4.Välja mõista YY-lt XX kasuks 2642,50 eurot koertele tehtud kulutuste ja kahju hüvitamiseks, sellest 322,50 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1 alusel.
5.Tunnistada otsus 322,50 euro väljamõistmise osas TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel viivitamata täidetavaks.
7.Maakohtu otsus on edasikaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata.
8.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
9.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 36% ulatuses kostja ja 64 % ulatuses hageja kanda.
10.Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras rahaliselt kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 06.06.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palub kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja mõista verekoerad Bricella Bebro Namas (ID nr XXXXXXXXXXXXX, XXX) ja Car Solotvinec (ID nr YYYYYYYYYYYYYYYYY, XXX) ja kohustada kostjat koerad tagastama. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab, et koerad kuuluvad poolte kaasomandisse, palub hageja mõista kostjalt välja hüvitis koertega seotud kulude katmiseks kuni 4698,73 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 2200 eurot ja hüvitise tekitatud kahju eest 360 eurot. Samuti esitas hageja nõude kohustada kostjat andma hagejale üle lauaarvuti valdus.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja koerte omanik ning koerad on kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja ostis 02.08.2010 Baieri verekoera Car Solotvinec (edaspidi Caiser) ja maksis kostjale selle eest 25 000 krooni (1597,79 eurot). Kostja vahendas koera ostmist Slovakkiast. Hageja ei ole koera ega selle ostmiseks raha kostjale kinkinud. Hageja ostis 2013. a. suvel Baieri verekoera Bricella Bebro Namas (edaspidi Bricella), tasudes koera eest 645 eurot. 04.04.2017 avastas hageja, et kostja on nende ühisest elukohast välja kolinud ja võtnud kaasa koerad Bricella ja Caiser. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole vara tagasisaamiseks, kuid tulutult. Hageja palub koerad kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista (asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 49 lg 3).
3.Kostja edastas hagejale 31.03.2015 väidetavalt hageja poolt allkirjastatud avalduse Bricella kuuluvuse kohta hageja ja kostja kaasomandisse. Allkiri sellel ei ole hageja poolt kirjutatud.
4.Hageja on tasunud Caiseri ostuga seoses 1597,79 eurot ja Bricella ostuga seoses 645 eurot. Hageja kandis koertega seotud kulud koerte ravi, hoolduse, uuringute, vaktsineerimise, toidu, mänguasjade, muude tarvete ja näitusel osalemise eest. Kokku kandis hageja kulutusi summas 6264,97 eurot. Bricellale tehtud kulutused on 3156,28 eurot ja ülejäänu, 3108,69 eurot, on Caiseriga seotud kulu.
5.Juhul, kui üks koer peaks kuuluma hageja ja kostja kaasomadisse, on kostja kohustatud hüvitama hagejale 3⁄4 kulutustest ehk 4698,73 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja koerte soetamiseks ja ülalpidamiseks kantud kulu proportsionaalselt sellele, millises ulatuses peab kohus koeri kostjale kuuluvateks (s.o vastavalt kostja kaasomandi osa suurusele). Selline kulu hüvitamine saaks toimuda kuni summas 4698,73 eurot.
6.Hageja ja kostja leppisid kokku kutsikate müügist saadud raha jagamise pooleks. 21.01.2016 sündis 8 kutsikat. Kostja müüs need hinnaga 800 eurot kutsikas. Kokkulepitud 3200 euro asemel tasus kostja hagejale 1000 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 2200 eurot.
7.Hageja on kulutanud õigusabile kohtueelselt 360 eurot. Hageja esitas kohtule KIVAR & PARTNERID OÜ 31.05.2017 arve hagejale vara tagasisaamise küsimuses õigusabi osutamise eest summas 360 eurot (tl 38) ning 01.06.2017 maksekorralduse hageja poolt KIVAR & PARTNERID OÜ-le 360 euro tasumise kohta (tl 39).
8.Hageja ei vaidle vastu kostja kulutustele summas 1000 eurot, ülejäänud summa on hageja hinnangul põhjendamatu. Hageja märgib, et koertel ei lõigata 2 korda kuus küüsi.
9.Lisaks märgib hageja, et kostja on seadnud koerte elu ohtu ja rikkunud nende tervise. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas ainult arvuti tagastamise nõuet ja tagastas kohtuistungil hagejale arvuti.
11.Caiser oli kostjale kingitud sünnipäevaks. Hageja kandis kostjale üle raha selleks, et kostja saaks endale koera osta. Seega on Caiseri omanik kostja. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ostis Bricella, kuid Bricella on hageja ja kostja kaasomandis. Eesti Kennelliidule 31.03.2015 tehtud avalduses on märgitud, et hageja on nõus, et Baieri verekoer nimega Bricella Bebro Namas on kaasomandis kostjaga. Kostja ei ole 31.03.2015 avaldusel hageja allkirja võltsinud.
