12. aprill 2019. a, Tallinn kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12590
Tsiviilasi
I. F. hagi O. V. vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Kostja
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
I. F. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Rita [email protected])
Oleks
(elektronpost
O. V. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Danil Lipatov [email protected])
(elektronpost
02.04.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda I. F. (isikukood xxx) Harju Maakohtule 29.03.2019.a esitatud menetlusdokumenti.
2.Jätta rahuldamata I. F. (isikukood xxx) hagiavaldus O. V. (isikukood xxx) vastu nõudes tuvastada, et I. V.i (V., isikukood xxx) 19.09.2015.a kodune testament O. V. (isikukood xxx) kasuks on tühine.
3.Tühistada Harju Maakohtu 02.09.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-12590 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud I. F. (isikukood xxx) kanda.
5.Rahuldada osaliselt O. V. (isikukood xxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista I. F.lt (F., isikukood xxx) O. V. (isikukood xxx) kasuks menetluskulud 735 (seitsesada kolmkümmend viis) eurot.
7.Jätta rahuldamata O. V. (isikukood xxx) avaldus menetluskulude 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord
1 (8)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.I. F. (hageja) esitas 19.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse O. V. (kostja) vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Hagi sisaldas hagi tagamise avaldust. Kohus jättis 22.08.2016 määrusega hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta. Hageja esitas 01.09.2016 kohtule puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus rahuldas 02.09.2016 määrusega hagi tagamise avalduse. Kohus võttis hagi 21.09.2016 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 27.10.2016. Pärast hagile vastamist on menetlusosalised esitanud kohtule menetlusdokumente ja kohus on asja arutanud 03.10.2017 ja 02.04.2019 kohtuistungitel ning korraldanud tõendite kogumise, määranud käekirja- ja dokumendiekspertiisi, üle kuulanud tunnistajad. Kohus 02.04.2019 kohtuistungil lõpetas asja arutamise ja määras lahendi avalikult teatavakstegemise aja.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja on surnud I. V.i tütar, esimese järjekorra seadusjärgne pärija. Jaanuaris 2016 Rainis Inti notaribütoos hageja avaldas soovi pärida, millega võttis pärandi vastu. 15.06.2016 notar Rainis Int teatas hagejale, et aprilli kuus 2016 toodi notaribüroosse I. V.i 19.09.2015 kodune testament, millega ta jätab kõik tema vara tema naisele (kostja). 05.04.2016 koostas notar tunnistaja A. J.i ärakuulamise protokolli ning 15.04.2016 tunnistaja A. K.i ärakuulamise protokolli. Hageja tutvudes 15.06.2016 Rainis Inti notaribüroos surnud I. V.i testamendiga ja tunnistajate ütlustega, esitas notarile avalduse, et ta leiab olevat testamendi tühise, kuna see ei ole allkirjastatud testaatori poolt testamendis märgitud kuupäeval. Hageja leiab: 19.09.2015 kodune testament ei ole I. V.i poolt alla kirjutatud, testament ei sisalda testaatori I. V.i viimse tahte avaldust, ei ole järgitud seaduses sätestatut, mille kohaselt peab testaator koduse testamendi kirjutama alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja üheaegse juuresolekul; testamendile alla kirjutanud tunnistajad ei ole seda teinud testamendi väidetava koostamise ajal, testamendi tegemisel ei ole järgitud testaatori kohustust informeerida tunnistajaid, testament ei olnud viivitamata notarile üle antud.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et testamendi vorminõudeid pole rikutud. Testament oli allkirjastatud mõlema tunnistaja üheaegsel juuresolekul. Kostja tõi testamendi notarile esimesel võimalusel. Kostja ei ole nõus hagejaga, et testament ei sisalda I. V.i viimse tahte avaldust. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Taotluse lahendamine
