu tegemine on tõendamata. Kohtueelsete õigusabikulude nõudele ja viivise nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
27.18.04.2018 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma väiteid täiendavalt tõendanud. Kostja esitas üksnes maksekorralduse lennupiletite eest tasumise kohta. Kohtu kirja kohaselt lõppes eelmenetlus 18.04.2018 ja pärast seda ei olnud kostjal õigust esitada uusi tõendeid. Kuna kostja väited on tõendamata, tuleb hagi rahuldada. 28.03.2018 on kostja sisuliselt väitnud, et tal ei olnud muid kulusid peale lennukulu. Muid kulusid pole kostja välja toonud ega kulude kandmist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud kulude olemasolu summas 4600 eurot.
28.Kostja on vastuoluliselt leidnud, et asendusreisijate leidmine oleks olnud võimatu, väites samaaegselt, et asendusreisijate leidmine oleks suurendanud lisareklaami kulusid. Kostja väited on tõendamata. Kuna kostja asendusreisijaid ei otsinud, oli kulude vähendamata jätmine kostja enda riisiko. Kostja on möönnud, et asendusreisijate leidmine Tansaania reisile ei olnud tegelikult välistatud, kuid ühtegi abinõud selle kostja ei rakendanud. Seetõttu ei saa kostja tagastatavast reisitasust mahaarvamisi teha.
29.Kuigi kostja esitatud maksekorraldus tõendab lennukulude arve tasumist, ei ole kostja tõendanud kulude vältimatust. Hageja ei ole lennupileteid kunagi kostjalt saanud ega neid näinud Kostja ei ole lennupileteid kohtule esitanud, mistõttu on tõendamata, et arve alusel väljastati nimelised lennupiletid. Tõendamata on kostja väide, et piletite tühistamisel raha ei tagastatud. Kostja pidi tõendama, et piletite tühistamisega kaasnes vältimatu kulu.
30.Hageja leidis, et kostja väide raha tagasisaamise võimatuse kohta ei vasta tõele. Olenevalt lennuettevõttest, vedajast ja konkreetsetest lepingutingimustest (sh näiteks ostetud pileti tüübist),
on reisijal lennupileti tühistamise korral õigus tagasimaksele. Hageja esita tõendina airBaltic reisijate- ja pagasiveo tingimused, mille punkti 10 kohaselt on reisijal võimalik vastava taotluse esitamisel pileti eest makstud raha täies ulatuses või osaliselt tagasi saada ning Nordica/Polskie Linie Lotnicze Lot S.A. reisijate- ja pagasiveo üldtingimused, mille punkti 11.4 järgi on samuti reisijal õigus tagasi saada tasutud piletihinnaga võrdne summa, kui pileti ühtegi osa ei kasutatud. Lisaks esitas hageja ülevaate lennuettevõtte Lufthansa üldtingimustest, mis sarnaselt näevad ette reisija õiguse piletiraha tagastamisele lennu tühistamise korral.
31.Isegi kui hageja ja tema kaaslase lennupiletite tühistamine oli tõesti tasuline, oli hageja tellinud kostjalt endale ja kaaslasele kindlustuse, mis hõlmaks kõikvõimalikke ebameeldivusi ja riske, samuti reisitõrget. Seega pidi kindlustus igal juhul hõlmama ka lennupiletite tühistamist ning katma hageja ja kaaslase tühistatud lennupiletite maksumuse. Kui kostja oleks teinud hagejale ja tema kaaslasele lubatud reisikindlustuse, oleks lepingust taganemise korral kindlustusandjalt saadud kindlustushüvitis katnud lennupiletite tühistamisega kaasnenud väidetavad kulud.