12.Kostja vaidleb hageja kulutustele vastu ja märgib, et need kulutused ei ole selged ega üheselt mõistetavad. Kostja on samuti enda vahenditest teinud kulutusi koerte toidu, hoolduse ja tervise huvides. Kokku on kostja teinud kulutusi summas 7480 eurot. Paljud kulutused on kostja tasunud sularahas, näiteks koerte aedik, mis on tänaseni hageja koduõuel ja mille väärtus on ca 450 eurot. Lisaks koerte küünte lõikamine ühele koerale 4 aastat ja teisele 7 aastat, iga kahe nädala tagant. Veterinaari juures on küünte lõikuse hind 10 eurot + visiiditasu 15 eurot. Ussirohu manustamine iga kolme kuu tagant, mis veterinaari juures maksab visiiditasu 15 eurot + ussirohu manustamine 5 eurot. Küünte lõikamine ca 2 korda kuus teeb Bricella puhul (4 aastat) kokku 96 korda ja Caiseri puhul (7 aastat) 168 korda. Bricella visiiditasu 96x15=1440 ja lõikamine 96x10=960, kokku 2400 eurot. Caiseri visiiditasu 168x15=2520 ja lõikamine 168x10=1680, kokku 4200 eurot. Ussirohu manustamine iga kolme kuu tagant ehk neli korda aastas. Seega Bricellale 4 aasta jooksul 16 korda ja Caiserile 7 aasta jooksul 28 korda. Bricella visiiditasu 240 + rohu manustamine 80, kokku 320 eurot. Caiseri visiiditasu 420 + rohu manustamine 140, kokku 560 eurot. Küünte lõikamine ja ussirohu manustamine kokku Bricella puhul 2400+320= 2720 eurot ja Caiseri puhul 4200+ 560= 4760 eurot. Kokku 7480 eurot. Kostja soovib nimetatud summa hageja nõudega kattuvas osas tasaarvestada.
13.Kostja sai kutsikate eest 5600 eurot, mitte 6400 eurot. Ühe kutsika jättis kostja endale. Koera paarituse, kutsikate sünni, uute omanike leidmise, müümise ja dokumentide vormistamise vastu ei ole hageja huvi üles näidanud ega kostjat aidanud. Kokkulepe oli hagejaga, et kostja maksab tagasi kutsikate veterinaarikulud, milleks oli 1000 eurot.
14.Hageja on loomapidajana olnud kohustatud tegema kulutusi looma tervise ja heaolu tagamiseks. Koeri ei tohi hageja valdusse tagasi anda, kuna hagejal puuduvad oskused ja soov nende eest hoolitseda. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 17.10.2018 otsusega jäeti hagi läbi vaatamata arvuti tagastamise osas seoses kostja poolt selles osas hagi tagasivõtmisega.
16.Maakohus rahuldas hagi koerte valduse üleandmiseks ja mõistis verekoerad Bricella Bebro Namas (ID nr 982000190389741, EST-01008/15) ja Car Solotvinec (ID nr 972273000067603, EST-01644/16) kostja valdusest hageja valdusesse ning kohustas kostjat koerad hagejale tagastama kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus jättis hagi rahuldamata võlgnevuse 2200 euro väljamõistmiseks ja kahjuhüvitise 360 euro väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: hageja kandis kostjale Caiseri ostuks üle 25 000 eesti krooni; hageja sõlmis 2013. a. suvel Bricella ostmiseks lepingu, tasudes koera eest 645 eurot; koerad on kostja valduses alates 04.04.2017 kuni käesoleva ajani; kostja on teinud koertele kulutusi summas 1000 eurot; 21.01.2016 sündis 8 kutsikat, hageja on saanud kutsikate müügist 1000 eurot; hageja on teinud õigusabile kohtueelselt kulutusi summas 360 eurot.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on koerte ainuomanik, kas hageja saab nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist summas 4698,73 eurot, kas kostjal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue 1000 eurot ületavas osas, kas hageja ja kostja leppisid kokku kutsikate müügist saadud raha jagamise pooleks ning kas hageja õigusabikulud on põhjendatud.
19.Kohus viitas AÕS §-le 80 ja TsÜS §-le 49 lg 3. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja on Caiseri ainuomanik. Kohtule on esitatud 02.08.2010 maksekorraldus, mille kohaselt on hageja kandnud kostjale üle 25 000 krooni selgitusega „koer“ (tl 8). Ülekanne oli hageja poolt tehtud koera Caiser ostmiseks ning kostja korraldas koerte toomise Slovakkiast.
20.Tunnistaja LL ütluste kohaselt sai kostja raha kingituseks hageja käest, et osta koer. Veel kinnitab tunnistaja, et hageja suhtus Caiserisse kui kostja omasse (tl 185-186). Tunnistaja KK ütluste kohaselt ei ole tema kuuldes hageja öelnud, et koerad kuuluksid kostjale. Samuti ei ole ta kuulnud, et hageja võis Caiseri kostjale kinkida sünnipäevaks. Tunnistaja sõnul „Isa üritas selgeks teha, et Caiser kuulub talle“ (tl 184-185). Kohus leiab, et LL ütlused on vastuolulised ja nendest ei saa teha järeldust, et hageja oleks raha kostjale Caiseri ostmiseks kinkinud. Tunnistaja LL kinnitab kõigepealt, et raha andmisest teab ta ainult kostja jutu järgi ja ta ei mäleta, et hageja oleks sellest rääkinud. Hiljem väidab tunnistaja, et kuulis kuidas kostja ja hageja kinkimisest omavahel rääkisid. Seega on tunnistaja ütlused selles osas, et kellelt ta kuulis raha kinkimise kohta, vastuolulised ja kohus ei saa ühest järeldust tunnistaja ütlustest selle asjaolu kohta teha. Lisaks on LL ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. LL ütluste kohaselt oli sel kuul, kui kostja raha sai, kostja sünnipäev. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et makse on teostatud 02.08.2010, kuid kostja sünnipäev on 30.06. Tavapäraselt loetakse kinkimiseks ka kingi üleandmist. Seega ei saanud toimuda raha kinkimist samal kuul kui oli kostja sünnipäev.