4.TsMS § 463 lg 3 sätestab, et määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult. Kui kohtuistungil kuulutatud määruse terviklik vormistamine nõuab enam aega, võib kohus vormistamise 2 (8)
kuni kümneks päevaks edasi lükata. Hageja esitas 29.03.2019 kohtule menetlusdokumendi. Kohus jättis 02.04.2019 istungil hageja avalduse menetlemata, sest see oli esitatud ilma mõjuva põhjuseta hilinenult. Kohus esitab TsMS § 463 lg 2 ja 442 lg 5 järgi menetlemisest keeldumise määruse põhjendused kirjalikult kohtuotsuses. Hageja esitas 29.03.2019 kohtule menetlusdokumendi, milles taotles teatada prokuratuuri ja peatada menetlus ning tunnistada kostja pärimisseaduse (PärS) § 6 lg 1 p 5 alusel pärimiskõlbmatuks. Hageja avaldas 02.04.2019 kohtuistungil esmalt, et menetlusdokumendi hilisemaks esitamiseks mõjuvat põhjust ei olnud. Seejärel hageja põhjendas, et mõjuvaks põhjuseks oli toimingu kooskõlastamine vennaga ja hageja esindaja ei saanud ise otsustada taotluse esitamist. TsMS § 329 lg 2 esimese lause kohaselt kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja 29.03.2019 menetlusdokument ei olnud esitatud kohtule vähemalt seitse päeva enne 02.09.2019 kohtuistungit. Kohtu arvates põhjustab 29.03.2019 menetlusdokumendi menetlemine (sh täiendava pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude menetlemine või menetluse peatamine) menetluse lahendamise viibimist. Seejuures ei esinenud hagejal taotluse hilinenult esitamiseks mõjuvat põhjust. Taotluse esitamise kooskõlastamine menetlusvälise isikuga ei kujuta endast TsMS § 422 lg 1 mõistes mõjuvat põhjust menetlustoimingi õigeaegselt tegemata jätmiseks. Seetõttu ei menetle kohus hageja 29.03.2019 menetlusdokumenti ja selles esitatud avaldusi ning taotlusi. Kohus märgib, et kuivõrd kohus pärimiskõlbmatuse nõuet käesolevas asjas ei menetle, ei kontrolli kohus asja lahendamisel PärS § 6 lg 1 p 5 eelduste esinemist. Hageja väited PärS § 6 lg 1 p 5 nimetatud eelduste esinemise kohta ei A. alust hagi rahuldamiseks. Asjas tuvastatud asjaolud
5.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: hageja on 27.09.2015 surnud I. V.i (V., isikukood xxx) seadusjärgne pärija (tütar); kostja on esitanud notarile I. V.i 19.09.2015 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel I. V. pärandanud kogu oma vara enda abikaasale (kostjale). Hageja hinnangul on tema nõue põhjendatud, sest 19.09.2015 kodune testament ei ole I. V.i poolt alla kirjutatud, testament ei sisalda testaatori I. V.i viimse tahte avaldust, ei ole järgitud seaduses sätestatut, mille kohaselt peab testaator koduse testamendi kirjutama alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja üheaegse juuresolekul; testamendile alla kirjutanud tunnistajad ei ole seda teinud testamendi väidetava koostamise ajal, testamendi tegemisel ei ole järgitud testaatori kohustust informeerida tunnistajaid, testament ei olnud viivitamata notarile üle antud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus kontrollib, kas hageja nõue on põhjendatud ja lahendab hageja nõude. Hageja nõude lahendamine
6.PärS § 19 lg 1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 3 (8)
Hageja põhjendab enda nõuet muuhulgas sellega, et 19.09.2015 kodune testament ei sisalda testaatori I. V.i viimse tahte avaldust. 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendiga on I. V. pärandanud kogu oma vara kostjale (I kd, tl-d 18, 28). Kohtu hinnangul 19.09.2015 kodune testament sisaldab I. V.i viimse tahte avaldust, millega testaator on testamendiga teinud oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendist nähtub sõnaselgelt selle teinud isiku tahe ning hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik testamendi sisu tõlgendada erinevalt selle sõnastusest. Hageja vastuväited ei A. alust hagi rahuldamiseks.