32.Kostja vaidles hageja õigusabikuludele vastu väitega, et Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni pöördumine ning lepingulise esindaja kaasamine kohtueelses menetluses oli hageja enda risk. Hageja pidas kostja väiteid alusetuteks. Hagejal oli õigus kasutada õigusabi. Hageja leidis, et kostja käitumine on vastuoluline, sest kostja on esitanud vastuolulisi ettekäändeid hageja nõudele vastu vaidlemisel. Kohtumenetluses väitis kostja esmalt, et kulude tõendamine on keeruline ja võimatu, kuid 28.03.2018 möönis kostja, et muid kulusid peale lennukulude ei kaasnenudki. Pärast hageja taganemist lepingust muutis kostja lepingu üldtingimusi reisijatele ebasoodsamaks.
33.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5988 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Hageja lepinguliste esindajate kulu on 5538 eurot. Esindaja tunnitasu on 130 eurot. Hageja esindajate ajakulu on 35,50 tundi. Õigusabikulule lisandub käibemaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagile tervikuna vastu. Kostja nõustus, et hageja pöördus tema kui reisikorraldaja poole sooviga osta pakettreis kahele inimesele ehk hagejale koos kaaslase XXX Tansaaniasse. Kostja nõustus, et leping sõlmiti 01.11.2016 ning hageja tasus kahe reisija eest 8600 eurot.
35.Kostja ei nõustunud, et ta oleks vormistanud hagejale reisikindlustuse. Kostja pakkus, et teeb pakkumise reisikindlustusele, kuid kindlustust kostja ei vormistanud. Hagejale ei esitatud reisikindlustuse arvet ja kindlustuse eest hageja ei tasunud. Kostja nõustus, et reis pidi toimuma 22.02.2017 kuni 06.03.2017 ja hageja teavitas kostjat 31.01.2017 oma kaaslase terviseseisundist ning vajadusest reis ära jätta. Kostja nõustus, et ta ei tagastanud hagejale reisitasust 4600 eurot, sest kostja oli juba teinud kulutusi rühmareisi tarbeks. Hageja kinnitas kostjale ise, et tal on reisitõrkekindlustus, mis katab 2000 euro osas tema kulusid.
36.Kostja nõustus, et hageja saatis talle nõudekirja 12.04.2017. Kostja keeldus nõude rahuldamisest 18.04.2017, misjärel saatis hageja esindaja 24.04.2017 uue kirja. Kostja ei nõustunud, et ta pidi tagastama kogu reisitasu, kui klient taganeb lepingust 22 päeva enne reisi. Kostja mõistis, et lepingust taganeti raske haiguse tõttu. Kostjal olid juba reisi annulleerimise hetkeks tekkinud kulutused, mis arvestati reisitasust maha. Kuna hageja ostetud reis oli rühmareis, ei olnud kostja kulud nähtavad ühe reisi all ning kulusid olid keeruline eraldada kogu rühma kuludest. Kuludokumentidelt nähtuvad teiste reisijate andmed, mida kostjal ei ole õigust
avaldada kolmandatele pooltele. Lisaks on kostjal oma kohalike partneritega lepingulised hinnad ja muud kokkulepped, mis on konfidentsiaalsed ega kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.
37.Kostja tegi kompromissina ettepaneku, et kannab ise reisi- ja majutusega seotud hageja ja tema kaaslase kulud ning hageja kanda jääb nimeline kulu lennupiletitele. Kompromissina oli kostja valmis tagastama veel 2000 eurot, millega hageja e-kirjade vahetuses nõus ei olnud. Kostja esitas lennupiletite arve. Pärast e-pileti väljastamist ei tagasta lennufirma pileti tühistamise korral raha. Hageja ühegi kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud.
