YY hagi QQ vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja: QQ (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.04.2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta YY kanda.
4.Välja mõista YY-lt ringkonnakohtu menetluskulud 480 eurot QQ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.YY (hageja) esitas 19.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse QQ (kostja) vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja CC 27.09.2015. Notar algatas pärimismenetluse, pärimisregistri kohaselt pärandajal testament puudus ning 09.02.2016 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt pärisid hageja, QQ ja LL võrdselt 1/3 pärandvara mõttelisest osast. 15.06.2016 teatas notar hagejale, et 2016. a aprillis toodi notaribüroosse CC 19.09.2015 kodune testament, millega pärandaja jättis kogu oma vara QQ-le. Hageja on seisukohal, et testament ei ole allkirjastatud testaatori poolt. Testament ei vasta vorminõuetele, see ei olnud allkirjastatud kahe teovõimelise tunnistaja üheaegsel juuresolekul. Testament ei sisaldanud testaatori viimset tahteavaldust ning tunnistajad ei olnud informeeritud, et neil tuleb kinnitada testaatori otsustus- ja teovõimet. Testamenti ei antud notarile viivitamatult üle.
3.Harju Maakohtu 02.09.2016 määrusega peatati hagi tagamise korras notari menetluses olevas pärimisasjas pärimismenetlus ning kõik sellega seonduvad toimingud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu. Alusetu on hageja väide, et testament ei ole allkirjastatud pärandaja poolt. Pärandaja allkirjastas 19.09.2015 testamendi kahe tunnistaja TT ja KK juuresolekul. Kostja ei teadnud testamendist kuni 18. märtsini 2016, mil KK teda testamendist informeeris.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
5.Maakohus jättis 12.04.2019 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning tühistas 02.09.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 735 eurot.
6.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: hageja on 27.09.2015 surnud CC seadusjärgne pärija (tütar); kostja on esitanud notarile CC 19.09.2015 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel CC pärandas kogu oma vara enda abikaasale (kostjale).
7.Maakohus leidis, et CC 19.09.2015 kodune testament sisaldab sõnaselgelt testaatori viimset tahet ning hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik testamendi sisu tõlgendada erinevalt selle sõnastusest. Tunnistajate KK ja TT 02.04.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testamendi tegemine toimus 2015. a septembris ja selle tegemise juures olid testaator CC, tunnistajad KK ja TT, tunnistaja KK abikaasa ning korteris olid ka lapsed. Testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja juuresolekul. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et kõigepealt allkirjastas testamendi CC. Järgmisena allkirjastasid testamendi tunnistajad. Notari koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollidest nähtub, et tunnistajad kutsuti testamendi tunnistajaks. Tunnistajate KK ja TT 02.04.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testaator CC selgitas dokumendi kohta, et see on testament.
Maakohtu hinnangul ei olnud kohtu ette toodud ega tõendatud asjaolusid, millest nähtub tunnistajate isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu või nende mõjutatus menetlusosaliste poolt. Kohus ei kahelnud tunnistajate usaldusväärsuses ega jätnud nende ütlusi kõrvale. Ekspertiisiakti nr 18E-DM0045 kohaselt on CC koduse testamendi allkirjastamine tunnistajate KK ja TT poolt samaaegselt tõenäolisem, kui nende kahe tunnistaja poolt erinevatel aegadel.
8.Käekirja ekspertiisiakti 18E-DK0058 kohaselt ei ole vaidlustatud allkirja CC nimelt 19.09.2015 kodusel testamendil tõenäoliselt kirjutanud CC. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei andnud eksperdid kategoorilist vastust küsimusele, kas allkiri on kirjutatud testaatori poolt. Eksperdid ei välistanud testamendi allkirjastamist CC poolt. Maakohus asus seisukohale, et isiku allkiri võis tavapäraselt antust erineda, sest allkiri võib ajas muutuda ja testaator oli eakas (testamendi tegemise ajal 79-aastane) ning tunnistaja TT ütluste kohaselt oli testaatoril halb tervis. Testaator suri kaheksa päeva hiljem pärast testamendi tegemist. Maakohtu hinnangul võisid nimetatud asjaolud mõjutada testaatori allkirja kirjutamist. Samuti asus maakohus seisukohale, et võimalik koduse testamendi viivitamata notarile üle andmise kohustuse rikkumine ei too kaasa koduse testamendi tühisust.