7.PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. I. V. on 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale. Kohtule esitatud 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendi tekst on trükitud ja testamendi alla kirjutajaks on märgitud testaator I. V. (isikukood xxx). Samuti on testamendile alla kirjutanud kaks tunnistajat A. K. (isikukood xxx) ja A. J. (isikukood xxx). Tunnistajate A. K.i ja A. J. 02.04.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testamendi tegemise juures olid testaator I. V., tunnistajad A. K. ja A. J., tunnistaja A. K.i abikaasa ning korteris olid ka lapsed. Testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja juuresolekul. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et kõigepealt allkirjastas testamendi I. V.. Järgmisena allkirjastasid testamendi tunnistajad. Testaator I. V. selgitas dokumendi kohta, et see on testament ja jätab kogu vara abikaasale (I kd, tl-d 18, 28; 02.04.2019 kohtuistungi helisalvestus ajavahemikus 00:08:48 kuni 00:49:43). Kohus ei kahtle peale tunnistajatele küsimuste esitamist ja nende üle kuulamist tunnistajate usaldusväärsuses. Kohtu ette ei ole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest nähtub tunnistajate isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu või nende mõjutatus menetlusosaliste poolt. Seetõttu ei jäta kohus nende ütlusi kõrvale. Kohus on tunnistajate ütluste põhjal veendunud, et koduse testamendi tegemisel järgiti PärS § 23 nõudeid. Kohus leiab, et 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendi puhul on tegemist testamendiga PärS § 23 kohaselt. Kohus alljärgnevalt kontrollib hageja väidete põhjendatust.
8.TsMS § 232 lg 1 kohaselt 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määras käekirja- ja dokumendiekspertiisi läbiviimise 22.06.2018 kohtumäärusega. Käekirja ekspertiisiakt xxx esitati kohtule 11.02.2019 ja eksperdi arvamuse kohaselt vaidlustatud allkirja I. V.i nimelt 19.09.2015 kodusel testamendil tõenäoliselt ei ole kirjutanud I. V. (isikukood xxx). Hageja leiab, et testamendil olev allkiri ei kuulu testaatorile. Kui koduse testamendi puhul ei ole täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 ja PärS § 23 lg 1 tingimused, sest testamendil ei ole testaator I. V.i allkiri, ei vasta 19.09.2015 kodune testament PärS § 23 tingimustele ning on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. 4 (8)
Käesoleval juhul ei andnud eksperdid kategoorilist vastust küsimusele, kas allkiri on kirjutatud testaator I. V.i poolt. Ekspertiisist ei tulene vaidlusalusele asjaolule tõsikindlat ühest vastust, kas testaator I. V. kirjutas testamendile alla või ei kirjutanud. Ekspertiisis leiti, et tõenäoliselt ei kirjutatud testaator I. V.i poolt allkirja 19.09.2015 testamendile. Kohus leiab, et ekspertiisiaktil ei ole ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid kogumis. Nii nagu ühel üksikul tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu, ei saa üheltki tõendilt tõenduslikku jõudu ka ette välistada. Seega omavad kogumis ekspertide arvamusega tähtsust ka tunnistajate ütlused ja seda eriti antud olukorras, kus ekspertiis ei ole tõsikindlalt tuvastanud, et testaator I. V. ei ole testamendile alla kirjutanud. Kohus ei kahtle peale tunnistajatele küsimuste esitamist ja nende üle kuulamist tunnistajate usaldusväärsuses. Kohtu ette ei ole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest nähtub tunnistajate isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu või nende mõjutatus menetlusosaliste poolt. Seetõttu ei jäta kohus nende ütlusi kõrvale. Kohtul tuleb allkirja ehtsuse kinnitamiseks analüüsida tunnistajate kohtule antud ütlusi ja tunnistajate notari juures ära kuulamise protokolle koosmõjus ekspertiisiga. Tunnistajate ütlustest nähtub, et testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja juuresolekul ja kirjeldus, kuidas allkirja andmine