21.Lisaks pidi kõige adekvaatsem arusaam sellest, kas kinkimine on toimunud või mitte, olema isikul, kes elas hageja ja kostja ühises elukohas hetkel kui väidetav kinkimine aset leidis. Tunnistaja KK ütluste kohaselt elas ta hageja ja kostja ühises elukohas kuni 2012. a. kevadeni (tl 184-185). Seevastu LL ütluste kohaselt elas ta hageja ja kostja ühises elukohas alates 2012. a. (tl 185-186). Caiseri ost toimus aga 2010. a. suvel. LL
ütluste kohaselt käis ta enne 2012. a. hageja ja kostja ühises elukohas harva, umbes paar korda kuus (tl 185-186). Seega olukorras, kus KK elas Caiseri ostmise ajal pidevalt hageja ja kostja ühises elukohas, ei kuulnud ta sellele vaatamata kordagi nende vahel räägitavat Caiseri ostmiseks raha kinkimisest. Kohus ei pea usutavaks, et juttu raha kinkimisest kuuleb ainult isik, kes pidevalt hageja ja kostja ühises elukohas ei ela. LL ütlus kostja poolt raha kingiks saamise kohta („Sellest oli eelnevalt juttu olnud, kui ma seal elasin ja nende asjadega kursis olin nende kooselu ajal“) on vastuolus tema enda ütlustega, milles ta kinnitab, et asus elama hageja ja kostja ühisesse elukohta alles 2012. a. Kohus järeldab LL ütlustest seda, et LL võis teada raha kinkimise kohta ainult oma ema jutu järgi, mitte hagejapoolset kinnitust sellele asjaolule. Seega ei saa tõendatuks lugeda kostja väidet, et hageja on raha kostjale koera ostmiseks kinkinud.
22.Tunnistaja LL ütluste kohaselt suhtus hageja Caiserisse kui kostja omasse (tl 185-186). Tunnistaja KK ütluste kohaselt ei ole hageja kunagi väljendanud, et koerad kuuluksid kostjale (tl 184-185). Kohtu hinnangul ei saa pelgalt jutuajamises koera kellegi omaks nimetamisest teha järeldust koera omandiõiguse osas. Samuti on arusaamatu, mida pidada silmas suhtumise all koera ühele või teisele isikule kuuluvuse osas. Suhtumist võib väljendada mitut moodi. Antud juhul ei ole tunnistaja täpsustanud, mida ta mõtles selle all, et hageja suhtus koerasse kui kostja omasse.
23.Kohtu hinnangul ei saa koera kuuluvust järeldada sellest, kes koeraga kõige rohkem tegeles. Arusaadavatel põhjustel võivad ühel inimesel olla paremad võimalused koeraga tegelemiseks kui teisel, kasvõi näiteks tööl mittekäimisest tuleneva vaba aja tõttu. Seejuures kinnitavad mõlemad tunnistajad, et kostja oli mingil ajal kodune, kuid hageja käis tööl (tl 184-186).
24.Kuna tunnistaja ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjale raha koera ostmiseks kinkinud, saab kohus tulenevalt asjaolust, et kostja korraldas Caiseri toomist Slovakkiast, järeldada, et 25 000 krooni ülekandmine hagejalt kostjale ei toimunud mitte raha kinkimiseks kostjale, vaid Caiseri ostmiseks hagejale.
25.Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja on Bricella ainuomanik. Hageja sõlmis 2013. a. suvel Bricella ostmiseks lepingu, tasudes koera eest 645 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et Bricella on poolte kaasomandis. Hageja ostis Bricella ainuisikuliselt. Ostjaks ei olnud lisaks hagejale lepingus märgitud kostjat. Lisaks on kostja 10.12.2014 e-kirjas selgesõnaliselt kinnitanud, et hageja on Bricella ainuomanik ja kostja soov on ainult koera eest hoolitseda (tl 36).
26.Eesti Kennelliidule 31.03.2015 tehtud avalduses on märgitud, et hageja on nõus, et Baieri verekoer nimega Bricella Bebro Namas on kaasomandis kostjaga (tl 26). Hageja väitel ei ole tema seda avaldust koostanud ega allkirjastanud ning tegemist on hageja allkirja võltsimisega. Juhul, kui isik väidab, et tema ei ole dokumendile alla kirjutanud, siis piisab sellisel juhul dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (RKTKo nr 3-2-1-79-15, p 10). Seega tuleb juhul, kui hageja tugineb sellele, et tegemist on tema allkirja võltsimisega, kostjal tõendada dokumendi ehtsus.
27.Kostja väitel kinnitab antud dokumendi ehtsust asjaolu, et kriminaalmenetlus kostja suhtes antud dokumendil oleva allkirja võltsimise kahtlustuses lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tl 115). 01.06.2017 kuriteoteate kohaselt on hageja väitel 31.03.2015 avaldusel hageja allkiri võltsitud (tl 29-30). Seega toimus kriminaalmenetlus kostja kahtlustuses 31.03.2015 avaldusel hageja allkirja võltsituse tuvastamise või selle ehtsuse tuvastamise osas. 16.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei saa järeldada seda, millest tulenevalt on menetleja leidnud, et kriminaalmenetluse alus puudub. Pelgalt kriminaalmenetluse lõpetamise faktist ei saa teha järeldust selle kohta, et 31.03.2015 avaldusel olev hageja allkiri on kirjutatud
hageja enda poolt. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja allkiri nimetatud avaldusel oleks ehtne. Kohtul ei ole esitatud tõenditest võimalik teha muud järeldust kui seda, et hageja on Bricella ainuomanik.