38.Vastavalt kostja tollel ajal kehtinud reisilepingu tingimustele oli kostjal õigus maha arvata reisitasust tehtud otsekulud. Kuna tegemist oli safari rühmareisiga, siis 22 päeva enne reisi oli peaaegu võimatu leida asendusreisijaid, sest see oli väga lühike aeg sellisele reisile uusi reisijaid saada. Selliseid reise planeeritakse ette kuid kui mitte aastaid. Hageja broneeris reisi 4 kuud ette. Kuna reisiettevõttel tekivad seoses rühmareisiga mitmed tagastamatud kulud 1-2 kuud enne reisi, tagamaks konkreetseid safarilodge jne, on reisitingimustes kirjas, et reisi annulleerimisel 30 päeva enne reisi reisiraha ei tagastata. Selline tingimus ei ole omane mitte ainult kostjale, vaid teistele sarnastele reisikorraldajatele. Rühmareisi puhul on keeruline eristada konkreetse reisija kulusid ja hinnad sõltuvad inimeste arvust rühmas. Kui inimeste arv grupis väheneb või suureneb, muutuvad kõik kohapealsed kulud inimese kohta.
39.Hagejaga lepingu sõlmimisel ajal kehtisid varasemad tingimused, milliste kohaselt tuli kostjal haigestumise korral tagastada tasu, millest on maha arvatud kulud. Kostja muutis reisitingimusi, sest kostja mõistis, et tal pole võimalik eraldada üksikisiku kulusid rühmakuludest või viimasel hetkel rühma reisijaid juurde saada.
40.Lennukulude arvelt on kulud näha, seal on eraldi välja toodud lennujaamamaksud ja lennu maksumus. Selleks, et kogu summa saada, peab need kokku liitma. Lisaks on arvel näha lennupileti number. Lennupiletid väljastatakse pärast arve tasumist ning nende tühistamisel raha ei tagastata. Kuna tegemist on rühmareisiga, ei tee kostja kohalikud partnerid arveid, mille peal oleks konkreetsete reisijate nimed. Kostja ja tema partnerite vahel on sõlmitud konfidentsiaalsed lepingud. Kostja loobus vaidlusest majutus- ja muude kulude kohta ega arvestanud bürookulusid ega muid lisakulusid. Kostja soovis, et hagejale jääks tagastamata lihtsalt tõendatav lennupileti kulu. Kostja tegi kompromissina ettepaneku, et ta tagastab 2223 eurot ja võtab reisitasust maha lennupileti kuluna 2377 eurot. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja ei kasutanud oma reisikindlustust.
41.28.03.2018 seisukohtadega koos esitas kostja lennupiletite arve tasumist tõendava maksekorralduse. Lennupiletite arvel oli peal iga inimese juures pileti number ehk selleks ajaks oli lennupilet juba reaalselt väljastatud. Juba väljastatud lennupiletit saab küll tühistada, kuid raha jääb trahviks lennuettevõtjale. Lennupiletitel nimesid vahetada ei saa, need väljastatakse igaühele isiklikult ja nende tühistamisel raha ei tagastata. Lennupiletite kulu oli vältimatu.
42.Kuna reisini oli jäänud 22 päeva, oli kahenädalasele safarireisile praktiliselt võimatu saada nii lühikesele etteteatamise ajaga uusi reisijaid. Kuna need reisid on tavapärasemast kallimad, planeeritakse need ette enamasti aastast kuni 4 kuuni. Lisaks oleks kostja pidanud suurendama kulutusi lisareklaamile. Kostja ei olegi arvesse võtnud teisi kulusid peale lennupiletite.
43.Kostja vaidles vastu hageja kohtueelsetele õigusabikuludele. Kuna hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, pöördus ta omal valikul advokaadi poole. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et kulud on kostjale tagastamatud. Kuna Tarbijakaitseamet ei soostunud seda juhtumit lahendama just seoses isiku- jm andmetega, oli üsna mõistetav, et kostja ei andnud klientidele välja oma ettevõttesiseseid dokumente, mis sisaldavad teiste reisijate andmeid või muid konfidentsiaalseid dokumente.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
45.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga 01.11.2016 pakettreisilepingu hageja ning tema kaaslase reisiks Tansaaniasse 22.02.2017 kuni 06.03.2017; 2) pakettreisilepingu suhtes kohaldusid kostja kodulehel avaldatud üldtingimused; 3) hageja tasus täielikult kostjale kogu reisi maksumuse summas 8600 eurot; 4) hageja reisikaaslasega toimus enne reisi raske tervisekahjustuse kaasa toonud õnnetus; 5) hageja teatas kostjale 31.01.2017 oma kaaslasega toimunud õnnetusest ja taganes lepingust; 6) kostja tagastas hagejale reisitasust 4000 eurot ning jättis tagastamata 4600 eurot; 7) hageja saatis kostjale kohtuväliselt oma esindaja kaudu nõudekirju, millistega kostja ei nõustunud.