toimus. Tunnistajate ütlused ja eksperdiarvamus ei ole otseses vastuolus, sest eksperdid ei andnud kategoorilist vastust neile esitatud küsimusele. Notari koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollides nähtub, et tunnistaja A. J. nägi, kuidas testaator testamendile alla kirjutas, mille järel kirjutas testamendile alla tunnistajana ka A. J.. Testaator ja tunnistajad kirjutasid alla järgemööda (I kd, tl-d 19-20). Kohus leiab ekspertide arvamust, tunnistajate ütlusi ja notari juures koostatud ärakuulamise protokolle hinnates, et tõendatud on testamendi allkirjastamine I. V.i poolt. Tunnistajate antud ütlustest ja notarile antud seletustest nähtuvalt allkirjastas testamendi I. V.. Eksperdid sellist võimalust oma arvamuses ei välistanud. Kohus leiab, et isiku allkiri võis tavapäraselt antust erineda, sest allkiri võib ajas muutuda ja testaator oli eakas (testamendi tegemise ajal 79-aastane) ning tunnistaja A. J. ütluste kohaselt oli testaatoril halb tervis. Testaator suri kaheksa päeva hiljem pärast testamendi tegemist. Kohtu hinnangul võisid nimetatud asjaolud mõjutada testaatori allkirja kirjutamist. Kohus leiab, et tõendatud on asjaolu, et I. V. kirjutas ise 19.09.2015 testamendile alla. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.
9.PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Hageja põhjendab enda nõuet muuhulgas sellega, et 19.09.2015 koduse testamendi tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatut, mille kohaselt peab testaator koduse testamendi kirjutama alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja üheaegse juuresolekul. Testamendile alla kirjutanud tunnistajad ei ole seda teinud testamendi väidetava koostamise ajal. Ekspertiisiakti nr xxx eksperdiarvamuse kohaselt I. V.i koduse testamendi allkirjastamine tunnistajate A. K.i ja A. J. poolt samaaegselt on tõenäolisem, kui nende kahe tunnistaja poolt erinevatel aegadel (II kd, tl 55). Kohtule esitatud 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendiga on I. V. pärandanud kogu oma vara kostjale (I kd, tl-d 18, 28). Tunnistaja A. J. 02.04.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testamendi tegemine toimus september 2015. Tunnistajate A. K.i ja A. J. 02.04.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testamendi tegemise juures olid testaator I. V., tunnistajad A. K. ja A. J., tunnistaja A. K.i abikaasa ning korteris olid ka lapsed. Testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja juuresolekul. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et kõigepealt allkirjastas testamendi I. V.. Järgmisena allkirjastasid testamendi tunnistajad (I kd, tl-d 18, 28; 02.04.2019 kohtuistungi helisalvestus ajavahemikus 00:08:48 kuni 00:49:43). Notari koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollides nähtub, et tunnistaja A. J. nägi, kuidas testaator testamendile alla kirjutas, mille järel kirjutas testamendile alla tunnistajana ka A. J.. Testaator ja tunnistajad kirjutasid alla järge mööda (I kd, tl-d 19-20). Kohus leiab kohtule esitatud ekspertiisiakti nr xxx a I. V.i kodust testamenti ning 5 (8)
notari ära kuulamise protokolle ja tunnistajate ütlusi koosmõjus hinnates, et testament tehti 19.09.2015, mille allkirjastamise juures olid testaator I. V., tunnistajad A. K. ja A. J., tunnistaja A. K.i abikaasa ning korteris olid ka lapsed. I. V. kirjutas 19.09.2015 testamendile alla kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul ja järgmisena allkirjastasid testamendi tunnistajad. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus loeb tuvastatuks kohtuasja materjalide põhjal, et 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendi tegemise aeg oli 19.09.2015 ja I. V. kirjutas 19.09.2015 testamendile alla kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul ning järgmisena allkirjastasid testamendi tunnistajad. Hageja vastuväited ei A. alust hagi rahuldamiseks.
