1.Jätta D.C 23.04.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18.03.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-16872 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud D.C kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.D.E (hageja) esitas 06.11.2024 Harju Maakohtule D.C (kostja) vastu hagi, milles palus jagada 02.11.2023 surnud D.E pärandvara ja lõpetada hageja ja kostja ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus määrata, et kinnisasja avaliku enampakkumise korraldab kohtutäitur ning enampakkumise tulem jagatakse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist hageja ja kostja vahel võrdselt. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kumbki 02.11.2023 surnud D.E pärandvara pärijad. Pärandvara hulka kuulub kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX, mille ühisomanikena on kinnistusraamatusse kantud hageja ja kostja. Hageja soovib lõpetada kinnisasja ühisomandi. Kõige mõistlikum viis kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks on selle müümine enampakkumisel ja saadud rahaliste vahendite jagamine peale müügikulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuse kohaselt on kinnisasja ühisomandi lõpetamine vajalik. Kostja möönis, et kinnisasja ühisomandi lõpetamise viisiks on ainuvõimalik see müüa ja saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Kostja avaldas, et alternatiivseks viisiks võib olla ühisomandi lõpetamine kinnisasja reaalosadeks jagamisega. Kas see on võimalik, kostja kindel ei olnud. Kostja soovis kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks sõlmida hagejaga kompromissi. Kostja palus jätta, juhul kui hageja ei ole nõus kostjaga sõlmima kompromissi, kõik menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 18.03.2025 otsusega hagi D.E pärandvara jagamise nõudes ning lõpetas hageja ja kostja ühisomandi kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus määras kindlaks, et avaliku enampakkumise korraldab kohtutäitur ning enampakkumise tulem jagatakse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist hageja ja kostja vahel võrdselt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2045,65 eurot.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
6.Asjaolu, et hageja ja kostja on 02.11.2023 surnud D.E pärijad võrdsetes mõttelistes osades, on tõendatud 14.11.2023 pärandi vastuvõtmise avaldusega ning 15.12.2023 pärimistunnistusega. Hagejal on õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu. 2
2-24-16872
7.Asjaolu, et hageja ja kostja on XXX asuva kinnisasja, registriosa nr XXXXXXX, ühisomanikud, on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sama põhimõte sisaldub ka PärS § 152 lg-s 4.
9.Hageja nõuab ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja selle tulem jagatakse poolte vahel võrdselt. Pooled ei ole ühisomandi lõpetamist kokkuleppega välistanud või seda muul viisil reguleerinud. Kui kohtule esitatakse kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi (ühisomandi) ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kohtumenetluses on ainult hageja nõue lõpetada kinnisasja ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja vastuhagi, milles ta taotleks mõnel muul viisil ühisomandi lõpetamist, esitanud ei ole. Kostja on viidanud küll võimalusele elamu korteriomanditeks jagamiseks, aga ei ole esitanud vastuhagi, et kohus saaks seda võimalust kaaluda. Kostja on väljendanud vastuses hagiavaldusele ning ka kohtuistungil oma soovi ühisomand lõpetada.
10.Maakohus leidis, et poolte ühisomand vaidlusalusele kinnisasjale tuleb lõpetada kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel ja enampakkumise tulem tuleb jaotada poolte vahel võrdsetes osades.
11.Vaidlusalune kinnisasi ei ole kummagi ühisomaniku elukohaks, mistõttu ei kaasne selle müügiga kellelegi elukoha kaotust. Kuna pooled on vaielnud kinnisasja võimaliku väärtuse üle, siis selle müümine avalikul enampakkumisel selgitab kõige kiiremini ja objektiivsemalt välja selle tegeliku turuhinna. Kumbki ühisomanik saab enampakkumise järel koheselt hüvitise oma omandiosa kaotuse eest.
12.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et kuigi kaasomandi lõpetamise asjas võiks kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, siis ei pidanud maakohus seda põhjendatuks. Kostja põhjustas oma ebamõistliku käitumisega hagejale menetluskulusid. Kostja käitumine menetluses on olnud irratsionaalne. Ühest küljest on kostja menetluses läbivalt olnud nõus kaasomandi lõpetamisega aga ei ole korduvalt nõustunud arusaamatutel põhjustel ei hageja ega kohtu poolt korduvalt pakutud kompromissettepanekutega. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas 23.04.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 18.03.2025 otsus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja kunagi olnud kinnisasja ühisomandi jagamise vastu. Kostja on viidanud, et kinnisasja ühisomandi lõpetamise viisiks võis olla kinnisasja müümine või alternatiivselt kaheks eraldi reaalosaks jagamine.