46.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale lepingust taganemise tõttu tagastama kogu reisitasu ehk täiendavalt 4600 eurot ning kas kostja peab hüvitama hagejale viimase kohtueelsed õigusabikulud ning maksma viivist.
47.Hageja leidis, et kostja tagastas talle ebaõigesti reisitasust vaid 4000 eurot, viidates sellele, et suuremat hüvitist kindlustusandja ei tasu, kuigi hageja palus kostjal sõlmida kõiki riske täielikult katva kindlustuslepingu. Üldtingimuste kohaselt oli kostjal õigus jätta reisitasu tagastamata vaid vältimatute otsekulude osas. Kostjal ei olnud õigust jätta tagastamata 4600 eurot, sest kostja ei ole tõendanud sellises summas vältimatute kulude tegemist. Kostja väited kulude kohta on olnud vastuolulised ja jäänud tõendamata. Ajal, mil hageja lepingust taganes, oli reisi alguseni jäänud 22 päeva ning kostja oleks saanud leida teisi reisijaid või tühistada võimalikke broneeringuid. Kostja esitatud lennukulude arve ja arve tasumist tõendav maksekorraldus ei tõenda kulude vältimatust. Tõendamata on kostja väide, et lennupileti tühistamisel raha ei tagastatud. Lennupiletit kostja hagejale ei saatnud.
48.Kostja vaidles hagile vastu tervikuna. Kostja ei nõustunud, et ta on vormistanud hagejale reisikindlustuse. Kostja lubas teha pakkumise, kuid lepingut ei sõlmitud ja kindlustuse eest ei tasutud. Kuigi kostja nõustus, et hagejal oli mõjuv põhjus lepingust taganemiseks, olid kostjal reisi tühistamise ajaks tehtud kulutused, mis arvestati reisitasust maha. Kuna tegu oli rühmareisiga, oli ühe reisija kulusid keeruline eraldada. Kuludokumentidest nähtuvad teiste reisijate andmed, mida kostja ei saa avaldada. Kostja lepingud koostööpartneritega on konfidentsiaalsed. Kostja kandis lennupileti kulu ja pileti tühistamisel pärast e-pileti väljastamist raha tagasi ei saanud. Kostjal ei olnud võimalik leida reisile teisi reisijaid, sest selliseid reise planeeritakse pikalt ette ning kostjale oleksid kaasnenud reklaamikulud. Lennupiletitel nimesid vahetada ei saanud.
49.Kohus leiab, et kostja vastuväited ja asjas kogutud tõendid ei võimalda jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale 06.03.2018 saadetud pöördumises vajadust oma vastuväiteid hagile täiendavalt tõendada (toimiku lk 51-52). Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua ja tõendada, millised olid need vältimatud otsekulud, milliste kandmise tõttu ei saanud kostja hagejale reisitasu suuremas ulatuses tagastada. Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua ja tõendada, mida ta
võttis ette selleks, et kasutada reisiteenust teisiti. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt sisulises osas ei põhistanud ega tõendanud.
50.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et nad sõlmisid pakettreisilepingu, mille suhtes kohaldusid kostja üldtingimused. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
51.VÕS § 866 lg 1 järgi kohustub pakettreisilepinguga üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).VÕS § 874 lg 1 sätestab, et enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda. VÕS § 874 lg 2 näeb ette, et kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Hüvitise suuruseks on vastavalt VÕS § 874 lõikele 3 reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus.