10.PärS § 23 lg 2 kohaselt tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Hageja põhjendab enda nõuet muuhulgas sellega, et 19.09.2015 koduse testamendi tegemisel ei ole järgitud testaatori kohustust informeerida tunnistajaid. Notari koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollides nähtub, et tunnistajad kutsuti testamendi tunnistajaks ja tunnistaja A. J. kinnitas, et tema teada soovis I. V. oma vara jätta abikaasale (I kd, tld 19-20). Tunnistajate A. K.i ja A. J. 02.04.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testaator I. V. selgitas dokumendi kohta, et see on testament ja jätab kogu vara abikaasale (02.04.2019 kohtuistungi helisalvestus ajavahemikus 00:08:48 kuni 00:49:43). Hageja pole tõendanud vastupidist. Kohtu hinnangul testaator teatas PärS § 23 lg 2 mõttes tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Hageja vastuväited ei A. alust hagi rahuldamiseks.
11.PärS § 26 lg 2 kohaselt saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar. Hageja põhjendab enda nõuet muuhulgas sellega, et 19.09.2015 kodune testament ei olnud viivitamata notarile üle antud. Kostja põhjendab, et 18.03.2016 informeeris tunnistaja A. K. I. V.i abikaasat (kostjat) testamendist ja aprill 2016 tõi kostja I. V.i koduse testamendi notaribüroosse. Tühise testamendi korral ei ole testamenti algusest peale olnud (TsÜS § 84 lg 1). Käesoleval juhul on 19.09.2015 kodune testament olemas ja 19.09.2015 kodune testament on notarile esitatud. Võimalik 19.09.2015 koduse testamendi viivitamata notarile üle andmise kohustuse rikkumine ei too kaasa 19.09.2015 koduse testamendi tühisust ega A. hagejale nõude alust testamendi tühisuse tuvastamise nõudmiseks. Hageja vastuväited ei A. alust hagi rahuldamiseks.
12.Kohus tuvastas eelnevalt järgmist: 19.09.2015 kodune testament sisaldab testaator I. V.i viimse tahte avaldust, millega ta on teinud oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendi puhul on tegemist testamendiga PärS § 23 kohaselt. I. V. kirjutas 19.09.2015 testamendile alla. 19.09.2015 kuupäeva kandva testamendi tegemise aeg oli 19.09.2015 ja I. V. kirjutas 19.09.2015 testamendile alla kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul ning järgmisena allkirjastasid testamendi tunnistajad. Testaator teatas PärS § 23 lg 2 mõttes tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Seetõttu on testament kehtiv ning rahuldamisele ei kuulu hageja nõue tuvastada I. V.i 19.09.2015 koduse testamendi tühisus. Kohus jätab hagi rahuldamata.
13.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas 02.09.2016 määrusega hagi tagamise avalduse (peatas 6 (8)
pärimismenetluse ja kõik sellega seonduvad toimingud). Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kA.b pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja terviklikud menetluskulud 01.04.2019 nimekirja kohaselt on kokku 900 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi 7,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.
16.Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 105 eurot koos käibemaksuga. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
17.Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulusid lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas põhjendatud õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastamine, menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine) kuluda 7 tundi tunnitasuga 105 eurot, mis moodustab summa 735 eurot (7*105). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu 0,5 tundi hageja 15.11.2016 menetlusdokumendi ja 03.10.2017 kohtuistungi seonduvate toimingutega. Võttes seejuures arvesse tehtud toiminguid ja asja keerukust ning asjaolu, et kostja oli enne kohtuistungit hagile vastates asja materjalidega põhjalikult tutvunud ning 03.10.2017 kohtuistung kestis 0,5 tundi.
18.Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on kostja menetluskulud põhjendatud 735 euro ulatuses. Kohus määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 735 eurot. Kostja nõuab menetluskulud kokku summas 900 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude summas 165 (900-735) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 7 (8)
kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.