9.Maakohus hindas tunnistajate ütlusi kohtus ja notari juures toimunud ärakuulamisel ning eksperdi arvamust ja jõudis veendumusele, et koduse testamendi tegemisel järgiti PärS § 23 nõudeid, testament sisaldab testaatori viimset tahet, testament koostati 19.09.2015 kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul ning tõendatud on testamendi allkirjastamine CC poolt. Testaator teatas tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde. Seega on testament kehtiv.
10.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus luges põhjendatud tunnitasuks 105 eurot koos käibemaksuga ning põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Seega määras kohus kindlaks kostja menetluskulud ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 735 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude summas 165 eurot.
APELLATSIOONKAEBUS
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 13.05.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega kohaldada aegumist kostja nõude osas CC pärandile ja rahuldada hagi täies ulatuses. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et asja tegelikuks sisuks ei ole mitte hagejapoolne tõendamine, et kostjal ei ole õigust pärandile, vaid kostja peab tõendama, et temal on õigus pärandile ja hagejal seda ei ole. 09.02.2016 pärimistunnistust ega kinnistamisavaldust nr 537 ei ole kehtetuks tunnistatud. Lisaks ei teinud maakohus endast kõike sõltuvat, et asi laheneks kompromissiga. Kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et maakohus oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 347 lg-st 5 tulenevat kohustust täitnud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei valda eesti keelt ja ei ole uurinud, kas hageja vajab kohtumenetluses tõlki. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et testamendi koostas DD, kes on tunnistaja KK abikaasa. Seega ei ole testament koostatud testaatori poolt.
13.Testaatori 19.09.2015 kodust testamenti ei antud viivitamatult notarile üle. PärS § 26 lg 2 mõttest tulenevalt tuli testament anda notarile üle hiljemalt 21.09.2015 ehk esimesel tööpäeval peale testamendi koostamist. Kuna PärS § 26 lg 2 kohustus on täitmata, siis
koduse testamendi järgse pärija õigus asuda seadusjärgse pärija asemele aegub hiljemalt testamendi tegemisele järgneva tööpäeva möödumisel.
14.Ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et väidetavalt pärandaja poolt antud allkiri ja tunnistajate allkirjad on kirjutatud erinevate kirjutusvahenditega. Kohus ei ole uurinud tunnistajate ütluste vastuolu eelmärgituga.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
17.CC on 19.09.2015 testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale (abikaasale). 19.09.2015 testamendile on alla kirjutanud testaator CC ning tunnistajatena TT ning KK. PärS § 23 lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.
18.08.02.2019 ekspertiisiakti nr 18E-DK0058 kohaselt ei ole allkiri testamendil tõenäoliselt kirjutatud CC poolt (I kd tl 58-60). 28.08.2018 ekspertiisiakti nr 18E-DM0045 kohaselt on testamendi allkirjastamine tunnistajate TT ning KK poolt samaaegselt tõenäolisem, kui nende kahe tunnistaja poolt erinevatel aegadel.
19.Notari poolt 05.04.2016 koostatud tunnistaja TT ärakuulamise protokolli kohaselt ja 15.04.2016 koostatud tunnistaja KK ärakuulamise protokolli kohaselt allkirjastas testamendi CC (I kd tl 19-20).
20.Maakohus on TT ning KK kuulanud üle tunnistajatena. Tunnistajate ütlustest 02.04.2019 kohtuistungi helisalvestiselt selgub, et testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul; kõigepealt allkirjastas testamendi testaator, siis tunnistajad; tunnistajatele selgitati, et tegemist on testamendiga; testaator sai aru, mida ta teeb.
21.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
22.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et 08.02.2019 ekspertiisiakt nr 18E-DK0058 ei anna alust asuda seisukohale, et testament
ei ole alla kirjutatud CC poolt. Ekspertiisiaktist ei tulene, et CC ei ole kindlasti testamendile alla kirjutanud. Ekspertiisiaktis ei ole testamendi allkirjastamist CC poolt välistatud. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et isiku allkiri võis tavapärasest allkirjast erineda ka kõrge ea ning halva tervisliku seisundi tõttu.
23.Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistajate ütlused, et testament on allkirjastatud CC poolt tunnistajate juuresolekul, on veenvad. Tunnistajad kirjeldasid kohtuistungil testamendi allkirjastamise toimingut ja nende ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid. Tunnistajate kohtuistungil antud ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid ka notari koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollidega.