52.Ühtlasi tuleneb VÕS § 189 lõikest 1, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
53.Hageja esitatud e-kirjadest (toimiku lk 7) nähtub, et hageja sõlmis kostjaga pakettreisi lepingu, mille maksumuseks oli 4300 eurot inimese kohta. 18.01.2017 saatis hageja kostjale ekirja (toimiku lk 9), milles soovis saada kindlustuse pakkumist, mis sisaldaks katet kõikidele tõrgetele. Kostja vastas samal päeval, et ta saab teha sobiva kindlustuspakkumise. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on eitanud kindlustuslepingu sõlmimist ja kindlustuslepingut tegelikult ei sõlmitud, ei oma asjas tähtsust kostja viited sellele, et ta kindlustuspakkumist hagejale ei teinud.
54.31.01.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 10), milles teatas, et tal ei õnnestu osaleda planeeritud reisil, sest hageja kaaslasega on juhtunud suusareisil mägedes õnnetus. Hageja teatas, et nende osalemisega reisil arvestada ei saa. Kostja teatas, et vaatab kohe, kas saab midagi tühistada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tahe lepingust taganeda oli kostjale mõistetav ning hageja soovis lepingust taganeda mõjuva põhjuse olemasolu tõttu.
55.10.02.2017 saatis hageja kostjale oma kaaslase haigust tõendavad tõendid ja soovis selgitust, kas ta saab kogu ulatuses raha tagasi või mitte (toimiku lk 13). Hageja ja kostja vahelisest ekirjade vahetusest 04.04.2017 (toimiku lk 14) nähtub, et kostja tagastas hagejale 4000 eurot. Hageja soovis teada, mis saab ülejäänud tasutud summast, millele kostja vastas, et kuna ajaks, mil hageja teatas, et ei saa reisile tulla, olid kostjal tehtud kulud, siis ülejäänud summat ei tagastata. Kostja avaldas, et tema kindlustus kattis kahe isiku kulud 2000 eurot ja kostja sõlmitud kindlustuse hind oli 245 eurot kahe inimese peale kokku. Kohus osundab, et seega olid kostja ekirjas toodud väited eksitavad, sest tegelikult kostja kindlustuslepingut ei sõlminud ja ükski kindlustusandja hüvitist ei maksnud.
56.Kostja kodulehel avaldatud üldistest reisitingimustest (toimiku lk 11-12) nähtub, et punkti
5.1.kohaselt oli reisijal õigus mõjuva põhjuse olemasolul reis annulleerid ja saada tagasi sisse makstud raha, millest on maha arvestatud võimalikud otsekulud ja bürookulud. Sama punkti järgi olid võimalikud otsekulud reisikorraldaja reaalsed vältimatud kulutused (näiteks hotellitrahv, lennutrahv jne). Kooskõlas punktiga 5.2.1 oli mõjuvaks põhjuseks reisija või tema lähedase haigestumine või õnnetusse sattumine. Lähedaseks loeti ka kaaslast, kellega kavatseti reisile minna. Üldtingimuste punkti 6.2. kohaselt ei kuulunud kindlustus reisi hinna sisse.
57.Kohtu hinnangul võib kolmanda mõistliku isiku seisukohast lähtudes tingimustest aru saada viisil, kus reisikorraldajal tuli mõjuva põhjuse tõttu reisi tühistamisel tagasi maksta kogu reisitasu, välja arvatud vaid sellised tegelikud kulud, milliseid vältida ei saanud. Tingimustes on selgesõnaliselt viidatud hotelli- ja lennuettevõtja trahvidele. Lisaks oli kostjal võimalik tagastatavast tasust maha arvata bürookulud. Käesolevas vaidluses ei ole kostja viidanud ega tõendanud, et tema poolt tagastamata jäänud 4600 eurot oleks sisaldanud bürookulusid. Kostja on üksnes väitnud, et tegu oli tema kui reisikorraldaja vältimatuid kulusid sisaldanud summaga.