28.Kostja väitel ei tohi koeri hageja valdusse tagasi anda, kuna hagejal puuduvad oskused ja soov nende eest hoolitseda. Hageja väitel on kostja ise koerad ohtu seadnud. Selleks, et omanikult loom ära võtta, tuleb pöörduda korrakaitseorgani poole (loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lg 1). Kohus ei saa seda küsimust käesolevas menetluses lahendada, mistõttu poolte sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta.
29.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2200 eurot. 21.01.2016 sündis 8 kutsikat. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju raha sai kostja kutsikate müügist ning kui palju pidi kostja tasuma sellest hagejale. Hageja väitel müüs kostja kutsikad hinnaga 800 eurot kutsikas ja müügist saadud rahast poole pidi kostja tasuma hagejale. Kostja väitel sai kostja kutsikate eest 5600 eurot, mitte 6400 eurot kuna ühe kutsika jättis kostja endale. Kostja väitel oli kokkulepe hagejaga, et kostja maksab tagasi kutsikate veterinaarikulud, milleks oli 1000 eurot. Hagejal tuli tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kutsikate müügist saadud rahast pool tuleb kostjal tasuda hagejale (võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1). Hageja ei ole selle kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kostja võis ühe kutsika endale jätta ning kui palju seetõttu kostja kutsikate müügist sai. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõue võlgnevuse 2200 euro saamiseks rahuldamata.
30.Hageja kulud õigusabile summas 360 eurot ei ole põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabi 15.05.2017 kostjale nõudekirja koostamisel (tl 21-22). Samuti on hageja esindaja poolt 19.05.2017 saadetud kostjale e-kiri nõuete täitmiseks tähtaja andmise kohta (tl 24-25). Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Antud juhul oleks hageja saanud kostjale kohtueelselt nõudekirja vara tagastamiseks esitada ka ise. Tegemist ei ole keerulise õigusliku ega faktilise olukorraga, mille osas ei saaks isik ise midagi ette võtta. Hageja on pidanud koeri enda omaks ja on soovinud neid omandiõiguse alusel tagasi või vastasel korral nõudnud kulutuste hüvitamist. Asja tagastamise nõude esitamine ei eelda süvendatud juriidilisi teadmisi. Sama olukord on asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudega.
31.Kuna tasaarvestamisele saavad kuuluda ainult rahalised nõuded, siis hageja vindikatsiooninõude rahuldamise tõttu ei saa kohus hinnata kostja tasaarvestusavalduse aluseks olevaid asjaolusid.
32.Antud juhul rahuldas kostja hagi arvuti valduse üleandmise nõude osas pärast hagi esitamist, ehkki oleks saanud seda teha ka enne menetlust, mistõttu on tegemist TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud olukorraga ja kohus jätab selle nõude osas menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldas hagi vindikatsiooninõude osas, kuid jättis rahaliste nõuete osas hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul oli hageja põhiline eesmärk käesoleva hagi esitamisel koerte valduse saamiseks, mistõttu võttes arvesse hageja rahaliste nõuete ulatust ja asjaolu, et kostja kanda jäävad arvuti valduse üleandmise nõude osas menetluskulud, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Hageja apellatsioonkaebus
33.Hageja palub 08.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata võlgnevuse 2200 euro ja kahjuhüvitise 360 euro väljamõistmiseks ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5). Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
34.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 162 lg-d 1 ja 4, § 168 lg-d 2, 4 ja 5, § 231 lg 2, § 232 lg-d 1 ja 2, § 436 lg-d 1 ja 2, § 442 lg 8) ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (AÕS § 85; VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ning §-id 1037-1039).
35.Maakohus on rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtteid. Otsusest ei selgu, miks kohus otsustas hinnata erinevalt asjaolusid ja anda neile teistsugune sisu, kui poolte hinnangutest ja seisukohtadest tuleneb. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole kõikide asjaolude, tõendite ja seisukohtadega arvestanud. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus võlanõude ja kahju hüvitamise nõude osas sellise otsuseni jõudis.
36.Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud hageja seisukohta, et tema nõue kostjalt kutsikate müügist saadud summa tagastamiseks põhineb faktil, et hageja on koera omanik ning vastava õiguse näeb hagejale ette AÕS § 85 lg 1. Kohus on asunud ebaõigesti tõlgendama ja kohaldama AÕS § 85 sisu ning leidnud, et seadusest tulenev omaniku nõue tuleb jätta rahuldamata kuna hageja ei ole esitanud pooltevahelist lepingut. Samas on kohus tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja hagejale kuuluvate koerte arvelt tulu sai. Kostja on rikkunud hageja suhtes koerte valdamise õigust. Sellest tulenevalt on kostjal ka kohustus hüvitada hagejale alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1037) hagejale kuuluva koera kutsikate müügist saadud tulu. Sealjuures puudub poolte vahel vaidlus kutsikate müügihinnas. Hageja on otsustanud mitte nõuda kostjalt kogu kutsikate müügist saadud summat 5600 eurot, vaid üksnes 2200 eurot.
