1.Rahuldada D.E hagi D.C vastu 02.11.2023. a surnud D.E (isikukood xxx) pärandvara jagamise nõudes.
2.Lõpetada D.E ja D.C ühisomand kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinna linn, XXX, registriosa number xxx, kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt korraldab kinnisasja avaliku enampakkumise kohtutäitur ning enampakkumise tulem jagatakse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist D.E ja D.C vahel võrdselt.
6.Jätta kostja D.C menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
7.Jätta hageja D.E menetluskulud kostja D.C kanda ja D.C menetluskulud tema enda kanda. 1
2-24-16872
8.Välja mõista kostja D.C-lt hagejale D.E-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2045,65 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul apelleeritava otsuse kättesaamisest arvates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, kostja vastus ja menetluse käik
1.06.11.2024. a hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kumbki 02.11.2023. a surnud D.E (isikukood xxx) pärandvara 1⁄2 suuruse mõttelise osa pärijad. Pärandvara hulka kuulub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxx, mille ühisomanikena on kinnistustraamatusse sisse kantud pooled. Kinnistul asub ühepereelamu, mille kaheks eraldi reaalosaks (so korteriomanditeks) ehitamine ei ole hagejale teadaolevalt maakorralduslikult ega ehitustehniliselt võimalik, ühtlasi oleks selline reaalosadeks jagamine ka äärmiselt kulukas ja ehitustehniliselt keerukas/ebamõistlik. Kinnistu suurus on 1157 m2 ning kinnistu jagamine kaheks eraldi kinnistuks ei ole hagejale teadaolevalt võimalik planeeringust tulenevate piirangute tõttu.
2.Hageja ei soovi pärandvara hulka kuuluva kinnisasja jagamisel kinnistu endale jätmist ega Kinnistu reaalosadeks jagamist. Ka kostja ei ole avaldanud soovi jätta kinnistut pärandava jagamisel endale. Hageja hinnangul on seega ainuke mõistlik viis kinnistu osas ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu müüakse ja saadud rahalised vahendid jagatakse peale müügikulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.
3.Hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi ühisomandi lõpetamise osas. Kostja on olnud põhimõtteliselt nõus kinnistu võõrandamise ja raha jagamisega aga pooled pole saavutanud kokkulepet kinnistu müügihinna osas.
4.28.11.2024. a vastuses hagiavaldusele võttis kostja õigeks, et poolte ühisomandisse kuulub kinnisasi registriosa numbriga xxx ning et pooled oma isa pärijad, kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Kostja võtab õigeks, et kaasomandi jagamine on vajalik, sest kostja ei ole võimeline kinnisasja endale jätma ja selle eest hagejale hüvitist maksma. Kostja pakkus kompromissina kaasomandiks oleva kinnistu müüki poolte vahel kokkulepitud kinnisvarabüroo vahendusel, müügihinnast tasutaks maakleri tasu ning ülejääk jagataks poolte vahel vastavalt kaasomandiosa suurusele. Kostja palus kohtul määrata tähtaeg kompromissi sõlmimiseks.
5.Hageja palus 05.12.2024. a menetlusdokumendis vastuseks kostja vastusele anda pooltele tähtaeg kompromissi sõlmimiseks hiljemalt 12.12.2024 ning esitas võimaliku kompromisslepingu projekti.
6.Kohus rahuldas poolte taotluse ja andis 05.12.2024. a pooltele tähtaja kuni 12.12.2024 sõlmida vaidluse lahendamiseks kompromiss. 2
2-24-16872 Pooled kohtu antud tähtajaks kompromissi ei sõlminud, mistõttu hageja esitas 12.12.2024. a taotluse hagi rahuldamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
7.Kohus edastas pooltele 18.12.2024. a teistkordse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja koos ettepanekuga edastas võimaliku kompromisslepingu projekti ning andis tähtaja kompromissi sõlmimiseks hiljemalt 15. jaanuariks 2025. a-ks. Pooled teavitasid kohut 15.01.2025, et nad ei saavutanud kokkulepet. Kostja hinnangul ei vasta kohtu poolt pakutud kompromiss poolte ootustele.