58.12.04.2017 saatis hageja esindaja kostjale kirja (toimiku lk 15-16), milles ta leidis, et hageja on lepingust taganenud 22 päeva enne reisi toimumist. Hageja esindaja palus hagejale tagastada ülejäänud 4600 eurot. Kostja vastas hageja esindaja järelpärimisele e-kirja teel 18.04.2017 (toimiku lk 8) ning kinnitas, et hageja sõlmis kostjaga lepingu, tasus kogu reisitasu ning soovis saada kindlustust, millele kostja vastas, et saadab pakkumise. Kostja leidis oma e-kirjas, et pakkumist kostja siiski ei saatnud, kuid tegi mõlemale reisijale standardkindlustuse, mis hõlmas reisitõrget summas 2000 eurot inimese kohta, mille eest hageja tasunud. Seega sisaldas kostja ekiri taas eksitavaid väiteid kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Kostja väitis oma e-kirjas, et ta oli 22 päeva enne reisi tasunud ära lennupiletid ja kõik kohapealsed Tansaania teenused, mille eest ei olnud võimalik enam raha tagasi saada. Seetõttu ei nõustunud kostja tagastamata kogu reisitasu. Kohus osundab, et kostja kohtueelsed vastuväited ja põhjendused hageja nõudele vastu vaidlemisel erinevad kohtumenetluses esitatud väidetest. Kohtumenetluses on kostja eitanud kindlustuslepingu olemasolu. Kostja ei ole kohtumenetluses välja toonud ega tõendanud muude kulude tegemist lisaks lennupiletite ostmisele.
59.24.04.2017 saatis hageja esindaja kostjale teise kirja (toimiku lk 17-18), milles palus jätkuvalt tagastada ülejäänud reisiraha. Samuti palus hageja endale esitada sõlmitud kindlustuslepingu koos kindlustusandja otsusega hüvitise 4000 euro maksmise kohta. Hageja palus kostjal esitada viimase kulusid tõendavad tõendid. Kostja vastas hageja pöördumisele eposti teel 04.05.2017 (toimiku lk 19), kus ta erinevalt varasemast väitis, et lubas saata hagejale kindlustuspakkumise, kuid leping ei olnud sõlmitud. Kulude kandmist tõendavaid dokumente ei soovinud kostja esitada. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe 12.07.2017 otsusest (toimiku lk 2021) nähtub, et komisjon lõpetas hageja nõude osas menetluse, sest komisjonil ei ole võimalik kostja kulusid kontrollida ning vaidlust on otstarbekam lahendada kohtus.
60.Tarbijakaitseametile saadetud selgituses 01.06.2017 (toimiku lk 37-38) väitis kostja, et ta ei saatnud hagejale kindlustuspakkumist. Kindlustuse eest ei tasutud ning kindlustus ei kehtinud, mis olevat selgunud kostjale pärast hageja avalduse ja tõendite saatmist. Hoolimata kindlustuse puudumisest otsustas kostja hagejale tagastada 2000 eurot inimese kohta. Samas kirjas väitis kostja, et tal ei ole võimalik tõendada reisiga seotud kulusid, välja arvatud lennupiletite kulu. Seega tõendavad asjas kogutud tõendid kogumis, et kohtuväliselt pooled kokkuleppele ei jõudnud ning kostja ei tõendanud 4600 euro ulatuses vältimatute kulude tegemist.