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus uurinud tunnistajate selgituste vastuolu ekspertiisiaktis tuvastatuga. Kolleegium märgib, et notari poolt koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollide kohaselt selgitas KK, et testaator ja tunnistajad kirjutasid alla ühe pastapliiatsiga, mis oli tumesinist või musta värvi, ning TT, et allkirjad andsid nad tumeda pliiatsiga, kuid tema mäletamise järgi ei olnud see musta värvi (I kd tl 19-20). 28.08.2018 ekspertiisiakti nr 18E-DM0045 kohaselt on allkirjad testaatori ja tunnistajate nimelt kirjutatud musta värvainega kirjutusvahendiga, kuid testaatori allkiri on kirjutatud erineva kirjutusvahendiga, kui tunnistajate allkirjad (I kd tl 54-56). Kolleegiumi hinnangul ei anna eeltoodu pidada KK ja TT selgitusi notari tunnistaja ärakuulamise protokollides ebausaldusväärseteks. Viidatud asjaolude (allkirjastamine ühe või erineva kirjutusvahendiga; kirjutusvahendi värvaine värv) puhul ei ole tegemist oluliste vastuoludega. Arvestades, et notari ärakuulamise protokollid on koostatud rohkem kui pool aastat pärast testamendi tegemist, siis on paratamatu, et tunnistajad ei pruugi kõiki detaile täpselt mäletada.
25.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti märkinud, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks tunnistajate isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu või nende mõjutatus menetlusosalise poolt. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust toetab ka 28.08.2018 ekspertiisiakt nr 18E-DM0045, mille kohaselt on testamendi allkirjastamine tunnistajate poolt samaaegselt tõenäolisem, kui nende kahe tunnistaja poolt erinevatel aegadel.
26.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et PärS § 23 lg 1 kohaselt peab testament olema kirjutatud testaatori poolt isiklikult. Notari poolt koostatud tunnistajate KK ja TT ärakuulamise protokollide kohaselt koostas testamendi teksti KK abikaasa. Kolleegiumi hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et testamendi tekst oli kirjutatud KK abikaasa poolt. PärS § 23 lg 1 kohaselt peab testament olema allkirjastatud testaatori poolt. Testamendi tekst ei pea olema kirjutatud testaatori poolt isiklikult. Testamendis on testaator oma allkirjaga kinnitanud, et testament on koostatud tema sõnade järgi ja vastab tema tahtele.
27.PärS § 26 lg 2 sätestab, et saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Õige on maakohtu seisukoht, et võimalik testamendi viivitamata notarile üle andmise kohustuse rikkumine ei too kaasa testamendi tühisust. Hageja leiab, et kuna PärS § 26 lg 2 sätestatud kohustust on rikutud, siis on kostja nõue pärandile aegunud. Kolleegium märgib, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja nõudeid esitanud. Hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks on esitanud hageja.
28.Hageja on seisukohal, et antud asjas pidi kostja tõendama, et kostjal on õigus pärandile. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud hagiavalduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Seega käib vaidlus testamendi tühisuse üle. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja esitas nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, siis oli see tema tõendamiskoormis.
29.Mis puudutab hageja väidet, et kohus ei ole uurinud kompromissi võimalikkust, siis maakohus viitas 21.09.2016 määruses, et tsiviilasja on võimalik lahendada ka kokkuleppel. Pooltel on menetluse jooksul olnud piisavalt aega kompromissi sõlmimiseks.
30.Samuti on hageja väitnud, et kohus ei ole selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ega taganud hagejale tõlki. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on nimetatud selgituskohustust täitnud 21.09.2016 määruses. Samuti on maakohus selgitanud menetlustoimingu õigeaegselt tegemata jätmise tagajärgi kohtuistungitel. Lisaks oli hagejal maakohtus lepinguline esindaja. Mis puudutab tõlgi kaasamist, siis kohus kaasab poole taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat (TsMS § 34 lg 1). Hagejal oli menetluses esindaja.
31.Ülaltoodule tuginedes asus maakohus õigesti seisukohale, et puuduvad alused testamendi tühisuse tuvastamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
32.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
33.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 480 eurot, mis koosnevad apellatsioonkaebusele vastuse koostamisest 4 tunni ulatuses. Hageja ei esitanud menetluskuludele vastuväiteid.
34.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt apellatsiooniastmes toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud. Esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 480 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.