37.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei oleks pidanud kohtueelses menetluses õigusabi kasutama. Üldjuhul eeldab õiguslike tagajärgede suunamisele ja vaidluste kohtuvälisele lahendamisele suunatud dokumentide koostamine õigusalaseid teadmisi. Ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks olema tervitatav, et isik ei pöördu kohtusse kergekäeliselt, vaid teeb kõik endast sõltuva, et erimeelsused lahendada kohtuväliselt. Isikule ei saa selliseid pingutusi ja nende sooritamiseks kulude kandmist ette heita. Seoses õigusabikulude hüvitamise nõudega on kohus jätnud analüüsimata hageja viite Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-08 (p 18): „VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab aga, et selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.“ Riigikohtu juhise järgi puudus alus pidada hagejal tekkinud kahju põhjendamatuks. Hageja on tõendanud kahju tekkimise ja põhjusliku seose kostja rikkumise vahel.
38.Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja nõuded osaliselt rahuldamata, mistõttu on maakohus vääralt jätnud menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 168 lg-test 2, 4 ja 5 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda, kui hagi jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kostja soostus hagejale arvuti tagastama alles kohtumenetluse kestel, kuid kohus seda asjaolu menetluskulude kindlaksmääramisel ei arvestanud. Menetluskulude poolte enda kandma jätmisel on maakohtu otsus proportsioonist väljas isegi sellisel juhul, kui arvestada üksnes hageja nõude rahuldamise ulatust hagihinnast.
Kostja apellatsioonkaebus
39.Kostja palub 16.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 osas ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta kohtuotsuse resolutsiooni p-te 1 ja 3-5. Kostja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (27.07.2010 sertifikaat, Eesti Kennelliidu 15.11.2018 kiri, 13.11.2018 teabenõue Eesti Kennelliidule, prokuratuuri 06.11.2018 e-kiri, 10.01.2018 ekspertiisiakt nr 17EDK0103 ja PK 15.11.2108 seisukoht).
40.Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, mis on päädinud sellega, et asjas ei ole kogutud kõiki vajalikke tõendeid ning seetõttu on kohus kohaldanud materiaalõiguse normi vindikatsiooninõude rahuldamisel ebaõigesti. Menetluses ei ole tuvastatud hageja omandiõiguse olemasolu. Käesoleval juhul on omandiõiguse lugenud kohus tõendatuks panga ülekande ning tunnistajate ütlustega. Sellistele asjaoludele tuginedes ei saa tuvastada omandiõigust.
41.Kostja ostis hageja poolt üle kantud raha eest endale koera, mida tõendab Caiseri kohta välja antud sertifikaat (apellatsioonkaebuse lisa 1 - 27.07.2010 sertifikaat). Nimetatud sertifikaadi kohaselt on koera omanikuks VV. Tegemist on ostu eksporti tõendava ning seega omandit tõendava dokumendiga. Sertifikaadi alusel on 10.05.2016 tehtud kanne Eesti Kennelliidu tõuregistris, mis kinnitab samuti seda, et koera omanikuks on kostja (apellatsioonkaebuse lisa 2 – Eesti Kennelliidu 15.11.2018 kiri, apellatsioonkaebuse lisa 2-1 – 13.11.2018 esindaja teabenõue). Seega on lepingu kohaselt koera omanikuks kostja. 27.07.2010 sertifikaat on koostatud mõned päevad varem kui tehti ülekanne (02.08.2010). Seega oli hagejale teada asjaolu, et sertifikaadil on kostja nimi, mitte hageja nimi (hageja läks koos kostjaga Slovakkiasse).
42.Menetluses ei saa lugeda tuvastatuks seda, et hageja volitas koos raha ülekandmisega kostjat hagejale koera ostma (hageja ei ole esitanud vastavat volikirja vmt). Menetluses esitatud tõenditest nähtub hoopis, et hageja on teinud kostjale ülekande ning kostja on ostnud endale koera Caiser ning on seejuures organiseerinud koera toomise Slovakkiast. Raha ülekandmine kinkena või laenuna ei tähenda seda, et hageja oleks raha üle kandnud eesmärgiga koera Caiseri omanikuks saada ning volitanud kostjat selliseid toiminguid tegema. Asjaolu, kas raha oli kingitud või laenatud, ei oma käesolevas kontekstis tähtsust. Juhul, kui hageja leiab, et ta on tasunud koera eest, mille omandiõigust ta ei ole saanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt raha alusetu rikastumise alusel.
43.Kohus on jätnud kõrvale vallasomandi tekkimise eeldused, mis tuleb vindikatsiooninõude eeldustena tuvastada (AÕS § 92 lg 1). Tõendatud on, et kostja on võtnud vastu koera Caiser omandi. Nimetatud asjaolu tõendab 27.07.2010 sertifikaat ja menetluses kogutud tõendid, mille kohaselt tõi kostja koera Slovakkiast. Lisaks tõendab 27.07.2010 sertifikaat asjaolu, et koera Caiser müüa ja kostja olid kokku leppinud omandi ülemineku. Hageja ei ole tõendanud AÕS §-s 92 sätestatud eeldusi.
44.Kohus on rikkunud ka poolte tõendamiskoormust. Hagejal tuleb tõendada, et koer on tema oma. Vallasasjade puhul eeldatakse valdaja omandit. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oleks koera omand.