61.Kohtumenetluses esitas kostja oma vältimatute kulude suuruse tõendamiseks üksnes Lufthansa arve nr 370366-01 (toimiku lk 39), mis oli esitatud kogusummas 10 899 eurot edasitagasi lennu eest koos lennujaama maksudega kokku 10 reisija kohta, kusjuures ühe reisija pileti maksumuseks koos maksudega on arve kohaselt 1089,90 eurot ja kahe reisija pileti maksumuseks järelikult 2179,80 eurot. Arvel oli viidatud lennupiletite numbritele ja reisijate, sealhulgas hageja ning tema kaaslase nimele. Lennu kuupäevad arvel ühtivad planeeritud pakettreisi kuupäevadega.
62.Kostja esitas kohtule maksekorralduse (toimiku lk 56), mille kohaselt ta tasus muuhulgas arve nr 370366-01 27.01.2017. Kostja esitas kohtule ka teise arve, mida ta tasus (toimiku lk 58). Seega tõendas kostja kohtumenetluses, et ta kandis seoses hagejaga lepingu sõlmimisega
lennupileti kulu summas 2179,80 eurot. Kostja ei ole tõendanud sellest suuremas summas kulude kandmist ehk kulude kandmist 4600 euro ulatuses. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi kulude vältimiseks või lennupileti eest raha tagasisaamiseks. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et pärast e-lennupileti väljastamist pileti tühistamisel Lufthansa raha ei tagastanud. Kostja ei ole esitanud kohtule vastavat lennupiletit ega välja toonud või tõendanud, millist tüüpi lennupiletiga tegemist oli. Kohus leiab hageja esitatud tõendite alusel, et pileti tühistamisel raha tagasisaamine sõltub lennuettevõtja tingimustest ja ostetud pileti tüübist.
63.Hageja esitas kohtule Air Baltic reisijate- ja pagasiveo tingimused (toimiku lk 64-73), milliste punkti 10 järgi võib lennuettevõte tagasi maksta lennupileti raha reisija taotluse alusel, kui see on kooskõlas tingimustega. Raha ei maksta tagasi muuhulgas siis, kui broneeringut pole enne lendu tühistatud. Nordica üldiste veotingimuste (toimiku lk 74-85) punkti 11.2.3. kohaselt tagastatakse pileti maksumus kasutamata piletikupongide ja reisijakviitungi tagastamisel ja vajadusel makset tõendava kviitungi alusel. Reisija taotlusel makstakse raha punktis 11.4 alusel tagasi, kui pileti ühtegi osa ei ole kasutatud ja hinnatingimused seda võimaldavad.
64.Lufthansa kodulehe väljatrüki kohaselt (toimiku lk 86-87) sõltub piletiraha tagasimaksmine ostetud pileti tüübist. Kui pileti tüüp seda võimaldab, on võimalik lend tühistada ja raha tagasi saada kuni 24 tundi enne lennu väljumist. Vaidlus puudub selle üle, et hageja taganes lepingust 22 päeva enne lennu toimumist. Kostja ei ole välja toonud, et ta ostis hagejale sellise lennupileti, mille tühistamise korral raha tagasi ei saanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud isegi seda, et ta taotles lennuettevõtjalt raha tagastamist, kuid ei saanud seda. Isegi juhul, kui kostja väited raha tagastamata jätmise kohta oleksid põhjendatud, ei andnud see kostjale alust jätta hagejale tagastamata 4600 eurot, sest kostja lennupileti ostmisega seotud kulud olid väiksemad. Iseenesest nõustub kohus siinkohal ka hageja väitega, et kuivõrd hageja soovis sõlmida kõiki riske, sealhulgas täielikult reisitõrget katvat kindlustust, võttis kostja endale ise riski, kui jättis kindlustuslepingu sõlmimise vahendamata ning ostis reisijale lennupileti, mille tühistamise korral raha tagasi ei saanud. Tegemist ei olnud kuluga, mille tekkimine ei oleks olnud välditav. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kogu reisitasu tagastamiseks summas 4600 eurot kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole tõendanud vältimatute kulude tekkimise summas 4600 eurot.