8.17.02.2025. a kohtuistungil kinnitas kostja, et kaasomandi võib lõpetada. Kostja väljendas, et ta ei ole nõus sellega kuidas hageja avaldas maakleri vahendusel vaidlusaluse kinnistu müügikuulutuse ja kinnistu hinna. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 21.02.2025 arutada kokkuleppe saavutamise võimalust, kui nüüd on selgem see põhjus, miks kostja varem kompromissi ei sõlminud. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis hiljemalt 28.02.2025 peavad pooled esitama menetluskulude nimekirjad, misjärel teeb kohus lahendi. Kohtuotsuse põhjendus
9.Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu, et hageja ja kostja on 02.11.2023. a surnud D.E (isikukood xxx) pärijad võrdsetes mõttelistes osades, on tõendatud 14.11.2023. a pärandi vastuvõtmise avaldusega (dtl 10-12) ning 15.12.2023. a pärimistunnistusega (dtl 15-16). Seega on hagejal õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu.
10.Asjaolu, et hageja ja kostja on Tallinnas, XXX asuva kinniasja, registriosa numbriga xxx, ühisomanikud, on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 17-18). Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sama põhimõte sisaldub ka PärS § 152 lg-es 4.
3
2-24-16872
11.Hageja nõuab kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja selle tulem jagatakse poolte vahel võrdselt. Käesolevas asjas ei ole pooled tõendanud ega esile toonud, et kaasomanikud oleks kaasomandi lõpetamise kokkuleppega välistanud või seda muul viisil reguleerinud. Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Käesoleval juhul on kohtu menetluses ainult hageja nõue lõpetada kaasomand selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja vastuhagi, milles ta taotleks mõnel muul viisil kaasomandi lõpetamist, esitanud ei ole. Kostja on viidanud küll võimalusele elamu korteriomanditeks jagamiseks aga ei ole esitanud vastuhagi, et kohus saaks seda võimalust kaaluda. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja ei ole esile toonud ühtegi sellest asjaolu, millest tuleneks, et kaasomandi lõpetamine ei oleks õiglane. Kostja on väljendanud vastuses hagiavaldusele ning ka kohtuistungil oma soovi kaasomand lõpetada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte ühisomandi vaidlusalusele kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamisel poolte vahel võrdsetes osades.
12.Vaidlusalune kinnisasi ei ole kummagi ühisomaniku elukohaks, mistõttu ei kaasne selle müügiga kellelegi elukoha kaotust. Kuna pooled on vaielnud kinnisasja võimaliku väärtuse üle, siis selle müümine avalikul enampakkumisel selgitab kõige kiiremini ja objektiivsemalt välja selle tegeliku turuhinna. Kumbki ühisomanik saab enampakkumise järel koheselt hüvitise oma omandiosa kaotuse eest. Kaasomandi lõpetamine kohtutäituri vahendusel ei ole ka märkimisväärselt kallis protsess. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ning jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kuigi kaasomandi lõpetamise asjas võiks kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja käitumine käesolevas menetluses on olnud irratsionaalne. Ühest küljest on kostja menetluses läbivalt olnud nõus kaasomandi lõpetamisega aga ei ole korduvalt nõustunud arusaamatutel põhjustel ei hageja ega kohtu poolt korduvalt pakutud kompromissettepanekutega. 4
2-24-16872 Põhjus, mis kostja ei soovi kompromissi sõlmida, jäi kohtule lõpuni arusaamatuks ka peale 17.02.2025. a kohtuistungit. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulusid nende endi kanda, sest kostja põhjustas oma ebamõistliku käitumisega hagejale menetluskulusid. Seda menetlust oleks olnud võimalik tervikuna vältida, kui kostja oleks mõistlikul viisil otsinud kokkulepet vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt või kohtumenetluses kompromissi sõlmimise teel.
15.Hageja 18.02.2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 420 eurot ja kulutused õigusabile 1625,65 eurot (koos käibemaksuga), arvestusega tunnitasu 158,60 eurot tunnis, ajakuluga 10 tundi ja 15 minutit. Hageja menetluskulud kokku 2045,65 eurot. Hageja palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa esitatud arvetel kajastatud käibemaksu maha arvata. Hageja palub lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D.C-l tasuda D.E-le lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu hinnangul vastab hageja õigusabi maht asja sisule ja keerukusele. Samuti on turutingimustega kooskõlas ning tavapärane hageja poolt saadud õigusabi tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja 18.02.2025. a taotluse ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 2045,65 eurot ja mõistab kostjalt välja tasumisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
16.17.02.2025. a kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 28.02.2025 ning tähtaja seisukoha vastaspoole menetluskulude nimekirjale esitamiseks 07.03.2025. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 14.03.2025. a ehk kohtu poolt määratud tähtaega rikkudes. Esitatud 14.03.2025. a menetlusdokumendis ei taotle kostja tähtaja ennistamist. Kuna kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ega taotlenud tähtaja ennistamist, ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.