45.Lisaks ei olnud koera Caiseri hind 25 000 krooni. 02.08.2010 maksekorraldusest (apellatsioonkaebuse lisa 3) nähtub et kostja on teinud ülekande 3 koera eest summas 2550 eurot. Ühe koera väärtuseks oli seega 850 eurot. Olukorras, kus hageja ei tea isegi väidetava omandi hinda, ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et hageja oleks koera ostnud, olukorras, kus ta isegi ei oska anda ütlusi omandatava objekti hinna osas.
46.Alus kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmiseks tuleneb TsMS § 652 lg-st 2. Kostja ei ole varem esitanud sertifikaati, sest kohus ei selgitanud omandiõiguse tuvastamise puhul pooltele tõendamiskoormust. 17.05.2018 istungi protokollist nähtub, et kohus märkis, et vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja ostis koera. Kostja riigi õigusabi korras
määratud esindaja ei selgitanud samuti kostjale, et kostjal tuleks esitada selliseid dokumente.
47.Koera Bricella osas märgib kostja, et 06.11.2018 edastas prokuratuur kostjale kirjaga (apellatsioonkaebuse lisa 4 – prokuratuuri 06.11.2018 e-kiri) ekspertiisiakti, mis tehti 31.03.2015 kinnistuskirja kohta kriminaalmenetluses (apellatsioonkaebuse lisa 5 ekspertiisiakt), mille hageja algatas kostja suhtes. Ekspertiisiaktis on ekspert teinud järelduse, mille kohaselt on viiteid, et 31.03.2015 avaldusel oleva allkirja on kirjutanud hageja. Seega on kostja tõendanud, et kinnistuskiri, mille kohaselt on koer Bircilla kaasomandis, on allkirjastatud hageja pool. Kuivõrd koer Bircilla on kaasomandis, siis on kostjal õiguslik alus koera vallata, mistõttu ei ole vindikatsiooninõude rahuldamise teine eeldus täidetud ning vindikatsiooninõude rahuldamiseks puudub alus. Kuivõrd prokuratuur edastas kostjale ekspertiisiakti 06.11.2018 (st kostjal ei ole olnud varasemalt võimalik ekspertiisiakti kohtule edastada), siis esineb kostjal tulenevalt TsMS § 652 lg-st 2 alus uue tõendi esitamiseks.
48.Maakohtu otsus ei ole sellisel viisil täidetav täitedokument. Kostja oli see isik, kes koerte eest hoolt kandis. Koerad on elanud ainuisikuliselt koos kostjaga alates 04.04.2017. Koerad on sotsiaalsed loomad ning kiinduvad oma omanikku. Samuti on koertele oluline rutiin ning see, et nende elamistingimused vastavad nende tõu eripäradele. Vastustajate seisukohad
49.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus kohaldada hageja alternatiivnõude puhul aegumist järgnevalt: kulutuste osas, mis on toodud hagi lisas 7 perioodil 09.09.2010 - 10.05.2014 summas 1827,72 eurot ja koer Caiser müügihinna tasumise nõudes, summas 1597,79 eurot.
50.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
52.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud arvuti tagastamise nõude läbi vaatamata jätmise osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
53.Kõigepealt käsitleb kolleegium koeraga Caiser seotud nõudeid.
54.Hageja on esitanud kostja vastu vindikatsiooninõude koera valduse väljanõudmiseks. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja valduse väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
55.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja koera Caiser omanik. Seega pidi hageja koera väljanõudmiseks kõigepealt tõendama, et ta on koera omanik. Kolleegium nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud kõrvale vallasomandi tekkimise eeldused, mis tuleb vindikatsiooninõude eeldustena tuvastada.
56.AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest saaks
järeldada, et ta on sõlminud koera Caiser ostmiseks müügilepingu, koer on talle üle antud ning ta on müüjaga kokku leppinud omandi üleandmises. Asjaolu, et hageja kandis kostja arvele raha väidetavalt eesmärgiga, et kostja ostaks talle koera, ei tõenda, et kostja seda tegi ja hageja koera omandas. Pelgalt hageja poolt kostjale rahaülekande tegemine selgitusega „koer“ ei tõenda hagejal omandiõiguse tekkimist. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta oleks volitanud kostjat endale koera ostma. Samuti ei ole kumbki tunnistaja kinnitanud hagejal ühegi omandiõiguse tekkimiseks vajaliku eelduse olemasolu.
57.Kostja väidetel ostis ta koera Caiser endale, sõlmis selleks müüjaga müügilepingu, müüja andis koera valduse kostjale üle ja müüja ja kostja leppisid kokku, et omand läheb üle kostjale. Vaidlust ei ole selle üle, et Caiseri müüjaga pidas läbirääkimisi ja sõlmis lepingu kostja. Kostja sai ka koera valduse. Nimetatud asjaolu tõendab ka 27.07.2010 sertifikaat, mille kostja esitas ringkonnakohtu menetluses kohtule. Samuti on Eesti Kennelliit oma 14.11.2018 kirjas kinnitanud, et Eesti Kennelliidu tõuregistris on koera omanikuks märgitud YY ja kanne on tehtud nimetatud sertifikaadi alusel. Sertifikaadi on väljastanud Slovakkia kennelorganistsioon neile edastatud informatsiooni alusel. Seega tõendab nimetatud sertifikaat ka asjaolu, et koera Caiser müüja ja kostja olid kokku leppinud omandi ülemineku. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kostja ostis koera Caiser endale, mitte hagejale.