65.Lisaks tagastamata reisitasule palus hageja kostjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud. Hagejal puudusid õigusteadmised ning hageja soovis leida kohtuvälist lahendust läbi advokaadi abi kasutamise. Kostja leidis õigusabikulude nõudele vastu vaieldes, et advokaadi abi kasutamine oli hageja enda valik ja risk. Kohus sellega ei nõustu. Hageja reisitasu tagastamise nõue kostja vastu oli põhjendatud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
66.Hagejal oli õigus kasutada õigusabi oma põhjendatud nõude osas kohtuväliste pöördumiste saatmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Kostjal puudus alus keelduda hageja nõude rahuldamisest. Nõude rahuldamata jätmisega põhjustas kostja hagejale muuhulgas kohtueelsetest õigusabikuludest tuleneva kahju. Hageja esitas kohtule õigusabi arve summas 780 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 23). Arve oli esitatud hageja kohtuvälise esindamise eest, sealhulgas läbirääkimiste pidamise ning 12.04.2017 ja 24.04.2017 pöördumiste koostamise eest. Hageja tasus arve 10.11.2017 (toimiku lk 24). Seega on hageja kohtuväliste õigusabikulude kandmist tõendanud. Kuivõrd kostjal puudus alus keelduda hagejale kogu reisitasu tagastamisest, kuulub rahuldamisele ka hageja õigusabikuludest tulenev kahju nõue. Kogumis tuleb kostjalt hageja
kasuks põhinõudena välja mõista 5380 eurot, millest 4600 eurot on tagastamata jäänud reisitasu ja 780 eurot on kahju hüvitis.
67.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja teavitas kostjat 12.04.2017 ametlikus nõudekirjas, et viimasel tuleb tagastada reisitasu 4600 eurot seoses lepingust taganemisega. Hageja arvestas viivist alates 13.04.2017. Kuna üldtingimustes ei olnud erikokkulepet viivise osas, palus hageja kostjalt viivise välja mõista seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja tagastamata reisitasult (4600 eurot) sissenõutavaks muutunud viivisena 212 eurot perioodi 13.04.2017 kuni 10.11.2017 eest. Kohtueelsetelt õigusabikuludelt nõudis hageja viivist alates hagi esitamisest.
68.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lisaks näeb VÕS § 113 lg 2 ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS§ 821 lõikes 1 sätestatud ajast.
69.Kuivõrd hageja põhinõuded kostja vastu kuulusid rahuldamisele, kuuluvad rahuldamisele ka hageja viivisenõuded. Sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestamisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 212 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 11.11.2017 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis, mis kohtulahendi tegemise päevaks 12.06.2018 on 252,34 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 13.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 5380 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
70.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
71.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5988 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Hageja lepinguliste esindajate kulu on 5538 eurot. Esindaja tunnitasu on 130 eurot. Hageja esindajate ajakulu on 35,50 tundi. Õigusabikulule lisandub käibemaks.
72.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Hageja esindaja tegevuste aruande kohaselt on hagiavalduse koostamiseks ja tõendite analüüsiks kulunud kokku 14,75 tundi. Sama esindaja esindas hagejat kohtuväliselt nõuete koostamisel ning kohtu hinnangul pidi esindaja juba olema tutvunud olemasolevate tõendite ja õigusliku vaidluse sisuga. Lisaks esitati hagiavaldus kohtusse 10-l lehel ning osa hagiavalduses toodud väidetest ei olnud hagiavalduse esitamise ajal sisulist tähtsust omavad (hageja esindaja asus ette vastama kostja väidetele,
milliseid kostja ei esitanud). Seetõttu loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel 8 tundi. Muus osas on hageja esindaja ajakulu mõistlik ning kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kogumis on hageja õigusabikulud põhjendatud 28,75 tunni ja 3737,50 euro ulatuses ilma käibemaksuta ning 4485 eurot koos käibemaksuga. Koos hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 450 euroga on hageja menetluskulud põhjendatud summas 4935 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4935 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 4935 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.