3
2-24-16872
15.Poolte vahel on kokkulepe kinnisasja müümiseks turuhinnaga 425 000 eurot, mistõttu on arusaamatu kohtu poole pöördumise põhjus. Vaatamata poolte kokkuleppele müüa kinnisasi võimalikult parema hinnaga on hageja omavoliliselt paralleelselt asunud kinnisasja müüma ja teinud seda ka teistsuguse hinnaga kui oli poolte vahel kokkulepe.
16.Kostja on korduvalt pakkunud hagejale, et ostab välja tema osa kinnisasjast 100 000 euro eest (viimane pakkumine oli 120 000 eurot), kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja soovis selle hinnaga kinnisasja omandada, sest tegemist on poolte vanemate surma tõttu saadud pärandiga ja omab suurt emotsionaalset tähendust kostja jaoks. Maakohus jättis need asjaolud tähelepanuta ning leidis ebaõigesti, et vaidlusalune kinnisasi ei ole kummagi poole elukohaks, mistõttu ei kaasne selle müügiga kellegi elukoha kaotust.
17.Kostja ei nõustu maakohtuga, et kui kostja viitas võimalusele kinnisasi jagada korteriomanditeks, aga vastuhagi ei esitanud, siis ei ole kostja avaldanud soovi jagada kinnisasja reaalosadeks. Kostja avaldas, et soovib kinnisasja jagada reaalosadeks. Kosja leiab, et ehitustehniliselt ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamine väga keerukas ega kulukas. Teine kiirem variant on jagada kinnisasi notariaalse kasutuskorraga kaheks osaks. Kolmas variant on kinnisasi jätta kostja omandisse tasudes hagejale hüvitist tema osa kaotuse eest 120 000 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
19.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
20.Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selles, et pooled on D.E pärijad võrdsetes osades ning kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ühisomanikud. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kinnisasja ühisomand tuleb lõpetada selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadav tulem jagada peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.
21.Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on kinnisasja ühisomandit võimalik jagada ka teistsugustel viisidel, ei võimalda järeldada, et kinnisasja ühisomandi oleks saanud käesoleval juhul lõpetada teistsugusel viisil.
22.Kostja ei vaielnud, et poolte ühisomand kinnisasjale tuleb lõpetada. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole ühisomandit lõpetanud kokkuleppel, siis oli põhjendatud ühisomandi lõpetamine, kuna seda nõudis hageja ühisomanikuna (AÕS § 76 lg-st 1). Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet ühisomandis oleva kinnisasja jagamise viisi suhtes.
23.Hageja esitas hagis nõude jagada kinnisasi müües see avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele. Muul viisil ühisomandi 4
2-24-16872 lõpetamist taotletud ei olnud. Seega ei olnud maakohtul võimalik valida erinevate ühisomandi jagamise viiside üle. Maakohus sai otsustada vaid hageja nõude alusel ühisomandi lõpetamise hageja taotletud viisil. Maakohus ei pidanud kaaluma ühisomanike huve ühisomandis oleva kinnisasja lõpetamiseks teistsugustel ühisomandi jagamise viisidel.
24.Kostja oli vastuses hagile märkinud, et kinnisasja ühisomandi lõpetamine selle müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi jagamine poolte vahel võrdselt on ainuvõimalik asja jagamise viis. Kuigi kostja oli sidunud oma arvamuse kinnisasja ühisomandi jagamiseks avalikul enampakkumisel poolte vahel vaid juhuks, kui võimalik kompromiss jääb saavutamata, siis ei ole pooled kokkuleppel kinnisasja ühisomandit jaganud. Seega on maakohus põhjendatult järeldanud, et selline ühisomandi jagamise viis vastab mõlema ühisomaniku huvidele.
25.Asjaolust, et kinnisasja ühisomandi võib jagada ka teistsugusel viisil, ei olnud maakohtul põhjendatud muid viise ühisomandi jagamisel kaaluda. Ühisomandi jagamist teistsugusel viisil hagis ei taotletud ning kostja vastuhagi, milles nõuda ühisomandi jagamist teistsugusel viisil, kohtu määratud tähtaegadeks ei esitanud. Seega on maakohus õigesti hagi rahuldanud ja lõpetanud poolte ühisomandi kinnisasjale taotletud viisil, s.o kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi jagamisega peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.
26.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. Kuigi kostja ei ole tasunud tervikuna apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu 420 eurot (TsMS § 139 lg 2 ja § 137 lg 1, § 132 lg 4 p 5, riigilõivuseaduse § 59 lg-d 4 ja 15), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse puuduseid kõrvaldada. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.
27.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei saa olla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid (s.o vajalikke ja põhjendatud) menetluskulusid tekkinud (ringkonnakohus ei ole palunud hagejal esitada vastust apellatsioonkaebusele), siis ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
28.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.