58.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta on koera Caiser omanik ja seetõttu tuleb tema nõue koera väljanõudmiseks kostjalt jätta rahuldamata.
59.Hageja on esitanud alternatiivse nõude koera eest tasutud summa 1597,79 eurot väljamõistmiseks juhul, kui kohus tuvastab, et ta ei ole koera omanikuks saanud. Hagi asjaolude kohaselt kandis hageja raha kostjale üle koera ostmiseks. Raha saamist kostja ei eita, kuid eitab käsundi olemasolu, see on asjaolu, et ta pidi selle raha eest kostjale koera ostma. Kostja väidetel sai ta raha kostjalt kingituseks, et endale koer osta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud käsunduslepingu sõlmimist, samuti ei ole kostja tõendanud kinkelepingu olemasolu. Seega on hageja kandnud kostjale raha üle alusetult ning tal on õigus raha tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS §-d 1027 ja 1028). Kostja palub hageja raha nõudele kohaldada aegumist.
60.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 alusel 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled käisid koos Caiseril Solvakkias järel. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja koera soetamise ajal 2010. aastal koheselt teada saama, et kostja vormistas koera enda nimele, kuna ostu kinnitaval sertifikaadil oli kostja nimi, mitte hageja nimi. Hageja ei ole esile toonud ühtki objektiivset asjaolu, mis oleks andnud talle alust pidada end koera omanikuks. Kolleegium nõustub ka kostja seisukohaga, et igal juhul pidi kostja sellest, et tema ei ole Caiseri omanikuna vormistatud, teada saama hiljemalt 06.08.2013, kui ta vormistas koera Bricella ostu. Hageja on hagiavalduses märkinud Bricella osas, et esitab sertifikaadi kui ekspordi- ja omanikku tõendava dokumendi. Koera Caiser osas hagejal sellist dokumenti ei ole. Eeltoodu alusel aegus Caiseri ostuks ülekantud raha 1597,79 euro tagastamise nõue hiljemalt 07.08.2016. Hagi on esitatud 06.06.2017, seega aegumistähtaega ületades, mistõttu hagi 1597,79 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
61.Hageja on esitanud alternatiivse nõude koerale Caiser tehtud kulutuste hüvitamiseks. Nõude alusena toob hageja esile, et seitsme aasta jooksul on ta kandnud koertega seotud kulud (toit, mänguasjad ja muud koeratarbed, hooldused, vaktsineerimine, ravi, näitustel osalemise registreerimine) vähemalt 4022,18 euro ulatuses. Hageja on välja
toonud, et arvestab Caiserile tehtud kulutuste summaks koos ostuhinnaga kokku 3108,69 eurot. Seega Caiseri hooldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks palub hageja välja mõista 1510,90 eurot (3108,69-1597,79). Kostja ei tunnista kulutuste hüvitamise nõuet. Kostja toob välja, et pooled elasid ühise perekonnana ja hageja oli vabatahtlikult nõus toetama kostja koerteprojekti.
62.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja kulutuste hüvitamise nõue jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja ei ole hagi alusena toonud esile asjaolusid, millega seoses, milliseid kulutusi ja millal on ta teinud koerale Caiser. Hageja on üldsõnaliselt loetlenud kulu liigid, kuid pole kulutusi konkreetselt esile toonud ega tõendanud. Hageja on esitanud kaks pangakonto väljavõtet, kuid väljavõtetel näidatud makseid ei ole hageja seostanud konkreetsete kulutuste tegemisega. Seejuures ei ole tegemist maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumisega. Maakohus on 06.07.2017 puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud muuhulgas järgmist: „Kohtu jaoks jääb ebaselgeks, millistest kulutustest koosneb hageja alternatiivne nõue summas 4022,18 eurot. Kohtuasja lahendamisel peab kohtul olema võimalik lähtuda hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt hagiavaldusest endast. Seetõttu ei piisa kohtu hinnangu sellest, kui hageja esitab nõude aluseks olevad asjaolud lisas ning märgib hagiavalduses üldsõnaliselt võlgnevuse suuruse. Hagejal tuleb hagiavalduses avada selgelt oma nõude koosseis ja arvutuskäik.“ Hageja puudust ei kõrvaldanud ning 17.08.2017 tegi maakohus uue hagi käiguta jätmise määruse, milles märkis, et hageja on jätnud täitmata 06.07.2017 määruse p 4. Hagiavaldusest ei selgu, millest koosneb hageja alternatiivse nõude 4022,18 euro suurune osa. Maakohus andis veelkord hagejale võimaluse oma nõuet selgitada. Kohus ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17 ja selles viidatud otsus.)
63.Järgnevalt käsitleb kolleegium koer Bricellaga seotud nõudeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas Bricella on hageja ainuomandis või poolte kaasomandis. Kostja väidetel sai ta koera kaasomanikuks 31.03.2015, mil hageja vabatahtlikult loovutas talle kaasomandi osa. Hageja on 31.03.2015 esitatud avalduses ( I kd lk 26) kinnitanud, et on nõus, et Bricella on kaasomandis kostjaga. Maakohus seda tõendit ei arvestanud, kuna hageja vaidlustas oma allkirja sellel ja maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist on hageja allkirjaga. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu. Hageja avalduse alusel on politsei algatanud allkirja võltsimise ning võltsitud allkirjaga dokumendi kasutamise asjaolude alusel kriminaalmenetluse, mis on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et hageja allkirja ehtsust on kriminaalmenetluses kontrollitud ning võltsimist ei tuvastatud. Kostja esitas ringkonnakohtule ka ekspertiisiakti, mis tehti 31.03.2015 kinnistuskirja kohta kriminaalmenetluses. Ekspertiisiaktis on ekspert teinud järelduse, mille kohaselt on viiteid, et 31.03.2015 avaldusel oleva allkirja on kirjutanud hageja. Ringkonnakohtu hinnangul lükkab selline eksperdi järeldus piisavalt ümber hageja paljasõnalise väite, et allkiri on võltsitud.
64.Ka ülejäänud asja materjalid annavad alust järelduseks, et hageja andis vabatahtlikult kaasomandiosa kostjale üle. Hageja ei ole vaidlustanud ega ümber lükanud kostja poolt esiletoodud asjaolusid, et pooled elasid ühise perekonnana ja hageja toetas kostja soovi tegeleda Baieri verekoerte aretusega. Selleks ostis hageja paarituse eesmärgil emase koera Bricella. Verekoerte aretusega tegelemiseks ja kenneli vormistamiseks oli hageja nõus ainuomandist loobuma ja vormistama koera kaasomandisse. Kostja poolt hagejale 25.03.2015 saadetud e-kirjas selgitab kostja, et hagejal tuleks teha vabas vormis kennelliitu avaldus, et hageja on nõus, et Bricella on kaasomandis, siis saab kostja teha
kennelnime, sest seda saab taotleda ainult emase koera omanik. Hageja ei ole vastu vaielnud Bricella paaritumisele ega ole avaldanud soovi ise teha kennelnime.
65.Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane maakohtu tuginemine kostja 10.12.2014 ekirjale, milles kostja märgib muuhulgas, et koera omanik on hageja ning teeb ettepaneku lahendada Bricella saatus. Vaidlust pole olnud selles, et 2014 aastal oligi hageja Bricella ainuomanik, sest kaasomand vormistati alles 2015. aastal.
66.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tõendamist on leidnud, et koer Bricella on alates 31.03.2015 hageja ja kostja kaasomandis. Kuivõrd koer on kaasomandis, on kostjal õiguslik alus koera vallata ja hageja vindikatsiooninõude teine eeldus ei ole täidetud, mistõttu nõue Bricella väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata.
67.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude Bricellale tehtud kulutuste hüvitamiseks kokku summas 3156,28 eurot, sealhulgas Bricella ostuhind 645 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja hagi Bricella ostuhinna hüvitamiseks osaliselt õigeks võtnud. 28.09.2017 maakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele (I kd, lk 60) märgib kostja selgesõnaliselt, et tunnistab hagi osaliselt, on valmis hüvitama pool Baieri verekoer Bricella Bebro Namase ostuhinnast summas 322,50 eurot ja tagastama hagejale lauaarvuti. Seega tuleb hagi 322,50 euro väljamõistmiseks rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1 alusel. Bricellale tehtud kulutuste hüvitamise nõue jääb rahuldamata samadel põhjustel, mis Caiseri kulutuste hüvitamise nõue vastavalt käesoleva otsuse otsuse p-s 62 toodud põhjendustele.
68.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja nõuet saada pool kutsikate müügist saadud rahast. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal tuli tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kutsikate müügist saadud rahast pool tuleb kostjal tasuda hagejale ja kuna sellist kokkulepet hageja tõendanud ei ole, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb seadusest. Vaidlust ei ole selle üle, et 21.01.2016 sündis Bricellal 8 kutsikat, millest kostja müüs 7 kutsikat hinnaga 800 eurot kutsikas ja ühe kutsika jättis endale. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka endale jäetud kutsika väärtuseks lugeda 800 eurot. Kostja maksis hagejale kutsikate müügist saadud rahast 1000 eurot. Ringkonnakohus tuvastas eelpool, et Bricella kuulub poolte kaasomandisse. AÕS § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kuna kumbki pool ei ole tõendanud kokkulepet kutsikate ega nendest saadava kasu jagamise osas, on hagejal AÖS § 171 lg 2 alusel õigus nõuda poolt kutsikate väärtusest, mis on 3200 eurot (8x800:2). Kuna kostja on sellest tasunud 1000 eurot, on hageja nõue 2200 euro hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
69.Lõpuks käsitleb kolleegium hageja kahju hüvitamise nõuet. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud vaidlus on nii lihtne, et kohtueelse õigusabi kasutamine pole üldse põhjendatud. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt RKTKo nr 3-2-1-13810, p 29). Ringkonnakohtu hinnangul on kostjale kohtueelselt nõudekirja koostamiseks ja esitamiseks tehtud kulutus 360 eurot põhjendatud osaliselt vastavalt hagi põhjendatusele 1/3 ulatuses. Seega kahju hüvitamiseks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 eurot.
70.Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude koerte valduse väljamõistmiseks ning rahuldab hageja rahalise nõude osaliselt summas 2642,50 (322,50+2200+120) eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
2.Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, see on 64 % kõigist menetluskuludest jääb hageja kanda ja 36 % kostja kanda.
3.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata poolte menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.